Vesiveskid Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud: o vilja jahvatamine o palkide saagimine o villa töötlemine o kanga kudumine o teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna- Eestis Vanimad vesiveskid o Jägala jõel o Härjapea jõel o Mihkli nunnakloostri veskid Enne II maailmasõda · Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade
Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati seminar eesti koomeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d
INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED:
Kõrgkeskaeg- 11-13 sajand (hariti üles uusi maid,tekkisid linnad,arenes põllumajandus,edenesid kaubandus ning käsitöö. kujunes välja feodaalkord) ning Hiliskeskaeg- 14-15 sajand(kiire areng pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu
Energiamajandus tegeleb: 1. Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia
metsakomplekside tekkeni Energia - Loomade jõu ja puidu Vee ja tuule Industriaalühiskond + kasutamine; esimesed energia; lisanduvad tuuma-, vesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, päikese- ja tuuleenergia puusöe, nafta, maagaasi energia tootmine Metallurgia - Sepatöö(kuld, tina, raud) Sepatöö-sellest Metallurgia tööstuse
Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul lähtest kuni Visula jõe suudmeni - keskmiselt 3,02 m/km. Keskjooksul on lang väike ja alamjooksul väga väike. Vesiveskid ja paisud on jõel ainult ülemjooksul. L. A. Mellini 1796. a. kaardil on märgitud 7 vesiveskit: Sihva, Raudsepa, Märdi, Juusa, Tissi (Koruse külas), Piro (Restul) ja Villemi (=Sangaste villaveski). 1920. a. paiku töötasid jõel Raudsepa, Härma, Märdi, Tissi, Restu ja Ermesbergi poolmõisa veski (=Sangaste jahuveski). 1960. aastail olid jõel paisud ja paisjärved Raudsepal, Härmal, Restul ja Sangastes (2 paisu).
● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas ● Umbes 30 meetri kõrgune ● Eesti kui Baltimaade kõrgeim
Selline keerulisem tootmisviis vajab riiki) Industriaalsed tootmisviisid Saavad alguse seoses industrialiseerimisega (tööstuse arenemisega) Levinud suurtes inimgruppides Esineb tööjaotus Toodetakse müügiks Tekivad riigid Tehnoloogia kiire areng Tekib maailmamajandus Jagunevad: 1) Varaindustriaalne - alates 15.sajandist tehnoloogilise murranguga Madalmaades, Itaalias, Inglismaal jm. – väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, taimesordid, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid jne. Nn. teine tehnoloogiline murrang 18/19 saj. vahetusel – aurumasina laialdane kasutuselevõtt, kivisöe tarbimise laienemine, vabrikud 2) Hilisindustriaalne – seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19./20. saj. vahetusel, mida iseloomustab sisepõlemismootori leiutamine, nafta kasutuselevõtt, terase, elektri, mineraalväetiste,
Mõisad ja põllumajandus Endiselt kasutusel kolmeväljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamis ja maakasutusühikud. Mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Vana-Liivimaa valitsemine ja Keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtus. Odra talupoegade olukord keskajal kõrval hakati kasvatama talirukist. Üks raskemaid Ptk.9-10 viljakalduseid saavutas haripuntki 1315.aastal.
Sissejuhatus ·Hüdroenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Hüdroenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. ·Geotermaalenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Geotermaalenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. Hüdroenergia ·Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. ·Vee-energiat kasutati juba Mesopotaamias ning Vana- Egiptuses (rohkem kui 2000 aastat tagasi). ·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid. ·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. ·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel Hiinas. Eesti suurim hüdroelektrijaam on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ
jääb kaasajal Harjumaale Saku vallaterritooriumile. Praegusele kohale lasid selle 1622. aastal tuua Scharenbergid. Millega mõisas tegeledi? Mõisas tegeledi õlu tootmisega. Valerian von Baggehufwudt laiendas Karl Eduard von Rehbinderi poolt 1820 rajatud väikese õllekoja suureks tehaseks, kus tööstuslik õlletootmine käivitus alles Baggehufwudtide ajal. Mis hooned mõisale kuulusid? Mõisal oli kaks kõrtsi, trahter, õllepood, kasvuhooned, vesiveskid, auru jõul töötav vesiveski, kangakoda. 4 Omanikud 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. 1765. aastal ostis mõisa Otto Magnus von Rehbinder ja kuni 1843. aastani oli valdus koos naabermõisa Saue ja Jälgimäe mõisaga Rehbinderite valduses. Peale Renbindereid oli mõisa omanik Rudolf von Patkul ja aastail 18491919 Baggehufwudtid. Tulekahju
Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud. Seega olid muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus. Külad olid jaotatud maksustamiskeskustesse ehk vakustesse. Selle alusel moodustusid ka linnusepiirkonnad, kuhu vajadusel saadi varjuda. Oli ka talupoegi, kes rentisid maad või töötasid suurmaaomanike juures sulastena. Keskajal aga põllumajanduses tervikuna midagi eriti paremaks ei läinud. Suurimaks uuenduseks oli veskite teke. Enamasti olid Eestis vesiveskid. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus. Sellega oli seotud ka karjakasvatus. Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. Tihti olid Eestis aga viljaikaldused, mis tekitas Liivimaale raskeid näljahädasid, mille tõttu pidid paljud nälga surema. Pärast vallutust jagunesid talupojad nii varanduslikult kui ka õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi
Olmsted. Maastikuarhitektuur hõlmab tänapäeval näiteks parkide kujundust, detail- ja üldplaneeringute koostamist, haljastamist, puude ja taimede hooldust avalikus linnaruumis, avalikude linnaruumide kujundamist, harvem eraaedade kujundamist. Pärandkultuur Pärandkultuuri alla kuulub kõik see, mis on kadumas. Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu. Nendeks on näiteks: vanad ehitised, kooguga talu- ja karjamaakaevud, vanad lautrikohad, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad, pärimustega seotud puud ja kivid, hiied, ohvrikivid, vanad kivisillad ja verstapostid, kiviaiad, tuuleveskid, parvetuskohad, söemiilimiskohad ja linaleod, tõrvaahjud, raua- ja ookrileiukohad, munakiviteed, katkukülade ja katkusurnuaedade asemed, vanad kohanimed ning veel loendamatud mälestised seovad eestlasi oma isamaaga. Omaette kategooriaks pärandkultuuris on pärandmaastikud ja pärandkooslused puisniidud ja
6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna lähistele(Põhja-Eesti); ja Saaremaale (Lääne-Eestisse). Mõis väljaspool külakogukonna võimupiire asuv, ülikule kuulunud talu; maaisandate ja vasallide majapidamised, kuhu koguti andmeid, kust valiteti ümberkaudseid maid. Põllumjanadus: kolmeviljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamine, adramaa. Tähtsaks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Viljakasvatuse osatähtsus suurenes. Tööloomadena kasutati härgi, hobuseid. Mõisates kasvatatai vähem loomi või mitte üldse. 1315.a suurim viljaikaldus. Külm võttis ära enamus vilja, tõsteti selle hinga, paljud surid nälga(kogu Kirde-Euroopas) 7. Talupoegade kategooriad Adratalupojad kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem
Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud.
a paiku. Käitati algul inimjõu abil, hiljem -200 a. hakkas seda ringi ajama härg. Loom käis ümber vertikaalse võlli, hammasülekanne pani pöörelema tõsteratta rõhutelje. See oli esimene kord, kus hammasülekannet kasutati jõu edastamiseks.Vesiratta leiutamine oli isegi pöördelisem. Selle tegid -1.saj. algul Rooma impeeriumst põhja pool elanud barbarid. See oli esimene kord ajaloos, kui loodusjõu abi kasutati statsionaarse masina käitamiseks. 4-5 saj levisid juba esimesed vesiveskid esijalgu ainult tervavilja jahvatamiseks. Antiikaeg on ka kuulus esimeste laevade nii nimetatud dieeride poolest. -700 a. ehitasid Kreeklased Niiluse jõe ületamiseks esimese aerureaga laeva. Vahemikus 800 eKr-500 pKr toimus väga suur tehnikaline areng ning leiutisi võiksi jääda nimetlema. Usun et kui poleks olnud Antiikaja tehnikat ei kujutaks me elu ettegi, sest nendest eelnimetatud leiutistest võeti vägagi palju eeskuju tänapäevase tehnika leiutamisel.Loodan et 21
Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM Ehitatakse enamasti kiirevoolulistele suurte langustega jõgedele.
6. Gildid Tallinnas keskajal. Suurgild sinna kuulusid jõukad ja rikkad kaupmehed Väikegild käsitöögild, koondas eri käsitööharude tsunfte Mustpeade vennaskond sinna kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, nemad olid ka linna tuletõrjujad. 7. Nimeta vähemalt 3 vaimulikku ordut, kelle kloostrid tegutsesid keskaegses Eestis. Miks tähtsad majanduses, hariduses, sotsiaalses hoolekandes? a) Tsistertslaste ordu Majandus: esimesed vesiveskid, uued põllukultuurid, aiakultuurid, kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin. Sotsiaalne hoolekanne: pidid end ise oma tööga toitma, võttis oma ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu Majandus: tahtsid suuremat avatust, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: pidid oskama kohalikku keelt, suur rõhk haridusele.
Raiutakse s saada metsa. laastamine. metsa palju. põllumaa Laastavalt. d. 10.Energia Pole Puit ning Puit. Süsi ning Elekter, kivisüsi, Elekter, kasutajaliig sõnnik. Tuulikud, puit. nafta, maagaas. kivisüsi, nafta, id vesiveskid, maagaas, loomad. tuumaenergia, taastuvenergia. 11.Metallur Pole Pole Kaevandati Kaevandati Kaevati palju Kõrgelt gia areng rauda, oli palju rauda, erinevaid metalle. arenenud.
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited.
agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud Metallisulatuses uued meetodid Uued navigatsiooniseadmed Aurumasin Kivisöe kasutuselevõtt Metallurgia ja tekstiilitööstuse areng Raudteetransport ISESEISEV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest ise huvitatud SÕLTUV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid Riigi kui terviku areng on ebaühtlane.
Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid. Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja
Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited.
Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp
talupojad, kui käsitöölised metalli, eelkõige rauda. Toodang kasvas jõudsalt, kui sulatusahjudesse hakati käsilõõtsa asemel õhku puhuma vesiratta abil töötavate lõõtsadega. Sellegi poolest tootmist pidurdas energiavähesus ja sellepärast pandigi need tööle loomade, voolava vee või tuule jõul. Keskaja peamised jõumasinad olid veskid. Algul kasutati veskeid vilja jahvatamiseks aga hiljem juba jõumasinana. Samuti oli veskeid erinevaid : altvoolu ja pealtvoolu vesiveskid. 2.Keskaegne maailmapilt ja katoliku kirik Keskajal arvati, et inimese elu jaguneb kaheks : lühikeseks maapealseks ja sellel järgnevaks eluks, mis viib inimese kas taeva õndsusesse, puhastusteele mööduvatesse kannatustesse või hoopiski lõpututesse põrgupiinadesse. Tolleaegse maailmapildi aluseks oli usk jumala kõikvõimsusesse. Keskaegse maailmakäsitluse järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Nii on olemas jumalik taevas ja patune maa
TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE ÜMBRUSES SÖEAJASTU KESTIS 20. SAJANDINI INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ.
andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele
· Infrastruktuur paraneb ja areneb · Välisinvesteeringus- majanduse elavnemine Negatiivsed arenguriikidele · Sõltuvuse suurenemine RV firmadest ja Põhja-Riikides · Ebavõrdne kaubavahetus- kasum Põhja-Riikidele · Arenguriikides lihtsamad, odavama tulumiga tootmisetapid · Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19.saj- arumasin, vedur, vabrikutööstus III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis. IV 1960- elektroonika, kosmotehnika, tuumaenergia Tunnused: · Masinatootmine · Tehnoloogiateareng · Fissiilsete kütuste energiat kasutatakse · Linnastumine · Maailmamajandus · Impeeriumid(kolooniad- müümime) Sõltuvindustrialiseerimine - Osaline ja lünklik ind
põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik. http://blog.moment.ee/2005/09/vooremaa.html Turism · Vooremaa maastikukaitsealal on palju matka- ja õpperadasid. · Endises Elistvere mõisapargis asub 1997.a. avatud loomapark. · Vooremaal Saadjärve ääres asub Äksi külas asuv Jääaja Keskus. · Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Inimmõju · Nõukogude ajal kujundati maastikku maaparanduse ja erinevate kultuurtehniliste töödega. · Tänaseks on Vooremaa kultuuristamise tõttu maastiku ilmet muudetud. · Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist. · Inimene on põhjustanud loodusliku taimkatte vähenemist, mis on üheks probleemiks Vooremaal. Kokkuvõte · Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas.
produktid saadi kohalikega kaubeldes. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni süsteem, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Turu tarnijaid ja müüjaid sai Tallinna raad hõlpsalt kontrollida. Linna vajalikuks ja suurimaks tuluallikaks osutusid vesiveskid, kus jahvatati vilja. Tallinna raad määras veskitele spetsiaalsed veskimaksud. Vilja jahvatades pidid kõik maksma seda maksu ja raad teenis niimoodi suuri tulusid. Vesiveskid paiknesid Härjapea jõel. Lasnamäel asus lubjapõletusahi, mida kontrollis Tallinna raad. Tallinnal olid olemas kõik eeldused, et olla isemajandav ja autonoomne üksus Vana- Liivimaal.
koguneti suursõjamäele ja apluti abi ka soomelt aga nad ei jõudnud appi,200ks aastaks oli ülestõusu korraldamise isu kadunu,paljud talud olid tühjad ja maha jäetud ,eestlased tahtsid saavutada vabaduse,eestlastel on see vabaduse ahnus koguaeg sees. RISTIUSK(12) Ordud ja kloostrid- Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt kindlustatud,,nad elasid lihsat elu ja toitsid ennast ise,ehitasid esimesed vesiveskid,talupojad annetasid raha ja seetõttu tuli ka usuelu allakäik,aristokraatliku loomuga jaja võtis vastu üksnes aadlikke. kerjusmungaordud-dominiiklased jäid ankrusse tallinna ja tartu-frantsisklased viljandise,tartusse ja viljandisse. nad püüdlesid suuremale avastusele nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.õpetasid rahvast ja panid sellele rõhku,avatud eelkõige linnlastele.
veelgi algelisem või polnud isegi välja kujunenud. Tööstusajastu algus Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule ning tekkis tööstusühiskond. Tööstus- ehk industriaalajastut valmistasid ette mitmed tehnoloogilised uuendused juba 15. sajandil. Põllumajanduses levis välja-vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Sealt levis industrialiseerumine edasi mujale Lääne-Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse. Üleminek käsitsitöölt masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja
1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased). Naiskloostrid- Püha Britta ordu nunnaklooster Vastused 1186 Meinhard pühitseti piiskopiks, sai ülesandeks ristiusu toomise Liivimaale 1199 - toomhärra Albert piiskopikst pühitsemine, tema eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine Alberti poolt, piiskopkonna keskus
14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus.
Emamaa riik, kes omab kolooniaid. Esimesed ümberasutamiskolooniad tekkisid euroopa kliimaga sarnastesse piirkondadesse. Lõuna- ameerika kagu ja lõuna osa, põhja-ameerika idarannik. Tööstusajastu arengu eeldused. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. *laialt levisid vesiveskid ja tuulikud. *leiutati tootlikud metallisulatamisviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. * võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. *veonduse arend. Hispaania kolooniad => lõuna- ja kesk-ameerika. Suurbritannia kolooniad => põhja- ameerika. Venemaa koloonia => Siberis. Hollandi kolooniad => lõuna- Ameerikas. Lõuna-aafrika on hollandlaste asutatud. Hiljem ümberasumiskolooniad austraalia ja uus-meremaal.
rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati karjakasvatus ja põllundus, tekkis põlispõllundus (väetamine sõnnikuga, tööloomade kasutamine), toodang valdavalt oma tarbeks, ülejäägid turule, käsitöö-tööriistad ja luksusesemed, kaasajal laialt levinud aasias 4.Varaindustriaalne TV- 16-18 saj, tekkis euroopas, täiustused-väljavahetussüsteem, uued taimesordid, loomatõod, tuule-, vesiveskid, täiustati trükikunsti, metallisulatust, tulirelvi, kelli, laevu, tööstuses suured ettevõtted-manufaktuur(töö käsitsi) 5.Hilisindustriaalne TV- 18 saj lõpp 19 algus, tekkis Euroopas, Põhja-Am, Ida-Aasias, täiustused, leiutised, leiutati aurumasin, kivisöe kasutusele võtmine, rongid, aurikud, ettevõtted-vabrikud- töö masinatega. 19. saj lõpus täiustused: sisepõlemismootor, bensiini kasutamine, autod, lennukid, elekter, telefon, raadio 6
wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm
põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid, nn 2. tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto, nafta, teras, mineraalväetised, telefonside, lennnuk, raadio 3.Postindustriaalne tootmisviis, esineb Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, omadused: 1.levinud väga suurtes inimgruppides 2
venue since 2003. It was built in the 14th Century and has an unusual circular shape. During the first centuries the building was used for grinding grain, and later for storage. Unique building, there are no other horse(tread) mills in Baltic countries. 16-meetrise läbimõõduga. Veski leidis esmakordselt mainimist 1379. aastal. Hoonet kasutati algselt jahu jahvatamiseks juhul, kui linna piirati või kui vesiveskid veepuudusel seisid. Veski mehhanisme ajasid ringi kaheksa hobust korraga, keda rakendati paaridena nelja veotiisli ette. Hobused käisid hoone sees ringi, sellest ilmselt tulenes ka hoone sõõrjas põhiplaan. Nüüdseks ei ole seal jahu jahvatatud juba rohkem kui kakssada aastat. 13. Maiasmokk-vanim kohvik, pikk tn 16. The Maiasmokk cafe offers a wide variety of bakery products made at the cafe as well as handmade exclusive chocolate candies and marzipan figurines
puidupuudus viis metsatööstuskompleksid metsakomplekside tekkeni ehk klastrid Energia - Loomade jõu ja puidu kasutamine; Vee ja tuule energia; Industriaalühiskond + esimesed vesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, nafta, lisanduvad tuuma-, maagaasi energia tootmine päikese- ja tuuleenergia Metallurgia - Sepatöö(kuld, tina, raud) Sepatöö - sellest areneb välja Metallurgia tööstuse puusüsi(metalli sulatamiseks) eraldi tööstusharu-metallurgia osatähtsus väheneb;
Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks suurimaid munkade ja rahvahulga vasturünnak küünlapäeval missa ajal Niguliste kirikusse. · 1407 augustiinlaste ordu Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster Pirital. Pühakute säilmete kultus, palverännakud · kloostri mõisnikud nõudsid eestlastelt makse, kuid samas tegid palju positiivset: paremad põlluharimisviisid, esimesed vesiveskid, käsitööharud, puuviljasordis, naisharud tegelesid inimeste ravimisega. Usureformatsioon: · 1517 aastal algatas Martin Luther saksamaal usupuhastuse. Tallinnasse jõudis see Riia kaudu 1523. · 14. septembril 1524 pildirüüste märatsev rahvahulk rüüstas mitmetes kirikutes pühapilte ja kujusid. Puutumatuks jäi Niguliste kirik. · talupojad leidsid usupuhastuses mõtte - kõik on Jumala ees võrdsed Haridus ja kultuur
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096
ühendavatest müüridest koosnesid. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Nii valmisid 1452. aastal Harju värav, 1454. aastal Viru värav ja Väike-Rannavärav, 1456. aastal Karja värav ja 1461. aastal Nunna värav. Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel XIX sajandini. Viru eesvärava tornid on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik. mille välisotsas oli külgtornide ning tõstesildadega väravhoone. Eesvärava käigust viis uks siinsesse vesiveskisse. Siit pääses ka vallikraavi juurde, kus oli hobuste jootmise koht. Koos hoburaudtee ehitamisega 1888. aastal, rajati läbi Viru värava uus tänavalõik, mis
(Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kujumine: 1. Agraarühiskonnas energia tarbimine väike - algeline energiamajandus. Kasutati tööloomade jõudu, puitu, sõnnikut. 2. Majanduse arenedes võetakse kasutusele tuulikud ja vesiveskid - piiratud kasutusalad, ei võimalda energiat transportida 3. Tehnoloogiline murrang 18/19 saj. vahetusel oaneb aluse energiamajandusele - kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina laialdane kasutuselevõtt. 19. saj. nn. söeajastu 4. Tehnoloogiline murrang 19/20 saj. vahetusel - elektri kasutuselevõtt, sisepõlemismootori leiutamine - toovad pöörde energiamajandusse, algab nafta laialdane kasutamine. Kivisüsi jääb valitsema II maailmasõjani. 5
päritoluga, vajaliku õpiaastatega, olnud rännuaastaid teiste linnade meistrite juures, teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted:
· agraarne põllumajanduslik. Töökorraldus käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne tööstuslik. Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole 1972 Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge 2) Vaba poliitiline olukord. Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut: 1) Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte, levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati uued metallisulatus viisid, kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniriistad. Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks
(käasitöö) (masinatöö) 3. Miks toimus ühiskonna areng agraarajastul väga aeglaselt? Agraarajastul toimus areng väga aeglaselt, sest kasutati algelisi töövahendeid, kogukondade suhtlused puudusid ning seetõttu levisid uunedused väga aeglaselt, madal haridustase (puudus kirjaoskus). 4. Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Levisid vesiveskid ja tuulikud, uued navigatsiooniseadmed, aurumasin, kivisöe kasutusele võtt, metallurgia ja tekstiilitööstuse areng ning raudteetranstport. 5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele? Veonduse areng- ei kasutatud enam loomi vaid kaupu viidi riigist riiki näiteks kaubalaevadega või hoopis kaubarongidega. Loodusvarade ebaühtne paiknemine ja jaotumine. 6
annaabi.ee 
