Inimesed hindavad ja väärtustavad elus väga erinevaid asju. Mõne inimese jaoks kipub olema kõige tähtsamaks välimus, teine hindab aga kõige enam inimese iseloomu. Selliseid näiteid võib tuua lõputult, kuid see kõik on seotud sellega, kuidas on inimest kasvatatud ja millised väärtushinnangud tal on kujunenud. Kõige tähtsam on siiski silmale nähtamatu. Silmale nähtamatu juures on minu jaoks üks kõige olulisemaid asju peresisene kodutunne. See on miski, mida saab vaid tunnetada ning millesse panustamiseks ei ole vaja muud kui sooja südant ja avatud meelt. Kodutunde puhul ei mängi rolli pinna suurus, sest on juhtusid, kus elatakse suures villas, kuid kodutundest on kahjuks asi kaugel. Tänapäeval tuleb palju ette peresid, kus puudub ühtsus ja kodutunne ja seda nt sellepärast, et vanemad on lahutatud. Lapsed peavad jooksma ema juurest isa juurde ning vahel on mängus ka kasuema/isa. Sellised
Arvamuslugu Kodutunne Kirjutan arvamuslugu saatesarjast Kodutunne, sest tahan analüüsida saate tegijate kõne, käitumist ja välimust. Tahan edastada Teile oma arvamust sellest saatest. Mina arvan, et Kodutunde saatejuht Anneli Lahe peaks olema natuke emotsionaalsem. Mulle meeldib saatejuhi juures see, et tema kõne on selge ja diktsioon hea, kuid kõige rohkem meeldib mulle tema juures see, et ta teeb oma kõne huvitavaks. Tema jutu mõttest saan alati aru ning mulle meeldib, et ta ei kasuta erinevaid häälitsusi
Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ühines ta saksa sõjaväega, kuid see, mida ta nägi oli kohutav. Tartus oleks ta kord äärepealt isegi sõjaohvriks langenud. Olles sõjaväest puhkusel,
Selliste ja ka teiste juhtumite pärast peavad sotsiaaltöötajad olema tugevad, sest laste vanemate ja teiste lähedaste pahameel ja solvavad sõnad tulevad just tema peale, mitte kellegi teise. Me võime öelda, et inimesed, kes on valinud sotsiaaltöö peavad ka olema kivist südamega, sest me näeme palju halba, mis siin maailmas tegelikult toimub, see kõik võib olla nii valus kui ta on, aga välja oma valu tööl näidata ei tohi. Veel tahaksin ma oma essees rääkida ühest saatest, Kodutunne, kui ma seda saadet neljapäeval vaatasin siis ma tõesti läksin endast välja. Ma mõtlesin omaette, kuidas saab üks sotsiaaltöötaja nii käituda perega, kelle elul ei olnud midagi viga. Saate teema põhines sellel, kuidas üks Tudulinna sotsiaaltöötaja võttis emalt ära tema kaks väiksemat last ja ülejäänud kuus võisid koju jääda. Sotsiaaltöötaja pani lapsed lastekodusse, kus kõneleti ainult vene keelt, kuigi lapsed olid eestlased
MEEDIAKANALID 12.H EESTI RAHVUSRINGHÄÄLING ERR on Eesti ainus avalik- õiguslik meediatootj a, mille alla kuulub kaks telekanalit, viis raadiojaama ja ligi 15 veebiportaali EESTI TUNTUMAD TELEKANALID NIMETUS LOGO ENIM TUNTUD SAATED JA SARJAD ETV Aktuaalne kaamera, Ringvaade, Terevisioon, ERR uudised, Õnne 13 ETV2 ERR uudised, Aktuaalne Kaamera(vene keeles), animafilmid Kanal 2 Reporter, Kodutunne, Krimi 3+ Aktuaalne kaamera*, Moodne hommik Alina Privalovaga TV 3 Võimalik vaid Venemaal, Naistevahetus, Me armastame Eestit!, Kättemaksukontor TV 6 Ida-Virumaa uudised, Kodu keset linna, Kõige naljakamad koduvideod Talinna TÄNA Uudised, TÄNA+, otseülekanded (sport, TV kultuur) Seitse Muusika, muusikavideod AKTUAALNE KAAMERA http://etv.err
võimalust ei ole. Riske täis otsused võivad mõjutada meie elu igaveseks, võivad muuta elu põnevamaks, aga samas võivad meie elu niivõrd palju rikkuda, et kaotame elu mõtte ja soovi elada. Nagu filmiski, kus Lilja lootis, et saab alustada koos emaga uut elu Ameerikas, kuid ema hülgas ta, ning pidi jääma oma tädi hoole alla. Tädi aga mõtles vaid enda peale, ning peagi lõpetas Lilja vanas korteris, kus puudus elekter, soojus ja kodutunne. Samuti tekkisid rahamured, kuna ema enam ei saatnud raha, ja tädil kah polnud raha. Liljat reedetakse ning alandatakse nende inimeste poolt, keda ta sõpradeks pidas. Lilja otsustas ette võtta suure riski, järgides oma eakaaslasest sõbrannat, kes samamoodi oma keha müüs. Vihast pulbitsev tüdruk, sõitis linna, läks ööklubisse ning müüs oma keha seal mitu korda vanematele meestele. Seal kohtus ta ka ühe pealtnäha toreda noormehega, kellega tal tekkis side
Kuna tollel ajal elas tavaliselt mitu põlvkond koos ühe katuse all, siis perekonna olid palju lähedasemad ja hoidsid palju rohkem kokku. Igas kodu oli ise kujundatud ja omanäoline, täpselt seal elava pere nägu. Tänapäeva kodud on enamasti väga moodsad ja ühenäolised. Inimesed ei kujunda enam oma kodu ise, vaid lasevad seda teha arhitektidel ja sisekujundajatel. Sellised majad või korterid ei ole perekonna nägu, need on rohkem näituseks, kus puudub õige kodutunne. Enam ei ela ka mitu põlvkonda ühe katuse alla koos, noored tahavad võimalikult ruttu kodunt minema saada. Puudub see õige kodusoojus ja perekonna ühtsus, minu arvates selle tõttu lagunevad ka paljud tänapäeva perekonnad. Oskar Lutsu ,,Kevades" oli tüüpiline vanema aja perekond, kus kodusoojus ja armastus oli au sees. Kui Teele ja Arno koos kodu poole läksid rääkis Arno igatsevalt kodust. Teele
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Minu jaoks ei ole kodu nelja seina ja laega ruum, vaid koht, kus on kodutunne ning positiivne emotsioon. See on ja jääb mulle kohaks, kuhu naasen nii heas kui halvas. Kodutunnet aitavad tekitada inimesed, kes seal on ning nendevahelised suhted. Kahjuks tunnen, et Eestis on paljud kodud sellest tundest ilma jäänud. Sellepärast arvan, et Eestile kõige sobilikum jumal on koldetule ja kodurahu jumalanna Hestia. Hestia on oma loomult, nagu eestlanegi: tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud
Inimkonna panus teiste heaks Mida saab inimkond teha teiste heaks ? Oleneb kellele. Kas koerad, kassid või siis teiste inimeste heaks. Kui võtta meie ühiskonnas elavad koduloomad siis nende heaks saab teha palju. Meil ju varjupaigad, kus iga abikäsi alati teretulnud. Muidugi ka paljud loomad on lihtsalt tänaval. Need, kes tänaval tuleks viia kindlasti varjupaika, kus on lootust neile kodu leida. Kui võtta arvesse nüüd seda, et mida saab teha teise inimese aitamiseks, kes on jäänud elu hammasrataste vahele või siis lapsed, kes on mingil põhjusel raske olukorraga perest. Usun, et ka neid on võimalik aidata . Muidugi kui abi soovitakse . Siin saan tuua ka näite oma isa tegemistest. Meedias on saade ,,Kodutunne" selles osales ka minu isa kaks viimast hooaega. Seal on hästi näha kuidas perel tehakse elamine korda kahe, kolme päevaga. Paljuud pered on saanud tänu minu isale omale korraliku elamise ja tagasi ka...
Mulle meeldib vahel üksi olla Kui ma olen vahel üksi, siis tulevad mulle pähe igasugused mõtted, sageli ka Eesti riigist ja selle maa elanikest ja need on tegelikult üsnagi murettekitavad. Kuigi me oleme arenenud riikide hulgas, siis on meie väikesel maal väga palju sellised inimesi, kes vajavad pidevalt abi, et oma eluga toime tulla. Näiteks Kanal 2 on selline saade nagu „Kodutunne“. See saade räägib sellest, kuidas erinevatel Eesti peredel on väga raske oma eluga hakkama saada, sest neil on juhtunud mingi õnnetus või lihtsalt on rahaga probleemid ja ollaksegi tihtipeale olukorras, kus inimesed ise enam tekkinud probleemidele lahendusi ei leia. Saate tegijad ulatavad käe ning toetavad neid eluks vajalikke asjadega. Näiteks aitavad inimeste kodudes teha remonti, et oleks võimalus ennast pesta, lastel mängida arvutis või vaadata telekat, noortele poistele ja tüdrukutele ostavad kooliks vajaminevaid asju. Selliste inimeste eest, kes ei s...
põlvkonnal oli rõõm saada keskharidus, aga lapsed ei hinnanud kalliks maksma läinud kõrgharidust ega osanud ka seda väärtustada. Teiseks probleemiks võib pidada verepilastust, mil Charles ja Ivy sugulastena on üksteise armunud ja, põgenedes New Yorki, soovivad ühist elu jätkata. Etenduse õhkkonda aitab luua ka lavakujundus. Esmapilgul tundub, et lava on rekvisiitidega üleküllastatud, kuid hiljem saab aru, et teistmoodi ei saagi see olla. Asjad on paigutatud nii, et tekiks kodutunne, kuid samas annab näitlejatele liikumisvabaduse. Üleüldse lavaline liikumine on üks tähtsamaid etenduse osi ning rohked rekvisiidid ei häiri nende tegutsemist kuidagi. Kiitmist väärt on ka valguskujundus, millega tuuakse selgelt edasi, kuidas kodune soojus võib muutuda äkitselt süngeks meeleoluks. Samal ajal ka kõlav muusika ei tohiks vaatajat jätta ükskõikseks. ,,Augustikuu" on üks parimaid etendusi, mida olen Draamateatris vaatamas käinud.
Minimalismi teke ei ole sellele eelnenud kunstivoogudele vaadates üldse üllatav, kuid kindlasti väga huvitav uus lähenemine. Minimalismiga tuli ka uus kunstiliik- installatsioon, milles esitatakse vaataja mingit valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. (vikipeedia, kunst). Minimalism elab siiani ja tänapäeval isegi tugevamalt, kui eelmisel sajandil. Enim meeldivam on minimalistlikus kunstis arhitektuur. Kandilised, kuid jõulised majad võivad mõnes tekitada ebamugavast ja kodutunne jääb tekkimata, kuid arvan, et paljudesse paikadesse sobivad sellised majad suurepäraselt. Paljud 20. sajandi teise poole kunstnike töödest olid ühiskonda kritiseerivad ja tehtud lootusega, et inimeste silmad avanevad. Üks hea näide on kehakunst. Teosed sisaldavad selle aegse ühiskonna laialt levinud elemente. Intrigeeriv kunstisuund ning leiab siiani kasutust, võib olla küll teistsuguses võtmes, kuid mõte jääb samaks.
Kuidas on kodumaatunne muutunud läbi aegade? Kodumaaks peab inimene maad, kus ta on üles kasvanud, kus elavad tema sugulased ning kus peetakse lugu ühistest traditsioonidest. On inimesi, kes oma sünnimaad ülistavad, kuid ka neid, kes leiavad, et kusagil mujal on elada parem. Oleme kõik omanäoliste isiksustega, leiame erinevatest tegutsemistest ja sündmustest rõõmu. Kuid on üks tunne, mis peaks meil olema samaselt mõistetav - see on kodumaatunne. See tundmus hoiab oma rahvast isamaa ligi ning saadab meid kogu elu. Sealjuures on isamaa-armastusel kombeks võimsust võtta periooditi, see tuleb välja nii ajaloo etappe uurides, kui ka inimeste igapäevaelu jälgides. Miks on see nii kujunenud ning mis seda täpsemalt mõjutab? Teame, et tänaste sidevahendite väljatöötlemine võttis tublisti aega enne kui nad muutsid meie elu hõlpsamaks info levimise ja kaugemate paikadega kontakti hoidmise näol. Vanasti need võimalused puudus...
tundetooniga kui ka suurema mõttekoormusega üldistavad luuletused, mille rütm on vabam ja kujundiline ülesehitus keerukam. Armastusluule ei ole rõhutatult erootiline ega kantud traagilistest vastuoludest. Sageli esineb Niidu luules lapsemotiiv. Armastus, laps, kodu ja loodus ühinevad Niidu luules lõpuks valdavaks elu jätkuvuse ja maailma pidevuse elamuseks. Ajaline saab ajatuks, mööduv kestvaks, habras tugevaks, üksikseik millegi üldistavalt tähtsa esindajaks, kodutunne ja kodumaa-armastus ehitab usalduskindla silla inimesest inimeseni, ühe keele ja rahva juurest teiseni. Luuletustes "See maa"ja "Otsida iseend" väljendub luuletaja ja kodumaa isiklik, lähedane suhe. Ellen Niidu looming on tavaliselt rõõmsameelne ja lastele pühendatud. Tema kirjutatud on luule- ja näidendiraamatud. Need on väga huvitavad ja kiiresti meeldejäävad. Ellen Niit on tõlkinud oma raamatuid vene, soome, leedu, saksa, ungari, gruusia,
Olgugi, et näidend on kokku pandud leedukate lugudest on see kõik ka meile väga tuttav. Ei olnud kaua aega tagasi, kui Eestistki lahkuti samal moel nagu hetkel siia tullakse: iseseisvalt paadiga, autokastis või hoopis jalgsi. Suures plaanis oli küll probleemiks immigrandid ja emigrandid, kuid selle kõrvalt jäi silma ka kodu otsimine.Egle (Inga Salurand) ei luba emal ta pisikest korterit välja üürida, et saaks ärgates mõelda, et ärkab kodus, see teadmine hoiab ta elus. Kodutunne võib kiirelt kaduda, sekundiga, kuid selle tagasi saamine ei ole kerge. Võime teha nägu nagu oleme uues kohas kergelt enda koha leidnud, aga nagu ka lavastuses välja toodi, ei ole lihtne elu uuelt lehelt alustada, ikka jääb sisse see koduigatsus, aga samas kartus, et kui tagasi pöördud pole sa mitte millegagi hakkama saanud. Ei ole kerge jätta oma kodumaad, kus eluaegsed sõbrad ja pere. Muidugi on see mõnele kergem kui teisele. Nõustun Margus Mikomäe
Kuid samas ei saa näiteks aprillirahutustes märatsejaid ehk huligaane nimetada mitte patriootideks, sest tegemist oli pigem äraostetud seltskondadega ja Moskva palgal olevate tegelastega, kellel polnud pronkssõduriga mingit otsest seost. Tänapäeval on patriotismitunne asendunud suuresti heaolukultusega, mis ei jäta ruumi tolerantsusele ega ka kaastundele endast nõrgema või edutuma vastu: kellel ei ole kolmekümneselt maja, autot ja blondiini, on lootusetu luuser. Patriotism on kodutunne, mis saab alguse perekonnast. Koduks ongi väike kodu meie kodumaa sees, mida tuleb hoida ja säästa samamoodi nagu rahakotti, mida ei taha kaotada, mis on väärtuslik ja mida ei jäta lohakile. Millegipärast inimesed ei hooli oma kodumaa arhitektuurist, ajaloost ega emakeelest: ajaloolised ehitised asendatakse kortermajade või büroohoonetega ning Interneti kasutamise laienemisest tingituna kasutatakse keeles palju inglisekeelset sõnavara. Omakasupüüdmatut
minema, ilmselt jumala hoolde, aga tollal jumalat eriti ei propageeritud. Eriti veel sellest vaatenurgast, et raamatu alguses on mainitud, et nii Juhan kui ka Debora on ateistid ja kommunistid. Smuul kirjeldab, et laevad võivad jätta väga erineva mulje. Võhik pidavat laeva nägema sadamas läbi poeetiliste prillide ja merehaiguse ajal justkui nõida. Koperaatsia tundub algul Smuulile vaikne oma pikkade koridoridega, rahulikud valguse read, tekib kodutunne. Ta kirjeldab, et rahu võib küll ühel hetkel kaduda aga kodutunne jääb alles. Koperaatsia ei ole Smuuli arvates suur laev, pikkuseks on 103 meetrit ja Laius 14 meetrit. Maksimaalset kiirust on üsna raske saavutada. Õnneks on laeval olemas täiuslik raadiosaate- ja vastuvõtuaparatuur ning tugev korpus, mis peab vastu jää survele. Smuulile meeldib see laev, olgugi, et ta on natuke väsinud ja vanapoolne. Raamatus
Sotsiaaleetilised probleemid tänases Eestis Sotsiaaleetika hõlmab enda alla väga laia teemavaldkonda ning sellepärast leiab ka palju eetilisi aspekte, mida uurida, analüüsida. Sotsiaaleetiliste probleemide paljususe seast toon välja mõned, ka ennast kõnetavad teemad, mis vajaks Eestis ja kindlasti ka mujal maailmas lahendamist. Küsitavaks on muutunud individuaalsel- ja ühiskonnatasandil hädas olevate inimeste aitamine. Miks on üksteise aitamist vähe? Kuidas panna inimesi rohkem aitama? Või parem küsimus oleks, et kuidas tekitada rohkem inimesi, kes aitaksid abivajajaid? “Ma ei pannud tähele.” Kõige üldisema põhjendusena, et miks ei aidata, võib olla mittemärkamine. Kui ei näe enda ümber toimuvat, siis ei tekigi mõtteid aitamisest. Esimene samm abistamiseks on vaja kõigepealt hädasolijat märgata. Tuleb tõsta enda pea nutitelefonist või silme eest kaugemale ja näha ümbritsevaid probleeme ja püüda neid lahend...
Rummo varane luule on nooruslik ja optimistlik. Nooruslikkuse rõhutamisena võib võtta sedagi, et Rummo kirjutab luuletajatee algul korduvalt just igasugustest algustest. o 1962. a debüütvihik "Ankruhiivaja" - Selle kogu luulet kannab nooruslikult reibas elutunne ja lootusrikas kooskõlalisus. o 1964. a. "Tule ikka mu rõõmude juurde". Hakkab arenema rahvuslik hoiak, samal ajal tugevnesid traagilised motiivid. Kodutunne on see mis seob lähedastega ja kogu rahvaga. o 1966. a. ilmus tema üks tuntumaid kogusid "Lumevalgus... lumepimedus" Selles teoses kasvas seni varjundavalt esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga. o 1969. a. lüürilise põhikoestikuga filosoofiline draama "Tuhkatriinumäng", -
minna. Mõne inimese puhul ei juhtu seda kunagi, kuna pereliikmed on just ta sinna pannud, et ei oleks neil kodus jalus. Nende kuulamine teeb aga endal südame soojaks, seda on lihtsalt nii rake kirjeldada milline rõõmus pilk ja emotsioonid neil on kui keegi neid kuulab. See on midagi imestama panev kuidas hooldekodus olevad eakad on lihtsalt unarusse jäetud. Meenus mulle üks paariaasta tagune lugu, mis pole sugugi eetiline. Näidati seda ka telekas saates Kodutunne. Perekond Tudulinnast üksikema oma lastega. Tundus korralik ema, oli tal küll väike haigus, mis avaldus korra mitme kuu tagant. Kuid see ei seganud tal oma lapsi armastamast ja kasvatamast. Sattus ta kord haiglasse oma väiksema lapsega kellel oli kopsupõletik, võttes lapse palve peale ära kanüüli, mis oli küll vale käitumine aga keegi teine ju lapse jutust välja ei teinud ja ära seda ei võtnud. Ema süda soovib ikka oma lapsele vaid parimat
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 ...
oktoobril 1912 aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Elu polnud tulevasel kirjanikul lihtne. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Naine otsis aina paremat kohta, kus töötada ja elada, et toita kahte suud. Pidev kolimine mõjus poisile sügavalt ning andis tunda kirjaniku hilisemates teostes. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. ,,Olin kunagi varases lapsepõlves väga kiindunud oma kodukohta. Aga kui ma kolm korda järgemööda, pärast mõneaastast vaheaega jälle pidin lahkuma kohast, mida olin harjunud oma koduks pidama, kadus kodutunne lõplikult." (Vello Sermatile 30.03 1977 Kanadasse). Suhted emaga polnud ka nii lähedased ja ehk see oligi põhjus, miks Ristikivi ei mõistnud vastassugupoolt ning tundis end pidevalt kodutuna. Ristikivi õpinguaastad. Karl Ristikivi alustas oma haridusteed 1922
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema...
olema nii suurt kui väikest mängumaterjali, samuti mänguvahendeid toas ja õues mängimiseks (Ugaste 2005:162). Mida vaesem on mängunurk, seda kasinam on lapse sõnavara. Kuid kindlasti ei tohiks see olla üle kuhjatud, eriti kallitest mänguasjadest. Tegevus ja mäng pakuvad iga päev uusi arusaamu ning mõisteid. Maalaps leiab koduümbruse loodusest tuhandeid mängukanne. Neli seina ei anna lapsele ei mõisteid ega mänge. Loodus jääb kõige paremaks klassitoaks. Maalapsele algab kodutunne juba kaugel pilvepiiril paistva kodumetsaga. Suurlinn tapab koduhinge ja-vaimu (Niiberg&Linnas 2007:14).' 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk Mänguasju liigitades, valides ja eelistades tuleks lähtuda sellest, milliseid vaimseid ja füsioloogilisi funktsioone nad arendavad . Mänguasjade vahendusel suunatakse lapse soorolli omandamist, väärtuste, vilumuste ja harjumuste kujunemist, sotsiaalseteks rollideks valmistumist (Niiberg&Linnas 2007:78).
terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmsed. Sellised teadmised panid F. Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Tema väitel hangib laps meeleliste ja esteetiliste looduselamuste kaudu teadmisi jumalast ja selle kaudu ka maailmast iseendast. Mõjule, mis erinevates paigas kogetud kohtadel on meie meie psüühikale ning kehale ja sellele kuidas kohad mõjutavad inimese arengut, tänapäeval vähe tähepanu pööratud. Paiku seostatakse mõistetega turvatunne, ohutunne, kodutunne. Esimene periood: lapsepõlv Lapsepõlvemaastikus peab olema ruumi lapse potensiaaile- kehale, tunnetele ja mõistusele. Lapsel peab olema midagi, mis ärataks temas huvi ja osalemistahet. Tal peab olema aega segamatult oma mänge mängida ja avastusretki teha. Ka peab tal olema aega oma tunnete töötlemiseks, et tegelikkust tajuda, järele proovida, uurida, selle üle mütiskleda ja järele mõelda. Tänapäeval on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus
Usk muutub eluviisiks. Probleem: reeglitele keskendudes võib esialgne idee silmist kaduda. · Sotsialiseerumise probleem teine põlvkond, kes usuliikumisse/sekti sündinud on, ei pruugi leida, et usuline pühendumine esmatähtis oleks, ega mõista, miks nad seal üldse on. · Laienemisprobleem algul tulevad inimesed kuuluvustunde, kogukonnatunde pärast, aga hiljem kujuneb suur organisatsioon, milles on palju võõraid inimesi. Kodutunne kaob, tuumikgrupist võivad inimesed lahkuma hakata. Kui sektist on saanud suurem, bürokraatlik ja ühiskonnaga rohkem leppinud organisatsioon, pole ta enam sekt kujuneb denominatsioon, kelle jaoks on ühiskond aktsepteeritavam. NB! Saientoloogid ja Jehoova tunnistajad on ühiskonnaga väga tugevas pinges (säilitanud sekti ühe väga olulise tunnuse, kuigi liikmeskonna poolest väga suureks kasvanud). Rodney Stark & Roger Finke väitsid, et kui denominatsioon on väga liberaalne, kaotab ta
mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis räägiv kuidas saada üle pidevusest ja üksindusest ja kuidas peaks kunstnik elama ja looma ning kolmeköiteline „Kas mäletad, mu arm?“ pole hävinud Eesti ühiskonda õigupoolest ilustanud kui neis valitseb siiski helgelt nostalgiline meeleolu. Gailiti isa oli lätistunud liivlane ja ema saksatanud eestlane. Kuna isa töötas puusepaana rändasid nad palju, seega kodutunne ja kuulumise tunne on lähedased teemad Gailitile. 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg Esimese Wabariigi ajastu. 3.Koht Rovaniemi , Lapimaa, Peipsi järv, Toomalõuka küla, Ingeland ,Eesti sisemaa 4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid Raamat avalikustati aastal kui Eestis toimus riigipöööre ja vägivaldest sunniti rahvel peale uus rahvus vaene režiim. Kindlasti tekkidas see eba stabiilse ja arusaamtuse tundeid, sarnased Ekke
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
