TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
ESTONIA 168 on paljude arust parim saada olev minjoonklaver. See on 168cm pikk, 152cm lai, 101,5cm kõrge ja 350kg raske. Korpuse paksus 6cm. Rastiprussid kuusepuidust ristlõikega 11x5cm. Kõla- laua pindala 1,2ruutm. 10 radiaalselt lõigatud kuusepuidust ribi. Pikk roop on punasest pöögist, täispuidust ja pealiskiht vahtrapuidust. Bassi roop ``Sillaga`` konstruktsioon punane pöök, täispuit ning pealiskiht vahtrapuidust. Pikim bassikeel 123.9cm. Kuusepuidust valmistatud klaviatuur kuid vahel tellitud Saksa firmast Kluge. http://www.estoniapiano.com/public/files/klaver_1.jpg http://www.youtube.com/watch?v=3supgV0dVQU
20. and 25.dec Composition of Eesti Post summer uniform infosheet 9,5 25-26.dec Translation of Kaubamaja products for webshop (task given by Pernilla) 9 Working hours total 58 Herein I confirm that information presented above is accurate Signature Name: Aivar Roop Manager's confirmation Signature Name: Comments: Total 1 7,5 9 3,5 8,5 4,5 5,5 9,5 9 58
häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumzeit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Alles 16.sajandil tulid need õiged kasutusele(viiul, kontrabass jne
Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tsello ja kontrabass. Helinäide See on alt. Sellel pillil on ka teine nimi - vioola. Ta on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina,
Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tšello ja kontrabass. Vioola Vioola on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina, kuid meie sajandil on ta huvi äratanud ka
Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa külge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulit mängitakse poognaga üle keelte tõmmates. Viiuldaja sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelepillide pere liikmed - alt, tsello ja kontrabass. Viiulile sarnaselt on
kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff") Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad Roop ja sadul kannavad pillikeeli Viiuli ehitus Muusikavalikuid http://www.youtube.com/watch?v=e uOu89d3npA http://www.youtube.com/watch?v=o OSIAKbXzE8 Tänan kuulamast!
Kontrabass Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Ehitus Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillidest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Selle sõrmlaual ei ole krihve nagu viiulilgi. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi viola da gamba järglasks. Tema proportsioonid erinevad mitmesti viiuli ja tsello omadest. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele. Eesti kuulsamad kontrabassistid Mati Lukk (sündinud 9. aprillil 1961) Ta on ERSO kontrabassirühma kontsertmeister. Taavo Remmel- pedagoog ja kontrabassist, sündis
! V: Lüüra, Kitara, Koto.! ! 2. Millised pillid arenesid välja Viola Da Braccio-st?! V: Viiul ja vioola.! ! 3. Pizzicato - näppides mängima.! Arco - poognaga jõhvidel mängima.! ! 4. Nimeta tuntuim Saksa viiulimeister ja 2 Eesti tuntuimat viiulimeistrit.! V: Jacob Steiner. Feliks Villak ja Eugen Meri.! ! 5. Millist pilli tähistab itaaliakeelne Vioola? ! V: Vioolat.! ! 6. Kuidas nimetada viiuli osa, mille üle on keeled pingutatud ja mis asetseb pilli kõlakasti keskosas?! V: Roop.! ! 7. Mille abil muudetakse helikõrgusi harfil?! V: Pedaalide abil.! ! 8. Kuidas arenes harf tänapäevaseks orkestripilliks?! V: Algsed harfid olid nagu kütsivibud, siis oli Iiri harf ja peale seda kolmikharf.! ! 9. Kuidas levisid keelpillid Euroopasse?! V: Araablased tõid Hispaaniasse rebeki.! ! 10. Col legno - poognaga mängima.! ! 11. Mitu asendit on harfi pedaalil?! V: 3 asendit.
Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks. Viiuli teises otsas kinnituvad keeled keelehoidjale. Keelehoidja pannakse kõlakasti laiema otsa Eluge nööbiga. Selleks et viiuli keeled oleksid parajal kõrgusel sõrmlaua kohal, on kõlakasti keskpaigas kahe kõlaava vahel roop ja sõrmlaua lõpus teo juures sadul. Roop ja sadul kannavad pillikeeli. Joonis 1. Viiuli kere 3 1.3 Viiuli mängimistehnikad Erinevad viiuli tehnika võtted aitavad lahti mõtestada teose sisu, ning need võivad väljendada mingit tegevust, looma või nähtust. · con arco - poognaga · pizzicato - sõrmedega näppides
Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarsemaid pille. Viiuli ehitus Viiul koosneb piklikust kõlakastist mille kaas ja põhi on natuke kumerad ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikult kõrgusel. Keeled kinnituvad keelehoidja külge. Nüüdse kuju sai viiul 17. Sajandil. Viiul on nelja keelega ja kvinthäälestuses. Viiulile sarnaselt on ehitatud ka teised sümfooniaorkestri keelpillide pere liikmed vioola ehk altviiul, tsello ja kontrabass.
NoorEesti JanRoss Liiver Triin Narva Rasmus Suik Peeter Roop 11A Tegutsemisaastad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige 19051915 [1] Teine tase Kolmas tase Neljas tase Eesmärk avardada eesti Viies tase vaimset vaatepiiri euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.
valge. Kõlalaua valmistamisel valitakse resonantskuusk puusüü järgi ja sobitatakse omavahel kokku. Siin kasutatakse ainult radiaalsuunas välja saetud laudu, sest radiaalsuunas on puidu kuivamis-kahanemise ja paisumise koefitsient ligikaudu kaks korda väiksem kui tangentsiaalsuunas. Kõlalaua materjalis kasutatakse puutüve alumist osa, mis on okstest puhtam. Materjali valib vilunud meister. Ribitatud kõlalauale kinnitatakse roop. Roobi kõrgus määratakse igal klaveril individuaalselt sõltuvalt malmraamist. Kõlalaud liimitakse rastile, seejärel kinnitatakse viimane koos kõlalauaga korpusesse ja monteeritakse malmraam peale. Klahvide reguleerimine. Kõla Klaverite kõla võib tinglikult liigitada kolmeks erinevaks tüübiks. Kirgas ja sillerdav kõla, mis võimaldab klaveri helidel domineerida orkestri taustal. Terav ja kirgas kõla, mis toob sobivalt esile aasiapärase muusika sillerdava heli
Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn fretless-kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad pingutid, mille abil toimub kitarri häälestamine. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul.
Erinevad nimetused pillile tekitavad tihti segadust, kuna talharpa ei ole kannel. Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetatakse põlvedele ning seda mängitakse vibutaolise poognaga. Hiiu kandle taoliste pillide ajalugu on pikk, ulatudes teadaolevalt 11. sajandisse. hiiu kandle taolise pilli mängijast umbes aastast 1350.
otseselt viola da gamba perekonnast, pole veel täielikult tõestatud. Ehitus Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillidest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Laias laastus on kontrabassi välisele kujundamisele kaks lähenemist: viiuli kuju ja viola da gamba kuju. Kolmas, vähemtuntud kuju on busetto. Väga harva on kontrabass kitarri- või pirnikujuline. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Kindlaksmääratud standardite puudumine tähendab seda, et erineva kujundusega kontrabassid võiva üksteisest kõla ja väljanägemise poolest väga erineda. Kontrabassi sõrmlaual ei ole krihve, nagu viiulilgi.
Jakob Westholmi Gümnaasium Karl Eilo, 4c klass KITARR Referaat Juhendaja: Kaimar Eilo Tallinn 2013 Kitarr on keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Keelte arv 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline kitarr. 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline.Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid. Kaasajal kasutatakse kitarri rohkem saate pillina. Klassikalise kitarri huvi vaikselt kaob, kuid ei ole veel surnud. Tänapäevaks on ka mängutehnika kõvasti arenenud ja täiustunud. Kuigi kitarr on suhteliselt nõrga k...
Kaarma Põhikool KITARR referaat 2007 Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plehtroniga tõmmates. Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad keelte pingutid. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul. Akustilistel ja poolakustilistel kitarridel on kereks kõlakast, milles asub kõlaava.
Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Nimetus "hiiu kannel" ongi jäänud järgi vormist "hiiurootsi kannel". Hiiu kandle osad: · keeled · kõlakast · poogen · roop · sadul · virbel Põispill Primitiivsetest keelpillidest on Eestis pulma naljapillina kasutusel olnud põispill. See on ühe keelega poogenpill, mis on valmistatud kepist , mille otste külge on kinnitatud nöörist või lambasoolest keel. Pilli alumisse ossa on keele alla asetatud põis ja nende vahele roop. On andmeid, et põispilli kasutati mõnel pool ansamblites rütmipillina. Jauram
Suviti toimuvad mitmel pool Eestis väikekandle ehitamise kursused, kus on võimalik pill endale ise valmistada ning antakse ka mänguõpetust. Nüüd on väikekandle õpetus ka tulnud ka algklassidesse, kus on muusikatunni kõrval ka selle pilli õpetus, plokkflöödi asemel. 18-19.sajand hakkas kannel muutuma. Keeli hakati juurde lisama. Ka pilli ehitus muutus kui vana kannel oli tehtud ühest puutükist, siis nüüd hakati ehitama kandleid kinnitatud lauatükkidest. Lisati roop heli võimendamiseks ja kannel muutus ka õhemaks. 19-20.sajand mängiti külades mitmesuguseid erineva kuju ja suurusega kandleid, ühte kindlat tüüpi polnud. Kõige rohkem mängiti tantsu, aga ka laulu saateks. Algul olid kromaatiline kannel ebamugav, ebaloogilised ehitatud ja ei omandanud rahva seas populaarsust. Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit
HIINA-üks vanimaid kultuure, mütoloogiaon samanism,budism, taoism,konfutsianism.muusika teaduse allikas keel laulev. Filosoof Kong Fu-zi 6-5 saj enne kristust ,,kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on ta kõlbus, siis kuulake muusikat.Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa lautotaoline 4 ke...
Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad soolode mängimisel efekti saavutamiseks.Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina.
Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad soolode mängimisel efekti saavutamiseks.Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina.
Martin&Co, Amada, . Vestern ja elektrilisi pille firmadelt Encore, Amada, Fender, Diamond, Vintage, Aria-Pro, Gibson, Martin, Guild, Takamine, Yamaha, Washburn, Ibanez, EHITUS Kitarr koosneb kahest peamisest osast: kerest ja kaelast. Kere koosneb põhjast, külgedest ja kaanest, viimases asub kõlaava. Kael tehakse vahtrast, küljed mahagonist, põhi palisandrist voi mahagonist, kaas kõlakuusest või ka vahtrast. Kaanele on liikumatult kinnitatud roop, millele omakorda kinnituvad keeled. Kere ja kael on omavahel ühendatud kas jäigalt või häälestuskruvi abil. Kaelal on astmetraatide abil labi viidud jaotus, mille iga aste vastab poolele toonile. Keeled lähevad üle ülemise sadula mehaniikidele e. pingutitele. KASUTATUD KIRJANDUS 1.http://ee.www.ee/ENEKE/index.cgi?
1. 1. Töö kiidab tegijat! 2. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta! 3. Mis täna tehtud, see homme hooleta! 4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus! 5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle,...
Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Viiulid tänapäeval: Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enamvähem samade võtetega nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid. Pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad erineda aga koguni kuni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siskin "vanad itaallased" ning need võivad maksta miljoneid eurosid. Viiuli põhiosad: Kõlakast Sõrmlaud Keeled Roop Sadul Pea Tigu Virbel Peenhäälestaja Keeltehoidja Lõuahoidja Kõlalaud fava Kael L õõtspill Lõõtspill on vaba ehs läbilööva keelega(keele üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabade aerofonide(st pillikorpus ei piira võnkuvat õhusammast) rühma kuuluv kaasaskantav muusikariist. Üldiseloomustus: Lõõtspill toetub mängimise ajal mängija põlvedele või rihmade abil kätele või õlgadele
rinda mängimine võimaldas kaasa laulda. Moldpill - ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Oma lihtsuse tõttu levis maarahva seas ning kasutati koduste palvuste lauldude saatmiseks. Tihti nimetati ka laulupilliks või laulukandleks. Põispill pulma ja naljapill. Ühe keelne poogenpill, mis on valmistatud kepist, mille otste külge on kinnitatud nöörist või lambasoolest keel. Alumises osas on keele alla kinnitatud põis ja roop. Kasutati ka ansamblites rütmipillina. Kitarr ja mandoliin 20. saj alguses levinud pillid. Said populaarseks 1920. 30. aastatel Lõõtspillid Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann aastal 1822. oli suupilli edasiaerndus. Pill meenutas lahtikäivat raamatut ning sellega sai ainult viisi mängida. Viini orelimeister Kirill Demian avastas selle pilli mõned aastad hiljem
Antonio de Torres arendas välja hispaania kitarri selle tänapäevasel kujul, mida iseloomustavad avaram kere, keskosa sügavam sisse sopistumine, ühekordsed keeled topelt keelte asemel ja häälestusmehhanism pilli peas asendamas puust häälestuspulki populaarseks Hispaanias. Antonio de Torres. 3 Kitarri ehitus Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn fretless-kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad pingutid, mille abil toimub kitarri häälestamine. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul
sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust, kaas kuusepuust, kael ja keelehoidjad ka kas pihlakast või kasest. Viiul koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikul kõrgusel. Sellise kuju sai viiul 17. sajandil ning see on 4keeleline ja kvintetihäälestuses. Tuntuimad viiuli meistrid Eestis on olnud F. Villak ja E. Meri. 7 Lõõts Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann 1822. a. See oli 1821. aastal sama meistri poolt leiutatud suupilli edasiarendus. Pillil oli
ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) Kapten vint riigikaitse õp, saks. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester Härra wezeler saksa keele õp Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele ,,heledust" jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl Pr paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt, Inspektor Ambel/ Tintman matem
Muusika riigid Araabia- · Levinum religioon,pühakiri: islam-kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud · Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. · Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) · Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab · Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollane- viha, punane- veri, valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni · Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill · Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente Juudid- · Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) · Lauldakse vaimulikku muu...
kes asutas oma firma 6 aastat tagasi ning ta tegeleb arvepidamisega, raamatupidamise ja auditeerimisega ning maksualase nõustamisega 2) Anneli Annus FIE – Võrumaal Räpo külas tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab raamatupidamis- ja maksualast nõustamist 3)Sirje Salla FIE- Antslas raamatupidamis-ja maksualast nõustamist pakkuv füüsilisest isikust ettevõtja 4) Katrin Roop FIE – FIE, kes tegutseb Mõniste vallas ning osutab raamatupidamis- ja maksualast nõustamist Võru maakonnas on kaks usaldusühingut, mis osutavad raamatupidamise- ja finantsalaseid teenuseid: 1) Mersar UÜ- Võrus tegutsev usaldusühing, mis tegeleb ramatupidamise-ja maksualase nõustamisega 2) Abiratas UÜ- Samuti Võrus tegutsev usaldusühing, mis annab raamatupidamise-ja maksualast nõu
rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog) 14. Kapten Vint riigikaitse õp, saks. 15. Andrejev vene keele õp, Siimoni kiriku preester 16. Härra Wezeler saksa keele õp 17. Magister kõiv Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe(kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele ,,heledust" jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja 18. Õp Roop Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja). 19. Ruudu Mättik lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl 20. Pr Paadre keemia õp, hallipäine, hajameelne 21. Madame Lüllii alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut, ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt 22
Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vioola Vioola on viiulist pisut suurem ja kõlab madalamalt, hääl on mahedam. Tuntuimad mängijad on Rain Vilu ja Arvo Haasma. Tsello
r00z-r85l33NVH3Nontr]ndod 'lSoJ JOS(uIal ut alqBulelsns JrurouoJa ue asneS plnoll dn Stnuroc sI uals,{s uorsuad 111}aq;, roop uado ue 1eq1,{eso11--ust pue']uauarllar o1 'luatn 'moqeluosaxel gtGIuI sE1{ o1 sreadde puarl sql qJlq.t'uot}nlos eJo usd auo ar.,{aq1 /rou PUB
riski omava portfelli moodustamine. Investeeruimisportfelli eeldatav kasuminorm (r (katusega)p ) kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeerimisobjektide eeldatavate kasuminormide kaalutud keskmist: Kus: Wi i-nda objekti investeeringute osakaal portfellis R(katusega)i - i-nda objekti eeldatav kasuminorm N investeeringute arv portfellis Investeerimisportfelli riski mõõtmine: Investeerimisportfelli riskimäära mõõdetakse portfelli standardhälbe roop abil. Kõigi investeeringute koosmõju nimetatakse nimetatakse portfelli efektiks. Riski vähendamise aste hajutamisel sõltub üksikute investeeringute vastastikusest korrelatsioonist. Korrelatsioonikordaja p varieerub +1,0 kuni -1,0: - Kui p = 1,0, siis tähendab see, et kaks näitajat liiguvad ühes ja samas suunas võrdsel määral ja omavad positiivset korrelatsiooni - Kui p = -1,0, siis kaks näitajat liiguvad erinevates suundades ja omavad negatiivset
Ainult pääta tüve-tünkad nesteks nurme-naatidele, jäävad järele su aunast. käed ent vilja valavad Küpsest kannatuse kaunast plaatidele, paiskub vili üksi-ivi mis on tulipalavad. vastu kivi. Aur käib üles, kolle huumab. Köida kotti kallis tera! Elumahl nüüd kivil kuumab. Pööristuul ent höörikera Palavikus läitund veri sasipuntraks marutab. sähvib silmis nagu pikne. Vanas vabisevas veskis Võta roop ja sega teri, aja-pere isekeskis siis ei rikne, sõlmed lahti harutab. siis ei kidu kesta varjus homse idu. Juba sirbi sees on sälgud, pilbastega väsind välgud [---] valgustavad une pervi. Kuid su saagist veel ei mõika, lõika, lõika tühi tünder nutab servi. Väljas koiduvagu viirgab, kahvatule näole kiirgab vaikne naeratuse vine. Mine, mine. Teised vaagigu su vilju, sa ent sirbi tasahilju pistad räästapilusse.
vibratsiooni. Kitsama "taljega"muusikariistu näeb juba Babüloonia skulptuuridel. Oletatakse, et keelpillide kuju on sümboolses või rituaalses seoses naise kujuga. Vanasti tahuti keelpillid ühest puutükist, mis kitsenes kaela poole minnes sujuvalt. Sellisedpillid on mandora ja rebekk, Viiul Viiul on keelpill, mis koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud ja kõlakasti keskel roop, mis hoiab keelehoidja külge kinnituvat nelja keelt. Viiulit mängitakse poognaga, harva ka sõrmitsedes (pizzicato). Viiuleid hakati valmistama 16. sajandi keskpaiku Itaalias, paljud silmapaistvad heliloojad, sealhulgas Vivaldi, Bach ja Beethoven, on loonud viiulikontserte. Viiul Vioola Vioola Sellel pillil on ka teine nimi - alt. Ta on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt
üksikut messing- või teraskeelt. Euroopa eri paigus valmistati Citola eri kujuga. Itaalia oli labida- viiulikujuline, mille õlad kerkisid ülespoole ja lõppesid teravikuga. Prantsusmaal arenesid õlgadest tiivad ja ovaalsed küljed muutusid kas sirgeiks või kergelt sissepoole kumerduvaiks. Inglismaal ja Saksamaal eelistati lehekujuga citola'sid, kus nõgusate kaarte servad moodustasid ühinemiskohtades tippe. 15. sajandil lisati roop, lipitsast loobuti ja 4 keelepaari hakati sõrmitsema. 16. sajandi alguseks oli Citola ,muutunud igal pool cittern'iks. Algaastail tegi cittern läbi palju teisendusi, kaasa arvatud keelte arvu kasv 5-lt 12le. Rataslüüra Rataslüüra, mille algnimetus oli organistrum, on teatud tüüpi mehaaniline viiul, mis suudab mängida korraga paari või rohkemat nooti ning samal ajal burdoonbassi. See ehitati kirikuis ja kloostrikoolides
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
Leivaahi Et leib korralikult küpseks, tuli ahju enne olenevalt küttepuude liigist ja niiskusest umbes kaks tundi kütta. Köeti enamasti okaspuudega. Kütmise ajal tuli jälgida, et kogu ahju põrand ühtlaselt kuumeneks. Kui puud olid põlenud, söed kustunud või väheke hiilgavad, pandi ahi kinni, et see ühtlaselt soojeneks. Ahjul oli tavaliselt metalluks või -luuk kolde ees. Mõne aja pärast avati uks ning ahi puhastati kiiresti sütest ja tuhast. Selleks oli spetsiaalne leivaahju roop. Lõpuks pühiti ahjupõrand üle niiske kasevihaga. Kellel soojuse määramisega kogemusi nappis, viskas ahju kuumale põrandale peoga leivajahu - kui jahu põlema süttis või pruuniks kõrbes, oli ahi liiga kuum ning seda tuli lasta veidi jahtuda. Paraja kuumuse korral tõmbus jahu pikkamööda ilusaks tumepruuniks nagu leivakooruke. Leiva küpsetamine Leib peab olema hästi kerkiv ja kobe, s.o. üleni täis väikesi ühtlasi tühimikke - mullikesi
Toyota 622NIS 13687 LEONID PRIISALM EMT Mercedes-Benz 601REX 1442 PIRET KÜRBIS EMT Mazda 359SDM 17336 JAANA RIITSAAR EMT Ford 182LQH 4562 TEA TASA Elisa BMW 313BJG 201 MAXWELL WOODSMART EMT Audi 935ASO 7980 MADIS KASS Elisa BMW 83GAN 7354 MAIE PAIVEL Tele2 Honda 11FYX 15518 ANTI NAULAINEN Elisa Audi 851FEY 9083 KATRIN ROOP EMT Mazda 740RCB 6428 EDUARD PALM EMT Toyota 41TTS 12296 LIA MILLI Tele2 Honda 719EXW 19044 TAAVI KAND Elisa Ford 107ISG 2324 KIRSTI PUNTSO Elisa Audi 846XPM 13588 KALEV REIMANN EMT Ford 954ORH 16115 GALINA ZYKOVA EMT Audi 928PUA 18813 TÕNU OJA Tele2 Ford 704PJP 668 RIINE LUMISTE EMT
0914153228 URMAS HEINMETS Elisa 400 0.091865003 IVI REITER Elisa 800 0.0924397265 GERDI VAHURI Elisa 500 0.0982005457 RAIVO SUVISTE Elisa 3000 0.1004821425 ULVI VALTNA Tele2 2700 0.1074302508 TIIU ÕISPUU Elisa 100 0.1090815718 MAREK SCHMIDT Elisa 1900 0.1115903691 KÜLLI KÖÖP Elisa 1400 0.1151149421 KERT KESKPAIK Tele2 2300 0.1169359336 KATRIN ROOP EMT 1900 0.1172222016 KRISTJAN VRAGER Tele2 300 0.1188388515 KNUT HANGA Elisa 700 0.1204091178 INGRID EINAS Elisa 2600 0.1248663115 ENN KROOS Elisa 700 0.1254421612 AS STANDARD Elisa 200 0.1262355409 KERSTI KULL EMT 1800 0.1265413676 MARE SARAPUU Tele2 3000 0.1272478939 BORISS ADEL EMT 2400 0.1284008344
839 896 Nenonen Risto Soome 03:48:23 M50 2414 1928 Parmas Aalo Tallinn 06:18:48 M50 1243 969 Piirsalu Peep Tartu 04:07:28 M50 523 641 Pletiens Ilgvars Läti 03:32:18 M50 1624 1092 Raav Aivar Põlva 04:27:09 M50 1405 1223 Rand Raivo Tartu 04:15:00 M50 1408 886 Riidamets Martin Pärnu 04:15:11 M50 2130 1493 Riik Toivo Tartu 05:04:14 M50 1510 1204 Roop Andrei Ida-Viru 04:21:02 M50 1230 1109 Roost Ain Tartu 04:07:05 M50 326 418 Rääbis Mati Harju 03:19:50 M50 Oksana Perova 13.11.2009 1704 1511 Saar Siim Tallinn 04:31:44 M50 998 895 Sammel Arne Viljandi 03:55:47 M50
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
