Piima kuumutada potis, kuid mitte keema lasta, valada sinna sisse kohupiim ja oodata, kuni peale ilmub rohekas-kollakas leem ehk vadak. Seejärel võtta pott tulelt ning kohupiim korralikult kuivaks kurnata. Kurnatud kohupiim panna uuesti potti, väikesele tulele, lisada munad, sool ja soovi korral ka köömneid. Segades kuumutada sõira tasasel tulel, kuni tekib ühtlane mass. Kuum sõir kummutada kaussidesse, määrida pealt munaga ja panna jahedasse kohta tahenema. Karask Karaskid kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed, neid saab plaadil või pannil lusikaga laiali ajada. Enamasti valmistatakse karaskid Odrajahust ja kergitatakse kas Söögisooda või pärmiga. Kuna odrajahu sisaldab vähe liimvaiku, on soovitatav sellele lisada nisupüüli. Karaskeid süüakse värskelt, eriti maitsvad on nad soojalt meega, võiga või pohlakeedisega. Vaja läheb: 500 g hapukoort, 1/2 l keefiri või naturaalset jogurtit, 420 g odrajahu, 3
Küpsetada ahjus umbes 175 C juures 30-45 minutit, kuni see on pehme. Pärast ahjust väljavõtmist lasta lasanjel umbes 15 minutit seista, sest siis on seda parem lõigata. 4. Iseloomusta süsivesikuid. Süsivesikute üöesanne on anda organismile näiteks aju- ja lihasrakkudele energijat. Need on elutähtsad meie töövõime tagamiseks. Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine. · Praadimine ilma rasvata e. Röstimine. 9
3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroogi ja iseloomusta neid?- Verikäkist lõigata masinaga õhukesed viilud. Viilud kuivatada ahjus +100 110C juures krõbedaks. Verikäkk ehk veritsipsid Mulgipuder- Pudru sisse võivad jääda kartulitükid. Serveeri koos praetudpekikuubikutega. Praerasva võib segada pudru hulka
võiga ja puista üle peotäie odrajahuga. Sulata pannil või ja kuumuta riivitud porgandit keskmisel kuumusel, segades 5 minutit või kuni see on pehmenenud. Lase pisut jahtuda. Klopi munad lahti, lisa sool, keefir, mesi. Sega teises nõus jahud ja küpsetuspulber ning sõelu muna-keefirisegu hulka. Lisa porgand, köömned ning sega kõik läbi. Vala tainas kohe keeksivormi ja küpseta 3040 minutit või kuni karask on pealt kuldne ja vormi küljest lahti lööb. Kalla karask vormist välja ning lase enne lahtilõikamist poole tunni jagu taheneda. Karask maitseb hea tavalise võiga, kuid proovi ka ürdivõid. Selleks lisa pehmele võile meelepäraseid ürte (till, petersell, murulauk) ja pisut soola. Sega hoolega läbi ja vajuta küpsetuspaberi vahel poole sentimeetri paksuseks ühtlaseks kihiks. Paki kokku ja tõsta külmikusse tahenema. Tahkest massist lõika
ROOG kõige vanem paks toit,tambitud odrateradest või hernestega. KÖRT nagu mannasupp LEEM lihtsalt on keedetud midagi,nt:liha=lihaleem,supp on vedelik mille see on erinevaid asju. TAMP oa või herne puder.süüakse käest VORSTID makk,mauk,mõkk,makkar.Vorstipuder topiti seasoolde KASTMED laga,silgusoolvesi,soust,nott KIISEL või KILEhapu juuretis VÕIE valmistati kanepiseemnetest ROKK jahuvedelik SOEÕLU naiste tavanditoit SÕIR kohupiima juust KARASK odrajahu,kartulipudru segu KÄKK tehtud verega,keedeti. HÄDALEIB lisati leivale männikoort,tammetõrusid,põdrasammalt, sõnajalga. LEIVANUKK kasukannikas KIISIK levinud soolakala VINNUTAMINE kala kuivatamine päikse ja tuule käes SOOLATAKSE verd ja rasva LIHA hülgeliha haises,teda tuli kurikaga pehmeks peksta,keeta läbi 3 vee JAHELIHA sült PLOOMIRASV on neerude vahel NÄPPERASV on soolikate vahel Soovitakse:Jätku leiba! Vastatakse:Jätku tarvis.
hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leibadest söödi odraleiba,karask- leiba,sepikud,pannkooke, kanepiseemnekooki.Tavanditoidud; tahkapuder,tohuleb,tuhkapäts -koogid,tuhkapull. Madisepäev;söödi jahusuppi(kört),suppi klimpidega.Lihast kasutati seaseljaliha,pekki, seapead.Kala oli säinas.Leibadest oli vatsk,kook. Lihavõttepühad; keedeti ja värviti mune,söödi muna- ja piimatoite,kohupiimatoite(sõira)
19.saj hakati rajama ka puuvilja -ja marjaaedu Metsaannid : marjad, pähklid, seened Nimeta Eesti toidud vastavalt liigile : Magustoidud ja küpsetised. Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga) Lumepallisupp – ujuvad saared Magus supp kuivatatud puuviljadest Mustikasupp Rukkijahuvaht, odrajahuvaht Mannavaht Pannkoogid ( tatrajahu, tangupudru) Kohupiimakook Marjavaht e marjalumi Õunakook Mahlatarretised Kaneelirullid Leivasupp(marjadega, puuviljadega) Karask Leib Seenepirukas Rabarbarikook Värsked puuviljad, piimakisell, karamellikisell, ahjuõunad Sepik, pidusai, pärmitaignast plaadipirukad, kartulisaiad, kringel, mulgi korv, pannleib, moosi piirak, kohupiima korp Leib Hapendatud rukkileib – naturaalselt kääritatud. Leiva koostisesse kuulub rukkijahu, vesi, juuretis, sool. Tihti soola ei lisatud, leivakõrvane oli soolane. Lihaleib, silguleib, muude lisanditega leib Sepik, sai, rohekm pühade-ja pidupäevatoit
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette
Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust. "Mehed ei nuta" on pugenud eestlaste hinge oma huumoriga. Eestlastele on alati meeldinud nalju teha ja nalju kuulda. Mulle meeldis see film, sest filmi huumor erines tänapäevasest huumorist ning väga põnev oli vaadata midagi teistsugust kui muidu. Mõnes kohas häiris veidi
- nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherned Oad: · Aeduba ehk türgiuba · Põlduba Jahud
Sega, kuni sokolaad on sulanud. Vahusta munad suhkruga. Sega hulka kaneeli ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Lisa sokolaadisegu. Vala taigen vormi. Koori ja viiluta õunad, laota taignale. Raputa õuntele (fariin)suhkrut ja pähkleid. Küpseta ahju allosas 175° juures 45 minutit. Küpsetatud õunad Õuntel lõigata välja südamed.Täita rosinate, pähklite, suhkru ja kaneeli seguga.Küpsetada ahjus.Kaunistada pohla toormoosi ja piparmündilehtedega. Odrajahu karask Odrajahu 1 muna hapukoort sidrunihapet soodat kaneeli õunu Viktoria ema õunakoogi retsept Põhi 30 g pärmi 0,5 l piima 2 muna pool tl soola 100 g suhkrut 50 g margariini Kate Viilutatud õunu 25 tükki. Õunte peale puiste. Kui õunad on hapud, siis ka õuntele suhkrut Puiste 100 g margariini 200 g suhkrut 300 g jahu Emme õunakook 200 g margariini 2 klaasi suhkrut 5 muna 1 klaas tärklist 3 klaasi jahu 1tl küpsetuspulbrit 10 klaasi õunalõike
kartulit, leiba, kala. Söir saslõkk Jõululaupäev Ajaloolised jõulutoidud olid õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (ehk jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Tänapäeval on jõulutoit varasemast mitmekesisem
· Tangu saadakse kestast täiesti eraldatud odrateradest purustamise teel. Sellisel kujul on tang kaotanud osa toitaineid, eriti vitamiine ja mineraalaineid. · Odrahelbed tehakse kooritud odratangust. Tuumad aurutatakse ja seejärel valtsitakse helvesteks. · Odrajahu saadakse kooritud odratuumast jahvatamise teel. Kasutatakse karaski küpsetamiseks, teiste jahude lisandina ja putrude valmistamiseks. karask Kaer · Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. · Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a eKr. Eestis I aastatuhande teisel poolel. · Kaer on Eestis teraviljade seas toodangu poolest kolmandal kohal, nisu ja odra järel ja rukkist eespool · Kaerast tehakse -kaerajahu, -kaerahelbeid ja -kaerakliisid · Kaerajahu ja kaerahelbeid kasutatakse küpsistes, müslides, vahel õlle valmistamisel · Vanasti oli kaer tähtis hobuste söödana Rukis
ikoonid: Nikolause ikoon, suurmärter Varvara ikoon säilmetükikesega, keiser Peeter I-le kuulunud kaasaskantav pühakuju Päästja ikoon, Vladimiri ja Tsernigovi Jumalaema ikoonid, suurmärter Panteleimoni ikoon jt. Alluvus: Stavropigiaalne (allub vahetult Moskva ja kogu Venemaa pühimale patriarhile) Kloostriülem: Iguumenja Varvara (Trofimova) Vaimulikkond: Ülempreester Dimitri Hodov, munkpreester Saamuel (Karask), preester Vjatseslav Karjagin (http://www.orthodox.ee/indexest.php? d=kuremae/kloos)
· Rokk- hea hapukas jook palaval suvepäeval · Vahel pandi jookide hulka ka leiba, et paremini hapnema läheks · Kui rokk käärima hakkas, siis see võis isegi purju teha · Suvel tekti 3 korda nädalas, talvel 1 kord. · Rokk valmistati rukkijahust · Hapu vedelik, mis peale tõusis, joodi kartulite ja leiva kõrvale, mõnikord anti ka lastele TOIDUSSE SUHTUMINE: · Eestlastel oli tähtsaim see mis tal seljas on, mitte see mis tal kõhus on · Peamised toidud: karask, sool, silk, leib, kört · Söödi 1kord päevas · Toidukorral alla läheb see, kui söögi kõrvale oli midagi juua · ,,silk sirutab, kali kasvatab" · Ei tohtinud süüa 2 kõõrsust korraga · Leivaga käidi pühalikult ümber · Toidu üle nurisemine ei olnud, sest toitu polnud palju · Enda tehtud leib oli alati kõige maitsvam · Pigem leib soolane kui mage MODERNE EESTI KÖÖK: · Vanasti tehti kama hapupiimaga, nüüd aga keefiiriga
Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi Freddy Eynsford-Hill A. Ermel Zoltan Karpathy Tõnu Tamm Kõrtsmik Kalju Karask Lord Boxington Olev Kriisa Leedi Boxington Ülle Tundla Lilleneiu Maris Liloson Kordnik Paul-Johannes Purga Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk Ülemteener Jaan Vaidla Toatüdruk Mrs Higginsi juures Anne Lassmann Transilvaania kuninganna Maie Somer Tema printsist abikaasa Väino Aren Teenijad Mr Higginsi juures Anne Lassmann
Lauritsapäevaks oli uudseleib juba kõigil laual ja selle kohta oli vanarahval ka vastav ütlemine: „Laurits toob laia leiva”. Kagu-Eestis küpsetasid perenaised kevadel karjalaste meeleheaks ja karjale õnneks väikese leivakaku, mille keskele vajutatud lohku suruti poolest saadik terve muna. Leival on oluline koht olnud ka eestlaste tavanditoitude hulgas. Näiteks katsikule minnes oli vanimaks katsekakuks ehk tuhuleivaks parem puhtast viljast kakuleib, odrajahust karask, odraleib või muu kakk. Leiba kasutati ka õnnetoomiseks ja ennustamiseks. Seda eriti pulmades ja jõulude ajal. Leib oli vanade eestlaste jaoks püha. Sandra Miil K-13 A
Jamie, Doolittle semu- Rostislav Gurjev Mrs Hopkins, Doolittle elukaaslane- Valentina Taluma Mrs Eynsford-Hill, vaestunud aadlikudaam- Kädi Kosenkranius Freddy Eynsford-Hill, tema poeg- Oliver Kuusik Zoltan Karphaty, keeleteadlane- Tõnu Tamm Kõrtsmik Covent Gardenil- Kalju karask Lord Boxington, jõukas aadlik- Olev Kriisa Leedi Boxington, tema naine- Ülle Tundla Lilleneiu- Maris Liloson Kordnik- Paul-Johannes Purga Charles, Mrs Higginsi autjuht- Kaarel Kolk Ülemteener Transilvaania saatkonnas- Jaan Vaidla
jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.
Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna Kagler, tema isa, karusselliomanik Teo Maiste Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk Josef, krahvi kammerteener Andres Köster Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura Voorimees Kalju Karask Hietzingi kasiino peremees Villu Valdmaa Maitre de plaisir Aare Kodasma Balletisolistid Nanae Maruyama Viktor Jelissejev Peokülalised, komtessid - Rahvusooper Estonia koor ja balletitrupp Rahvusooper Estonia orkester AUTORID JA AJASTU
Venelastest saadi küll mõningast abi, kuid sageli ei pidanud nad kokkulepetest kinni ja neile oli vaja teha suuri järeleandmisi. Vaatamata alistumisele, tehti oma vabaduse eest kõik, mida osati ja suudeti. Esivanemate vapper vastupanu innustas veel pikki sajandeid eesti rahvast võitlusele vabaduse ja iseseisvuse eest. Muinaseestlase söök/jook: meega kääritatud õlu, kali, mõdu (meejook), kört (pudrutaoline, pandi sisse lihatükk või rasvollust), karask (juuretiseta pirukas), metsaannid; oder, talirukkis (al. 11.saj), veised, sead. Kaubandusartikliteks peamiselt kopranahad ja mesi, vaha. Kaubandust teiste rahvastega tõendavad siit leitud võõramaa hõbemündid. Põhilised riidevärvid: 1. sinine, 2. valge, 3. punane. Relvad: 1. oda, 2. kirves, 3. sõjanuga ehk kärp. Perekond: monogaamia, mehe ja naise õigused üsna võrdsed, sugukonnavahelised suhted vabad, kõige olulisem oli sugukonna jätkamine
tööst ja igapäevarollist puhata. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad. Ülepannikoogid. Karask. Ida- ja Kagu-Eestis kuivatatud kala ja haug. Jüripäev 23.aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Keelatud oli külaskäimine. Et oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis - nagu sellistel päevadel ikka - olid
vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. Jõulutoidud Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib, lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud.
Ootasin eesti köögi loengut ja praktikatundi eriti suure huviga. Anne Mäe loetud teooria andis hea ülevaate, kust on eesti köök saanud erinevatel aegadel mõjutusi. Tasub vaid mõelda meie ajaloo peale, millest leiab vastuseid nii mõnelegi küsimusele kes on eestlasi valitsenud ja oma toidukultuuri jäljed ka Eestisse maha jätnud, mis meie kliimas kasvab, meie asukoht kaubateedel, millised on olnud toidu säilitamistingimused jne. Karask vana eesti toit Vana eesti köök talupojaköök Enamasti püütaksegi eesti kööki tõlgendada eesti talupojaköögi näidete varal ajastust ja kliimaoludest tulenevalt oli see kahtlemata üksluine ning maitsevaene aga ka sesoonne, mis pole üldse mitte negatiivne näitaja. Teraviljadest olid 19. sajandil enim kasutatavad oder ja rukis; kaer oli algselt pigem loomasööt ning nisu söödi vaid pidupäeval. Eestlase toidulaual oli palju kaunvilju oad, herned, läätsed
NISU ANNAB KA SUURIMA KOGUSAAGI. ODER KOOS NISUGA ON ÜKS VANEMAID PÕLLUKULTUURE. ODRAST VALMISTATAKSE KRUUPE, TANGU, JAHU NING LOOMAJÕUSÖÖTA. KAER ANNAB JÕUDU HAIGETELE JA VÄIKESTELE LASTELE. VAREM MOODUSTAS KAER LOOMASÖÖDA PÕHIOSA. ERITI RASKET TÖÖD TEGEVALE HOBUSELE ANTI KAERU. ÜHENDA TERAVILI JA SEE, MIS TEMAST SAAB. JAHU KÜPSISED MANNA RUKIS KARASK KRUUBID NISU SEPIK KAERAHELBED ODER SAI TANGUD KAER LEIB 19 VESKID · KOOSTA TEKSTI PÕHJAL MÕISTEKAART. ENNE VESKITE EHITAMIST JAHVATATI TERADEST JAHU KÄSIKIVIGA. VILJA JAHVATAMINE KÄSIKIVI ABIL OLI AEGANÕUDEV JA VÄSITAV TÖÖ. HILJEM LEIUTATI VEE, TUULE AURU JA ELEKTRI JÕUL TÖÖTAVAD VESKID.
Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni XX sajandi viimase veerandini õhtusöök. [] 5 TOIDUSSE SUHTUMINE Eesti talupojale jätkus varasematel sajanditel toitu tihti kasinalt. Kuid eestlane on ka muidu oma kõhutäitmisel kasin olnud. Häid palu maitsti, neist ei söödud ,,sööma eest" kõhtu täis. ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta," õpetas üks vanasõna piiri pidama. Teine hoiatas, et ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ning lisas tarkuse: ,,Pikk leem peab pere koos." Kui toidukorras pakuti karaskit, võeti enne soola-leiba või silku-leiba. ,,Teeme nüüd silda alla," öeldi selle kohta, sest nagu teine vanasõna ütleb: ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita." Üksnes heast toidust ei söödud kõhtu täis. [] 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole kohta on tehtud tähelepanekuid, mille põhjal võib öelda, et eestlane on alati kokku hoidnud kõhu arvelt
25 LISAD. Näidismenüü: Hommikusöök Kaerahelbepuder vaarikate ja mandlitega Kodujuustu-ansoovise võileivakate täisterarukkileival Piim Pirn Oode: (soovi korral 1 kuni 2 oodet) Smuutid Köögiviljadipp Lõunasöök Pikkpoiss ubadega, keedetud kartul, kapsa-porgandisalat Odrajahuvaht Õhtusöök Lõhesupp Karask seemnetega Veresuhkru tasakaalustamine glükeemilist koormust (GK) arvestava tervisliku toitumisega. Veresuhkru tasakaalustamine 1.Tarbitav toit peab olema kiudaineterikas 2.Tarbida tuleb taimseid rasvu 3.Joo piisavalt vett 4.Liigu piisavalt 5.Tuvasta varjatud toidutalumatus 6. Tarbi õigeid toidulisandeid (kalaõli, kroom, mangaan, magneesium, D-vit ja B-rühma vit) 26 7
toitaineid kevadel külvi tööd kuhjuvad, kevadine võrsumine langeb kokku põuaperioodiga kuiunevad hõredad taimikud ja need umbrohtuvad, osa sorte pika kasvuajaga- koristamine langeb sügisesse, kui ilmad on sademete rohked. Oder Kasutamine mitmekülgne, sama kasutus. Sobib nuumloomadele- sigadel parem liha, lüpsilehmadel sobilik karjatamis ajal, tasakaalustab proteiini rikast sööta. Eneriarikas. Põhku anda, tehakse- kruupe, tange, karask, viljakohvi. Tehniline- õlu- ühtlane kvaliteet ja suurus sisaldab rohkem tärklist sobivam kaherealine sort, piiritus. Idaneb 1-2 kraadi juures, tärkab kahe kolme nädalaga. Taluvad külma -7-8 kraadi. Isetolmleja- õitseb tuppes. Niiskuse suhtes vähenõudlik, põuakindel. Lühike kasvuperiood. Varajased sordid 70 päevaga, enamus sorte 90- 110 päeva. Kaer Loomasööt, energia ja rasvarikas terad. Proteiin on veistele paremini omastatav. Puuduseks
Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Vastlapäeva nimetuski viitab paastumisele (vrd. saksa k. fasten paastuma). Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise (siit tuleneb nimetus lihaheitepäev liha "heideti ära". Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada. Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20. sajandi esimesel poolel, levis vahukoorega kakukeste vastlakuklite komme. Lõuna-Eestis on vastlapäeva ka pudrupäevaks nimetatud. Soolaubade kohta öeldakse tavanditoite pakkuvates lasteasutustes, et lapsed on pettunud, kuna need pole sokolaadist. Nööbist valmistatud vurriga aga lepitakse hästi, seda on ka hõlpsam valmistada kui seajalakondist vurri. Sageli kuulub vurritõmbamise võistlus vastlapäeva tähistusse ka
põlduba). Nisu hakati kasvatama alles 17. sajandil (umbes 400 aastat tagasi). 19. sajandil olid eesti rahva kõige tavalisemateks toitudeks: kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), 276 puder, kama, kaera- ja rukkikile, leib. Ahjus küpsetatud leiva eeelkäijaks olid tule paistel küpsetatud koogid ja kakud (sh odrakakk ehk karask); vees keedetud käkid. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, nisu- ja rukkijahust leiba, mille taignat kergitati õllepärmiga. Hapendatud leiba hakati valmistama 11.-13. sajandil (800-1000 aastat tagasi). Foto lk. 149 – 10.1. Rukkileib Foto 10.1. Rukkileib Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist. Hiljem lisandusid järkjärgult: kaalikas ja kapsas;
annaabi.ee 
