50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Freddy Kriisa
Õppematerjali autor
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Liha- ja piimatehnoloogia eriala Kristel Lori II kursus RUKKILEIB Referaat: Inimese toitumisõpetus TARTU 2008 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 1. Rukkileiva sünd .......................................................................... lk 4 2. Aganaleib ................................................................................. lk 5 3. Leivategu ..........................................................................
Kui talus küpsetati esimest korda uudseleiba, anti igaühele, kes juhtus majja tulema, tükk leiba. Uudseleiva päev oli pere pidupäev. Lauritsapäevaks oli uudseleib juba kõigil laual ja selle kohta oli vanarahval ka vastav ütlemine: „Laurits toob laia leiva”. Kagu-Eestis küpsetasid perenaised kevadel karjalaste meeleheaks ja karjale õnneks väikese leivakaku, mille keskele vajutatud lohku suruti poolest saadik terve muna. Leival on oluline koht olnud ka eestlaste tavanditoitude hulgas. Näiteks katsikule minnes oli vanimaks katsekakuks ehk tuhuleivaks parem puhtast viljast kakuleib, odrajahust karask, odraleib või muu kakk. Leiba kasutati ka õnnetoomiseks ja ennustamiseks. Seda eriti pulmades ja jõulude ajal. Leib oli vanade eestlaste jaoks püha. Sandra Miil K-13 A
Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid. Käsikivijahvatust kasutati enamikes taludes kuni 19. saj lõpuni. Käidi ka veskites vilja jahvatamas, kuna sealt saadi paremat jahu. 3. Meie vanim leivavili Baltimaades vanimaks leivaviljaks on oder. Terad peenendati jahvekivide (lohuga kivide) abil. Jahu segati mitmete taimede puruga, lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati paistekakkusid. 4. Hapendatud rukkileiva tulek Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal. Mandrigermaanlastele jäi selline leib esialgu võõraks, kuid hiljem hakkas talurahva hulgas levima. Eestis asendas hapendatud rukkileib odraleiva II aastatuhande alguses (11. sajandil). Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli igati tulusam ja toitvam kui odraleib. 5. Leivaahju roll leiva arenguloos Teine suur samm leivategemise ajaloos oli leivaahju leiutamine
LEIB Leib on olnud läbiaegade eestlase peamine toit. Seetõttu on leiva suhtes tuntud sügavat austust ning peetud seda ka pühaks. Viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale suure töö ja vaevaga. Ka tänapäeval on leib eestlase laual, aga see ostetakse poest ilma suurt vaeva nägemata. Uurimustöös püüan leida,milline on olnud leiva koht eestlase toidulaual, ja miks on ta olnud nii tähtis. Otsida vanasõnu ja kõnekäände leiva kohta. Püüan näidata tänapäeval toodetavate leibade sortimenti. Praktilise tööna pakun esitlusel enda küpsetatud leiba. Leivaküpsetamise protsessi lisan ka uurimustööle. Leivaosa tänapäeval inimese toidulaual „Maalehe“ 09.10.2014.a. nr 41 numbris on põhjalikult käsitletud Eestis poelettidel olevaid leibasid. Leib on vanem kui meie. Parem aganane leib kui tühi kõht. Amet ei küsi leiba.
perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Projekti "Rukkileib meie laual" algatas Eesti Leivaliit juba 1998.a. Igal sügisel oktoobri alguses korraldatakse kõikjal Eestimaal leivanädal, mille eesmärgiks on: · suurendada rukkileiva ja leivatoodete tarbimist, · säilitada eestlaste kultuurile omaseid toitumisviise, · kujundada ja väärtustada leiva osa eestlaste kultuuritraditsioonides. Heaks traditsiooniks on kujunenud rukkileiva õnnistamine, leivanädala alguses suure sümboolse rukkileiva viimine presidendilossi, lahtiste uste päevad Eesti veskites ja pagaritööstustes, näitusmüügid ja degusteerimised, temaatilised näitused koolides ja muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ning muud üritused koolides,
teenima", ,,leivakõrvane". Ka meie tegudes on leiva austamine juurdunud sygavale, ehk nii sygavale, et ei osata märgatagi, et asetades leivapätsi alati selle kõhupoolega ja mitte kunagi selili lauale, järgime maarahva vana tava. Võiks ehk isegi öelda, et rukkileiva kypsetamine ja söömine kannab endas olulist osa meie rahvuslikust omapärast ja maausust. Leivaga seonduvaid uskumusi järgime eestlaste ja maarahvana yhel või teisel moel kõik. Tegin sõprade ja sugulaste, noorte ja vanade seas väikse uurimistöö ning palusin jagada oma teadmisi ning uskumusi, mis seostuvad leivaga. Eriti soovisin teada, milliseid tavasid järgivad vastajad ise. Jaga leiba sydamega Vastanud ligi kolmekymnest inimesest järgisid kõik rangelt ja iseenesestmõistetavalt eespool mainitud tava, et leiba ei panda kunagi selili. Põhjendusi teati tuua mitmeid:
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid