Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pedagoogika" - 414 õppematerjali

Õppeained

Pedagoogika alused -Tallinna Pedagoogiline Seminar
Pedagoogika alused -Tartu Ülikool
Pedagoogika -Kutsekool
Pedagoogika uurimismeetodid -Tartu Ülikool
Pedagoogika -Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Pedagoogika -Tartu Tervishoiu Kõrgkool
thumbnail
0
jpg

Pedagoogika mõistekaart

docstxt/1325331735148496.txt

Pedagoogika → Eripedagoogika
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pedagoogika mõisted

faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude nende väärtuste alalhoidmise ja täiendamise sihis, milles peitub üksiku ja kogu inimkonna elu-eesmärk Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete

Pedagoogika → Pedagoogika
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

STEINER PEDAGOOGIKA

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista.

Pedagoogika → Pedagoogika alused
97 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Pedagoogika mõistekaart

docstxt/1307386344140405.txt

Pedagoogika → Pedagoogika alused
266 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Montessori pedagoogika

plaadid, erinevate kujudega esemed, erinevate raskustega plaadid) 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (väljasõidutunnid, elustaimed klassis) Arenguastmed Montessori jagab lapse üldise arengu nelja astmesse: 1. arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetuseni (06 a) 2. arenguaste on üleminekuetapp kolmandale (612 a) 3.arenguastmel algab valmistumine täiskasvanueluks (1218 a) 4. arenguastmel kinnistub eelmistel perioodidel rajatud alusmüür (1824 a) Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud 4. Igasugust tasustamist peaks vältima 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada 6. Õppimine peaks olema tähendust omava kontekstiga 7. Täiskasvanu peab jälgima suhtlemise vorme 8. Ümbruse korrastatus on lastele kasulik Kolmeosalise tunni meetod 1

Pedagoogika → Eelkoolipedagoogika
78 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Sootundlik pedagoogika

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sootundlik pedagoogika ja selle rakendamine koolis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Sugu ei tähenda mitte ainult inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi, vaid ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimusi. Nende kahe aspekti eristamiseks on inglise keeles kasutusele võetud erinevad mõisted ­ ,,sex" ja ,,gender"

Pedagoogika → Haridusteaduskond
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Steiner Pedagoogika

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista.

Pedagoogika → Sissejuhatus...
38 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kõne roll laspe arengus. Täiskasvanute kõne roll.

НАРВСКИЙ КОЛЛЕДЖ ТАРТУСКОГО УНИВЕРСИТЕТА Педагог детских дошкольных учреждений в многоязычной учебной среде 2 год Марина Буйницкая Роль речевого окружения для развития ребенка. Требования к речи взрослых. Реферат P2NC.00.088 Основы логопедии Преподаватель: Е. Иванова Нарва 2013 Роль общения в развитии ребенка велика. Общение возникает ранее других процессов и присутствует во всех видах деятельности. Оно оказывает влияние на психическое развитие ребенка, формирует личность в целом и главное, способно ускорять ход развития ребенка, то есть общение значимо для всестороннего развития ребенка. Речь является важнейшей социальной функцией: она формируется под влиянием речи взрослых и в огромной степени зависит от достаточной речевой практики, нормального р...

Keeled → Vene keel
2 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessor

...........................................................3 Alternatiivpedagoogika ­ mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.............................................................................................................................4 Montessori meetod ..........................................................................................................................5 Montessori pedagoogika koolis ja lasteaias.....................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid:.......................................................................................................................9 Sissejuhatus Lapse kasvatamiseks ja õpetamiseks on palju erinevaid viise

Pedagoogika → Pedagoogika alused
80 allalaadimist
thumbnail
0
zip

Pedagoogika aluste mõistekaart

docstxt/133605222399254.txt

Pedagoogika → Pedagoogika alused
68 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Pedagoogika aluste referaat

Lapsed pidid vastuvaidlematult vanemate sõna kuulama. Vägivald naiste ja laste kallal oli vene talupojaühiskonnas tavaline ja siiamaani on ju kasutusel sellest ajast pärit ütlus, et kui ei peksa, siis ei armasta... Kõik õppimisega seonduv oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute lugemises ning seda oli vaja selleks, et mõista paremini kirikuteenistust. Kirikuharidus oli üldine ja ainus haridus, mis kehtis kõikide laste jaoks. Vana- Vene ühiskonna pedagoogika tugines Vanale Testamendile, mille järgi valitses karm patriarhaat, kus mehel oli tohutu võim oma pereliikmete üle. Patriarhaalses vene ühiskonnas peeti õpetatud meestest lugu ning pereisad püüdsid igati oma poega kellegi juurde õppima anda, et nad paremale järjele jõuaksid. Joonis 3- leheküljed kogumikust Domostroi (http://people.pwf.cam.ac.uk/jrh11/Ru4New_files/image009.jpg) Jaapanlased Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus

Pedagoogika → Pedagoogika alused
49 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Reggio Emilia pedagoogika

REGGIO EMILIA PEDAGOOGIKA Tallinn 2015 SISUKORD Pedagoogika kujunemine...................................................................................................3 Õppetöö kirjeldus...............................................................................................................3 Reggio Emilia pedagoogika Eestis....................................................................................4 Kokkuvõte..........................................................................................................................4 Kasutatud allikad...............................................................................................................6 Pedagoogika kujunemine Reggio Emilia pedagoogika tekkis 1945. aastal Itaalias Reggio-Emilia nimelises linnas.

Pedagoogika → Didaktika alused
37 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Pedagoogika aluste mõistekaart

docstxt/134928483506.txt

Pedagoogika → Pedagoogika alused
57 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Väliseestlaste koolid

Väliseestlaste koolid Annika Mägi Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli ­ Ameerika Ühendriigid ­ Soome ­ Rootsi ­ Saksamaa ­ Venemaa ­ jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti välise...

Pedagoogika → Pedagoogika alused
9 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Õppevara esitlus

Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laama...

Pedagoogika → Pedagoogika alused
14 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Pedagoogika ja selle koht teaduste süsteemis

docstxt/13938759884839.txt

Pedagoogika → Pedagoogika alused
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis

Lasteaedades oli suur mure ­ suur laste arv rühmades, mis mõjus negatiivselt kasvatustööle. Lasteaedadel oli oma kodukord ja tunnikava. Puudus ühtne õppekava. Lasteaedade tegevust ei reguleerinud ükski seadus, mis arenenud Euroopa riikides oli ammu kehtestatud. 1919-1940a. tegutses Tallinnas 33 eralasteaeda. Tuntumaiks kujunes Linda Kiruski lasteaed. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval. Koolieelne pedagoogika kolhoosis Lasteasutused ja lastesõimed asutati kolhoosides, sellepärast, et emadel oli vaja tööl käia. Ja lasteasutus oli koht, kuhu jäeti oma laps kindlustundega. Tolle aegsed lasteasutused kasvatasid lapsed tublideks noorteks Nõukogude sotsialistlikule kodumaale. Lastesõimedes käisid kuni 3 aastased lapsed ja lasteaedades 3-7 aastased lapsed. Lastesõimedes käis 20 last ühes rühmas ja lasteaedades 25 last rühmas.

Pedagoogika → Haridusteaduskond
128 allalaadimist
thumbnail
9
docx

"Must pedagoogika"

.............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,MUST PEDAGOOGIKA" Sissejuhatus Must pedagoogika on termin, mida kasutavad mõned tänapäeva psühholoogid ja sotsioloogid, et kirjeldada mõningaid traditsionaalseid lapsekasvatuse meetodeid, mida saab kirjeldada kui julma ja lapse tundeid allasuruvat kasvatust. Sellist kasvatusmeetodit tutvustas esimesena Katharina Rutschky oma 1977. aastal ilmunud raamatus ,,Must pedagoogika (,, Scharze Pädagogik"). Tegu on kasvatusalase kirjutiste koguga, kus kirjeldatakse kõiki neid

Psühholoogia → Psühholoogia
56 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Pedagoogika uurimismeetodid kordamisküsimused

Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kv...

Pedagoogika → Pedagoogika uurimismeetodid
171 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust.

Pedagoogika → Koolieelne didaktika
78 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus

TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Geograafia Klass: 10. klass Aeg: 14.11.11, teine tund. Õpilasete iseloomustus: Õpilastele tundub geograafia meeldivat ning tundi tullakse suhteliselt hea meelega. Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on ini...

Ühiskond → Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pedagoogika küsimused vastused

Küpsemine sotsiaalses tähenduses on: laste närvisüsteemi teatud arengutaseme saavutamine, et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise

Pedagoogika → Pedagoogika
8 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Pedagoogika aluste KT konspekt

1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus).

Pedagoogika → Pedagoogika alused
100 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kasvatus eri kultuurides

Kasvatus eri kultuurides Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut dotsent, õppetooli juhataja Maria Tilk Pedagoogika ajaloo käsitlemisel on välja kujunenud praktika, kus põhihuvi ja -tähelepanu on suunatud pedagoogilise mõtte ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suurte pedagoogide panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise ajalugu ning koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut. Kasva- tusteemadele pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti arusaadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotlus...

Pedagoogika → Haridusteaduskond
167 allalaadimist
thumbnail
0
png

Mõistekaart: pedagoogika ja selle koht teaduste süsteemis

docstxt/1324485031155832.txt

Pedagoogika → Pedagoogika alused
169 allalaadimist
thumbnail
14
doc

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA

„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1

Sport → Spordifüsioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Õppevara analüüs

TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism ­ inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega ning näeb maailma inimese vaatekohast, nimetatakse humanismiks (ladi...

Pedagoogika → Pedagoogika alused
70 allalaadimist
thumbnail
4
docx

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta

10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu e...

Pedagoogika → Alternatiivpedagoogika
18 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Matemaatika õpetamise metoodika 1 koliaastmes

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Matemaatika õpetamise metoodika 1 koliaastmes Tunni konspekt Üliõpilane: Yulia Shipitsyna Juhataja: Natalja Siskova NARVA 2012 : « » : 1. , ; 2. , , , . 3. , . : , , , <, >, =, : 1. ! «». , . ! ?

Matemaatika → Matemaatika
8 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Õuesõppe pedagoogika - raamatu kokkuvõte

loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik ­ unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; teadvustatakse õppimispaiga mõju omandanud teadmiste kvaliteedile. Õppimine, tervis ja füüsiline tegevus Tänapäeva põlvkondi iseloomustab see, et nende seesmisel olemusel on väga raske end

Pedagoogika → Pedagoogika
103 allalaadimist
thumbnail
20
docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama. Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad on muinasjutud ja nende esitamine. Reggio Emilia(saja keele meetod) põhimõteteks on kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon(lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev toeeria ja praktika katsetamine-pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada- Laps ise on avastaja ja looja, kes on sotsiaalne. Lapsel on õigus saada armastust ja olla aktsepteeritud sellistena nagu nad on. Lapsed ei ole kasvatuse objektid, vaid subjektid oma õigustega. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine.

Pedagoogika → Eelkoolipedagoogika
142 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ...................................................

Filosoofia → Kasvatusteadus ja...
139 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kodutöö nr 3 pedagoogika

Kodutöö nr 3 Tiina Liiv Vajan olukorra kohta rohkem infot! Kuna õpetajal endal puudub (oletan) idee, miks just tema tunnis nii juhtub, siis pakun õpetajale, et lähen vaatlen tema tundi. Võrdluseks vaatlen kindlasti mõnda teist tundi selle klassiga ­ et saada selgust: milles seisneb poiste halb käitumine ja kas see käitumine on ainult selles tunnis. Võimalus on, et poistel on igav ­ sellisel juhul on vaja neile jõukohasemat õppetööd ( igav võib olla, et liiga raske ­ või liiga kerge tunnis). Noormehed võivad nii käituda ka tähelepanu tõmbamiseks ­ kas siis õpetaja tähelepanu või kaasõpilaste oma. Võimalus on ka selles, et õpetaja on tunnikorras liiga leebe ja noormehed kambavaimus kasutavad seda olukorda nii ära. Klassis hindan ka seda milline on klassiruum, kas poiste istekoht on hästi valitud või segab seal midagi neid. Samuti klassi omavahelist suht...

Pedagoogika → Eripedagoogika
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õpiõue plaan

ÕPIÕUE PLAAN Minu kujundatud õpiõues on 4 erinevat ala: 1) 2 õuesõppepaviljoni, mis on varustatud tahvli ning laudade ja toolide komplektiga. Korraga mahub ühte õpipaviljoni töötama 25 last. Seal on võimalik joonistada ja maalida, kirjutada, tutvustada ohutusnõudeid, teha teoreetilisi sissejuhatusi ja kokkuvõtteid mõnele teemale jne. 2) Ürdi- ja juurviljaaed. Rakendamisvõimalused: matemaatika (hulgad, geomeetrilised kujundid, loendamine, liitmine ja lahutamine, loodusõpetus (taimede välimus, ravimtaimed/mürktaimed, taimed inimese toidulaual, liikide mitmekesisus), eesti keel (taimede rahvapärased nimetused, jutu koostamine), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk-tehnika) 3) Puudeallee Rakendamisvõimalusi: matemaatika, eesti keel (muistendite ja lugude jutustamine) , kodukoha tundmine , loodusõpetus (taimede sümbioos: see...

Pedagoogika → Õppe kavandamine
16 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Hämäläinen „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“

Integratsiooniprobleemid rahva kui terviku tasandil Töö erinevate gruppidega eeldab vastavate probleemide tundmist Preventiivne töö! Koostöös psühhiaatrilise abiga Spetsiifilised probleemid nõuavad sekkumisprogramme(koolikiusamine, liiminuusutamine jne, töökiusamine, perevägivald, võlad..) Ideede ja põhimõtete kohandamine vastavalt olukorrale, sotsiaalpedagoogika teooriast lähtuvalt. Preventiivse funktsiooni rõhutamine toob kaasa sotsiaal- ja üldise pedagoogika piiri ähmastumise. Integratsioon ja emantsipatsioon Ühelt poolt ühiskonda integreerumine, teiselt vabanemine eneseteostust pärssivatest ühiskondlikest piirangutest. Isiklik suhe ühiskonna ja institutsioonidega Ühiskondlik vabadus saavutatakse vaid integreerudes ühisk. tegevussüsteemidesse ja ühisk. valitsevasse sotsiaalsesse korda. Muutuvas sotsiaalses süsteemis võib hälbiv käitumine saada heakskiidu ja vastupidi. Rõhutute pedagoogika

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika
121 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kooli ajalugu KT vastused

Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile (Bacon). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi

Pedagoogika → Pedagoogika alused
35 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kriitiline vaade Eesti kõrgharidusele

Kriitiline vaade Eesti kõrgharidusele Aune Valk, Einike Pilli Vaadeldav uuring viidi läbi ajavahemikul 2005.a sügis kuni 2007. a talv. Uurimuse eesmärgiks oli saada selgem pilt Eesti kõrghariduse võimalikest valupunktidest ning kas ja mis moodi annaks ka olemasolevas süsteemis probleeme lahendada ning kuidas seda praeguse rahastamise juures paremini teha. Uuritavate hulgas olid üliõpilased, kõrghariduse katkestajad, lõpetajad, tööandjad, õppejõud ja ülikooli tugipersonal. Uuringutes olid esindatud kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, lisaks ka eraülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, seega on tegemist laialdase ja üle-eestilise projektiga. Artiklis on välja toodud nelja valdkonna ­ üliõpilased, õppejõud, õppekavad ja tugiteenused ­ kriitilisemad aspektid, mis kas uuringutes korduvalt ilmnesid või mille lahendamine oleks võtmetähtsusega kogu kõrgharidusele. Et uurimus ja selle kajastamine antud artiklis on aktuaalne, pole kahtlustki. Uuringu l...

Pedagoogika → Pedagoogika alused
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Steiner-, montessori- ja freinetpedagoogika võrdlus

Steinerpedagoogika Montessori Freinet pedagoogika Steinerpedagoogika pedagoogika 1. Ühine: mõlemas pedagoogikas ära toodud Ühine: õppimiseks ei kasutata õpikuid. lapse arengutsüklid. 7-aastased 6-aastased Õpikute asemel Õpikute asemel arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega.

Pedagoogika → Alushariduse pedagoog
65 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kooli ajalugu: kordamisküsimuste vastused

Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk

Pedagoogika → Pedagoogika alused
148 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Waldorfpedagoogika kokkuvõte

Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma. Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu. Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad. Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei tohiks rühmasuurus olla väga suur. Kui rühmas on väiksemaid lapsi, siis saavad suuremad neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond. Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lil...

Pedagoogika → Alternatiivpedagoogika
74 allalaadimist
thumbnail
8
wps

Maria Montessori lasteaed

Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrast...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
197 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kasvatus- kunst või teadus?

Kasvatus- kunst või teadus? Kasvatus on üks pedagoogika osa, mida võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuna kasvatus kannab endas palju erinevaid väärtusi ja eesmärke. Kitsamas tähenduses on kasvatus kombed, käitumine ja sotsialiseerumine, kuid laiemalt on kasvatus ja kasvatusprotsess elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus?

Pedagoogika → Pedagoogika alused
40 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Mina kui õppija

Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool ­ õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada? Õppimisstiilide mõiste puhul eristatakse inimesi selle alusel, missugune õppimisviis osutub nende puhul kõige efektiivsemaks õpitava omandamisel (Pashler jt 2009). Õppimisstiilid võib jagada neljaks ­ visuaalne, kirjutamis- ja lugemispõhine, ...

Psühholoogia → Enesejuhtimine
205 allalaadimist
thumbnail
3
odp

Nõrkade õpilaste järeleaitamine

Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest Arenguvestlused eri raskusastmega Kõneravi materjal Abiõpetaja kannatlikkus Logopeed karistamise vältimine Sotsiaalpedagoog ...

Pedagoogika → Pedagoogika alused
28 allalaadimist
thumbnail
13
doc

MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST

................................10 1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi..................................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS/ALLIKAD.................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust. Olen sellest kuulnud palju räägitavat, saanud katkeid siit ja sealt, aga tegelikkuses ei tea suurt midagi. Nüüd sain võimaluse saada algteadmised sellest alternatiivpedagoogikal põhinevast koolisüsteemist ja saada infot selle alternatiivpedagoogika suurepärase looja Maria Montessori kohta. See on pedagoogiline lähenemine, kus õpetajal on selline vaikse suunaja roll

Pedagoogika → Pedagoogika alused
71 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

(eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika

Pedagoogika → Pedagoogika alused
104 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Alternatiivpedagoogika analüütiline essee

Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul.

Pedagoogika → Alternatiivpedagoogika
205 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Waldorfpedagoogika

Mõisted waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika tähistavad ühte ­ sedasama pedagoogikat. Kusjuures üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale. Esimene Waldorf ­ kool (Stuttgarti Freie Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 ­ 1925) oli saksa ­ austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf ­ kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf ­ kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf ­ koolis toimub ...

Pedagoogika → Arenguõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lühiarutlus

Õpetaja mõju õpilaste mõtlemisele, tegutsemisele ja muusikalistele väärtushinnangutele on väga suur. See on väide, mille üle võiks tunde arutleda, vaielda, naljatleda ja mida kõike veel. Lõpp- tulemusena peame tunnistama, et see tõesti on nii, tahame me seda või mitte. Iseasi, kas me seda ka tunnistame. On palju õpetajaid, kes seda endale ei tunnista, kuid on palju ka neid, kes oma mentaliteete peale suruvad ja unustavad ära õpilase kui isiksuse. Ma arvan, et kui õpetaja unustab ära oma tähtsuse õpilase elu kujundamisel ja õpilase kui inimese, on ta teinud ehk oma karjääri kõige suurema vea. Järgnevalt, minu kursuseõe sõnad: ,,Kui õpetaja suudab tekitada huvi, arusaadavalt ja õpilasi kaasahaarvalt selgitadaoma ainet, pühendada neid oma tegemistesse - loob ta kõik eeldused selleks, et noor inimene kasvades temaga sarnased väärtushinnangud omandab." Siin kohal raputan ma pead ja ei taha nõustuda sellega, et õpila...

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
37 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ajastu koolis(nõukogude aeg)

keel ja N- liidu- ajalugu, geograafia ja konstitutsioon. Kohustuslikus korras pidi õppetöö käima marksistlikus- leninlikus vaimus. Aasta püsis see võim ja siis tulid sakslased Eestisse. 1944 hakati taastama korda, mis 1940aastatel Eestisse oli toodud. Koolid muudeti riiklikeks ja ilmalikeks ning lahutati kirikutest. Kui selgus et väga vähesed kooli lõpetanuist lähevad tööle õpitud erialal loobuti 1966kohustuslikust tootmisõpetusest. 1959 aastal loodi Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut 1977 aga võeti IX- XI klasside õppekavadesse süvendatud tööõpetus, mille andmiseks hakati asutama koolide vahelisi õppetootmiskombinaate. 1984 avaldas NLKP Keskkomitee oma teesid üldharidus ja kutsekooli reformi kohta, mille alusel asuti põhjalikult uuendama keskhariduse sisu ja korraldust. Kvalitsifeeritud tööliste ettevalmistuseks töötasid 1960 aastate alguses eraldi maa.ja linnakutsekoolid

Pedagoogika → Kasvatusteadus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun