LOOGIKA KT 1.1. Definitsiooni analüüsimine Dfd – defineeritav. Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina. Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse, mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin. Liik = DFD Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – jaatav/eitav lause
Üldökoloogia Liigiline struktuur ehk biodiversiteet Liigirikkus: liikide arv pindalaühiku kohta/liikide arv koosluses Liigierisus: biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel Liikide mitmekesisus: Shannoni informatsiooni indekse, Simpson’i mitmekesisuse indeks Ühetaolisus Biodiversiteet Alfa mitmekesisus Beeta mitmekesisus Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on? Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus Geneetiline erisus
Mõisteõpetuse ülesanded 1. MÄÄRATA JÄRGMISTE MÕISTETE SUGU, LIIK, LIIGIERISUS, PÄRISTUNNUS JA JUHUSLIK TUNNUS: maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja. puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat. kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv. 2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1
üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. · Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. · Kontiinum e pidevus · Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus · Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus · Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus · Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus · Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise · Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad · Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise · Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis
See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetika seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LD50 - Keskmine surmav annus Levila - on mingi liigi isendite esinemisala. Liigierisus - hk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus Liik - on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav. Lokaalne väljasuremine - taksoni kõigi isendite hävimine teatud alal.
sugukond). Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest asjad ja nähtused üksteisega sarnanevad või erinevad. Sootunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik soomõiste mahu objektid (seega ka Dfd). 2. Tuleb leida need (see) olulised tunnused, mis eristavad Dfd-t soomõistest. Nt mõisted ruut (Dfd) ja ristkülik (genus). Antud juhul on oluliseks tunnuseks kujundi külgede võrdsus. Niisugust olulist tunnust (või tunnuseid) nimetatakse liigierisuseks. Liigierisus (differentia specifica) on tunnus, mis eristab mõistet samasooliste (st sarnaste või lähedaste) mõistete hulgast. Liik (species) soomõiste suhtes on mõiste, millele on omased kõik soomõiste tunnused ja lisaks ka veel liigierisus. species (S) = genus (P) + differentia specifica Levinud määratluse liik on geneetiline definitsioon (kr genesis 'teke, tekkelugu'). See on käsitletav klassikalise definitsiooni alamliigina.
mitme tüübi tunnused. Ajaline k nii topograafiline kui ka taksonoomiline k muutuvad ajaliselt. 112. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. 113. Mitmekesisus erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. 114. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. 115. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 116. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. 117. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. 118. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. 119. Emigratsioon väljaränne 120. Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 121. Elumus ellujäämus
– kontradiktoorsed (huvitav raamat ja mittehuvitav raamat) – täidavad kogu allutava termini mahu 5. DEFINEERIMINE – SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. ! ! viga (liiga kitsas): Kell on seinal rippuv ajanäitaja. ! ! viga (ristuv): Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi.
kontradiktoorsed (huvitav raamat ja mittehuvitav raamat) täidavad kogu allutava termini mahu 5. DEFINEERIMINE SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. ! ! viga (liiga kitsas): Kell on seinal rippuv ajanäitaja. ! ! viga (ristuv): Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi.
Bioproduktioon põllul ja metsas 33)Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühets Maa sfäärist teise. 42. Dominantsus ehk katvus s.o ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Liigirikkus organismide rühmitamine erinevatesse klassidesse (taksonoomia, üks bioloogia haru), teeb looduses toimuvadmuutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. Näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 43. Looduslik tsonaalsus ehk vööndilisus, nähtuste või asjade paiknemine tsooniti, vöönditena, vöötmetena või vöödena. 44. Populatsioon asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalset aspekti on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust. Geneetilis
Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist
üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Kontiinum e pidevus Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis
kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). · Mitmekesisus- on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. · Liigirikkus- mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. · Liigierisus- näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus- ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. · Immigratsioon- sisseränne · Suremus- ajaühikus hukkunud isendite arv. Nagu sündimuski, nii võib ka suremust iseloomustada ajaühikus surnud isendite arvuga · Emigratsioon- väljaränne · Vanusepüramiid- Vanuskoosseisu iseloomustab vanusepüramiid; selle kõrgus vastab
sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). Mitmekesisus- on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Liigirikkus- mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Liigierisus- näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus- ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Immigratsioon- sisseränne Suremus- ajaühikus hukkunud isendite arv. Nagu sündimuski, nii võib ka suremust iseloomustada ajaühikus surnud isendite arvuga Emigratsioon- väljaränne Vanusepüramiid-
Üks on see, mida defineeritakse, (liigitermin), ning teine on üldisem termin, mille abil defineeritakse, (sootermin). Liigitermin viitab liigimõistele ning sellega haaratud objektide hulk on liik (ld species), sootermin viitab soomõistele ning sellega haaratud objektide hulk on sugu (ld genus). Nt „Koolieelik on laps, kes on 3-6 aastat vana“. Sootermin on laps ning koolieelik on liigitermin, tunnus, mille abil defineeritakse, ehk liigierisus, on teatud vanus. Sootunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik soomõistega haaratud objektid ja ainult need objektid. Sootermin on üldisem termin, millega osutatud objektide (soo ehk klassi) hulgast püütakse määratlemiseks eristada mingit omaette osa. Kui sootermin on laps, siis sootunnusteks sobivad kõik lapsele olemuslikud tunnused, mida saab omistada lapsele kui alaealisele inimesele. Kategooria on sugu, millest üldisemat pole antud sootsiumis suudetud
Üks on see, mida defineeritakse, (liigitermin), ning teine on üldisem termin, mille abil defineeritakse, (sootermin). Liigitermin viitab liigimõistele ning sellega haaratud objektide hulk on liik (ld species), sootermin viitab soomõistele ning sellega haaratud objektide hulk on sugu (ld genus). Nt ,,Koolieelik on laps, kes on 3-6 aastat vana". Sootermin on laps ning koolieelik on liigitermin, tunnus, mille abil defineeritakse, ehk liigierisus, on teatud vanus. Sootunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik soomõistega haaratud objektid ja ainult need objektid. Sootermin on üldisem termin, millega osutatud objektide (soo ehk klassi) hulgast püütakse määratlemiseks eristada mingit omaette osa. Kui sootermin on laps, siis sootunnusteks sobivad kõik lapsele olemuslikud tunnused, mida saab omistada lapsele kui alaealisele inimesele. Kategooria on sugu, millest üldisemat pole antud sootsiumis suudetud
taksonoomiline kontiinum muutuvad ajaliselt). Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi dialektiline ühtsus ja vastandlikkus. Mitmekesisus erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab, kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, st siis, kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. 2) ökoloogiline e realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes.
produtsendid (tootjad): fütopankton; KOOSLUSED. redutsendid (lagundajad): bakterplankton; Erandlikud: pagon-jäässe esmased konsumendid (taimtoidulised külmunud, pelon-kuivanud mudas, loomad): zooplankton; krüoplankton-jäälohkudes ja teisesed konsumendid (röövloomad): lumekõrbetes. nekton jne. · Liigierisus: seda kõrgem, mida Bentaali kooslused: primaarprodutsendid vähem on isendeid samast liigist (suurem ainult madalas vees, sest sügaval puudub soojades vetes). valgus. Siiski kemosüntees- bioloogilis- Süsteem seda stabiilsem, mida vähem keemiline protsess, mille käigus ühest või sõltub üks liik teise hulga muutumisest ja mitmest süsinikumolekulist (milleks on kui ei teki suuri muutusi, mille tagajärejel
Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: ülimürgised (DL 50 alla 50 mg/kg), väga mürgised (50200 mg/kg), mürgised (2001000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). Levik liigi territoriaalne paiknemus. Levila sama, mis areaal. Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Liigikaitse haruldaste või hävimisohus olevate taime-, seene- ja loomaliikide kaitsmise meetmed (kogumis- või korjamiskeeld, punasesse raamatusse kandmine, seadusega looduskaitse alla võtmine). L-e eeldus on taimedel kasvukohakaitse, loomadel biotoobikaitse. Liigiline koosseis okosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal.
Üksikuid aretatud sorte kasutav tänapäeva metsa- ja põllumajandus vähendab liigisisest pärilikku mitmekesisust ja koos sellega nende sortide eluvõimet muutuvas keskkonnas. 2) Liigirikkus organismide rühmitamine erinevatesse klassidesse (taksonoomia, üks bioloogia haru) teeb looduses toimuvad muutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. See on bioloogilise mitmekesisuse uurimisel peetud kõige sobilikumaks liigi taset. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab. kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Kõneldes kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, mõeldakse tavaliselt liikide arvu erinevates taksonoomilistes rühmades, näiteks hõimkondades või klassides. Kogu maailma maakera loodusliku mitmekesisuse taustal sõltub antud liigi väärtus ka tema ökoloogilisest tähtsusest. Näiteks üks troopika vihmametsas kasvav puuliik, millel elab sadu vaid sellele
annaabi.ee 
