1. Definitsiooni analüüsimine Dfd – defineeritav. Liigitermin, esineb ühelauselises definitsioonis Subjektina. Dfn – definitsioon, kuidas defineeritakse, mille abil. Liigierisusega täiendatud sootermin. Liik = DFD Sugu – kuuluvus (või nt taimetoitlane on OLEND, kes...) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – jaatav/eitav lause...
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest asjad ja nähtused üksteisega sarnanevad või erinevad. Sootunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik soomõiste mahu objektid (seega ka Dfd). 2. Tuleb leida need (see) olulised tunnused, mis eristavad Dfd-t soomõistest. Nt mõisted ruut (Dfd) ja ristkülik (genus). Antud juhul on oluliseks tunnuseks kujundi külgede võrdsus. Niisugust olulist tunnust (või tunnuseid) nimetatakse liigierisuseks . Liigierisus (differentia specifica) on tunnus, mis eristab mõistet samasooliste (st sarnaste või lähedaste) mõistete hulgast. Liik (species) soomõiste suhtes on mõiste, millele on omased kõik soomõiste tunnused ja lisaks ka veel liigierisus. species (S) = genus (P) + differentia specifica Levinud määratluse liik on geneetiline definitsioon (kr genesis 'teke, tekkelugu'). See on käsitletav klassikalise definitsiooni alamliigina....
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Ajaline k nii topograafiline kui ka taksonoomiline k muutuvad ajaliselt. 112. Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. 113. Mitmekesisus erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. 114. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. 115. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 116. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. 117. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. 118. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. 119. Emigratsioon väljaränne 120. Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 121. Elumus ellujäämus...
DEFINEERIMINE SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. ! ! viga (liiga kitsas): Kell on seinal rippuv ajanäitaja. ! ! viga (ristuv): Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi....
· Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. · Kontiinum e pidevus · Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus · Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus · Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus · Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel · Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus · Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise · Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad · Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise · Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis...
Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse...
Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
Liigitermin viitab liigimõistele ning sellega haaratud objektide hulk on liik (ld species), sootermin viitab soomõistele ning sellega haaratud objektide hulk on sugu (ld genus). Nt „Koolieelik on laps, kes on 3-6 aastat vana“. Sootermin on laps ning koolieelik on liigitermin, tunnus, mille abil defineeritakse, ehk liigierisus , on teatud vanus. Sootunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik soomõistega haaratud objektid ja ainult need objektid. Sootermin on üldisem termin, millega osutatud objektide (soo ehk klassi) hulgast püütakse määratlemiseks eristada mingit omaette osa. Kui sootermin on laps, siis sootunnusteks sobivad kõik lapsele olemuslikud tunnused, mida saab omistada lapsele kui alaealisele inimesele. Kategooria on sugu, millest üldisemat pole antud sootsiumis suudetud...
Üldökoloogia Liigiline struktuur ehk biodiversiteet Liigirikkus: liikide arv pindalaühiku kohta/liikide arv koosluses Liigierisus : biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel Liikide mitmekesisus: Shannoni informatsiooni indekse, Simpson’i mitmekesisuse indeks Ühetaolisus Biodiversiteet Alfa mitmekesisus Beeta mitmekesisus Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on? Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus Geneetiline erisus...
Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Kontiinum e pidevus Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis...
DEFINEERIMINE – SELLE REEGLID JA VEAD. Defineerimine avab termini sisu, püütakse täpsustada, millest tegelikult räägitakse. Dfd (see, mida defineeritakse) ja Dfn (see, mille abil defineeritakse). Kui need on eristatavad ja asendatavad on tegu ilmse definitsiooniga, kui pole, siis mitteilmsega. Klassikalise definieerimise reeglid: 1. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid. ! ! viga: Kuberner on tähtis isik. (õige oleks: Kuberner on mõne riigi suurima territoriaalüksuse juht vm.) 2. Definitsioon peab olema adekvaatne. ! ! viga (liiga avar): Ruut on täisnurkne rööpkülik. ! ! viga (liiga kitsas): Kell on seinal rippuv ajanäitaja. ! ! viga (ristuv): Õpik on raamat, mida kasutavad õpilased. 3. Definitsioonis ei tohi olla ringi....
Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
See on nähtuste, vaadete, teooriate, probleemide, reeglite, objektide, andmete ja fenomenide katkestuseta üleminek üksteiseks või üksteisesse sulandumine Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetika seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LD50 - Keskmine surmav annus Levila - on mingi liigi isendite esinemisala. Liigierisus - hk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus Liik - on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav. Lokaalne väljasuremine - taksoni kõigi isendite hävimine teatud alal....
Liigitermin viitab liigimõistele ning sellega haaratud objektide hulk on liik (ld species), sootermin viitab soomõistele ning sellega haaratud objektide hulk on sugu (ld genus). Nt ,,Koolieelik on laps, kes on 3-6 aastat vana". Sootermin on laps ning koolieelik on liigitermin, tunnus, mille abil defineeritakse, ehk liigierisus , on teatud vanus. Sootunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik soomõistega haaratud objektid ja ainult need objektid. Sootermin on üldisem termin, millega osutatud objektide (soo ehk klassi) hulgast püütakse määratlemiseks eristada mingit omaette osa. Kui sootermin on laps, siis sootunnusteks sobivad kõik lapsele olemuslikud tunnused, mida saab omistada lapsele kui alaealisele inimesele. Kategooria on sugu, millest üldisemat pole antud sootsiumis suudetud...
Mõisteõpetuse ülesanded 1. MÄÄRATA JÄRGMISTE MÕISTETE SUGU, LIIK, LIIGIERISUS , PÄRISTUNNUS JA JUHUSLIK TUNNUS: maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja. puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat. kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv. 2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1...