Klorofüll asub taimedes. Klorofülli unikaalne omadus on võimaldada taimedel muundada valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku tootmine, mööbli või majade valmistamine. Miks on taimede õied ja viljad eredalt värvunud. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajad ja viljade levitajaid. Raku eluosa moodustavad. Tuum ja tsütoplasma. Nimeta plastiidid kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid. Raku jagunemise viisid on interfaas, mitoos, tsütokinees. Nimeta mitoosi faasid: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Amitootilisel jagumisel tekkinud tütarrakud on/ei ole bioloogiliselt identsed.
lahendamisel ning pakub õiguslikule regulatsioonile alternatiivi või täiendust. Eesti Vabariigi Riigikogu on tihti kokku puutunud erinevate skandaalidega, millega seoses tekibki küsimus, kas Eesti Vabariigi Riigikogul oleks vaja eetikakoodeksit? Vaadates Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kasutamist, siis kulutatakse meeletud summad asjadele, mida tavainimene peab maksma oma palgast. Tavainimeste jaoks on need igapäevased kulud, mis on igapäeva eluosa ja ilma milleta ei saa elada täisväärtuslikku elu. Samas kui Riigikogu liikmetele on loomulik , et nendele hüvitatakse transport, kallid lõunasöögid, vajadusel eluase kui nad seda ainult soovivad. On Riigikogu liikmeid, kes kasutavad kuluhüvitis vastavalt vajadusele, kuid samas on ka neid, kes kasutavad antud võimalust ära ja parandavad läbi selle oma elukvaliteeti. Samas on ka Riigikogulasi, kes kasutavad kõiki riigi poolt pakutavaid hüvitisi,
Ohtlike jäätmete Päikesepatareid, Puudub Puudub Puudub osakaal (%) akud (alla 1%) Elamu Muhus Aastaajad ja ilmakaared Kõige soojem - magamise, toiduvalmistamise, söömise, pesemise ja puhkamise - ala on keskel Vaheseinad puuduvad Mahu tsentris on maja süda: ahi Soojakadude vähendamiseks on poolsoojad ja külmad ruumid pandud ümber keskmise eluosa Elamu Muhus Ka vertikaalskeem arvestab ilmastikuga põhjafassaad on ühe korruse kõrgune, väiksemate akendega lõunasse avaneb kahe korruse kõrgune valgusele ja päikesele avatud lõunafassaad Päikeseenergia kogub kokku klaasseinaga lisaruum maja lõunaküljel ja seda salvestab savisein Elamu Muhus Materjalide valikuks tehtud reeglid:
Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa. Nii, nagu iga inimene saab lühendada oma eluiga näiteks suitsetamise või joomisega, saame teha ka maailmale kiirema lõpu näiteks tuumasõjaga. Kui me isegi ei kiirenda seda protsessi juhtub see nii kui nii . Teooriaga, et maailmalõpp on juba pihta hakanud, tulid Washingtoni ülikooli teadlased astrofüüsik Donald Brownlee ja paleontoloog Peter Ward välja oma raamatus "The Life and Death of Planet Earth" ("Planeedi Maa elu ja surm")
1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja
põletamisel Raskemetallide heitkoguseid on võimalik vähendada suitsugaaside puhastamisega nt multitsüklonites Akumulatsioon- maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, veel 3-5 korda. DDL- rasvlahustuv, raskesti lagundatav. Koguneb organismi ja talletatakse rasvkoes. Mürgid liiguvad söömisega. Nt üks organism on mürki saand ja teine sööb selle mürgise organismi ära jne. TOIDUAHELAD JA TOIDUVÕRGUD Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik e toiduvõrk Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste
(esimese astme kiskja, teise astme kiskja, kolmanda astme kiskja, tippkiskja). Veel ühe tähtsa konsumentide grupi moodustavad parasiidid. Nugilised organisnmid, kes elavad teistes organismides(endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis või toiduaineid. Redutsendid- Detridofaagid-surnuid taimseid ja loomseid jäänuseid sööjad..toituvad 16)Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhiliseks suheteks, mis valitsevad on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel-organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke e konnekseid. Toiduahelad jaotatakse: 1)karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel) 2)laguahel e detriitahel 3)nugiahel e parasiittoiduahel
Juba väike kogus DDT-d on putukale mürgine. Põllumajanduses seda üldiselt enam ei kasutata, kuid kasutatakse endiselt nt malaariatõrjes. Taimekaitsevahendeid kasutades hävitame taimi kaudselt. Nt mõne taimeliigi tolmlemisel osalevad kindlad putukad, kui aga putukad peaksid hävima, on ohus ka see sama taimeliik. Taimeliik hävibki nii – kui tolmlemist ei toimu, siis seemned ei valmi ja nii see liik kaobki. TOIDUAHELAD JA TOIDUVÕRGUD Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhe e toiduvõrgustik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest
kliima muutuse korvavad. W. Reegli erijuht on ennetamis e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel- seaduspärasus mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile omaseid kooslusi, lõinanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhestik.Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele
ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees, bioakumulatsioon. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Karjamaa- parasiit- ja laguahel. Põhjus-tagajärg seosed. Kriteerium: Osata kirjeldada mõne aine, energia või mürgi liikumist ökosüsteemis, tuua välja peamised iseärasused, osata tuua välja inimese mõju antud süsteemile. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik.Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid.
Redutsendid-bakterid, kes lagundavad toitaineid koostisosadeks, mis oleksid taimedele kergelt kättesaadavad nii mullast, veest kui õhust. Detridofaagid- surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. 1 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. 2 Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni,
surmaga koos. Suremine ei olnud ühiskonnast eraldatud nähtus. Elus pidi säilitama vaimset tasakaalu, elu oli vaid vaheetapp, tühine, tõeline elu algas peale surma. Uuendustesse ja mingisugusesse progressi ei usutud. Inimesed olid tihedalt seotud oma kogukonnaga, kirikuga, külaga. Abieludest emotsionaalset suhet ei otsitud. Abieluvälised kurtuaassed suhted olid normaalsed. Pidustused ja puhkeaeg oli samuti oluline eluosa, mis teenis kõrgemat eesmärki vaimse tasakaalu hoidmisel. Prassida võis siin tühises elus küll. Mõnesti oldi aga keskaja ja kaasaja vaimsed probleemid sarnased- filosoofiliselt otsiti vastust küsimusele, milline on keele ja reaalsuse vahekord. Kuidas suhestub keeles loodus maailm reaalse maailmaga. Kuidas on omavahel seotud tähistatav maailm ja tähistaja (vrd F. de Saussure ja strukturalism ja semiootika). KUNSTI suhtuti kui loomulikku elu ja maailma osasse