Nad jaotatakse omakorda: • makroväetised – sisaldavad makroelementi, • lämmastikväetised, • fosforväetised, • kaaliumväetised, • mikroväetised – sisaldavad mikroelementi, • boorväetised, • tsinkväetised jne b) kompleksväetised – sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi või mikroelementi. Nad jaotatakse omakorda: • kombineeritud väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi, nt Cropcare NK, • väetissegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelise kokkusegamise teel (Holding Invest väetissegud jne). Mineraalväetiste kasutamisel peab teadma nende jaotamist vastavalt füsioloogilisele toimele mullas. Selle põhjal jaotatakse mineraalväetised järgmiselt: 1. Füsioloogiliselt happelised väetised, millest taim omastab katioone, mulda jääv happejääk
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
Enne õitsemist mikroelemente. SUBSTRAL® N 10% märtsist- 1 kuni 2 korda ettenähtud Substral Tagab Aia P2O5 6% septembrini vegetatsioonipe väetise värviküllase ja universaal- K2O 10% rioodi jooksul. kogus ümber rikkaliku väetis taime ühtlaselt õitsemise laiali laotada. Floramix N 4% Kasutada Peale istutusala Segatakse Intermag Parandab Kristal-N P2O5 2% juhul kui on valmimist ja mullaga taimede kasvu K2O 5% vajadust. siis teine segamini ja õitsemist.
Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks. Temperatuur Pidev niiske ja soe keskkond. 25-26 kraadine ja 15-16 öine temperatuur. Niiskus Vajab pidevat niiskust. Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime. Vesi Istutussegu peab olema pidevalt niiske. Väetis Toataime väetis, mille NPK on 18-18-18. Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured. Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära. KUUKING Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee liikidest. Kuuking õitseb kodus igal aastaajal ja
spetsiaalsete vitamiinisegudega. JUULI 2 kuud peale esimest väetamist - X AUGUST Substrali roosiväetis - rikkalikult õitsvatele sortidele - Lisaks anda sügisväetist Tabel 1. Rooside väetamine aprillist augustini (autori koostatud) Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse peale roosidelt talvekatte eemaldamist. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g (20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline, väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve jooksul 2-3 korda ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi, et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. 3 korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad
Lugupeetud õpetaja ning klassikaaslased! Nagu on öelnud Lennart Meri, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Inimesed alati virisevad, keegi ei ole millegagi rahul, aga mis meil praegusel hetkel nii sitt on? Mis on meie tuleviku väetis? Meil on MASU, seagripp levib, ... Eks MASU ole tingitud inimeste endi vigadest hakati elama üle oma võimaluste. See tähendab liialt laenama ja olukord muutus aina halvemaks, kui ei suudetud enam oma võlgu tasuda. Seda veel ülemaailmselt. Aga mina usun, et kui me sellest MASU-st, TÄPE-st, PUPU-st ja muust jamast ükskord tervelt välja tuleme, on see ainult meid endid tugevdav väetis ning kui läheb hästi, siis tulevikus väldime selliste vigade tegemist.
5 min P 1 K 3.5 2007 2008 2009 2010 2011 P2O5 tonni 4780 6127 3165 3478 3630 K2O tonni 6673 9370 4447 4909 4865 Kokku org väetis t 822241 1032645 1207746 1270584 1329274 N min tonni 14069 22049 16517 16200 17321 P min tonni 2084 2671 1380 1516 1583 K min tonni 5539 7777 3691 4074 4038 N org tonni 4522 5680 6643 6988 7311
Väetised Lauka Põhikool 9. klass Miko Malk Mis on väetis? Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu, parandab mulla kvaliteeti ja tõstab mulla viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile
NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine, keemiatööstuse tooraine K2CO3 potas Väetis (puutuha koostises) KCl kaaliumkloriid väetis Leelismuldmetallid on IIA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns2-s-metallid. · Reag. veega Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Luudes on magneesiumfosfaat Ca3(PO4)2. Taimedes on klorofüll. Ca- ja Mg ühendid: CaCO3 Lubjakivi, marmor Ehitusmaterjalid
(milligrammides, mikrogrammides) Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn ; Co ; Mo jt. 2. Taimed saavad toiteelemente õhust (C ; O ; H) ja mullast (N ; K ; P ; Ca ; Mg ; S ; Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn jt. 3. Põhiliste toiteelementide puudumisel taimekasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehed võivad isegi kolletuda, taime lehed võivad minna isegi allikaks, seemete idavnevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehed kuivavad. 4. Väetiste liigid: orgaaniline väetis (toitained), mineraalväetis (fosfor, lämmastik, kaalium) 5. Mineraalväetist hakati kasutama põllumajanduses 1840. aastal. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest selle poolest, et täisväetised sisaldavad kasvuks ja arenguks kõiki vajalike makroelemente (N ; P ; K ; S ; Ca ; Mg) ja mikroelemente (Fe ; B ; Mo ; Co ; Zn ; Cu ; Mn jt). 7. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb rangelt silmas pidada :
Protokoll nr. 1 Mineraalväetiste kvalitatiivanalüüs Töö käik: Võtan uuritava väetise (minu puhul väetis nr. 15) ja kallan selle kolbi. Lisan juurde destilleeritud vett, segan kuni väetis ja destilleeritud vesi on enam-vähem segunenud. Järgmisena kallan segu kolme katseklaasi läbi filtri. Kõigis kolmes katseklaasis on umbes 2-3 cm vesilahust. Filteeritud vesilahustega proovid: 1. Lisasin katseklaasi 1%-st FeSO4 lahust. Vesilahuse ja FeSO4 vahekord oli 1 : 1. Seejärel lisasin ettevaatlikult kontsentreeritud H2SO4. Nitraatühendite sisalduse korral tekib katseklaasis H2SO4 ja lahuse kokkupuutepinnal pruun ring. Katseklaas läks samuti kuumaks.
Taimede pritsimine merevetikalahusega kord kuus tugevdab taimede vastupanuvõimet muuhulgas ka kuivusele ja taimehaigustele. Härmatise suhtes tundlikke püsikuid, näiteks aedflokse, pritsitakse regulaarselt merevetikalahusega. Sibullilli tuleb väetada siis, kui nad on kasvuhoos ja õitsevad. Sibullilli väetada täisväetistega kus on sees mikroelemendid seda raputada mullale taimede vahele ning katsuda seda ettevaatlikult istutuskühvliga sügavamale viia selleks ,et väetis jõuaks ruttu juurtele mõjuda. 5 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine Rododendronite väetusplaan Väetis kr/kg N P K g/m² Väetiste Kasutus aeg NPK 7:7:17 65.- 7 7 17 30 Märts kuni Juuli
Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks. Kõige tänulikum on muru komposti eest, mida tuleks laotada muru pinnale 12 kg ruutmeetri kohta. Muruorase Külvieeln väetamine Kasvuperioo e dil väetamine väetamine Kevad Suvi Sügis Üldväetis ,,Aia Väetis GrowHow GrowHow GrowHow Väetis kevad" ,,Substral" ,,Muru kevad" ,,Muru suvi" ,,Muru sügis" Kogus g/m2 20 30 25 25 25 Kogus 0,1ha 20 kg 30 kg 25 kg 25 kg 25 kg
Taimeväetised (N,P ja K ühendid) (Keemiline valem: NPK makroväetis, mineraalväetis) Väetist kasutame, et anda taimele toitaineid, tõsta saaki. Samuti aitab see taimel kasvada ja areneda. Taimeväetise puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad kuivaks, heledaks või võivad isegi kolletuda, seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini. Väetamisel tuleb meeles hoida, et kui sügavale mulda tohib väetis sisse viia ning ka kuupäevi, et vältida liigväetamist või väetise puudumist. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest taimedesse koguneb väetisest pärinevaid ühendeid. Eriti suurt ohtu põhjustab lämmastikväetistega üleväetamine. Nväetis ehk lämmastikväetis Miks on vaja lämmastiku väetist? See soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist.
Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine, mulla huumusseisundi paranemine, huumusvarude suurendamine; pikk protsess aastatega 0.2% kui sedagi 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3. mulla rikastamise element, toiteelement Orgaaniliste väetiste ainulaadsed funktsioonid mullas ei ole asendatavad ühegi teise võttega (kui räägime mulla viljakuse hoidmisest või suurendamisest).
külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Pinnas, millele muru rajatakse, valmistatakse hoolikalt ette: · Pinnas tasandada ja vajadusel paigaldada dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks ning eemaldada kivid ja muu praht. · Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega. · Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laotada muld laiali ning segada mulda lubiaine ja väetis. Murutaimed kasvavad hästi nõrgalt happelises pinnases (pH 6,0- 6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga . · Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle. · Kasta muld seemnete idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei
sobib nii toidu- kui valgustiteõliks. Õlitaimena väärtust ei oma seemnete ebaühtlase valmimise tõttu. Seemnetest võib valmistada sinepipulbrit. Põllu väetamine Väetamine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus mulda viiakse taimede kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente. Sõltuvalt väetamise ulatusest saab eristada hajusat ja paiklikku väetamist, esimesel juhul väetatakse taimi kogu nende kasvuala (põllu) ulatuses, paiklikul väetamisel aga suunatakse väetis taimele võimalikult lähedale. Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Orgaanilistest väetistest sobib künni alla anda sõnnikut või liblikõieliste ädal haljasväetisena. Iga taliviljale antud sõnnikutonn vähendab mineraalväetistega antavat
Am. salpeter pealt Kokku 58 1020 (Tabel 5. Lämmastik väetiste normide, andmisaegade ja viiside planeerimine) Nr. Kultuur Ha P K Andmise aeg ja viis Kg/ha Kokku t Väetis Kg/ha Kokku t väetis väetis väetis t t 1 Põldhein I 12 - - - 500 6 KCl Külviga koos 2 Suvinisu 10 10 0,6 PK 30 1,8 PK Külvi ajal
Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
· Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit) · Toiteelement (N, P, K, Mg, B jne) -kg/ha (80kg/ha N; 15kg/ha P jne) · Toimaine (N;p2O5;K2O jne)
nende kasutamise koefitsientt esimesel kasutusaastal. Nt. Orienteeruvalt viime 1 tonni kvaliteetse tahe sõnnikuga mulda esimesel aastal omastatvaid toitaineid järgmiselt: N- 1,25 kg; P- 0,4 kg ja K 2,5 kg; järelmõjuna arvestatakse esimesel aastal N- 0,5 kg; P- 0,2 kg ja K- 0,6 kg. Lämmastiku vajadus põllu külvikorras Kultuur ha Huum Loodet St Km Org. Ov N- X use % av Kg/ha Väetis kg/ha vajadu kg/ha saak s t/ha t/ha (kg)ko kku Kaer 5 2,0 2 60 1,0 32 40 200 20 Kartul 3 2,0 15 75 1,0 35 44 180 31
lämmastikuga väetatud suur ja nõrk taim. Liigne lämmastik võib hävitada rooside narmasjuured ja taim võib hukkuda. Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt. Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse siis, kui eemaldate roosidelt talvekatte. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g(20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve jooksul 2-3 korda(3korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad, end surnuks", ehk pideval vahepeal puhkamata) ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer ...
5. 1,3 3,5 6. 1,75 4,2 7. 2,0 5,5 Joonis 1. Taimede pikkus Järeldus: järeldan katsest, et kress-salat kasvab kraaniveega kastes paremini kui tugeva väetiselahusega kastes. Kokkuvõte Minu teadusliku miniuurimistöö ,,Tugeva väetiselahuse mõju kress-salatile" tulemusena kasvab salat paremini kraaniveega kastmisel. Katse jälgimisel olin üllatunud kui suurt mõju avaldab väetis kress-salatile. Keskmiselt kasvas veega kastetud salat 0,8 sentimeetrit päevas ja väetiselahusega kastetud salat 0,3 sentimeetrit päevas. Hüpotees, et väetis kiirendab taime kasvu, ei leidnud kinnitust, kuna väetiselahus oli liiga kange ja pidurdas taime kasvu.Kasutatud allikad Aps, R., Kress-salat - lihtne ja tervislik maitsetaim http://tervistav.blogspot.com/2012/04/kress-salat-lihtne-ja-tervislik.html (08.05.13) Luigela, A. Kress-salat rahvameditsiinis http://www.terviseleht
jäänustest.Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiidivarud Eestis Fosforiidisõda · Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne- Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Kas Eesti peaks Fosforiiti kaevandama? · Hea väetis · Mürgised ühendid · Fosfori hind õhus maailmaturul tõuseb · Taimkate hävineb (hetkel 140 dollarit tonn) Aitäh!
K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale. b) KCl toodetakse tööstuslikult. Punakas , CL rikas happeline väetis. Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale. c) K2SO4 vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile. d) kaaliummagneesia nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne. 4) Ca- taimetoitelemendina ja Ca- väetise liigid Ca esineb rakuplasmas süsihappe, väävelhappe, fosforhappe või oblikhappe sooladena. Ca
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
• Kui istandik rajatakse tilkniisutusega, siis paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem. • Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust kilet • Pärast kilepanekut peavad olema moodustunud maapinnast kõrgemad - umbes 15 cm kõrgused peenrad • https://www.youtube.com/watch?v=S8lfyOAi-YA Väetamine • Maasikataimed kasvavad hästi kõrge orgaaniliseaine sisaldusega ja hea viljakusega mullas • Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis peenrasse enne kilepanekut • Maasikas vajab toitaineid kõige rohkem õisikuvarte ilmumise ajal • Väetamine toimub mullaanalüüsi järgi • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Varasematel katsetes on täheldatud, et mineraalväetised suurendavad maasika askorbiinhappe-sisaldust kilemultšil kasvatades aga põhumultš vähendab • Lämmastiku tarve väike • Ilma multšita - pigem anda väetis kahes jaos (saagi kvaliteedi langus kevadel)
põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1...
väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja
põllu kultuur nr. ha plaanitav huumuse% Taimetoitelementide Min.väetistega vajadus Mineraalväetis katta ja nendega antavad toitained saak t/ha kg/ha kg/ha väetis kg/ha kogus N P N P K N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9
õ- õhk m- maa t- taimestik lv- loodusvarad lo- loomastik m`- õ- õhk, hapnik, putukad t`- õ- elu taimes, nii aias kui toas m`- m- keskkond, naturaalsus, huumus t`- m- viljakus , areng m`- t- taimed, elu maapinnas t`-t - puud, põõsad, istikud, taimed m`- lv- loodusvarade teke , maapinna kihistumine t`-lo- toit, elukeskkond m`- lo- loomastiku elu, toit, väetis lo`- õ- elukeskkond, hingamine õ`- õ- elu lo`- m- keskkond, taimed õ`- m- hapnik, elu maapinnal lo`- t- toit, vili õ`- t- elu taimes, hapnik lo`- lo- toaloomad, koduloomad, metsloomad õ`- lo- elu maal, hapnik Ise olen töötanud palju aastaid toiduainetööstuses, samuti varem juuksurina. Momendill ei tööta kuna õpin, tegutsen ka külavanemana.
rohkem kui 2000 väikest vetikarakku. Vesi värvub roheliseks, pruuniks, sinakaks või punakaks olenevalt vetikaliigist. Osa õitsengutest on ohtlikud, vahel lausa mürgised ja see mõjutab teiste mereorganismide elu. Vetikate tähtsus inimese elus · punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel · Idamaades toiduks · Orgaaniline väetis · kilpnäärme raviks · puhastavad seedetrakti Vetikate tähtsus inimese elus · aitavad vältida südamehaigusi · tasakaalustavad suhkrusisaldust · vitamiin B12, mida organism kasutab punaste vereliblede tootmiseks Allikad · http://www.annaabi.com/vetikatet%C3%A4htsuslooduseso.htm · http://www.annaabi.com/vetikadmx25770.html · http://bio.edu.ee/taimed/general/vetikad.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Vetikad
Põimkülvik Väderstad Rapid 300-400C/S „… ühe töökorraga valmistab ette külvipinna, tasandab põllu, külvab seemne ja kõige lõpuks tihendab põllupinna. Masin teeb tööd täpselt ja kiiresti ning selle töö tulemusena on seemnete idanemine ja tärkamine korralik.“ Ette saab külvipinna Pilt 4. Rapid külvik loomiseks panna nt libisti ja järele äkke kobestamiseks Väetamine Mais vajab tugevat väetamist, sobivaimaks on vedel orgaaniline väetis (läga), suurim toitainete vajadus on 7-9 lehe faasis Esimest korda väetatakse lägaga mullaharimise ajal Külvi eel antakse mineraalne kompleksväetis Teist korda lägaga väetamine koos vaheltharimisega alates 2-3 lehe faasist kuni taimede kõrgus ei ületa 20 – 25 cm Tahke orgaaniline väetis on soovitav anda sügisel Sügisel laotada läga, ohuks toitainete väljauhtumine Pilt 5. Maisi vaheltharimine koos väetamisega Segamislaoturid
on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS Lehed pikkade pehmete karvadega, 5-8 paari, lineaarsed või süstjad Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras
Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset (tüükultivaatoriga) kultiveerimist. Külvieelselt kultiveeritakse harilikult kuni 10 cm, koristusjärgselt 25–45 cm sügavuselt. Vahetevahel kasutatakse pärast külvi ka rulle, et väiksemad mullakamakad purustada ja
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) «EÜ VÄETIS» märgistusega väetisele ja selle käitlemisele kohaldatakse käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1194). [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 2. Väetis (1) Väetis on aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka lubiväetis, mille kasutamise eesmärk on mulla happesuse vähendamine. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (2) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud orgaaniline väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Orgaaniline väetis on valdavalt
Väetiste kasutamine võib saastada vett, õhku ja mulda kuna nad sisaldavad raskemetalle ning võivad ka halvendada toidu kvaliteeti. Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid ja anorgaanilised need mis on valmistatud kemikaalidest või mineraalidest ningi kahjustavad keskkonda. Väetiste kasutamine tapab ka mullas elavaid loomi ja putukaid. Liigse väetamisega võib ka väetis sattuda vette kus selle tõttu toimub eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku puuduse ja vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine on veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Eutofeerumine mõjutab väga kalade ja teiste veeloomade elutingimusi. OLME Keskkonda kahjustavad veel kõik igapäevaelus kasutatud asjad. Näiteks kõik pesuvahendid, kui need kraanikausist alla lähevad,
6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on N, P, K, Ca, Mg, S.Samuti sisaldavad ka kõiki vajalikke mikroelemente milleks on Fe, B, Mo, Co, Zn, Cu, Mn jt. 7. Mineraalväetiste kasutamisel on vajalik teada: 1) makro- ja mikroelementide vajalikku kogust olenevalt taime liigist ja mulla koostisest 2) väetamise tähtaegu 3) millisel kujul(tahkena või lahusena)kasutada väetist 4) kui sügavale mulda väetis sisse viia Mulla üleväetamine on taimedele ja kogu elukeskkonnale kahjulik, toob esile väetisainete ladestuse taimedes ning see omakorda toiduainetes.Lämmastikuühendite üleküllus toiduainetes võib kutsuda esile mürgituse ja raske haigestumise. 8. Keemia osatähtsus põllumajanduses on küllaltgi suur kuna väga paljud põllumajandus ettevõtted kasutavad igasuguseid keemilisi väetisi.
Naftareostusest: 1) Selle olemus 2)Selle põhjused 3) Selle tagajärjed 4) Mida teha? Põhjavesi Põhjavee reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20
Praktiline töö ,,Kuidas talu kasumiga majandada" Olemas: · 10 ha põldu · 10 ha heinamaad · 5 ha metsa · 5 ha muud maad · Kombain · Traktor · Haakeriistad · 8 lehma · 3 siga · 2000 Tegevuskava. Alustuseks, et talu saaks korralikult majandada müün 6 lehma ja 2 siga. Peale tehinguid jääb mulle 2 lehma ja 1 siga, lehmad hakkavad piima tootma ning siga jääb perele toiduks. Peale tehingut on minu rahaline seis märksa parem (2000+3000+51,42=5051, 42) Kuna alles jäänud loomad vajavad toitu, siis tuleb külvata vilja ja heina, et aga talu rahaline olukord veel paremaks muutuks tuleb osutada teenuseid inimestele, kes neid soovivad. Heina saagikuse parendamiseks tuleb, aga väetada ka ning see annab ka suurema võimaluse rohkem kasu teenida. Terve aasta peale tehes juhutoid ja arendades talu tuleb korralikult ka tulu. Järgnevatel aastatel, mis po...
töödele. Põllutööde lõpuks küntakse teravilja põllul põhk ja ka näiteks sõnnik maasse, et see talve jooksul laguneks. Kui soovitakse maha panna talivilja, tehakse seemne külvini viivad tööd juba sügisel, sest talivili peab enne talve jõudma juba tärgata. Kui palju ning mis võtetega mulda harima peab, sõltub suuresti mullatüübist. Tänapäeval on kasutusel ka otsekülvi tehnoloogiad, mille käigus mullaharimist ei toimu ning seeme, vahel ka väetis, viiakse otse harimata maasse. [1,4] 3. TAIMEKAITSE Taimekaitse jaguneb suurelt kolme erinevasse valdkonda, milles eesmärkideks on taime kaitsmine: umbrohu eest, taimehaiguste eest ja taimekahjurite eest. Et taimi eelpool mainitud ohtude eest kaitsta on mitmeid meetodeid ja vahendeid. 3.1 Umbrohu tõrje Üks lihtsamaid vahendeid umbrohu tõrjeks on umbrohi mehaaniliselt mullast välja kiskuda või siis taimed ja nende juured puruks lõigata ning maha matta. Maha varisenud seemneid
Kustutatud lubi leiab laialdaselt kasutust ehitusmaterjalide koostises. Segatult vee ja liivaga moodustab ta lubimördi, mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. Kokkuvõtteks, kõigepealt toimub lubja põletamine, siis kustutamine. Leelis (NH4OH) on 10 % ammoniaagi (NH3) vesilahus,väga tugevalõhnaline. Kasutatakse meditsiinis kainestamiseks ja ka juuksevärvides. Peamiselt tuleb seda kasutada meditsiiniliselt ja on kahjulik omal käel kasutada. NH4NO3 väetis, lõhkesegude komponent (ammonaal, segu Al pulbriga).See on väetisena tähtis, kuid lõhkesegude komponendina võib olla ohtlik. Nitraadid (salpeetrid) NaNO3 ja KNO3 leiavad kasutamist lämmastikväetisena, KNO3 ka lõhkeainetetööstuses.KNO3 ehk kaaliumnitraati kasutatakse lõhkeaine valmistamisel. Seega võib olla ohtlik.
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
· Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart Meri · Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole. Arthur Schopenhauer · Noored tüdrukud armastavad nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kusagilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab. Anton Hansen Tammsaare · Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatue suhtes. Albert Einstein · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Arthur Schopenhauer · Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates · Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Sokrates (vanakreeka filosoof) · Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle. Adolf Hitler · Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. ...
· Põllumajandusministeerium vastutab nende kasutamise lubade eest ( st. väetised, sööda kasutamine jne.) Põllumajandusministeerium vastutab ka lookatsete teostamise eest. · Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. · Keskkonna riskid 1. Kui kasutada väetisi vms. võib see kanduda ühelt põllult teisele ja kui teisel põllul kasvatatakse midagi muud, siis võib see väetis halvasti mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2. Teadlaste väitlustel on võimalik, et GMO's on viiruslikke aineid. Need on võimelised liituma vana viirusega ja pidid olema kahjulikumad kui vanad viirused. Kuid tänapäeval pole võimalik neid viiruseid peatada ning neid on piiramatutes liikides. 3. Liigne umbrohu teke, mis on Põhja-Ameerikas juba üpriski tavaline vaatepilt.
Täisväetised sisaldavad taime kasvuks kõik vajalikke makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ja mikroelemente: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. Teised väetised ei sisalda kõiki makroelemente ja kõiki mikroelemente. 7. Mida tuleb rangelt silmas pidada mineraalväetiste kasutamisel? Tuleb teada makro- ja mikroelementide vajalikku kogust olenevalt taime liigist ja mulla koostisest, väetamise tähtaegu, millisel kujul (tahkena või lahusena) kasutada väetist ja kui sügavale tuleb väetis mulda sisse viia. Et vältida mulla üleväetamist mis on kahjulik taimedele ja kogu keskkonnale. 8. Milline on keemia osatähtsus põllumajanduses? Põllumajanduses on keemia osatähtsus üpriski suur. Tänu keemilistele avastustele põllumajanduses on taimed veel elujõulisemad, haigustele vastupidavamad ja kannavad rohkem saaki.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
