2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Ökoton - kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Endemism liigi levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Kosmopoliit väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. 16. Biosfäär-Maad ümritsev elu sisaldav kiht. Biogeograafia-teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal 17. Integratsioon-kokku sulandumine
seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. biotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. ökoton- kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seeepärast keskkonnaltkomplekssem või liigirikkam kui kumbki neist(servaeffekt). 12)Biosfäär-laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kust võib leida elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseis. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ning kus org. ained mõjutavad kivimeid. biogeograafia- on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide(põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e areaalide uurimine.
2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks.
(trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik). Ema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku- merotoope. Ökoton- kahe järsult eineva masstikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liiirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaius on ökotonid (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Biosfäär- maad ümbritsev elu sisaldav kiht Biogeograafia- teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal Integratsioon- kokku sulandumine Süsteem- koos tegutsevate elementide kogum, mis täidab mingit ülesannet. Võib olla isetekkeline või tehislik.
energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Selitamine selitus, vee vabastamine heljumist, enamasti koagulantide abil. Selleks rajatud ehitist nim. setitiks (ka selitiks, settebasseiniks). Seltsing lühemaks või pikemaks ajaks (toitumine, kosimiskäitumine, ränne, puhkus, ööbimine) moodustuv loomade rühm, loomade kooselu lihtsamaid vorme. Servaeffekt vt. ökoton. Settekäitlus reoveesette töötlemine keskkonnaohutuks või utiliseerimiskõlblikuks. Puhastuses tekkiv toorsete tihendatakse, stabiliseeritakse (orgaaniline aine lagundatakse) kas õhutuskambris aeroobselt töödeldes või (enamasti) kinnises ruumis (septikus, metaanitankis) anaeroobselt kääritades ja tahendatakse (mudaväljakuil, tahendustiikides, vaakumfiltrite, pressfiltrite või tsentrifuugide abil). Käitlus lõpeb sette kaadamise