Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas (1)

• Üle 1000 a. ajalugu
  
• Algus ja lõpp tinglikud
  
• Jaguneb 3-ks perioodiks
  

• Tunnused:
  

• 395 a. lagunes 2 ossa : Ida – Rooma ja Lääne – Rooma
  
• 476 a. varises Lääne – Rooma kokku (keskaja algus)
  
• tähtsamad barbarid olid:
  

• Hea geograafiline asend
  
• Pärand Kreeka kultuurist
  
• Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia , Aleksandria)
  
• Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase
  
• Tugev sõjavägi ( keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada)
  
• Tugev laevastik (mereriik )
  

• Keiser ehk BASIELUS – omas kõrgemat sõjalist, administratiivset, kiriku ja kohtuvõimu
  
• Keisrit abistasid riiginõukogu ja senat
  
• Bürokraatlik riigiaparaat (teenistusastmete tabel)
  
• Bütsantinism
  

• Päritolult Bulgaaria talupoeg, tõus sõjaväelasena
  
• Kroonik Prokopiuse ametlik ja salajane kroonika
  
• Keisrinna Theodora, madalat päritolu
  
• Jagas sõjaväe 3 ossa:
  

• Armee tuumik vabad talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki (11.saj juba palgasõjavägi)
  
• Lasi koostada kolmeköitelise “Tsiviilõiguste kogumi”
  

• Parim aeg Bütsantsile 6. saj
  
• 7. – 9. saj. araablased vallutasid Vahemere idaranniku, Aafrika ja Hispaania alad
  
• 11 saj. petšeenide ja türklaste vallutused
  

• 1453 langes Konstantinoopol türklastele
  

• Hoidis elus antiikkultuuri
  
• Süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust
  
• Õigeusu mungad kirjutasid raamatuid ümber (papüürusele, 7 saj-st pärgamendile, 11saj-st kaltsupaberile)
  
• Rikkalikud raamatukogud (keisri raamatukogus 120 000 kirjarulli)
  
• Kreeka keel oli ametlik keel
  
• Maailmakroonikate e. kronograafiate koostamine
  
• 425 loodi Konstantinoopolis esimene ülikool
  
• suur mõju slaavimaadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa, Valgevene)
  

• V – VI saj. kuningas Chlodovech Merovingide sugukonnast
  

• VII saj. nn Laiskade Kuningate ajastu
  

• Karl Suur (768 –814)
  

• Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus
  
• 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks:
  

• Austati antiikkultuuri → karolingide renessanss
  
• Karl Suure õukond kui kultuurikeskus
  
• Rajati ilmalikke koole
  
• Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid ümber
  

• Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks
  
• Suhe polnud võrdne
  
• Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks
  
• Senjöör läänistas maad vasallile
  
• Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia , kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms
  
• LÄÄN – maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, jagunes:
  

• FEODAAL e. LÄÄNIMEES – maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik
  
• FEODAALNE HIERARHIA – feodaalne astmestik
  

• DOMEEN – kuninga maavaldus
  
• ALLOOD – vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand
  

• Talupojad muudeti pärisorjadeks
  

• 2 majapidamissüsteemi:
  

• Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne – eurooplased nimetasid neid aga normannideks
  
• Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal
  

• Enamik vabad inimesed
  

• Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus
  

• Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri , ka aerud, meeskonnas 40 – 60 meest, lohepea laeva ninas
  
• Läänetee ( taanlased , norralased) – Inglismaale , Lääne – Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre ; Idatee ( rootslased ) – läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja –Ameerikasse → Vinlandia
  

• Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved)
  
• Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik)
  
• Valhallas oli surnud sõdurite, võitlejate riik
  
• Päikesekultus – sümbol ratas- HJOL
  
• Taevajumal Thor (punase habemega vanamees ), ka piksejumal, päev – neljapäev
  
• Päikse – ja sõjajumal Oden, ka tarkuse ja luule kaitsja (ühe silmaga, valges kuues vanamees 8-jalgsel ratsul),
  

• Päikesekultusest veel Frej ja Freja, kelle poole pöörduti nii põllusaagi – kui ka lapsesaamismuredega, päev – reede
  
• Jumalad moodustasid aaside perekonna
  
• Saatan oli hiiglane Loke
  
• Viikingite ajal hakkas Skandinaaviasse jõudma ka ristiusk
  

• Aluseks ladina tähestik, lihtsustatud, kasutusel XI saj-ni
  
• Piltkiri
  
• Vanim eepos “Vanem Edda ”
  
• Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgiks on saagad
  

• APOSTLID – rändjutlustajad
  
• Euroopa ristiusustamine võttis aega üle 1000 a., viimastena ristiti XIV saj. lõpus leedulased
  

• Kiriku pea e. PAAVST (Rooma peapiiskop ), on olnud 264 paavsti → praegu Johannes Paulus II
  
• KARDINAL – paavsti poolt nimetatud lähemad nõuandjad, kes paavsti surma järel valivad uue paavsti
  
• KONKLAAV – kardinalide koosolek paavsti valimiseks
  
• Paavst
  

• TRANSSUBSTANTSIOONIÕPETUS – pühitsemise käigus muutub leib issanda ihuks ja vein issanda vereks
  
• Kiriku sissetulekud:
  

• Piibli 2 osa Vana ja Uus Testament , Vana Testament heebrea keeles ja juutide ajaloost, Uus Testament kreeka keeles ja Kristuse elust
  
• IV saj tõlkis Hieronymos Piibli ladina keelde
  

• Tugev paavst Gregorius I Suur
  
• Paavstiriik kujunes 756 a-l (8 saj)
  

• Stepid, poolkõrbed, kõrbed
  
• Tegevusalad:
  

• Kaubeldi Meka linnas, majanduse ja usukeskus, Kaba tempel
  

• Muhamed 570 – 632
  

• Edu põhjused:
  

• Islami leviku põhjused
  

• Araablaste vahendusel jõudsid Euroopasse Araabia, India ja Hiina teadlaste teosed
  
• Peamine sild Lääne –Euroopa ja araablaste vahel oli Pürenee ps
  
• Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele
  
• Seemned ja istikud : riis, roosuhkur , granaatõunad, datlipalmid, aprikoosid, arbuusid, sidrunid
  
• Riidesordid: musliin , damast, atlass , siid
  
• Leiutised : paber – Hiina, kompass – Hiina, püssirohi – Hiina, tuuleveski, niisutuspõllundus, postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine , abipuri laevadel
  
• Kombed: habeme kandmine, turbani kandmine, leilisaun , sõjamarss, sagedane pesemine
  
• Araabia teadlaste töid tõlgiti ladina keelde, nii jõudsid need Euroopa haritlasteni
  
• Araablased andsid tõuke renessansi tekkele
  
• Kuulsaim araabia õpetlane Ibn Sina, imearst, kõrge riigiametnik , astronoom, filosoof , luuletaja
  
• Kuulsaim kirjandusteos “ Tuhat ja üks ööd”
  
• Al – Idrisi maailmakaart , kuhu on märgitud ka Eesti
  

• Idaslaavlased –tänapäeva ukrainlased , venelased, valgevenelased
  
• Lääneslaavlased – poolakad, tšehhid, slovakid
  
• Lõunaslaavlased – bulgaarlased , serblased, horvaadid, sloveenid
  

• Põlluharijad, karjakasvatajad
  
• Läbi nende ma kulges viikingite tee Bütsantsi
  
• Rändrahvaste survel liikusid põhja, mistõttu soomeugrilased sulasid venelaste hulka
  

• Munk Nestor pani kirja kroonika “Jutustus möödunud aegadest ”
  
• 2 teooriat riigi tekkest :
  

• Austasid loodusjõude, peajumal : piksejumal Perun
  
• Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja – joomingud
  
• Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE
  
• Suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsi õigeusu
  
• Ristiusu vastuvõtmise tähtsus
  

• Kirjaoskuse levik
  
• Kiriku kirjandus
  
• Kroonikate e. LETOPISSIDE kirjutamine
  
• Novgorodi kasetohu kirjandus
  
• Kirikute arhitektuur , kuplid
  

II KÕRG – JA HILISKESKAEG X – XV SAJ.

• Suurfeodaalid omandasid oma läänides aina rohkem õigusi ja muutusid kuningavõimust üsna sõltumatuks
  
• Kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes sarnanema tavalise krahvi või hertsogiga
  

• Keskajal puudusid riikidel kindlad territooriumid
  
• Riiki ei ühendanud mitte maa – ala ega rahvas vaid valitseja isik (nt. abielu kaudu oli võimalik mitu riiki liita)
  
• Alamate heaolu sõltus valitseja isikuomadustest
  
• Valitsusaparaati ei moodustanud vastava hariduse saanud professionaalid vaid mõjuvõimsad ülikud
  

• Otsuse tegemisel pidid oma jah – sõna andma kõigi kolme klassi esindajad, põhimõte: “Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit ”. Tänapäevaparlamendis loetakse iga üksikisiku häält
  

• Tal oli väike maavaldus ja ta vajas oma vasallide toetust
  
• Kui vasallidele ei meeldinud kuninga poliitika võisid nad kuninga kukutada, vasallidel oli rohkem võimu
  
• Kuningal puudusid rahalised vahendid oma poliitika, reformide elluviimiseks
  

• kiriku asju otsustasid ilmalikud feodaalid
  
• vaimulike eluviis oli väga ilmalik
  
• oli levinud SIMOONIA s. t. kõrgemate vaimulike kohtade ostmine raha eest
  

• Paavsti hakati valima kardinalide konklaavil (kardinalid valisid endi seast uue paavsti)
  
• 1075 paavsti diktaat: investituuri (investira = ametitunnuste jagamine) teostab paavst nii kõrgvaimulikele kui ka
  

• Wormsi kirikukogu otsus:
  

• Andekas usuteoreetik
  
• Hea diplomaat
  
• Paavstist kõrgemaks pidas vaid jumalat
  
• Korraldas ristisõjad baltikumi paganate vastu
  

• KETSERID – inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kiriku üldtunnustatud õpetusega
  

• INKVISITSIOON – eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult
  

• Chlaustrum tõlkes suletud koht
  
• Skriptoorium – ruum, kus kirjutati ümber raamatuid
  
• Refektoorium – ühine söögisaal
  
• Tormitoorium – ühine magamisruum
  

• 8 ristisõda, 180 a. jooksul
  

• osavõtjad
  

• eesmärk
  

• põhjused
  

• tagajärjed
  

• 3 seisust: vaimuliku , aadlikud, talupojad ja linnaelanikud
  

• 2 funktsioon:
  

• Pikkade käistega raudrüü, soomuskindad ja – kingad, teraskiiver, peakott, kaheteraline mõõk, pistoda, sadula küljes piik , kolmnurkne kilp, soomusrüüpeal mantel, hobusel terasega kaetud sadul, sadula küljes sõjanui, HELLEBARD
  

• Sõjad
  
• Pidustused 8liigsöömine, - joomine)
  
• Meelelahutus
  
• Jaht
  
• Turniirid – rüütlite sõjaline võistlus jõu ja osavuse alal
  

• Rüütlireeglid
  

• Rüütlitunnus: saabaste küljes kuldsed kannused
  
• 7 rüütlivoorust:
  

• 13 saj. suurim linn Pariis (üle 100 000 elaniku)
  

• Linnvabariigid – valitsesid valitavad nõukogud (nt. Itaalias)
  
• Riigi- ja vabalinnad – allusid keisrile, tegelikult iseseisvad (nt. Saksamaal), valitses raad eesotsas bürgormeistriga
  
• Linnad, mis jäid mõne senjööri võimu alla
  

• Ülerahvastatus, vaesus , pahed, pinged , omakasu, rahamajandus
  
• Kujunevad kultuurikeskusteks
  

• Käsitöö ja kauplemine kui põhitegevused
  
• TSUNFT – ühe ja sama eriala käsitööliste ühendused
  

• GILD = ühendus
  
• VÄIKEGILD – ühendas ühe linna erinevad tsunftid (s. t käsitöölised)
  
• SUURGILD – ühendas linna kõik kaupmehed
  

• Vahemerekaubandus:
  

• Läänemere ja Põhjamere kaubandus
  

• Kodusõjad, stepirändrahvaste surve→ asumine põhja poole
  
• Vladimiri Vürstiriigis mainitakse 1147 a. I korda Moskvat
  

• Tšingis – khaan
  
• 1240 vallutab Batu – khaan Kiievi (ikke algus)
  

• Mongoli ike polnud eriti kurnav, sest:
  

• Aleksander Nevski – Novgorodi vürst, koostöö mongolitega, sai Vladimiri suurvürstiks
  

• Tähtsad ametnikud (ka vürst) valiti VEETŠEL (täiskasvanud, iseseisvate meeste koosolek)
  
• Suur – Novgorod – tähtis kaubakeskus (saksa kaupmehed)
  

• Ivan I Kalita (kalita = rahakott) seadis suhted khaaniga nii, et Moskva sai rikkamaks
  
• Dimitri Donskoi (võitis 1380 a mongoleid Doni lisajõe ääres)
  
• Moskva suurvürst Ivan III (1462 – 1505) nimetas ennast tsaariks (Rooma Caesari järgi)
  

• Rikas ja viljakas maa
  
• Palju linnu
  
• Probleemiks saksa kolonisatsioon
  
• 1355 kuningas Karel I – Saksa – Rooma keiser Karl IV nime all
  

• Pahameel katoliku kiriku vastu (50% haritavast maast kuulus kirikule, kõrged maksud , indulgentsid jne)
  
• Pahameelsaksa ülemkihi vastu (valitsejad linnades, maal jakirikus)
  

• Pärit talupoja perest
  
• Õppis Praha ülikoolis, 1401 sai vaimulikuks, hiljem Praha ülikooli professor ja rektor
  
• Husi vaated:
  

• Koostas tšehhi keele grammatika ja tõlkis piibli tšehhi keelde
  

• kirikukogu kestis 3,5 aastat
  

• Esialgu tšehhi rahvaväe edu
  
• 1434 võitsid paavsti väed ristisõjad Lipany lahingus, sest mõõdukad läksid vastaste poole üle
  

• Saksa mõju Tšehhimaal vähenes tunduvalt
  
• Linnades kasvas tšehhide mõjuvõim
  
• Juba sekulariseeritud kirikuvarad jäid uutele omanikele
  
• Rooma paavsti sissetulekud Tšehhimaalt vähenesid
  
• Kiiresti hakkas arenema Tšehhi keel ja kultuur
  

• täpsemad mõõteriistad: kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja)
  
• paremad purjelaevad karavellid (2 või 3 mastiga)
  
• osavad ja julged Portugali ja Hispaania meremehed
  
• hidalgod – väikeaadlikud, elukutselised sõjamehed tegevust otsimas
  

• hankida kulda, vürtse ja muid rikkusi
  
• et leida otseühendus aasia maadega kauplemiseks uusi mereteid mööda
  
• seiklus ja rännuhimu
  
• euroopa ülikute idamaade kaupade ihalus
  

• uute alade koloniseerimine, rüüstamine, tapmine, elanike orjastamine
  
• indiaanlaste halb kohtlemine, nende kultuuri hävitamine
  
• uued teadmised maailma kohta (teaduste areng)
  
• tähtsamateks kaubateedeks kujunevad ookeanid
  
• tõusevad esile Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad
  
• vähenes Vahemere kaubanduse osatähtsus
  

• 1519 vallutab Hernan Cortez Mehhiko (asteegid)
  

• 1532 vallutab Francisca Pizarro Peruu (inkad)
  

• HUMANISM – XV – XVI saj mõiste ladina keelsest sõnast humanus = inimlik, maailmavaade, mis tähendas inimese olemist hariduse, teaduse ja üldse maailma keskpunktis
  

• Tähtsamaid humaniste:
  

• keiser Karl V (1519 – 1556 )
  
• keisrivõim nõrk
  
• keiser valiti kuurvürstide poolt
  
• Saksa Keisririigi majanduses arenes varakapitalism
  

• väliselt hiilgav katoliku kirik probleemides
  

• Sündis 10.11.1483 Eislebenis
  
• Saksa talupoeg
  
• 1507 pühitseti augustiinlaste ordu preestriks
  
• 1512 sai Wittenburgi ülikooli teoloogiadoktoriks ning ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks
  
• astus teravalt välja indulgentside laialdase müügi vastu (neid hakati ja ette ostma)
  
• 31.10.1517 naelutas lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristamise kustutamise kohta
  
• juulis 1518 tuli talle korraldus ilmuda Rooma end ketserlussüüdistuste vastu kaitsma
  
• Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kuid ta jäi oma õpetustele kindlaks
  
• 1520 andis paavst Leo X välja bulla , milles andis Lutherile 60 päeva oma väidete tagasi võtmiseks. Luther põletas selle bulla oma õpilaste nähes
  
• aprillis 1521 Saksa Riigipäeva ees (Wormsis) loobus Luther oma õpetust hülgamast ning keiser pani ta kirikuvande alla
  
• varjus Saksa kuurvürsti Friedrich III Targa juurde Wartburgi lossi . Tema vaateid ja teoseid sellest ajast:
  

• suri 18.02.1546 Eislebenis
  

• Aitas Lutheril tõlkida piiblit ja dokumente, koostas õpikuid, asutas koole – Saksamaa õpetaja
  

• algas Lõuna – Saksamaal, suurim keskus Kesk – Saksamaal Tüüringi piirkonnas (seal tegutses Müntzer)
  
• talupoegade julm karistamine
  
• 1530 võttis Saksa Riigipäev vastu Augsburgi usutunnistuse
  

• kelle maa, selle usk – vürst määras usu
  
• Saksamaa jagunes kaheks: lõuna ja loode Saksamaal katoliiklikud riigid, põhja ja kesk Saksamaal protestantlikud
  

• sai trooni 3 - aastaselt → võimuvõitlus
  
• valitses ema ja bojaarid
  
• 1547 krooniti tsaariks
  
• hakkas võitlema bojaaride võimu vastu, toetudes teenismõisnikele (aadlikele)
  

• MAAKOGU kokkukutsumine 1549 (esinduskogu)
  
• seaduste kogu ”Sudebnik” → 1550 ”Tsaari koodeks ”
  
• loodi streletside sõjavägi, kes olid relvastatud käsitulirelvade arkebuusidega
  

• Vallutas 2 tatari - khaani riiki: Kaasani , Astrahani, algas Siberi khaani riigi hõlmamine
  
• Ebaõnnestunud Liivi sõda 1558 - 1583