Kaliifil oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kaliif Abu Bakr juhatas mitmeid sõdasid. Abu Bakr oli kaliif 2 aastat, suri lahingus Süürlastega. Omar: Abu Bakri määras järgmiseks kaliifiks Omari. Omar oli alguses islamivastane, ent kuuldes koraani lugemise ilu, pöördus ta koheselt. Omarist sai innukas islamit levitanud kaliif, tegev nii poliitikas kui ka sõjapidamises. Omari ajal hakati Muhamedi ütluste tunnistusi koguma üheks kogumiks e koraaniks. Omar mõrvati aastal 644. Uthmani: Uthmani valiti kaliifiks 6-liikmelise komitee poolt. Tema ajal sai koraan oma lõpliku kuju, suurematesse islami linnadesse saadeti sellest koopiad. ei olnud väga heade juhiomadustega tema ajal puhkes kodusõda. Uthmani vastased lasid ta mõrvata. Ali: Ali, üks Muhamedi väimeestest. Talle oli tugev vastasseis teda kahtlustati Uthmani mõrva tellimises. Ka tema tapeti 661. aastal. Kaliif Ali surma järel lõhenes islam kaheks suunaks siiitluseks ja sunniitluseks.
mosee ehitamiseks. Ta ei puudutanud kristlaste ja juutide pühamuid. Umari ajal sai kalifaat oma lõpliku, teokraatliku struktuuri. Tema tapmine ja islami sisevastuolud ei takistanud impeeriumi laienemist. Kolmas kaliif Uthman ibn Affani ,prohveti väimees (644-656) jätkas ekspansiooni. Tema juhtimise all vallutasid araablased Küprose, Liibüa, allutasid endale ja islamiseerisid võimustruktuurid Iraanis, Afganistanis ja Indias. Aastal 656 Ali pooldavad sõdurid tapsid Uthmani ja valisid AIi ibn Abu Talibi uueks kaliifiks. Tema volitusi aga ei tunnistanud prohveti armsaim naine Aisa ja tema poolehoidjad. Samal aastal toimus kaamelilahing Basra all, kus võitjaks jäi Ali. Aisa süüdistas Ali`d , et ta ei ole Uthmani eest kätte maksnud. Ali mõrvati 661 aastal. Ta pooldajad kuulutasid kaliifiks poja Hasani. Poeg otsustas lunaraha kasuks. Nüüd tuli võimalus võimule trügida Mekas tegutsenud prohveti vaenlaste Umaijaadide suguvõsal. Kaliifiks sai Uthmani
Islami rajaja ja kesksed tegelased Rajaja Muhammad Muhammad (araabia keeles ) Eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed Ta oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" Mohammadi elulugu Muhammed sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Kuraisi hõimu Hasimi sugukonda Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidzaga. 610. aastal kui Muhammed Meka ümbruse mägedes ringi uitas sai ta oma esimese ilmutuse Talle ilmus nägemus peaingel Gabriel, kes ütles, et temale on määratud saada "Allahi saadikuks" Abu Bakr Ta oli prohvet Mohammadi kasuisa Ab Bakr o...
vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt piire laiendama. Umari ajal olid sõjaretked silmapaistvat edukad: 635 vallutati Damaskus , 639 641 alistati Egiptus ja 640 644 Iraan. Sassanite impeerium vastu ja Umaril õnnestus 636 aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa sest impeeriumist endale saada. 6.3 Uthman ( 644-656 ) 644 aastal suri Umar pärslasest ametniku käe läbi ja tema järglaseks sai Uthman. Uthmani ajal vallutasid araablased lõplikult Pärsia, enamiku Põhja- Aafrikast ning tungisid Kaukaasiasse, samuti langes nende kätte Küprose saar. Uthmani ajal sai oma esialgse kuju Koraan. (Schimmel 200:23-30) 10 6.4 Ali, Muhamedi tütrepoeg ( 656-661 ) Uthmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelkõige siiitidest toetajad
prohveti asemikud kaliifid. · Esimene kaliif, Abu Bakr, võttis ülesandeks ühendada kõik araablased ühe usu alla, tekkis mõiste jihad. · Teine kaliif, Umar, tõi uue tähenduse kaliifile (mitte ainult islamistide poliitiline liider vaid ka vaimne juht). · Uthman, kolmas kaliif, jätkas eelkäijate traditsioone. Lasi kirja panna koraani ning laiendas riigi piire Bütsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. · Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast neljandaks kaliifiks, teda toetasid shiiitid. Shiiite vastandasid haridziidid, kes suutsid tappa Ali. · Umayyadi dünastiaga lõppes õnnelik kaliifide ajastu. Damaskuse kalifaat · Pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Damaskus. · Damaskuse kaliifide juhitud riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. · Alistatud rahvastesse suhtuti üsna leebelt, kohalikke seadusi väga ei muudetud ja ka islamit
kohtunikelt veti siiski ra igus kohut mista ja selle asemele mrati kaliifi poolt kohtunikud. hest kljest see kergendas tegelikult kohtunike td, sest jumala tekst oli selleks liiga keeruline ja mitmetimistetav, kuid see andis ka kaliifi vastastele igustuse, et kaliif on uskumatu. Tema enda vastu kuulutatigi jihad. Ta tegigi hulgaliselt rahvale jreleandmisi, kuid ikkagi he jrjekordse mssu ajal piirati Uthman sisse oma majas ja tapeti esimese kaliifi poja poolt. 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg Uthmani surmaga langes islami maailm kodustta, kus muhamedlased sdisid esimest korda muhamedlaste vastu. Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast kaliifiks. Tal olid eelkige iiitidest toetajad. Vastaspool, eelkige Mu'awiya kuulutas Ali Uthmani mrvariks, kuna viimane polnud suutnud ega tahtnud mrvareid kinni pda. Puhkesid lahingud ja need tekitasid paljudes moslemites ebameeldivaid tundeid, sest siiani ei olnud muhamedlane sdinud muhamedlase vastu. Selle tulemusena 657
· Moslemite viis põhikohustust: 1. Usu tunnistamine ,,pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhameed on tema saadik" 2. Kohustuslik palvetamine 5 korda päevas (näoga Meka poole) 3. Almuste jagamine 4. Paastumine ramadani ajal (paastukuu) 5. Vähemalt kord elus palverännak Mekasse · Usk toetub kolmele alusele: 1. Ommajad Uthmani ajal 644-656 kirjalikult ülestäheldatud koraanil (Jumala sõna) koosneb 114-st suurast (lõik) 2. Sunna- see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest 3. Idzma- usklike üksmeel. · Islamiusuliste pühavärv on roheline, kuna pärimuse järgi kirjutati koraan palmilehtedele · Muhamedi väimehe Kalif Ali ajal 656-661 toimus muhameedlaste jagunemine sunniitideks ja siiiitideks · Sunniidid tunnustasid sunnat
annaabi.ee 
