Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt (1)

SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA

• SISSEJUHATUS
  
  • Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas.
    
  • Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas:
    
    • Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453)
      
    • Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492)
      
    • Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517)
      
  • Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj)
    
  • Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj)
    
  • Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj)
    

• KRONOLOOGIA
  
  • 486. a- frangid vallutasid Chlodovech ’i juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile.
    
  • 529. a- Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri.
    
  • 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne-Euroopas.
    
  • 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi.
    
  • 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile.
    
  • 793. a- normannid ( viikingid ) rüüstasid Lindisfarne ’i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas.
    
  • 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks
    

LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST.

• FRANGI RIIK 5-7 SAJANDIL
  
  • Kuningas Chlodovech ’i juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida , mille tõttu pälvis Rooma vaimulike ja aristokraatide toetuse – seeläbi laienes sõjakäikude võimaldamine riigipiiride laiendamiseks. (Nii Rooma, kui ka Gallia olid ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanlaste vastased).
    
  • Lasi kirja panna saali õiguse – riigi jaoks oluline seadusekogu, millest juhinduti. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos olnud ühtegi naisvalitsejat.
    
  • 6-7 sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Tekkisid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. See killustas riigi üksteisest sõltumatuteks piirkondadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele – majordoomustele.
    

• PAAVSTID JA LANGOBARDID ITAALIAS 6-7 SAJANDIL.
  

Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad , nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala.

• KARL MARTELL JA FRANGI RIIGI TUGEVNEMINE.
  

Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline – ühe piirkonna majordoomus Karl Martell kogus 687 aastal kogu Frangi riigi võimu enda kätte. Portiers’