Keskaeg ja varauusaeg (2)

• keskaeg – mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne – Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga.
  

Vanaja ja keskaja lõpud
Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne – Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema.
Keskaja periodiseering
Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 – 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks .

• 4. – 10. saj on varakeskaeg – domineerib Ida – Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne – Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine Rooma katolikuks kirikuks ja õigeusu kiriuks. Periood lõppeb Frangi riigi lagunemisega, mis on 9. – 10. sajand.
  
• 11. – 14. saj ja seda nimetatakse kõrgkeskajaks – võimsaim riik on Püha Rooma keiserriik, toimusid ka Ristisõjad. Linnade ja selle kultuuri tekkimine, tugevate keskvõimuga riikide tekkimine Prantsusmaal ja Inglismaal. Kombed muutusid peenemaks Euroopas. 100 – aastane sõda, mis toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel võitluses võimu vahel, kuna mõlema riigi valitsejad olid sugulased. Keskaja suur katku epideemia , mida nimetati ka mustaks surmaks ja see levis kõikjale üle Euroopa.
  
• 15. – 16. saj hiliskeskaeg – Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism .
  

ürgkaeg
vanaaeg
keskaeg
uusaeg
uusaeg
ürgkogukondlik kord, ürgkari, sugkond, varanduslik kihistumine
orjanduslik, orjapidaja ja ori, religioon aitas valitsejatel valitseda orjade üle, hiljem kristlus
feodaalkond, feodaalid ja sõltuvad talupojad ehk pärisorjad, ta oli väike rentnik , kes oli koormistega kinni, usk aitas ka siin jälle
kapitalism , kapitalistid (pankur, rikkur jne) ja proletajaat ehk tööline, tekivad ideoloogiad, mis asendavad usku
imperialism , turumajandus , ideoloogiad ja kapitalistid, palgatöölised, turumajandus, mis jaguneb turumajanduseks ja plaanimajandseks, globaliseerumine
Feofaalkorra olemus
Tootmissuhete aluseks on suurmaa omand. Maa kuulus feodaalide klassidele, feodaalideks olid mõisnikud. Mõisnikele kuulunud maa jaotati kahte ossa . Esimene osa oli mõisamaa ja ülejäänud oli talupoja maa ehk hingemaa . Rendimaa eest pidi talupoeg tegema mõisale koormisi. Koormis =raharent+teotöö. Selleks, et talupojad ei põgeneks muudeti nad sunnismaisteks. Ilma mõisniku loata ei tohtinud mõisast lahkuda ja oma isiklikku elu korraldada (mõisnik valis ka talupojale naise/mehe). Seal, kus pärisorjus oli tugevam kasutasid mõisnikud ka vastabiellunud paaril puhul mõisniku esimese öö õigust. Mõisnikud neid lapsi loomulikult ei tunnistanud. Feodaalühiskonna mõisnikd olid maa omanikud ja talupojad olid maa kasutajad. Feodaalsüsteem oli range Saksamaal, Balti maades ja Venemaal. Lääne – Euroopa maades olid talupojad rohkem vabamad . Teotöö oli vajalik selleks, et talupojad hoiaksid korras ka mõisniku maa. Keskajal riigimaa kõrgeim omanik oli kuningas ehk valitseja ehk senjöör. Tema jaotas maa ära suurfeofaalide vahel ( hertsog või krahv ). Tema jaotas selle omavahel ära väikefeodaalide ja need omakorda talupoegade vahel. Feodaalid olid vasallid.

• feood – maatükk, mille kuningas annab suurfeodaalile, mille suurfeodaal jaotab väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks
  
• senjöör – maatükki omanik
  
• vasall - maatüki saaja
  

Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes.
Varakeskaeg
Rooma rahu lõpp 212. Caracalla edikt ja selle järgi kõik Rooma territooriumil elavad inimesed said kodaniku õigused. See andis võimaluse provintside elanikele kodakondsus hankida. Kriis Roomas süvenes ja ainuke võimalus riik päästa oli jagada riik kaheks. Aastal 395. jagati Rooma riik Ida- ja Lääne–Roomaks. Ristiusu kujunemine eelkõige rõhutute ja vaeste hulgas. 313 Milaano edikt, mille tulemusena ristiusk muudetakse riigiusuks nii Bütsantsis kui ka Lääne–Roomas. Bütsatsi pealinnaks sai Konstantinoopoli ja Lääne–Roomas Rooma. 4. sajandil algab lagunenud Lääne–Rooma impeeriumi aladel barbarite ränne ja seda nimetatakse Suureks rahvaste rändeks.
Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lõpp
Varanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine, rahvaarvu suurenemine ja surve väljaspoolt ehk naabrid , kes vajasid uusi maid. Tuntumad barbarite hõimud olid :

• Lääne– Goodid
  
• Ida–Goodid
  
• Hunnid
  
• Langobardid
  

Üks pealmisi põhjuseid olid Hunnid, kuna nad liikusid Volga äärest lääne poole ja purustasid oma teel kõike. Lääne–Rooma riigi piiri aladel elasid ka germaani hõimud, kuhu kuulusid

• Frangid
  
• Saksid
  
• Ida–Goodid
  
• Lääne–Goodid
  
• Alemannid
  

Ida poolt tulnud hunni hõimud ja germaani hõimud põrkusid omavahel kokku ja algas suur sõda ja maade jagamine. Hunnide karismaatiliseks juhiks oli Attila, kes koondas enda alla tohutu väe ja aastal 451 jõudis Galliasse. Tänapäeva Prantsusmaa aladele . Seal peeti väga kuulus lahing Roomlastega mida nimetatakse Katalaunia lahing, mis lõppes roomlaste võiduga ja aastal 453 hunnide juht Attila hukkus ja nende võim lagunes. Lääne–Rooma pidi hakkama arvestama germaani hõimudega ja andma neile järjest rohkem õigusi ja see viis nii kaugele, et barbarite väejuhid hakkasid isegi keisrivõimu kontrollima. Barbar on võõramaalane. Aastal 476 tähistatakse Lääne–Rooma riigi lagunemist ja püsima jäi ainult Bütsants.
Millise suure riigi aladele tekkis Frangi riik, nimeta selle territooriumi 4 arenguetappi.
Frangi riik ( Regnum Francorum ladina keeles) tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele, tänapäeva Prantsusmaa kohale. Selle piirkonna arengut võib jagata neljaks :

iseseisva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus

Gallia Rooma provintside ehk 1. sajandi teisest poolest eKr 3. sajandini pKr kestunud Rooma-Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus

Merovingide Gallia aeg, mis kestis 5.-8. sajandini

Karolingide Gallia aeg, mis kestis 8.-10. sajandini
Keda petakse fraandi riigi rajajaks?
Frangi riik rajati 6. sajandil. Selle esimeseks kuningaks sai Chlodovech Merovechi suguvõsast, kelle järgi sai ka nime Merovingide dünastia, kes haarasid kog Gallia alad enda võimu alla.
Iseloomusta laiskade kuningate ajastut , kes olid majorduumused, neist tuntuim?
Nii nimetatud laiskade kuningate aeg algas 7. sajandil, kus tegelik võim koondus majorduumuste kätte. Majordumused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, aga hiljem hakat selle nimetusega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejai. Igas piirkonnas oli majorduumus maaülikonna juht. Aja jooksul tekkisid majorduumuste vahel välja tülid ja sellest „sõjad“, milliest võitjana tuli välja Austrasia majorduumus Pippin Heristalist, kes kuulutas end ka riigi ainsaks majorduumuseks.
Millist dünastiad esindas Karl Suur, milliste territooriumite arvelt riik suurenes?
Peale Pippin lühikest sai uueks kuningaks Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi dünastia ka nime sai. Kiiresti peale võimulse saamist alustas ta Frangi riigi suurendamisega Saksamaa, Itaalia ja Püreneede suunas. Vallutati Langobardid, rünnati Itaali kuningriikija Hispaaniat. Jõuti ka Balkani poolsaarele tänapäeva Horvaatia aladele.
Milliseks kolmeks osaks jagunes Frangi riik?
Karl Suure võimu päris tema poeg Ludwig I Vaga, kes omakorda jaotas aastal 817 oma poegade vahel riigi ära. ida-Frangi riigiks, kus tuli võimulse Ottoniidide dünastia, Saksa-Rooma ehk Lõuna Frangi riiks ja Lääne-Frangiks.
Ida-Rooma ehk Bütsantsi keiserriik
Aastal 395 jagunes Rooma kaheks, idaks ja lääneks. Bütsntsi alad paiknesid Antiik-Kreeka kultuuri, rahva ja keele aladel. Pealinnaks sai Kontstantinoopol ja Rooma riigi jagunemisega jagunes ka ristiusk kahte ossa. Lääne-Roomas katoliku kirik ja Ida-Roomas õigeusu kirik.
Miks jäi Ida-Rooma püsima, kui aastal 476 Lääne-Rooma lagunes?

• Teistsugune sõjaväe ülesehitus, sõjaväkke ei värvatud germaani hõimude liikmeid
  
• Jätkus kaubanduselu
  
• Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta
  
• Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord
  

Riigikorraldus
Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah ei saavutanud mitte kunagi nii suurt võimu kui Rooma paavst (sõltus keisri ehk basileuse tahtest, kuna keiser määras ta ametisse).
Keiser Justiniaanus (527-565)
Teened , mis ta riigis ära tegi:

• Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel.
  
• Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554
  
• Liitis Bütsantsiga Hispaania
  
• Laskis ehitada Hagia Sophia katedraali
  

Tema ajal mängisid poliitilises elus olulist rolli trisrkuseparteid ehk deemosed. Bütsantsi ühiskonna keskpunktiks sai hipodroom , kus kujunes linnaelanike toetus erinevatel vankrijuhtidele(vankrid olid erinevat värvi:sinine punane roheline valge) ja selle tulemusena kujunesid parteid. Nende tsirkuseparteide vastuolude tulemusena tekkis aastal 532- Nika ülestõus. Bütsantsis toimus ka nii öeldult usuline kodusõda iknoklastide ja iknoduulide vahel. Lõppes iknoduulide võiduga

• ikoon-Kreeka katoliku ehk õigeusu pühapildid
  
• iknoklastid-ikooni eitajad , pildi rüüstajad, püüdis hävitada elusolendite kujutisi kiriklikus kunstis, nad arvasid, et Kristuse kujutamine inimesena on suur patt.
  
• iknoduulid-olid pildi austajad
  

Bütsantsi tugevus kestis, kuni 10. sajandini, mil impeerium hakkas järjest lagunema. 1453 vallutati Konstantinoopol türklaste poolt ja lõppes keskaeg.
Slaavlased ja Vana-Vene riigi kujunemine
5. sajandi lõpul hakkasid slaavlased Musta mere äärest rändama lõunasse, edelasse ja lään ja suurem osa neist läksid tühjadele germaani aladele. Germaanlaste ja slaavlaste vaheliseks läänepiiriks sai Elbe jõgi. Balkanil sulasid slaavlased kokku bulgaarlastega. See riik tekkis aastal 681. Bulgaaria riigis kujunes välja slaavi rahvaste kirjakeel . Vana ehk kirikuslaavikeel. Idas ja põhjas olid seni elanud soome-ugrilased ja variaagid ehk viikingid . Nad olid koondunud asulatesse ja nendest asulatest tekkisid hiljem linnad. Neisse hakkasid siis koondma idapoole rändavad slaavlased. Juba ammu oli teada, et slaavlased olid väga sõjakad ja pidasid kodusõdasid ja selle tõttu ei suudetud luua oma riiki. Lepiti kokku, et valitseja kutsutakse mujalt. Kutsuti kolm viikingit. Esmalt Rjurik, Siineus, Truvos. Rjurikust sai uus kuningas. See toimus aastal 862 ja siis hakati looma Vanaveneriik. Kui Rjurik suri sai tema lähikondlaseks Oleg. Aastal 882 vallutas Oleg Kiievi ja kuulutas ennast suurvürtsiks. Aasta 882 peetakse vanaveneriigi ehk Kiievi asustamisaaastaks. Vanaveneriik oli tihedas kokkupuutes bütsantsiga ja 10. sajandil võeti vastu Bütsantsis vastu Õigeusk. Suurima õitsengu saavutas Vanaveneriik Jaroslav Targa ajal. 1030 arvatakse, et asustas Tartu linna. Tegelikult tema seda ei teinud. Pärast tema surma riik jagunes väikesteks vürtsiriigideks.
Kõrg-ja hiliskeskaeg
9-10 sajand tabas roomakatoliku kirikut langust. Ilmalikud valitsejad hakkasid sekkuma kiriku asjadesse. Allakäigu vastu hakkas kiriku sees tegutsema uuendusliikumine, mille eesotsas oli Gregorius VII. Tema uuendusi nimetatakse Gregoriuse uuenduseks .

Püüti kehtestada paavsti ülemvõim ka kreekakatoliku kiriku üle. See tekitas suure tüüli, mis viis suure kirikulõheni aastal 1054. Selle tulemusena eraldusid lõpplikult kaks erinevat suunda roomakatoliku kirik ja kreekakatoliku kirik.

Tugevnes paavsti ilmalik võim Itaalias ja aastal 1059 Lateran’i kirikukogul pandi kirja uue paavsti valimise kord. See otsus oli suunatud Saksa-Rooma keisrite vastu, kes mõjutasid paavsti võimu ja valimist.

Paavst valitakse Rooma piiskopkonna kardinalide seast

Tugevndada paavsti vaimuliku võimu Euroopas. See tekitas investituuritülid. See tähendas, et paavst nõudis, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist ja see tähendab, et vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste väljaandmist ehk, et riik ei paneks vaimulikke ametisse vaid seda saab teha ainult paavst. Need nõuded sätestas paavst Gregorius VII aastal 1075 paavsti diktaadiga.

Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise
1122 kehtestatud Wormsi konkordaadiga lõpetati ametlikult investituuri tülid ja see tähendas, et keiser pidi edaspidi sõltuma kirikust.
Ristisõjad
Põhjused

Katoliku kiriku pühasõja doktriin . See tähendab, et katolik kirik kogu maailmas peab pühasõda oma usu nimel

• doktriin – poliitikas sõnastatud põhimõte
  

Paavstid püüdsid enda kätte haarata kogu kristliku maailma juhtimise

Ametlikuks põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine paganate ehk moslemite käest

Majanduslikud põhjused olid suurte alade ja linnade haaramine
1095 Clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja moslemeid välja ajama . Hüüdlauseks sai: “ Jumal tahab seda!“
Esimene ristisõda ( 1096 -1099)
Ristisõdadest olid huvitatud feodaalide teised ja kolmandad lapsed, kuna sõda tõotas neile rikkust ja rakendust (esimene poeg päris isa varanduse ). Alates 1096. aastaks hakati Pühale Maale liikuma suured sõjaväed, umbes 40 000 ja juhiks oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulousi krahv Raymond. Ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli alla ja sealsele valitsejale Basileusele tuli see üllatusena ja tal õnnestus sõdijad algul maalt välja lüüa. Ristisõdijate väed olid oma eesmärgiks võtnud välja jõuda Jeruusalemma. Aastal 1099 Jeruusalemm vallutati. Korraldati palju tapmisi, mille tulemusens umbes 10 000 islamiusulist hukkus. Esimese ristisõja peaeesmärk oli seega täidetud. Et kaitsta oma valdusi Pühal Maal asutati kolm vaimulikku ordut.

• Templi ordu
  
• Juhaniitide ordu
  
• Teotooni ordu
  

Teine ristisõda(1147-1149)
Lääne-Euroopa feodaalidele hakkasid vastupanu organiseerima seldžukid ja 1144 aastal langesid nende kätte ristisõdijate poolt vallutatud osad piirkonnad. See tingis Teise ristisõja korraldamise vajaduse. Teise ristisõja suund võeti Jeruusalemma peale. Võideldi veel ka paganate vastu Põhja-Euroopas. Teine ristisõda lõppes täieliku läbikukkumisena.
Kolmas ristisõda ( 1189 -1192)
Islami usulised hakkasid järjest rohkem ristisõdijatele vastu ja üksteise järel hakkasid langema ristisõdijate tugipunktid. Kõige kohutavam oli see, et aastal 1187 langes Jeruusalem. Nüüd asusid ristisõdijate eesotsa kolm juhti. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda, Philippe II. Kanti suuri kaotusi, jõuti Jeruusalemma alla, aga seda vallutada ei suudetud. Lõpus sõlmis Richard vaherahu , mille tulemusena Jeruusalemm jäi moslemite kätte, aga kristlastel oli lubatud seda külastada.
Neljas ristisõda(1202-1204)
Selle eestvedajaks oli Innocentius III ja temal oli ka kokkuleppe Veneetsia kaupmeestega, et nemad aitavad ristisõdijad transpordi osas. Suureks probleemiks olid piraadid . Ristisõdijatel õnnestus vallutada piraatide pesa Zara linn. Tähtis on see, et 1204 vallutati tormijooksuga Konstantinoopoli linn. Pärast seda hakkas soov ristisõdade soov vaibuma.
Laste ristisõda (1212)
Arvati, et lapsed pole suutnud veel pattu teha, suudavad nemad Püha Maa vallutad, kuna Jumal halastab neile. Mitu tuhat last saadeti Prantsusmaalt ja Suurbritannialt Pühale Maale. Suurem osa lastest müüdi orjadeks või surid kurnaval retkel. Väike osa jõudis ka koju tagasi.
Viies ristisõda(1218- 1221)
Uus paavst Honorius II alustas viiendat ristisõda, et vallutada Damietta linn Niiluse ääres ja vahetada see Jeruusalemma vastu. Aastal 1219 see linn vallutati ka ära, aga ristisõdijad meelitati lõksu ja oma elu päästmiseks tuli linn tagasi anda.
Kuues ristisõda (1228-1229)
Seda juhatas Friedrich II, kes tahtis läbi abielu saada ka Jeruusalemma kuningaks.
Seitsmes ristisõda ( 1248 -1254)
Seda organiseerisid paavst Innocentiu IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha.Uuest võeti sihtmärgiks Egiptus ja ka see lõppes täieliku põrumisega.
Kaheksas ristisõda 1270
Louis IX juhtimisel rünnati Tuneesiat, aga see ebaõnnestus haiguste tõttu, mis levima hakkasid ja tapsid ka lõpuks kuninga enda. Ellujäänud pagesid tagasi Euroopasse
Tagajärjed
Ristisõdu võib kokkuvõttes pidada, kui täielikku läbi kukkumisi, kuna midagi ei saavutatud. Jeruusalemm ja Püha Maa jäi muslemite kätte ja paavstiriik ei suurenenud. Ainukesed, kes ristisõdades midagigi võitsid olid Itaalia kaupmehe, kuna nad suutsid idakaubandusest tulevaid kasumit enda kasuks kasutada, aga isegi selle hind oli liiga kõrge. Peale selle ristiusk puutu kokku teiste usunditega, mis levisid idas. Ristisõdijad said aru, et teised usundid suudavad ka inimest õnnelikuks teha ja sellest tulenevalt loobuti vaadetest, et ristiusk peab maailma valitsema . Kujunes välja rüütliseisus ja rüütlieetika. Paljud teadused said araabiast täiendust, talupojad sai vabaduse, idast toodi palju uusi rikkusi ja elavnes tööstus, kuna õpiti kasutama väga paljusid uusi materiale ja kasvatama erinevaid vilju , mis olid eelnevalt Euroopas tundmatud. Ristisõdade algul ütles paavst, et Jumal tahab seda et Püha Maa vallutatakse, aga peale 8 ebaõnnestunud katset hakkas inimeste usk paavsti ja Jumalasse kaota, kuna tekkis küsimus: „Miks jumal ei aidanud meid kui ta seda tahtis?!“.
Ristisõdade aegne murrang Euroopas
Põllumajandus
9. sajandil toimus Euroopa põllumajanduses murrang ja see murrang tõi kaasa põllumajanduse efektiivsuse tõusu. Põhjuseks oli :

• Ilmastiku soojenemine (see kestis kuni 14. sajandi alguseni)
  
• Hakati kasutama kolmeväljasüsteemi (üks põld alati „puhkas“ ja selle süsteemi rakendamine oli väga efektiiivne, kuna ta võimaldas osal maal puhkust ja see tagas mulla viljakuse)
  
• Ratastega hõlmikader (raua kasutusele võtt põllutööriistade tootmises suurendas efektiivsust)
  

Seoses põllumajandusliku efektiivsuse tõusuga suurenes haritav põllupind, saagikus tõusis, paranes inimeste toitumine ja rahvaarv hakkas kasvama. Selle tagajärjel hakkas elavnema ka linnade teke. Näiteks 7. sajandil elas Euroopas 27 miljonit siis 13. sajandil oli rahvaarv Euroopas 73 miljonit.
Linnad keskajal
Linnade teke oli seotud inimeste liikumistega:

• Kaubateede ristumiskohad
  
• Sadama
  
• Kirikute ja kloostrite ümber
  

Varakeskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduses ja käsitöö keskused ja seal oli umbes 10000-20000 inimest. Konstantinoopolis oli hoopis miljon inimest. Kõrgkeskajal olid linnad jälle eelkõige kaubanduskeskusteks ja hakkas arenema rahamajandus ja pangandus . Eelkõige Põhja-Itaalia linadesse kogunes kogu finantstegevus . Hakati laenama ja tekkis liigkasuvõtmine. Tänapäevane pangandus sai alguse 14 sajandil Itaalias. Keskaegsete linnade käsitöölised spetsialiseeruvad.

• Tsumpft – käsitööde kogumik
  
• Meister -
  
• Sell – meistri järejtulija
  
• Õpipoiss – rohkem koristustööline, sai selliks
  
• Vandersell – läbikukkunud sell eksamistel
  

Keskaekse linna kaheks oluliseks tunnuseks olid:

• Linnamüür (linna keskel elas rikkam rahvas ja müürile läheda alamklass, tänapäeval on see vastupidi, sellist planeeringut nimetatakse kontsentriliseks ülesehituseks)
  
• Linnaõigus (linna valitsemiseks kehtestatud seadustekogu, raad oli linnavalitsus )
  

Linnade iseseisvuse kasv
Rikastunud linnad üritasid ennast vabaks osta ja saavutada privileege. Priviligeeritud linnadeks kujunesid Itaalia ja Saksamaa linnad. Tekkisid linnvabariigid. Tuntumad olid Veneetsisa, Genova, Firenze , Bologna . Põhjuseks oli nõrk keskvõim Saksamaal ja Itaalias. Hakati kujundama linnakultuuri ja linn muuutus ja kultuurikeskuseks. Kultuur hakkas liikuma kloostrites linna.

• Haridus
  
• Kirjakultuur
  
• Arhitektuur
  

Linnade elu korraldus

• Linnakodanik – kaupmehed ja käsitöölised, sellest kujunes välja linnaaristokraatia ehk patritsiaat
  

Linnakodanikud olid ka moodustanud erinevad organisatsioonid. Kaupmeestel oli gildid ja kästitöölistel tsumpfid. Mõlemad olid erilised vennaskonnad, kellel olid oma kaitsepühakud, kabelid , kirikud, ühiskassa ja isegi sõjalised üksused.
Aadel
Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus on inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust : esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine , teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsemine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhtega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feofaalne läänepüramiid koosneski peamiselt aadlikest – alates kuningast ja lõpetades väikevasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks kõrgaadel ja alamaadel .Kõrgaadlisse eesotda kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hersogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest - ministeriaalidest. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, aga alati ei toimunud sõdasid ja treeninguid vajati ka rahuajal. Selleks korraldati erinevaid turniire ja käidi koos jahil. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal viisid, kui seda oli sõjakäik. Tavaliselt võideldi turniiridel ka nüride relvadega. Sellest hoolimata juhtus turniiridel tihedasti ka surmaga lõppenud õnnetusi. Turniiril võideldi mitmel eri viisil. Kõige populaarsem oli rasakahevõitlus, kus kaks rüütlit tormasid hobustel üksteisele pikkade odadega otsa ja üritasid üksteist maha lükata. Peale selle toimusid veel kahevõitlused ja grupivõistlused, kus olid tavaliselt ette määratud hoopide arv ja võitja oli see, kes lõi paremini. Aadlike kasvatuse pealmine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaž. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal mängimist. Hiljem lisandus ka relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine . Tavaliselt sai 15-aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõitteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäigudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollid relvade korrasolekut. Lahingusse nad ei läinud. 18-21-aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitsusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Keskaja esimesel poolel oli rüütlite seas üsna palju tahumatuid vägivallatsevaid sõjamehi, ent järk-järgult omandasid nad ka õilsamaid jooni. Juba esimesed rüütlid andsid oma isandale ustavusvande ja olid lahinguväljal valmis tema eest surema. Kõige tähtsamad rüütli omadused olid truudus , julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Neid omadusi saab kokku võtta sõnaga rüütelikkus. Sõjaväljal põgenemine oli üks kõige hullemakd asju, mida võis teha.
Relvastus ja sõjaline kultuur
Kuna sõdimine, turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi – feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus pöörati ka suurt tähelepanu relvadele. Palju nähti vaeva ka uute relvade leiutamise ja täiustamisega. Saavutatud uuendusi hakati hiljem ka kasutama töö- ja tarberiistade tootmisel. Relvad võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust. Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad, odad jne) ning laskerelvad( vibud , ammud, kiviheitmemasinad ja tulirelvad jne.). Tähtis oli ka vastastikuline sõltuvus, kuna kui täiendati mingid relvaliiki tuli ise leida ka sellele parem kaitse. Algul oli põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa kasvama. Relvi tootsid külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Relvade areng kiirenes eriti Ristisõdade ajal. Kaitserelvastuses kanti algul soomusrüüd, mis koosnes väikestest soomuskujulistest metalliplaadikestest. Ristisõdade ajal hakati kasutama rõngassärke ja rõngaspükse. Sellest arenes välja plaatvest ja ka põlve- ja küünarnukikaitsed. Kogu selle tõttu hakati kasutama ka uusi relvi, nagu näiteks kahekäemõõgad, kirved , vasarad ja nuiad. 14. sajandil lisanduseid neile ka tulirelvad, aga need hirmutasid rohkem, kui tegid tõeliselt viga. 15. sajandiks kujunesid välja täisraudrüüd.
Linnade teke ja linnakultuur
Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Neile tingimustele vastab paik ei langenud mitte alati kokku varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja-suudmetes, sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid , kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasend. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti – katedraal ja turuplats . Läheadl olid ka raekojad. Keskaegne linn algas eeslinnast, nagu taluõu algab ka aiaväravast. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilise ringe – linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsevad eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Ühe või teise ringi staatus sõltus sellest, kummal pool linnamüüri ta astses ja tihedasti kõik, mis oli teisel pool müüri ohverdati rünnakute ajal. Kestaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis maalt tulnud inimestelt tunduda täieliku laburündina. Majade uhkemad küled olid muidugi tänava poole. Väga armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust. Hoolimata esmapilgul avanevast kaosest, valitses linnas siiski kindel kord ja ka oma arenguloogika. Ühe rohkem üritati linnu planeerida , avardada ja kaunimaks muuta. Ideaalne linn pidi sarnanema ideaalse ühiskonnaga – see pidi olema täpselt jaotatud ja liigendatud, iga inimesel ja igal asjal määratud koht ja eesmärk
Tsunftid ja gildid
Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse . Need moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes võis toimuda kitsam spetsialseerumine ja sellega soeses ka uute tsunftide moodustamine. Nende põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnadest ei tohtinud keegi käsitööga tegeleda, kui ta ei olnud tsunftis. Igal tsumpfil oli ka oma põhimäärus ehk skraa . See määrates ka tsunfti hierarhia – õpipoiss, sell ja meister. Trunftide ees oli meistrite seast valitud vanem. Peale selle liikmed aitasid üksteist. Tsunftid olid ka tähtsad, kuna nad olid ka sõjaline organisatsioon , mis võib kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Neil olid ka enda kaitsepühakud, oma kabel või koguni kirik. Probleemiks olid tsunftijänesed, kes müüsid oma tooteid trunftiväliselt.
Keskaja ülikoolid
Euroopa vanim ülikool on Salerno ülikool, mis rajati 10. sajandil. Veel mainitakse Bologna ülikooli. 12. sajandil tekkis ka Pariisi ülikool, Oxfordi ülikool, Cambridge ülikool ja Salamanca ülikool
Trükikunst
Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil,tuleb pidada trükikunstiks. Seejuures see on pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siss tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel . Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg . Esimene raamat, mis trükiti oli Piibel
Romaani ja Gooti stiil
Õpime kunstiajaloos!
Hiliskeskaeg
Uue maailmapildi kujunemine

• Renessanss – taassünd, antiikaja väärtuste hindamist
  

Keskajale oli iseloomulik ainujumala ehk monoteismi olemasolu. Kõik eluvaldkonnad olid usule ja kirikule allutatud. Antiikajal oli tegemist polüteismiga. Inimene eksisteeris koos paljude loodusjumalatega ja need ei domineerinud täies ulatuses tema elu. Paganlikel ehk loodusjumalatel olid inimlikud iseloomujooned. Keskaja ainujumalal oli täielik ehk ainuvõim. Renessanss tähistas Euroopas vaimset ja kultuurilist murrangut. Tekkis uus maailmavaade ja kultuuritüüp. Seda peetakse 14. sajandil Itaalias. Kesk ja Lääne Euroopas 15. sajandil.
Eeldusd

• Kaubanduse tõus ja sellega seoses majanduse tõus
  
• Rikkuste kogunemine ja panganduse teke
  
• Uute kapitalistlikke suhete kujunemine
  

Renessanssi iseloomulikud jooned

• Ilmalikkus
  
• Humanism
  
• Antiikkultuuri taassünd
  

Ilmalikkus
Renssanssi maailmapildis oli olulisel kohal renessanssi inimese ainulaadsus . Tema teadmine iseendast ja oma võimetest. Üksikisiku väärtustamise tulemusena kujunes ideaaliks universaalne inimene(L’uomo universale). Ta oli võrdselt pädev nii kunstide kui ka teaduste alal. Leorando da Vinci on üks kõige paremaid näiteid. Ta oli väga hea kunstnik, leiutaja ja uurija. Vastandina keskajana hakati väärsutama maist elu, eneseteostust ja inimkeha. Sellel pinnal tekkis invidualism. Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne-Euroopa kultuuri arengus. Üksikisik oli loova tegevuse keskpunkt.
Humanism
Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist ajalooga , luulega , moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist. Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused „Kuidas Maa tekkis?“ Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt. Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai tähtsaks algupärandite lugemine, tagasipöördumine allikate juurde. Sellega pandi siis alus filoloogilisele teksti kriitikale ja ajaloo allikate kriitikale. 14. sajandi humanistide eeskujuks oli Cicero . Cicero stiil kujutati ainuõigeks, keskaegselt ladina keelt hakati pilkavalt köögi või munga keeleks . Keele puhtuse eest muutus lausa tähenärimiseks. Antiigi ja Cicero imetlemine andis surmahoobi ladina keelele kui elavale keelele ja ladina keele kasutus muutus teisejärgulisemaks. Kreeka keele ja kultuuri taasavastamine hoogustus pärast Konstantinoopoli langemist ja see oli aastal 1453, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased. 15. sajandil levis kreeka kirjandus juba Prantsusmaale ja selle tulemusena Lääne-Euroopas tekkis mõiste nimega antiikmütoloogia. Hakati kasutama allegooriat ja kõrgklassi hulgas muutus populaarseks maskiballid. Humanismi levik tõi kaasa ka ülikoolide ja raamatukogude suurendamise ja raamatute trükkimise plahvatusliku leviku. Hakkas tekkima hästi palju ülikoole. Tänu humanismile sai ladina keelest õpetlaste ühtne keel. Järjest tähtsamaks muutusid rahvuskeeled ja selle põhjuseks olid rahvusriikide tekkimine(valitsemise dokumente hakati koostama rahvuskeeles). Humanismiga kujunes kaks suunda:

• Rahvuslik
  
• Kosmopoliitne – inimese ülistajad, maailmakodanik
  

1456 aastal Johan Gutenberg trükkis Piibli. Trükikunsti keskusteks kujunesid Pariis, Milaano, Veneetsia. Raamatuid, mis on trükitud enne seda aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hallitrükisteks. Humanismi tuntuim esindaja on Erasmus Rotterdamist. Tema on üks mõjukamaid humanisme ja toetas eelkõige kosmopoliitset suunda. Ta oli tõeline liider ja teda tunnustasid nii õpetlased, vaimulikud kui ka ilmalikud. Üks tähtsamaid asju, mida ta tegi oli see, et ta avaldas Uue Testamendi parandatud versiooni ja see juhtus aastal 1516 . Tõlke käigus tegi ta paljudes katolikes tõdedes parandusi. Eelnevat Testamenti nimetatakse vulgataks ja pani aluse Piibli filoloogilisele kriitikale. Humanismi ajal toimus põhimõtteline muutus poliitilises mõtlemises. Varem lähtus see religioonist. Nüüd sai alguse tegelikkusest lähuv praktiine poliitika. Selle rajajaks oli Miccolo Machiavelli ja tema raamatus „Valitseja“ kirjeldab ta võimule saamise viise ja võimu teostamist. Täiuslik valitseja peab tundma õppima rahva hingelaadi ja vastavalt sellele seadma eesmärgid. Riigi võimu ja edukuse nimel võis lahti öelda lahti tavamoraalist ja kasutada vägivalda ja pettust. See oli usk jõupoliitikasse ja veendumusel, et rahvas on rumal. Makjavellism ehk salakaval poliitik, kes oma eesmärkide saavutamiseks ei vali vahendeid. See läks väga palju kokku Jesuiitide ordu põhimõtetega. Ise oli ta väga edumeelne, sest talle meeldis paavsti ülemvõim. Thomas More ja tema teos „ Utoopia “ räägib ideaalühiskonnast, mis on rajatud täielikule demokraatiale. Lisaks sellele puudub eraomand ja kõik ühiskonna kuulub kõigile. Tema „Utoopia“ oli kirjeldus meie hilisemale kommunistidele. Teine utoopiale sarnane on Tomaso Campanella „Päikeseriik ehk ideaalne vabariik“. Kommunistliku ühiskonna põhimõte on, et igaüks töötab vastavalt oma võimetele ja võtab ühiskonnalt asju ka vastavalt võimalustele. Renessanss tõi ka uue käsitluse ka loodusteadustesse ja see oli loodust väärtustav suhtumine, peale seda levis ka uus Jumalakäsitlus, mis räägib, et jumal on lõputu, teda leidub kõikjal ja ta kehastub kogu looduses. Seda nimetatakse pantenismiks. Hakkas levima veel suund, mida nimetati empirism, mis tähendab seda, et looduse uurimine läbi kogemuse(meeleorganite läbi).
Suured ja maadeavastused
Eeldused ja põhjused
Euroopa vaimulaadi muutus. Peaaegu kogu keskaja vältel jäi Euroopa Araabia maailmast maha. Ka Hiina teadus ja tehnika oli Euroopast ülevõimsalt ees. Keskaja kahel viimasel sajandil toimus, aga otsustav muutus ja eriti maailma võimu suhetes. Euroopa tõusis juhtima majanduses, poliitikas ja teaduses . Selle põhjuseks peetakse muutusi inimeste maailmapildis ja vaimupildis. Need toimusid renessansi perioodil. Traditsiooniliselt on maadeavastuse põhjuseks peetud tulukat vürtsikaubandus. Osaliselt on see ka õige, aga motiivid olid siiski laiemad. Selle tagajärjel õppisid euroopalased tundma eelkõige teiste maade teadussaavutusi, leiutisi ja ka avardus nende maailmapilt . Seda kõike toetas Euroopa linnades tõusev kodanlus . Maadeavastuste tagajärjena arenes Euroopa tsivilisatsioon hüppeliselt.
Majanduslikud ja usulised põhjused
1453 vallutati Konstantinoopoli ja see tähistab Bütsantsi lõppu. Lisaks sellele lõppes ka 100-aastane sõda. Need sündmused mõjutasid euroopaste elu. Türklaste vallutuste tulemusena läksid vanad kaubateed nende võimusesse. Suessi kanal! Selle tulemusena kehtestati kõrged tollid ja vahenduskaubandus läks kallimaks. Probleemiks olid ka piraadid, kes Vahemeres tegutsesid. Tekkis vajadus uute ja turvaliste mereteede järele. Keskaja lõppus hakkas Euroopa vajama väärismetalli. See innustas kaubandust just idamaadega, kust sai hankida väärismetalli ja luksuskaupu. Eestit aitas see nii, et oli kasulik hakata raha küsima naturaalmaksu üle nii, et mõisnik sai osta kallist mööblit. Levisid legendid pururikastest maailmarikastest, mida mindi otsima. Üks kõige legendaarsemaid olid preester -kuninga kristlik riik Aafrikas ja see tuli vabastada muhhameedlaste käest. Kuulus oli ka Elduraado. Ristiusu levimine ja vajadus võidelda islami usuga andis maadeavastustele usulise mõõtme.
Cristofer Columbus
C.Columbus on kangru perekonnas sündinud. Hiljem hakkas ta tegelema merekaubandusega ja lõpuks sai temast admiral , kes avastas Ameerika kuigi tema õnnetuseks ta sellest oma eluajal teada ei saanud. 3. augustil 1492 väljusid kolm laeva: Pinta , Santa Marina ja Nina sadamatest lootuses leida uus meretee Indiasse . 12. oktoobril 1492 jõudsid nad Bahama saarte juurde. Veel avastas ta Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Jõudes tagasi Hispaaniasse sai ta suurte auvalduste omanikeks. Oma teisel reisil avastati Väikesed Antiilid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal reisil jõudis ta Venezuelasse. Sellel reisil hakkas ta ka kahtlema, et äkki on ta avastanud uue mandri. Oma neljandal reisil ta midagi ei avastanud ja kuna ta suuri rikkusi tagasi ei toonud valmistasid need Hispaania kuningale pettumust ja Columbus suri hiljem vaesusesse.
India reisid
1497 . aastal väljus Vasco de Gama sadamast lootuses leida uus meretee Indiasse. Teele asus ta nelja laevaga, aga tagasi jõudis ta Portugali ainult kahe laevaga. Ta seilas ümber Aafrika ja jõudis sealt Indiasse. Edaspidi hakkasid portugaalased saatma paljusid kaubalaevu koos sõjalaevadega, et ohutult jõuda Indiasse.
Ümbermaailmareis
Kuna Columbus ei suutnud mereteed Indiasse leida andis see võimaluse teistele see lünk täita. 1519 septembril väljusid viis laeva Fernäo de Maglahäesi juhtimisel. Peale suuri kaotusi jõudis ainult üks laev 18 mehega Hispaaniasse tagasi. Maglahäes sai retkel surma, kuna ta läks kohalikega tülli. Meretee Indiasse küll leiti, aga seda ei hakatud kasutama, kuna see ei olnud väga otstarbekas.
Reformatsioon
Taust
Kõrgkeskajal olid Roomas paavstid kindlustanud võimu ilmalike valitsejate üle. Pööre ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel toimus 13.-14. sajandil, mil võimu said kuningad. Selle parimaks näiteks oli Avignoni vangipõlv, kus paavst oli sunnitud elama Prantsusmaal vastavalt kuningate võimule. Vaimulikuvõimu nõrgenemise põhjused olid:

• Tekkisi tugeva keskvõimuga rahvusriigid, kes ei vajanud paavsti.
  
• Ilmaliku hariduse levik.
  
• Vaimulike luksuslikud eluviisid, mis sõltusid rohkem kohalikest valitsejatest kui paavstist.
  
• Paavti õukonna ülalpidamiseks kehtestati lisamakse ja süventati indulgentsi süsteem ehk patulunastuskirjade müümine.
  
• Kirikulõhe ehk Suur Skisma (1378-1417)
  

Läänekirik oli jõudnud sügavasse kriisi. Katolikkirik vajas reforme ja selleks otsustati kokku kutsuda kirikukogud.

• Kirikukogude liikumine – see oli 1409 – 1447 ja selle aja jooksul:
  
  • 1409 Pisa kirikukogu ja seal valiti kolmas paavst, aga kaks eelnevat ei tunnistanud oma tagandamist.
    
  • 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal 1417 valiti kõige poolt tunnustatud paavst Martinus V
    

Kirikukogude liikumise tagajäred

• Kirikulõhe näiliselt likvideeriti
  
• Sisulised reformid ei kävitunud ja tegeleti rohkem poliitikaga
  
• Tekkisid riigi ehk rahvuskirikud mis olid soodsaks pinnaseks reformatsioonile
  

Paavsti vastane opositsioon
Üheks suuremaks vastuhakkajaks oli Praha ülikooli professor Jan Hus, kes nõudis emakeelset kirikut ja Piiblit . Tema ka tõlkis Piibli tšehhi keelde ja avaldas grammatikaraamatu. Kõige selle tulemusena põletati ta avalikult tuleriidal. Temast sai märter. Temasti sai Tšehhi rahvuskangelane ja peale seda toimusid Hussiitide sõjad, et kaitsta oma õpetaja vaateid. Tekkis ka samanimeline kirik. Selle tagajärjel hakkas kirik usuküsimusi uuesti läbi vaatama. Sõnastati kolm uut seisukohta. Nendeks olid:

• Kirik ei ole iseseisev, riigist sõltumatu organisatsioon ja sellepärast peab riik hoolitsema kiriku ja rahva usulise vajaduste eest.
  
• Usu ainus lähtekoht on Piibel.
  
• Rõhutati mõtleva ja tunnetav isiku rolli.
  

Reformatsioon Saksamaal

• Reformatsioon – usupuhastus (katoliku)
  

Selle käigus puhastati ristiusk täiendustest ja tõlgendustst ja pöörduti tagasi põhitõdede juurde. Reformatsiooni tagajärjed olid nähtavad kirkus ja riigis. See tähenda, et valitsemises, majanduses ja poliitika.
Usupuhastuse algus Saksamaal
Traditsiooni kohaselt on usupuhastuse alguseks 31. oktoober 1517 kui Martin Luther naelutas Wittenbergi uksele oma 95 teesi. Martin Luther...
95 Teisii sisu

Mõisteti hukku katolikukiriku indunkeetside müük

Hakati nõudma Piibli tõlkimist emakeelde ja emakeelsete jutluse pidamist (sellega tähtsustati isikut, kes oli ise võimeline usutõdedest aru saama)

Vähendati kaotlikke sakramente ja sooviti alles jätta ainult ristimine ja armulaud

Pühakute kultuste eitamine

Tsölibaadi (vallalisena elamine preestritel) kõrvaleeitamine

Kloostrite ja mungaordude kaotamine

Kiriku varade võõrandamine

Paavsti ülimuslikkuse kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatuks sai Piibel, sest selle kaudu kõneles inimene Kristusega
Aastal 1520 pani katolikukirik luterkiriku vande alla. 1521 kuulutas keister Karl V lindpriiks see tähendab, et seaduste kaitse alt vabastatud. Sellega seoses muutus reformatsioon poliitiliseks. Kuna Saksamaal oli feodaalne killustatus ja selle tõttu hakkasid paljud vürtsid keisrile vastu ja Lutherit toetama . Üks suur Luteri toetaja oli Saksi kuurvürst Friedrich Tark. Tema pakkus talle kaitset Wartburgi lossis. 1522 tõlkis Luter seal lossis Uue Testamendi kreeka keelse algteksti järgi saksa keelde. 1534 oli terve Piibel tõlgitud.
Katoliku kirik
Luteri kirik
Suhtumine usku
Vahendaja kirik. Vahendab inimest ja Jumalat. Toretsev . Paljude pühakutega. Tähtpäevade ja reliikviatega. Seitse sakramendiga. Pihil käimisega. Andeks andmisega
Vaene kirik. Igapäevane ja lihtne. Vähe sakramente. Usk Piiblisse. Vajalik isiklik lugemine ja tundmine .
Maailmapilt
Avar kultuuriruum
Pealmiselt Euroopa kultuur ja domineerib Saksa mõju
Trükisõnad
Ladina keel
Emakeel
Haridus ja kool
Ladina keeles kloostri- ja toomkoolideks
Haridus laianest lihtrahva hulgas ja tekkisid linna- ja külakoolid
Jutluse keel
Ladina keel
Emakeel
Kunst
Sakraalehitised on võimsad. Toretsevad ja Jumalateenistusel on missad ja liturgiad
Sakraalehitised on lihtsad must valged. Ainstaks ehteks on altaripilt ja orel
Mentaliteet
Maades, kus valitses katolikkirik valitses ka paganlik mõtteviis ehk mentaliteet
Luterikirik hakkas paganlikku mõtteviisi välja surum ja tõi ellu kolm olulist väärtust. 1. Töö ülistamine 2. Sund praktilise elu poole, eelkõige materiaalse elu poole 3. Isiklik initsatiiv
Reformatsiooni liikumine väljus Saksamaalt ja jõudis Madalaamdele, Prantsusmale ja Inglismaale . Tekkisid suured ususõjad. Katoliku ja protentastliku kiriku lepitamiseks toimus aastal 1555 Augsburgi usurahu , milles fikseeriti põhimõte, kelle maa selle usk. Valitseja määras omal maal kiriku suundumuse.
Reformatsioon madalmaades.
Juhiks oli Calvin , tema järgi on jumal ette näinud igale inimesele tema saatuse . Ühed on määratud õndsaks saama ja taevasse minema, ja teised on määratud hukule ja põrgusse. Kellegi võimusest pole seda muuta. Seda õpetust nimetatakse ette määratud õpetuseks. Calvin rõhutas töö auväärsust ja vajalikkust , lisaks sellele rõhutas ta kokkuhoidmist ja lihtsat eluviisi. Luterluse kõrval sai kalvinismist mõjukaim protestatistlik liikumine. Erinevates maades, kus kalvinism levis nimetatakse seda erinevalt.
Reformatsioon Inglismaal
Inglasimaal valitses Henry VIII. Reformatsiooni alguses polnud ta reformatsiooni ideedest huvitatud, aga seoses isikliku elu probleemidega, muutis ta meelt . Kuna Henry VIII ei saanud järglasi, tal polnud poega, oli tal mure troonipärijaga, siis soovis ta oma abielu lahutada ja sõlmida uue abielu. Katoliku kiriku pea Rooma paavst keeldus, kuna katolikus kirikus on abielu püha ja lahutamatu. 1534 lõi Henry katolikust kirikust lahku ja lõi uue kiriku ning nimetas ennast selle kiriku peaks. Seda nimetatakse anglikaani kirikuks. Katoliku kirikuga seotud asutused suleti ja maad võeti kõik ära. Kirikuuuenduse tähtsaimaks uuenduseks oli ingliskeelne jumalateenistus ja indulgentsite müügi keeld.
Ususõjad Euroopas
Inglismaal – Pärast Henry VIII surma sai troonipärijaks tema esimesest abielust sündinud tütar Mary I Tudor, Henry oli end omal ajal lahutanud Mary emast, loos anglikaani kirikuga, siis tal oli viha protestantismi vastu hakkas ta neid hävitama ja sai oma hüüdnimeks Verine Mary. Ise ta suri aastal 1558. Troonile sai tema poolõde Elisabeth I (Elisabethi emaga abiellumiseks oligi loodud anglikaani kirik.) Elisabeth esimene valitses Inglismaal üle poole sajandi ja seda nimetatakse kuldseks ajaks. Tema ajal fikseeriti lõplikult anglikaani kirik ja parlament kinnitas selle 1571. Hispaania kuningas üritas veel inglismaad katoliseerida ja ründas inglismaad oma laevastiku e võitmatu armaadaga, aga ebaõnnestusid.
Prantsusmaal - Luterlusest suurimat poolehoidu leidis kalvinism Prantsusmaal, kalvinismi esindajat nimetati hugenotiks. Prantsusmaal puhkes katoliiklaste ja hugenottide vahel sõda. (sai alguse 1562 . Kui katoliiklased hugenottide jumalateenistuse ajal neile kallale) See vallandas hugenottide ülestõusu. Tagajärjeks oli: mitmed olid tapetud , sajad olid haavatud. Toimus väga palju kohalikke kokkupõrkeid ja sõjalisi operatsioone. 1570 . Kuulutati välja Saint – Germani rahu, selle tulemusena hugenottidele anti südametunnistusevabastus (hugenottidele tähendas et ta võis mõelda vastavalt oma usulistele tõekspidamistele, aga ta ei tohtinud oma tegudega vastu minna riigile. Kodaniku õigused anti samuti, mille tõttu nad oma usust ilma jäid. Nad võisid tegeleda kaubandusega, pärandada varandus , tegeleda riigi asjadega. Henri de Borodoni - 1572 . Marguerite de Volois’i . Tolleaegne prantsusmaa kuninganna otsusta pulmi poliitiliselt ära kasutada ja hävitada hugenotid täielikult. ( Katariina di Medici ). Terror algas sama aasta 24. Augustil, see kannab ajaloos verise pärtliöö nime. Pärtliööl tapeti umbes 2000 hugenotti. Pärast pärtliöö massimõrva alustasid hugenotid uut ülestõusu. Hugenotid lõid Lõuna-prantsusmaal protestantistliku konföderatsiooni, mis kujutas endas riiki. Pärast katoliikliku dünastia esindaja Henri III surma läks prantsuse troon üle Henri IV, kes oli hugenott . Suurem osa Prantsusmaast keeldus teda tunnistamast. Nõuti Henri usuvahetust. Rahva survel vahetas Henri IV usku ja pöördus katoliiklikusse. Henri IV usuvahetus sai talle saatuslikuks. Hugenotid pidasid teda reeturiks, aga katoliiklased umbusaldasid. Teda ei võetud mitte kusalgi omaks ja seetõttu kaotas ta kõik. Nantes ’i edikt 1598 – selle tulemusena tunnistati prantsusmaal peamiseks usuks katoliiklus , aga lubati tegutseda ka protestantidel.