Muld (1)

MULD
Muld on maakore pealmine kobe kiht.
Mullatekketegurid :

• lähtekivim => lubjakivi , liivakivi, moreen
  
• reljeef
  
• organismid(taimed, loomad, lagundajad)
  
• kliima(temperatuur, sademed)
  
• aeg
  
• inimtegevus(tuhamäed)
  
• vesi
  

Mulla koostis:

• elus osa: bakterid , seened, vihmaussid , mutid
  
• eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus ) mineraalne(kruus, liiv, savi)
  
• vedel: vesi
  
• gaasiline: õhk
  

Eesti muldkatet iseloomustab:

• muldade mitmekesisus , mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest
  
• soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus
  
• lubjarikaste muldade rohkus , eriti Põhja- ja Lääne-Eestis
  
• muldade kivisus
  

Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi)
Paepealsed mullad ( rendsiinad ): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida.
Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud. Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate , levivad neil liigirikkad puisniidud ja salumetsad .
Leostunud pruunmullad(põllumuld): Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Koostiselt ja ehituselt eesti kõige paremad põllumullad. Seal kus säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad.
Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leedemullad tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont .
Nende tunnuseks on valkjashall leet -ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont.
Näivleetunud mullad: Lõuna ja Kesk-Eesti moreentasandikel. Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase vihma ja lumesulamisvett kergesi sügavale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi. Lõuna-Eestis keskmise huumusesisaldusega põllumullad. Loodusliku taimkatte puhul on neil levinud salu- ja laanemetsad .
Gleimullad moodustavad pindalalt suurima levikuga ning omaduselt väga vahelduvate mullatüüpide rühma. Ühiseks tunnuseks on gleihorisont . Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud org. ainest- toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Lubjarikkal kujunenud muldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde.
Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad madalsoo , siirdesoo ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont.