Apalatsi mäestik Asukoht: Apalatši mäestik asub põhja Ameerikas. Ta jääb Ameerika ning Kanada piirkonda. Vanus: Apalatši mäestik tekkis 460 miljoni aasta eest ja tänapäevaks on mäestik raskelt kulunud. Mõõtmed: Apalatši mäestik on 3051km pikk ja 3403km lai. Kõrgeim tipp on Mount Mitchell kõrgusega 2037m. Tekkelugu: Apalatšid kerkisid 460 miljoni aasta eest võimsate vulkaanipursete saatel, neist paiskunud süsihappegaas oleks pidanud kliimat pikaks ajaks soojendama. Ometi algas pärast pursete lõppu viie miljoni aasta pärast ränk jääaeg.
Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras.
pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid, Aasias Himaalaja, PõhjaAmeerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud. Kõrgmäestik mäestik kus absoluutsed kõrgused on suuremad kui 3000 m. Kõrgustik ümbrusest kõrgem lauskmaa osa. Absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 200 500 m. Lauskmaa väikeste suhteliste kõrgustega enamvähem tasane ulatuslik maaala. Liigestatud madalike, kõrgustike, orgude ja lavamaadega. Lauskmaa pinnavormide absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 300400m. Lavamaa e. platoo määratlemine on suhteline. Üldjuhul peetakse platoo all silmas
Euroopa pinnamood Koostasid: Sirli Sala Liis Krislin Jõgi Euroopa · Maailmajagu · Looduslik regioon · Pindala ligikaudu 10,2 ruutkilomeetrit · Rahvaarv umbes 730 miljonit Euroopa pinnamood · Madal ja valdavalt tasane · Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa · Loodes asuvad fennoskandia tasandikud ja platood Mäestikud · Kõige kõrgem mäestik on Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc 4808 m) · Skandinaavia mäestik · Püreneed · Apenniinid Ida-Euroopa lauskmaa · Hõlmab suure osa Euroopast · Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas Pinnamoe kujunemine · Jääaeg · Kivimite murenemine · Kliima Alpide mäestik Püreneed Skandinaavia mäestik Kasutatud allikad · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSCpvsBvU44QuZ · http://fotoreps.planet.ee/images
Geograafia/Arvutiõpetus 7. A klass Karolin Eks Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Lõuna-Ameerikas, läbib Austria ja Sloveenia idas, Sveits, Norra ning osa Rootsist ja Bhutani, India ja Pakistani Panamat, Ecuadori, Colombiat, Liechtenstein, Saksamaa ja Põhja-Soome
Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, Panama, Ecuadori, Prantsusmaa, taalia, veitsi, Austria, Norra, Rootsi ja Soo India ja Pakistani territooriumil Colombia, Boliivia, Peruu, Saksamaa, Sloveenia, Monako ja territooriumil
........4 1.1.Tasandikud......................................................................................................4 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa............................................................................4 1.1.2.Kesk-siberi kiltmaa.................................................................................4 1.2.Mäestikud ja mägismaad................................................................................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik................................................................................5 1.2.3.Sajaanid...................................................................................................5 2.SIBERI KLIIMA....................................................................................................7 3.IGIKELTS.............................................
Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu-
Argentiinat. Laius ja pikkuskraadid 32°39′10″S 70°0′40″W Kõrgus Kõrgeim tipp Aconcagua – 6959 m. Igilume olemasolu Ekvaatoril algab 4500 m. kõrguselt, troopilises vöötmes 6 km. kõrguselt. Andides on kõrgusvööndilisus. Seal on palju aktiivseid vulkaane ja tihti esineb maavärinaid. Andid on rikkad maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt . Andid on maailma pikim mäestik. Andide mitmed tipud on rohkem kui 6000 m kõrgused (näiteks Ojos del Salado, Illampu, Jerupaja, Aconcagua), kõrgeim neist on Aconcagua (6959 m). Andid on noor alpikurrutusse kuuluv mäestik, kus on palju tegevvulkaane ja maavärinaid. Mäestik koosneb mitmest põhja- lõunasuunalisest mäeahelikust, mille järgi jagatakse Andid Põhja-, Kesk-, Lõuna- ja
Uural Sandero Saare 7.kl Rakke Gümnaasium Asukoht Uural, põhja–lõuna-sihiline mäestik Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi madaliku vahel Euroopa ja Aasia piiril; pikkus 2000 km, laius 60-150 km. Jaguneb Polaar-, Lähispolaar-, Põhja-,Kesk-ja Lõuna- Uuraliks. Kõrgeim tipp Narodnja (1895 m) asub Lähispolaar-Uuralis. Maavarariks; mäe-ja masinatööstus. Uurali andmed ● Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kashstanis Euroopa ja Aasia piirialal. Uuralid moodustavad pika
Uural Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla). HilisDevonis järgnes sellele
Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu. Järvistu - Väikesel maa- alal tihedalt paiknevad omavahel ühendatud järved) 2. Vänern 3. Vättern 4. Laadoga 5. Bonnega 6. Äänis järv- onega ? 7. Balaton Kokkuleppeline idapiir: Uurali mäestik -> Uurali jõgi -> Kaspia meri -> Keenia jõe suue ->Keenia jõgi -> Keenia- Kertsi nõgu -> Kertsi väin -> Must meri -> Bosporus -> Meneara meri ? ->Dardanellid -> Egeuse meri -> Vahemeri -> Giblartari väin ->Atlandi ookean -> Põhjajäämeri. Pikkused: Põhjast lõunasse- 3900 km Läänest itta- 5200 km Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus:
Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teineteisest mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid.
Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud
Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning sademetevaest talve, suvepoolaastaks asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumiga. Kliimavöötmed:
Himaalaja iseloomustus Lühireferaat Nimi : Anu Fedortsuk Klass : 7.klass Kool : Tallinna Reaalkool Asukoht Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke. Iseloomustus
Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune platoo piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega. Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Nimi Kõrgus Mäestik 1. Dufour 4643 m Wallise Alpid 2
Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci
mis moodustub sukelduvalt laamalt maha `'kooritud'' kivimitest. Miks terreinide (võõrplokkide) tekkel ei sukeldu saarkaared vahevöösse? Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge. Kumb mäestik tekkis varem Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne. Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatside mäestik. India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik.
Asub Valga maakonnas. Milliste maakondade piirides asub Soomaa RP? Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril. Millises veekogus asub Piirissaar? Asub nö kahe maailma piiril. Peipsi järve ja Lämijärve piiril, Eesti ja Venemaa vahel. Mis jõgi suubub Võrtsjärve? Võrtsjärve suubub Väike Emajõgi. Milliseses Eesti turismiregioonis asub Alutaguse? Asub Ida-Viru regioonis. Mis jõgi voolab läbi Londoni linna? Läbi Londoni linna voolab Thamesi jõgi. Milline mäestik läbib Slovakkiat, Ukrainat ja Rumeeniat? Neid läbib Karpaatide mäestik. Mis on Lõuna-Euroopas asuva saabast meenutava poolsaare nimetus? Nimetus on Apenniinide poolsaar. Millisel saarel asub Etna vulkaan? Asub Sitsiilias. Millises riigis asub Balatoni järv? Balatoni järv asub Ungaris.
ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve Travertiin Üle 4000 liigi loomi 297 km2 DALMAATSIA RANNIK Ligi 1200 saart Ainulaadne Suurim saar Krk Vahemereline kliima Boora
Hispaania loodusgeograafiline iseloomustus Euraasia manner, Euroopa, põhjapoolkera, läänepoolkera, Atlandi ookean ja Vahemeri. Kirde pool asub Pürenee mäestik, lõuna pool Sierra Nevada mäestik. Pealinn Madrid: 40° 25′ N, 3° 42′ W Riik on üsna mägise pinnamoega, mäed on igal pool. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 700-1000 meetrit. Kõrgeim tipp Hispaanias on Teide kihtvulkaan otsas olev triangulatsioonipinkt, mis näitab kõrgust 3715 meetrit. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Rohkem mereline kliima aga keskosas võib ka olla mandriline kliima. Asub lähistroopikavöötmes. Keskmine sademetehulk on umbes 500-1000 mm
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Kahe mandrilise laama põrkumisel topeldub maakoor ning tekkivad kurdmäestikud. Kivimite pinge põhjustab maavärinaid. Vulkaane enam ei teki. Kahe ookeanilise laama põrkumine- sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöö, kui need kasvavad üle merepinna, siis moodustavad vulkaaniliste saarte aheliku. N: keskahelikus laamad lahknevad, tekib juurde
http://www.gi.ee/geomoodulid/ süvikud Kurdmäestike teke vulkaan magmakolle Mandrilise Ookeanilise maakoorega maakoorega laam laam Maakoor sulab ja vahevöö vahevöö hävib Andide mäestik Lõuna- Ameerika laam Nazca laam Kahe ookeanilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/ Veealused vulkaanid ja süvikud vulkaaniliste saarte ahelikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam vahevöö vahevöö Ookeaniliste laamade põrkumisel
..................................................................................................................................................... Küsimus 10: Sellistes piirkondades on sagedased tugevad maavärinad. Kui tugev oli tugevaim maavärin, mis mõõdeti Mariaani süvikus eelmisel nädalal? ..................................................................................................................................................................... Himaalaja mäestik Järgmiseks tee topeltklõps Himalaya nimetusel. Himaalaja mäestik on tõusnud kahe mandrilise laama, Euraasia ja India laama, kokkupõrkel. Küsimus 11: Kui lai on Himaalaja mäestik? ..................................................................................................................................................................... Transformmurrangud San Andreas Järgmisena kliki San Andrease nimel
impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m Mäestik Piklik ja enamasti laamade põrke- piirkonnas asuv positiivne pinnavorm Tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla Koosnevad enamasti moondekivimeist Jagatakse vanadeks ning noorteks Alpid On Euroopa kõrgeim mäestik (4808 m) Lääne-Euroopa peamine veelahe Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond Paljandid
Rootsi Loodus Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise(2104 m) ja Sarek (2090 m). Muidu Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsi lõunaosas on soojad suved ~17°C ja talvel keskmine temperatuur ~ −2°C. Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared
Euroopa vs Hiina Erik Allorg, Gervin Ansi, Kadri Assin, Linda Blande Maastik/pinnamood Euroopa ja Hiina maastikul/pinnamoel on mõningad olulised erinevused. Kuigi Hiina oma pindalalt väga palju Euroopa omale alla ei jää, on Hiina pinnamood veidi mitmekesisem. • Hiinast võib leida nii mägesid kui ka madalamat maad. • Euroopa pinnamood on valdavalt madal. Kuigi Euroopas on ka mitmeid mäestikke (nt. Skandinaavia mäestik, Alpid, Pürenee mäestik, Apenniinid jne). Hiina maastik Laojunshan’i rahvuspark Maastik Suure Hiina müüri ümbruses Euroopa maastik Durmitor’i rahvuspark, Montenegro Lahemaa rahvuspark, Eesti Hiina kliima Tänu suurele territooriumile on ka klimaatilised erinevused suured. • Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°). Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26°.
geograafilised objektid: Saared: Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Rügen, Gotland, Öland, Sjælland Neemed: Nordkapi, Marraqui, Roca Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri
kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid.
Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga. Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged. Kolmas on Sierra Nevada, selle kõrgeim tipp on 3479 meetri kõrgune Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke. Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit. Teised on Lääne-Transilvaania mäed need on mäestik Euroopas, osa Karpaatidest. Kulgeb põhja-lõuna suunas. Kõrgus kuni 1848 meetrit. Kolmas on Retezati mäestik mis asub Rumeenias Trasilvaania alpides Mäestiku kõrgeim tipp on 2509 meetri kõrgune Peleaga. Üle 2300 meetri ulatuvaid mäetippe on kokku üle 60. Neljas on Transilvaania Alpid nende maksimaalne kõrgus on 2455 meetrit Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad enam kui 2200 m üle merepinna
pindala on 323,802 ruutkilomeetrit. Norra talvedel rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab lemming ja põhjapõder. Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E vahel. Norra vähem, sest suur Skandinaavia mäestik, varjab nende sademed. Läänes läänes on kaetud tuhandete peitsevate on mägine maa. Iseloomulikud on sajab rohkem. Madalikudel ümber Oslo on kõige soojemad ja lindudega, nt merikajakas. Leidub palju mäeahelikud ja platood. Idaosas asuvad päikesepaistelisem suved, kuid ka talvel on ka külm ja sajab lund
Kanaari saared on tekkinud Atlandi ookeanis, sest saared on tekkinud kuuma täpi peale. Joonisel nr 3. Kuum täpp tekib vahevöös, kus erinevad kihid, gaasid ja mineraalid sulavad ning segunevad ja seejärel maapinnale tungivad ja vulkaane tekitavad. 4. Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis? Jaapan asub laamade kokkupuutepiirkonnas. Joonisel nr 1. Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid, mis omakorda põhjustavad vulkaanipurskeid. 6. Miks Himaalaja mäestikust on kujunenud maailma kõrgeim mäestik?
Uurali mäestik Uural ∗ Uural ehk Uuralid on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. ∗ Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. ∗ Keskmine mägede kõrgus on 600m. ∗ Kõrgeim mägi uurali mäestikus on Narodnaja mägi (1894m). Veekogud ∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil suuremas veekogus. ∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad Uurali nii Läänest kui ka Idast.
claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill %20area&asrc=Search&ast=&gclid=CMTG6oTSu64CFYFzmAodlTfkNg Apalatside mäestik Ekskursioon Apalatsidele http://www.google.ee/imgres? q=heitlehine+mets&um=1&hl=et&sa=X&biw=1440&bih=809&tbm=isch&tbn
Prantsusmaaga (573 km) läänes, Itaaliaga (740 km) lõunas ja Saksamaaga (334 km) põhjas. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Geoloogiline asend ja ehitus Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Pinnamood Sveits koosneb kolmest peamisest topograafiliselt alast. Need on Sveitsi alpid, Sveitsi kiltmaa ehk ,,keskmaa"(Mittelland) ja Juura mäestik Prantsuse-Sveitsi piiri ääres. Alpid
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud.
Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning
Naaberriigid Portugal (läänes) Prantsusmaa (põhjas) Andorra(põhjas) UK (Gibraltar) Maroko Hispaania asub... Lähistroopiline kliimavööde Vahemereline mets Religioon Usundid: Katoliiklus (u. 70%) Mittereligioossed (u.25%) Vastus puudub (u.2.2%) Muu (u.2,7%) Hispaania sümbolid Rahvusloom: Pull Rahvuslind: Kotkas Rahvuslill: Punane nelk Toit on sarnane Itaalia ja Prantsuse toitudega. Hispaania mäestikud Cordillera Bética(ka: Andaluusia mäestik) on mäestik Pürenee poolsaare lõunaosas Ibeeria mäed (suurim kõrgus on 2313 m) Kantaabria mäed (kuni 2648 m kõrged) KeskKordiljeerid (Kõrgus kuni 2592 m) Maladeta (kõrgus kuni 3404m) Püreneed (Kõrgus kuni 3404 m) Sierra Nevada (kõrgeim tipp on 3479 m) Cordillera Bética ja Ibeeria mäed Click to edit Master text styles Second level Third level
1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. LOODUS S veits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Sveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Sveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka
Tasandik- väikeste kõrgusvahede ja väheliigestatud pinnamoega ala Madalik- kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200m Alamik- allpool maailmamere taset asuv tasandik Nõgu- suletud piirjoonega süvend, mille põhjas võib olla järv, soo Org- ühes suunas avatud piklik süvend maapinnas Mandrilava- mere-või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala Mandrinõlv- ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv Ookeani keskmäestik- ookeaninõos paiknev enamasti veealune mäestik Süvik- pikliku kujuga sügav koht ookeaninõos Absoluutne kõrgus- koha kõrgus meetrites merepinnast Suhteline kõrgus- ühe koha kõrgus teise suhtes Kurrutus- kivimikihtide liikumine, mis tekib maakoore kokkusurumisel, kui setete või kivimite kihid lainjalt voltideks kokku pressitakse Samakõrgusjoon e horisontaal- kinnine (kontuur)joon, mis läbib ühesuguse kõrgusega maapinnapunkte; kujuteldav maapinna lõikejoon kindlal kõrgusel asuva tasapinnaga
Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, soojuse ja rõhu toimel moondekivim, sulades magma,murenedes setted. Setted: kivistudes settekivim. 5) Laamade liikumine Ookeaniline + ookeaniline: eemalduvad, tekib uus maakoor, vulkaanid, maavärinad, ookeani keskmäestikud, pangasmäestikud. Eemalduvad tiheduse ja basaltse magma tõttu. Mandriline + mandriline: põrkuvad tekib kurdmäestik, maavärinad, Himaalaja mäestik. Mandriline ja ookeaniline: ookeaniline sukeldub, tekib kurdmäestik, maavärinad ja vulkaanid, süvikud, Andide mäestik, Peruu-Tšiili süvik. 6) Kuum täpp Magma pressib läbi maarkoore, sulatab selle ära. Tekivad saared, nt Hawaii saarestik. Tekib seal, kus pole laamade servaala. 7) Maavarade kaevandamise probleemid Sotsiaalprobleemid: tervishoid, sooline disproportsioon Keskkonnaprobleemid: muldade hävinemine, põhjavee taseme langus, pinnase reostumine,
Baleaari saared, Atlandi ookeanis Kanaari saared ning Maroko rannikul Ceuta ja Melilla linna. Hispaania omab ühist piiri Andorraga, Prantsusmaaga, Gibraltariga, Portugaliga ja Maroko osa. Loodus Hispaania on tüüpiline Vahemeremaa. Hispaania on niiske merelise kliimaga põhja- ja looderannik on metsarohke. Põhjast äärestavad Mesetat Püreneed ja Kantaraabia mäestik, lõunast Sierra Morena ja Andaluusia mäestik. Hispaania mandriosa kõrgeim tipp on Mulhacén 3478m. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10o C, augustis 18-24o C, lõunas vastavalt 10-12o C ja 24-26 o C. Sajab keskmiselt
tsivilisatsioonide järeltulijad, kuid piirkond on ka palju muutunud ja läänestunud. Inimesed on suures osas koondunud linnadesse. Kuid kuidas tulevad need rahvad seal ikkagi toime ja saavad hakkama sellistel kõrgustel? Referaadi eesmärk ongi uurida, milline piirkond see täpselt on ja millised tingimused seal on. 2 1. Asend Andide rahvad elavad Andide mäestikus ja selle ümbruses. Andide mäestik jääb N10°- S40° laiuskraadide vahele ja W63°-W80° pikkuskraadide vahele. Andide mäestik asub Ameerika maailmajaos ja Lõuna-Ameerika mandri läänerannikul ja piirneb seega läänest Vaikse ookeaniga, idast Amazonase madaliku ja Amazonase jõega , mis saab alguse Andide mäestikust ja mille mitmed lisajõed Andide mäestikus voolavad. Andide mäestik on maailma pikim mäestik, olles üle 7000 km pikkune ja 200-700 km laiune
· maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus) ookeaniline maakoor - ulatus 5-10km; tardkivimid; mandriline maakoor - ulatus 35-45km; tardkivimid, settekivimid, moondekivimid · Vulkaaniline saarkaar ja vulkaaniline mäestik (teke + näide) Saarkaar tekib siis, kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor "upub" vahevöösse vastu mandri serva (Vaikne ookean). · Kilp- ja kihtvulkaan (magma sisaldus, magmavool, päritolu näide) Kilpvulkaanid moodustuvad räni ja gaasidevaesest basaltsest magmast, mis on vedel
Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Järved · Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv,
reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku suhtes igas suunas. Liustikud tekivad polaaraladel, kus temperatuur on alla 0°C ja mägedes, lumepiirist kõrgemal, kus sademed langevad lumena ja ei sula. Lume kuhjudes ja tihenedes moodustub jää. Lumepiir - kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega. 7 mäestikku, kus on liustikud: Skandinaavia mäestik Karakorami mäestik(Pakistan) Liustik kujundab reljeefi, haarab kaasa materjali, süvendab orge, jätab maha kivimeid, tekib nn alpiinne reljeef, teravate kontuuridega kulutusvormid, mäeahelike harjad on teravad, nende vahel on u-kujulise ristlõikega ruhiorud. Tekivad veel jääkündenõod ja kaljuvoored. Firn - ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas
Venemaa on maailma suurim riik. Talle kuulub kaheksandik planeedi maismaast. Liitriik Venemaa ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas ja kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Seal uhub põhjarannikut Arktika ookean ehk Põhja-Jäämeri. Seal asuvad veel sellised suured saarestikud nagu Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need on peaaegu aasta läbi jääs. Seal asub ka palju kaevandusi ja naftaleiukohti.
Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka Eesti oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi pinnavorme võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele. Lähim koht Eestile, kus võib näha liustikke, on Skandinaavia mäestik. Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid ka mõjutavad kliimat ja on selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme 14. MAAILMAMAJANDUS Ühe riigi piiridesse jäävat majandust nimetatakse rahvamajanduseks, kogu maailma hõlmavat majandust nimetatakse maailmamajanduseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
