Oma naaberriikidest oleme vaid lätist ja leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega. RANNATÜÜBID: Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe: Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal.
4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- rannajoonega paralleelsed, sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused, kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. 10. Laugrannik- ülekaalus lainete kuhjav tegevus
KORDAMISKÜSIMUSED- HÜDROSFÄÄR 1. Selgita mõisted: Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa.
*Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud
osana kivimi üldmahust. Kivimite ringe-mineraalainete looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette- moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus-kivimite omadus vett läbi lasta. Kondenseerumine-veeauru üleminek vedelasse olekusse. Kontinentaalne ehk mandririft- kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk
Sademed langevad maapinnale ning imbuvad maasisse. Sademevesi liigub maapinna sees kivimikihtide vahel ning lõpuks avaneb maapinnal või veekogude põhjas. 9)Kuidas määratakse ristkoordinaate? Tasapinnalised koordinaadid määratakse x (otse kaugus m Ekvaatorist (N või S suunas)) ja y (otse kaugus meetrites Telgmeridiaanist) telje suhtes. Ruumilistele lisanub ka z telg. Ristkoordinaatide määramiseks on vaja topograafilistkaarti. 9)Mis vahe on kuhje ja kulutusrannal? Kulutusrand (tugevasti karstunud paljanduv lubjakivi, moreenrand palju kive ja rändrahne). Kuhjerannad (kliburannad > tormiga paiskuvad setted > rannavallid > maasääred Möllrand lainetuse eest varjatud lahe soppides, on kaetud mudaga.) 10)Miks on vaja digitaalkaarte? Et saada täpseid andmeid kohtade kõrgustest, naaberpaikadest jms. 10)Mõjutab põhjavett kivimite lõhelisus?
*Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit – millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud
madalamas õhukihis. See tõkestav õhu edasise tõusmise Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Kuhjerand merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse Maasäär meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuudmetes, poolsaarte tipus Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte
annaabi.ee 
