................................................................... 23 10.Vajadused.............................................................................................................................23 Kasutatud materjalid:................................................................................................................ 24 2 1. Värska valla üldiseloomustus Värska vald paikneb Lõuna-Eestis Põlva maakonna kaguosas. Värska valla pindala on 187,82 km2 ja asustustihedus 7,8 elanikku km2 kohta. Värska vallas elab seisuga 01.01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn
AS VÄRSKA VESI TOODETE KOOSTISE UURING Miniuuring bioloogias 1. VÄRSKA VEE TOOTMISE AJALOOST 1.1. Kuidas avastati? Värska vesi avastati 1967. aastal puurimistöödel, mis oli Vladimir Tassa planeeritud. Eesmärk oli jõuda ühe haruldase vee allikani. Terve suve kestnud puurimisele jõuti lõpuks 470 meetri sügavusele, kust leiti suur looduslik kivi- kauss, mille sügavaim veehorisont pidi olema tekkinud 500 miljonit aastat tagasi. 1.2. Millal alustati tootmisega? Värska vee tootmisega alustati aastal 1975. 1.3. Mitut allikat tänapäeval ekspluateeritakse?
Eesti ravimuda on nii koostiselt kui ka omadustelt unikaalne, umbes samasugust muda on vaid üksikutes leiukohtades Ameerikas, Austraalias ja Iisraelis. · Muda leiukohti on Eestis palju. Viimasel ajal on uuritud ja kasutatud Ermistu järve muda. Kasutusel on ka Kuressaare lahe muda, mis oma toime poolest on küllaltki aktiivne (teatud krooniliste haiguste puhul on selline bioaktiivsus väga vajalik). Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda. Värska järve muda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed. Samal ajal on nii Haapsalus kui ka Pärnus kasutatava Haapsalu muda puhul südamekahjustus üks vastunäidustusi. · Muda näol on tegemist erilise loodusanniga, millega ei tohiks ravida vaid onkoloogiliste haiguste korral. Hästi aitab muda naha- ja ainevahetushaiguste, luu-, liigese- ja lihasehädade, samuti teatud
Kaitsta otsese päikesevalguse eest. Parim enne: vaata pudelilt. Lubatud loomulik sade. Pakendatud gaasikeskkonda. 100 ml sisaldab: energeetiline väärtus: 28 kcal/ 119kj valgud: 0-1g süsivesikud: 7g rasvad: 0g Tootja: SIA"CIDO Grupa" Ostas iela 4, Riga, LV-1034, Latvija www.cido.lv 3 Karboniseeritud ja mineraliseeritud vesi ,,VÄRSKA" 1.5 L Värska Originaal on Värskas villitav looduslik, karboniseeritud mineraalvesi. Vesi asub 470 meetri sügavusel ja seetõttu on Värska Originaal mikrobioloogiliselt puhas, värskendava toimega ja tervistav mineraalvesi. Meeldivamaitseline Värska Originaal sobib hästi janujoogiks. Vett raviotstarbel kasutades saab leevendust mao ülihappelisuse korral. Saadaval 1,5 ja 0,5 kvaliteetses plastpudelis. Pakendil: Jahedalt parim. Koostis: vesi, süsihappegaas, naatriumkloriid, kaaliumkloriid.
............................3 Tallinna Teeninduskool 2.1Karboniseeritud......................................................................3 2.1.1Nõrgalt gaseeritud vesi (Saaremaa)................................4 2.1.2 Everin joogivesi...............................................................4 2.2 Karboniseerimata..................................................................4 2.2.1 Naturaalne vesi (gaseerimata, Saaremaa)......................4 2.2.2 Värska joogivesi..............................................................4 2.3Looduslik mineraalvesi...........................................................4 2.3.1 Looduslik Mineraalvesi mullideta....................................5 2.3.2 Looduslike Mineraalidega Vesi mullidega........................6 2.4Mineraliseeritud.....................................................................6 2.4.1 Värska (A.Le Coq)...........................................................
annab mudale tema erilise lõhna.Lõhn ei ole ole küll meeldiv kuid väävliühendid mõjuvad nahale hästi. Mudas lahustuvad : naatriumi-, kaltsiumi-, kaaliumi- ja magneesiumisoolad, anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained :süsivesikud, rasvad, surnud ja lagunenud taimede ja loomade jäänused. Meremuda sisaldab rohkem mineraalaineid, järvemuda aga orgaanilisi ühendeid (sh väävelvesinikku). Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe(Kuressaare sanatoorium) ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Haapsalu ravimuda- Haapsalu muda kasutatakse nii Haapsalus kui ka Pärnus ja on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi. Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit humusooli. Värska ravimuda- Värska lahes asuvad küllaldased ravimuda varud. Mudal on kõrge diraudtrioksiidi sisaldus
Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, Kunda, Narva, Karinu, Mündi,
Tunnus Saku Õlletehas A.Le Coq Kaubamärk Vichy Classique, Aura Spring, Vichy VivaSport, Aura Plus, Värska, Vichy Juicy Water, Aura Fruit, Vichy Ice Tea. Aura Near Water, Vitamineral. Gaasita Vichy Classique Still Aura Spring gaseerimata vesi. gaseerimata vesi. Gaasiga Vichy Classique Aura Spring kergelt Carbonated gaseeritud gaseeritud vesi. vesi.
Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. Praegu Tartu ülikool eesti rahvaluule dotsent, eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur, 2003/2004. õppeaastast eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli hoidja. 1988. aastast ajalookandidaat. kaitstud tööks " Setude agraarkombestik ja uskumused". Tartu ülikooli juures tegutseva Lõuna-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskuse juht. Värska ja Setomaa rahvas tunneb Paul Hagu laiemalt 1990. aastatest. Tema sõnavõtud seto kongressil , osalemised Setomaal korraldatud üritustel ja eriti viimasel ajal etteasted meestelaulugrupiga Liinatsüra' on teinud ta tuntuks ka noorema põlvkonna ehk õpilaste seas. mõned Paul Hagu olulisemad tööd ja artiklid, sõnavõtud 1980. aastast alates: 1. Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena 2. Uba ja hernes setu laulutraditsioonis 3
Moraal- moraalinormide kogum. Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. Ühiskond - eraelu - ühiskondlik elu. I sektor AVALIK SEKTOR (riigi- ja omavalitsusasutused, riigi käsutuses olev raha ja vara) Siia kuuluvad näiteks: - Haridus- ja teadusministeerium - Eesti Pank - Politsei- ja Piirivalveamet - Värska Vallavalitsus - Põlva maavalitsus - ülikoolid: Tartu, Tallinna Ülikool - riigi- ja munitsipaalkoolid: Värska Gümnaasium - Eesti Rahvusringhääling ERR II sektor ERASEKTOR (kõik eraomanduses olevad ettevõtte; tulu saamis eesmärk..) Siia kuuluvad näiteks: - pangad: Swedbank, Ühispank - AS-d - OÜ-d - EMOR - Saar Poll (küsitlusfirmad)
Just seetõttu on põllumajanduslikke maid vähe ja kultuurtaimede kasvatamiseks tuleb maad kuivendada (Alatskivi vald, 2013). ASUSTUS Peipsi rannikumadaliku asutuse kujunemisel on mänginud suurt rolli regiooni suur soostumus. Inimesed on valinud elupaikadeks ka soosaari, kuid suurem osa asulatest on aastasadu tagasi tekkinud rannikule või kõrgematele aladele, kus oli võimalik põllumaad rajada. Peipsi madaliku suurimad asulad on Kallaste linn (960 inimest), Värska (580) ja Kasepää (270) alevik ning Kolkja (400), Linte (290), Varnja (260) ja Köstrimäe (170) külad. Väga omapäraseks haldusüksuseks on ka Piirissaare vald, mille rahvaarv on rahvastikuregistri järgi umbes 100 inimese ringis. Allpool annan lühikese ülevaate erilisematest asulatest. Kallaste linn Alale, kus praegune linn paikneb toimus 13.-14. sajandil venelaste ja vadjalste väljaranne. On teada, et antud ala nimetati 16.-17. sajandil Parmurannaks
Devoni liivakivist. Siiski sobib Piusa ja Tabina klaasiliiv vaid pudelite valmistamiseks ja seda kasutab praegu Järvakandi klaasitööstus.Turistid saavad piusa koobastes käija koobastes, ja vaadata millised need välja näevad. Ravimudade leiukohti on 25, peamiselt Väinamere lahtedes ja laguunides (Haapsalu, Voosi, Kassari, Suurlaht Kuressaare juures), mõned ka Liivi lahes (Ikla). Kõige suurem ravimuda leiukoht on aga Värska lahes Peipsi järves, mida kasutatakse kohalikus sanatooriumis. Ametlikult on ravimudadeks tunnistatud Haapsalu, Suurlahe (Kuressaare), Värska ja Käina muda. Ravimuda protseduure saavad inimesed võtta Spades. Ravimuda Rändrahnud Eestis leidub kõikjal palju rändkive, milledest suuremaid nimetatakse rändrahnudeks. Eestis on looduskaitsealustena arvel ligi 192 üksikrahnu, 18 rahnude rühma ja 8 kivikülvi. Need on valdavalt
Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo Ravimuda | Mustjas, *1 |Spaades jne | Kuressaare, Värska Savi | *2 | Tsement, *3 |Arumetsa, Aseri Turvas | pruun | väetis, küte | Lavassaare, Tootsi Fosforiit | rohekashall, *4 | polegi praegu | Maardu, Aseri Liiv, Kruus | pude | ehituseks | Igal pool....
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases
ja varalisi ressursse ning tasakaalustavad huvisid. Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikeks. Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks – avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Avaliku sektori e. I sektori hulka kuuluvad näiteks: Värska Vallavalitsus, Põlva maavalitsus, Eesti Pank, Politsei- ja Piirivalveamet, Haridus- ja teadusministeerium; ülikoolid Tartu, Tallinna Ülikool, riigi- ja munitsipaalkoolid Värska Gümnaasium; Eesti Rahvusringhääling ERR. Poliitikas on suhete aluseks võim, majanduses kasu (tulu). Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada
Kuna ma kasutasin 10x lahjendusega lahust, siis läheb molaarsus ka 10x väiksemaks: 10x lahejendusega kontroll-lahuse Lahuse pH ilma KCl-ta: Kontroll-lahuse, millele on lisatud KCl, pH on väikesm kui ilma KCl-ta lahusel. Erinevust põhjustab erinev ioontugevus. Tundmatu kontsentratsiooniga NH3H2O lahuse pH oli 9,83 10 Arvutan selle lahuse kontsentratsiooni, kui . Dissotsiatsioonimäär: Coca-Cola pH on 2,3. Värska originaali pH on 5,09. Soolade hüdrolüüs 1. Soolalahuste pH hindamine indikaatoriga Kas Sool Fenoolftaleiin Metüülpunane pH hinnang hüdrolüüsub? Al2(SO4)3 Värvitu Punane Happeline, pH < 7 Jah
Lauliku vanaduspõlve ei saa kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926. aastal läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail.Hoolimata surmadest säilitas Anne laululusti ja elurõõmu.Ta oli alati valmis esinema kohalikel pidudel, ning igatses pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale. Laulikut oli viimsele teekonnale tulnud saatma arvukalt kohalikku rahvast, viimast austust avaldasid silmapaistvale rahvalaulikule ka eesti folkloristide esindajad Tallinnast ja Tartust. Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka ta sünnikodu Võporsova külas. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Valisin selle ettevõtte, kuna minu suur soov oli praktika teostamine merel ja külastada samaaegselt ka välismaad ning jätta endale piisavalt aega trenniks jõusaalis kui ka riigieksamiteks õppimiseks. Arendada oskusi meeskonnas töötamises ja luua endale võimalus hiljem merel töötada eelisega, et olen enne merel töötanud ja tunnen laeva elu. Praktika koha sain Kärt Petersonile kirjutades, kes käis ka koolis praktikakohti tutvustamas. Praktika ajal jälgisin Värska Stilli ehk Värska gaasita kauba liikumist laos ja kauba liikumist laost poodi. Käsitlesin veokorraldaja tööd laevas ja õppisin tundma laevas kasutatavaid tellimisprogramme. 1. VEOKORRALDAJA- LOGISTIK Veokorraldaja ülesanneteks on veotellimuste vastuvõtmine ja vedude vastuvõtmine. Ta peab oskama paljusid keeli , et suhelda klientide ja välispartneritega. Oskama koostada arveid.
Peipsi madalik Mihkel Ader 11.a Üldine informatsioon Peipsi madaliku pindala on 807 km². Haldusalalt kuulub Tartu ja Põlva maakonda. Piirneb läänest Ugandi lavamaaga ja lõunast Palumaaga. Peipsi madalikul asub ka Eesti suurim järv – Peipsi järv. Pildil: Peipsi madaliku asend Eesti kaardil. Piltidel: Kalapüük Peipsil Piltidel: Sibula müük ja sibulapeenrad. Piltidel: Värska laht ja Lämmijärv Üritused Pildil: „Naistepäeva kalapüügivõistlus“ Peipsi järvel. Kasutatud materjalid • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi_madalik • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind16.jpg • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind15.jpg • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind10.jpg • http://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_madalik
raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis ning lõpetas 1953 Põlva töölisnoorte keskkooli. Ta kirjutas ka Õpilaslehes 1930. aastatel. Ta kasutas pseudonüümi Heino Heling. Aastatel 1949-1950 oli ta Saatse valla täitevkomitee sekretär, 1951-1955. aastal oli ta Põlvas ajalehe Koit toimetuses osakonnajuhataja, 1955. aastast kutseline kirjanik, 1958. aastast Kirjanike Liidu liige Ta oli ka Juhan Smuuli poeemi "Järvesuu poiste brigaad" ühe tegelase prototüüp. Paul Haavaoks suri 30. septemberil 1983
Zetod Triinu Arula Karl-Kristjan Küppas Anett Pook Bändist 2003. aasta Värska Idee panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rocki tegema oli toona põnevust tekitav Suur menu Inspireerinud Tähelepanu tõmbajad pärimusmuusikale Albumid Zetod on tänaseks üllitanud kolm albumit: ,,Lätsi vällä kaema" (2005), ,,Lätsi tarrõ tagasi" (2008), ,,Lätsi sanna" (2010). Jalmar Vabarna Sõbralik, abivalmis Valdab suurepäraselt oma pilli ning teeb seda
kabinetid, saunakompleksid Toila… Tervis ravispaahotell Ravispaa | | (+372) 447 9200 Juba üle 41 aasta professionaalset kuurortravi pakkunud Tervis ravispaahotell on Eesti suurim, 3- tärnile vastav ravispaa. Lisaks renoveeritud ja tänapäevastele tingimustele vastavale 498 voodikohaga… Värska Sanatoorium Ravispaa | | (+372) 799 3901 Värska Sanatoorium on Eestis ainulaadne oma raviarsenali poolest. Pakume turgutust looduslike vahenditega – magevee ravimuda ja Värska mineraalveega. Magevee ravimuda on orgaaniliste ainete poolest… Akwaba SPA Päevaspaa | | (+372) 559 84716 Akwaba SPA – tõeline looduslik taastuskeskus Tallinna südames. Oleme esimesed Eestis, kes pakuvad erinevaid massaaži- ja spaa-hooldusi Aafrika spetsialisti poolt. Akwaaba tehnika põhineb Aafrika… Aqua Spa Spaa | | (+372) 630 1028 Lõõgastavas spaa-kompleksis saab lisaks mitmele erinevale saunaliigile (tugeva ja nõrga auruga saunad,
Sellega on võimalik vähendada sööda kogus 20-30%. Muda kasutuse areng Eestis Eesti merelahtede meremuda on paremini uuritud kui järvemuda ja ka sihikindlamat kasutamist leidnud. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja 3 Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 Pärnus ja 1840 Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku. Meremuda
aasta 18. mail Moskvas. Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, st elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles väga vähe ning paljud Venemaa noored setud on venestunud. Piiriküsimus on setutele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri. Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu.
· raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda): Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte. Kasutamine: ravimuda (Värska), põllumajanduses väetamiseks, looma- ja linnusöödana (vitamiinid) · soolaste veekogude muda e. meremuda: Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede muda: Haapsalu, Mullutu-Suurlaht, Käina Diatomiit Pärast jääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleermaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses.
Metsad *Nõmmemetsad Liivmullad (kuiv ja vaene) Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu
orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni. Meremuda Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800
Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit e põlevkivi on olnud läbi aegade üks Eesti olulisemaid maavarasi olnud. kollakas kuni peaaegu must settekivim sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni kütteväärtus 5-20 MJ/kg Vanimad põlevkivimaardlad moodustusid 450-500 miljonit aastat tagasi madalamatest veeorganismidest Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks
vähi arvukus kõrge; CPUE 1-4 vähi arvukus keskmine; CPUE alla 1 vähi arvukus madal. 3.3 Seirealad Aheru järv, Ahja jõgi, Amme jõgi, Karujärv, Kavadi järv, Kubija järv, Kuke peakraav, Kuningvere järv, Kurtna Saarejärv, Kurtna Suurjärv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja, Paadrema jõgi, Pangodi järv, Pedja jõgi, Punapea jõgi, Põltsamaa jõgi, Pülme järv, Rannapungerja jõgi, Soodla jõgi, Tänavjärv, Vidrike järv, Voki järv, Väinjärv, Värska laht, Ärma jõgi 4. Tulemused Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2009 läbi viidud seireprojektide kokkuvõtvad tulemused aastate lõikes. Jooniseid ei õnnestunud kahjuks lisada, sest graafikute rakenduses ei õnnestunud leida jõevähi andmeid. 2000. a.kokkuvõte 2000. aastal tehti jõevähi seiret 13 veekogus. Karujärve seiretransekti alal võrreldes olulisi muutusi ei toimunud. Jõevähi asurkonna seisund on stabiilne. Kavadi järve vähiasurkond on
paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tsehhis asiv Karlovy Vary ja Eestis Värska) ja vesiravihotellid. Eestis on tähtsamad mineraalvee leiukohad Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Värskas on puurkaevu sügavus 470m, maailmakuulsas Gruusia linnas Borjomi's on puurkaevu sügavus umbes 1500m. Borjomi vesi Värska vesi Klooritud vesi Kevadine tulvavesi kannab veekogudesse lumme kogunenud sodi, väetiste ja umbrohutõrjevahendite jäänuseid. Vee puhastamine klooriga päästab inimest surmavast mikroobiohust hetkel, kuid pannes ta silmitsi keemilise ohuga, mille tagajärgi näeme tunduvalt pikemas perspektiivis. Kraanist voolav vesi kannab endas selliseid kahjulikke komponente nagu mehhaanilised saasteained, soolad, raskemetallid,
KALEVALA Elina Keerpalu 10.Klass Värska Gümnaasium 2013 ELIAS LÖNNROT ,,KALEVALA" ELIAS LÖNNROT · 9. aprill 1802 19. märts 1884 · Oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. · Ta oli lihtsat päritolu, tema isa oli vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ...
Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest Murex või Purpura, pealegi nõudis protsess palju vaeva (Airey, O'Connell 2007: 115). Türkiisis soovitatakse kanda detsembris sündinud inimestel. See aitab ära hoida südame-, rinna- ja hingamisteede haigusi ning on kasulik silmadele. (Aasmäe 2008: 45) 1994.aastal oli mul õnn esineda Värska kultuurimajas koos Pariisi greogooriuse kooriga. Võõrustajaks kohalik leelokoor. (Tulve 2008: 5) Riia landesversammulg peeti ära 10. aprillil. Alguses läks kõik, nagu maaisandad soovisid. (Raud 1991: 113) Linnal oli plaani võetud ka uue mudaravila valmimine aastal 2011 (http://www.haapsalu.ee, 2007). Vähemalt Hurdast alates said kõik eesti juhid aru, et ilma rahvusliku preffesionaalkultuurita pole eestlastel tulevikku ega pääsu haritud rahvaste hulka (Karjahärm, Sirk 1977: 197).
1.1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3
aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine · Kuningriigi päeva korraldab üks Setomaa vald Värska, Mikitamäe, Meremäe või Misso. · Peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite. · Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Kuningriigi päeva programm · Ülemsootska tulek peoplatsile. · Seto Kuningriigi väljakuulutamine. · Kuninga käsud. · Lipu heiskamine ja hümni laulmine. · Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja
rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ükskõik milline nende ainetega muda. Ravimuda veesisaldus peab olema üle 37%) sellel peab olema sobiv tihedus ja nihketugevus, piisav soojusmahtuvus, raskmetallide normikohane sisaldus ning ei tohi esineda patogeenseid baktereid. Ka Eestis kasutatakse ravimuda haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud meretekkelist mineraalset Haapsalu ja Kassari ravimuda ning Värska järvemuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Ravimuda mõjub organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Tekivad muutused närvi- ja südame-vereringesüsteemis, nahas, vere koostises, ainevahetusprotsessides. Mudaprotseduuride mõjul sageneb haigetel pulss, protseduuri algul ka hingamine, paraneb vereringe. Ravikuuri algul võib kergelt ägeneda krooniline haigusprotsess, sest ainevahetus aktiviseerub.
2010. aastal tunnustas Venemaa valitsus setusid väikesearvulise põlisrahvana, 17. juunil tehti Venemaa Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setud.Setumaa (setu keeles Setomaa) on ajalooline piirkond ning setude asuala Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni poolt illegaalselt annekteeritudEesti Vabariigi territooriumil Pihkva järvest edelas-lõunas. Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osaMisso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaanulkadeks.Setumaa ajalooliseks keskuseks on Petseri. Praeguseks Setumaa keskuseks peetakse Värska alevikku.Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu.
Värska Gümnaasium 12.klass Elina Keerpalu Saksa filosoof Sündis Ida-Preisimaal Königsbergis. Ristimisel anti nimeks Emanuel, kuid muutis selle hiljem Immanueliks. Sündis sadulsepa peres. 1740. aastal asus õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat. 1755 sai ta kohaliku ülikooli lektoriks ja 1770 proffessoriks. Oli esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis. Ta elas kodulinnas ning oli tuntud korrapäraste harjumuste ja pedantsusega. Königsberglased võisid tema jalutuskäikude järgi kella õigeks seada. Suri oma kodulinnas 1804.aastal Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsusena. Kanti arvates on kolme liiki otsuseid: - sünteetilised aposterioossed - analüütilised aprioorsed - sünteetilised aprioorsed Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi sell...
Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud. Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on üleka...
võimukandjate julgeoleku tagamine / eriside kindlustamine / välisraadiojaamade segamine / välismaalaste kontaktide kontrollimine -KGB kaastöölised (vabatahtlikud / sundvärvatud ähvardustega) -siseministeerium tegutses KGB kõrval: korrakaitse Võõrsõjaväe kohalolek -Eestisse jäetud sõjavägi: Moskva jaoks informatsiooniallikas / sisemise korra hoidmine / reziimi kindlustamine -120 000 meest sõjaväes -sõjaväe käsutuses olevad alad: Aegviidu / Laeva / Nursi / Värska / Paldiski linn/ Pakri poolsaar / Pakri saared / Naissaar -konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel / elanikud pidid nendelt aladelt lahkuma, kus sõjavägi oli -kaitseministeerium kindralleitnant Lembit Pärn -rahvusväeosade olemasolu võimaldas enamikel ajateenijatel läbida teenistus kuni 1950 Eestis->pärast saadeti laiali mööda Nüukogude Liitu -Eesti NSV jaotati kolmeks oblastiks 1952-1953 (Tallinna/Tartu/Pärnu), 1950 - 39 rajooni/ 1986 15 rajooni
D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv
Vanausulised on need õigeusklikud, kes ei tunnista 17.sajandil Nikolai poolt algatatud reforme. Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust u 15 000 liikmega. (3) Kuna vanausulistel on sibula kasvatamine vaga traditsiooniline asi, siis jäävad ka siin silma mitmed sibulapõllud. Edasi sõites võib vasakut kätt näha Pihkva järve. Mödume Laosseina külast ja sealsest tsässonist ning Mikitamäe kahest tsässonist. Jõuame Värskasse. Värska kalmistul on peaaegu igal hauaplatsil pingid, mis enamjaolt ongi omane vaid Lõuna- Eestile. Tanapaeval on nad oma tähtsuse vast juba kaotanud, kuid vanasti, kui kalmistul käimine oli aeganõudev ja pikk protsess, sai vahepeal hauapingi peal jalga puhata ja einestada. Krenessaare ja Podmotsa küla. Oleme jõudnud juba üsna Venemaa lahedale, paremat kätt jääbki Venemaa ning üle lahe paistab Kuulja kirik Venemaal.
kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muud. Julgeoleku töötajaid sidus vaikimiskohustus. KGB kaastöölised võisid olla vabatahtlikud või sundvärvatud. Eestisse jäetud sõjavägi aitas kaasa Nõukogude võimu põlistamisele. Umbes 120 000 sõjameest oli Eestis. Suuremad sõjaväe käsutuses olevad alad olid: Aegviidu, Laeva, Nursi ja Värska polügoon. Lisaks sellele Paldiski linn koos Pakri poolsaarega, Pakri saared ja Naissaar. Sealsetelt aladelt, kus sõjavägi tegutses, pidid põliselanikud lahkuma. 1944-1959.aastatel eksisteeris Eesti NSV-s oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn. Rahvusväeosade olemasolu võimaldas ajateenijatel kuni 1950.aasta keskpaigani läbida teenistus Eestis, seejärel saadeti noorsõdurid laiali üle kogu Nõukogude Liidu. Eesti NSV juhtkonna iseseisvat tegevust piirati. 1944
· Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee, Värska laulukoor Leiko, Suure tõllu kauplus, Estonia teater. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega: riigikohus, statistikaamet, Põlva maavalitsus, Otepää tarbijate ühistu, Nõmme gümnaasium. · Ametlikkuse näitamiseks kasutatakse läbivat suurtähte: Riigikohus, Statistikaamet, Põlva Maavalitsus, Otepää Tarbijate Ühistu, Nõmme Gümnaasium.
kiidulaule S. Sommerile aastatel 1925-1927 ja hiljemgi. Pühenduslauludest Sommerile selgub muuseas seegi seik, et Anne oli kursis käimasoleva abirahade taotlemisega ning püüdis oma leelovormilis läkitustega kõigiti kallutada otsustajate (Anne jaoks personifitseerus see S. Sommeri isikus) hoiakuid tema jaoks soodsas suunas. Tänulaulus-improvisatsioonis Emakeele Seltsile kirjeldab Anne näiteks pikalt neid kõrgendatud emotsioone, mis teda valdasid teel Värska postkontorisse ja tagasi oma esimese toetusraha kättesaamiseks: esimest korda elus saab ta oma laulude eest raha, palka! Oli ta ju varem küll laulnud paljudeski pulmades, kuid seal tasustati laulikut setu tava järgi ikka vaid natuuras, söögi-joogiga. [ERA II 145, 3/34 (1) 541 värssi]. Paulopriit Voolaine (1899 1985), Räpina kihelkonnast pärit Tartu Ülikooli filoloogia-üliõpilane oli 1921. a. oma õlgadele võtnud Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt kavandatud "Seto lugemiku"
valmistamiseks jne 10) Milleks kasutatakse savi, turvast, mere ja järvemuda? V: Savi kasutatakse näiteks tsemenditööstuses. Turvast kasutatakse näiteks aianduses. Mere ja järvemuda kasutatakse meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks. 11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid. V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m 2) Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217m 3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik
Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare ) pinnamoe kujundus eestis on mandrijää tekkeline .Eesti paikneb ida-euroopa lauskmaal ( tasandik,kus on kõrgustikud ja nõod ) 15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2
Ilumetsa meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus.
mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja
Anne Vabarna Hanna-Marii Kaljas Kaia-Liisa Hakk Kerti Klaos Anne lapsepõlv Anne sündis PõhjaSetumaal Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva Click to edit Master text styles külas 21. detsembril 1877. aastal. Second level Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil Third level setu talutüdrukutel tol ajal: eluks Fourth level vajalikud teadmised ja tööoskused Fifth level omandati kodus. Tütarlastele loeti haridust tarbetuks luksuseks. Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni. Anne noorus Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad Click to edit Master text styles ja Anne oma nooruses nägus Second level nei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
