Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni.......................................................................3 Reljeef ja geoloogiline ehitus......................................................................................................4 Kliima..........................................................................................................................................6 Vetevõrk.........................................................................................................
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219
Sakala kõrgustik Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sakala kõrgustik Uurimistöö Eesti loodusgeograafia Koostaja: Anett Rõõmussaar Juhendaja:Are Kaasik Tartu 2017 Sissejuhatus Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik, mille pindala on 2797 km². See moodustab Eesti pindalast 6,16%.Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga. Lainelised tasandikud vahelduvad ürgorgudega. Kõrgustiku kõrgeim on küngas on Härjassaare mägi, mille kõrgeim tipp on 147 m ning madalaim on Hummuli küngastik (110m).Kõrgustiku kuju sarnaneb kolmnurgaga, mille põhjapoolne tipp asub Navesti jõe ligidal ja lõunapoolne jalam Läti põhjaosas. Läänest piiravad kõrgustikku Metsapole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa. Põhjast Kõrvemaa ja idast Võrtsjärve madalik ja Valga nõgu ning lõunast Tälava madalik. Ligi veerand kõrgustiku ala hõlmavad kaitsealad ning
Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik asub Põhja-Eestis, Kesk- Eesti tasandikul ja Kõrvemaa vahel. Pandivere kõrgustiku pinnamood erineb Lõuna- Eesti kõrgustikest,ta on lauskias. Seal on väga palju ürgorge. Pandivere kõrgustiku pinnakate on õhuke ja tema ehitus lihtne. Pinnakate on lõheline. Selle tõttu imbub vesi kergelt maa sisse. Kõrgustiku jalam asub 80 meetri kõrgusel merepinnast, tema nõlv on 80 kuni 100 meetrit kõrge. Kõrgustiku absoluutne kõrgus on üle 100 meetri ja katab umbes 1100 ruut kilomeetrit. Pandivere kõrgeim tipp on Emumägi mille suhteline kõrgus on 79 meetrit ja absoluutne kõrgus on 166 meetrit. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lubjakividest. Kõrgustiku keskosa pindalast 2% on kaetud sooga. See on väike osa Eesti keskmisest. Kuid ümbruses on palju soid, nt. Kõrvemaal. Pandivere kõrgustik on Eesti rikkaim ala allikate poolest. Lõunaosas on palju metsi ja esineb ka rabasid- Peetla raba.
Haanjas on palju mägesi, mis on kõrgemad kui 280 meetrit. Keskosas on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Põhja suunas laskuvad sügavad orud - Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nende orgude vahel paikneb Hinsa küngastik, mis asub karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. Otepää kõrgustik asub Võrtsjärvest natukene allpool kagus. Kõrgustikul on palju künkaid ning Pühajärve nõgu jaotab kõrgustiku kaheks. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi 217 meetrit. Otepää kõrgustiku pindalaks 1180 ruutkilomeetrit. Mäel on olemas ka vaatetorn ning slaalominõlv. Otepää on tuntud heade suusamägede tõttu. Sakala kõrgustik asub Viljandis. Kõrgustiku kõrgeimaks mäeks on Rutu mägi 146 m, mis on kaetud metsaga. Pinnamood on lainjas ja liigestatud ürgorgudega ning päris sarnane lavamaaga. Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit.
................................................................................6 1.ÜLEVAADE Paiknemine ja kujunemine Sakala kõrgustik asub suuremas osas Viljandimaal. Läänest piiravad teda Metsepole madalik, Liivi lahe rannikumadalik ja Soomaa, põhjast Kõrvemaa lõunaots, idast põhiliselt Võrtsjärve madalik ja ka Valga nõgu, lõunas ulatub Läti piirini. Põhijoontes sarnaneb Sakala kõrgustik kolmnurgaga, mille põhjatipp ulatub Navesti jõeni, lõunajalam on Läti alal. Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul, pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Pinnavormid
Viimast eraldab Haanja kõrgus tikust maaliline VõruHargla nõgu, Karula põhjaosa piirab aga VõruPetseri ürgorg. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (318
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org
Viru lavamaaga, läänest Kõrvemaaga, lõunast Kesk- Eesti tasandikuga ning idast Alutaguse madalikuga. Pilt 1 Eesti kaart Tekkelugu, Aluspõhi Pandivere kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis sai oma ilme viimase jääaja mandrijää kulutava toime tõttu. Kõrgustiku aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi mille peal on küllalt paks moreenhorisont. Maavaradest leidub pandivere kõrgustiku idaosas põlevkivi, kuid seda ei kaevandata, kuna Ida-Virumaa kaevandustes leiduv põlevkivi on palju kvaliteetsem ja puhtam. Maastik Oma tekkeloo tõttu on Pandivere kõrgustiku nõlvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim küllaltki lauged. Teine tase Kolmas tase Pandivere kõrgustiku kõrgeim
Asend Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Tartu, Ötepää, Põlva, Võru ja Valga maakondade aladel, mille pindalaks on 1247km 2, läbimõõduga ligikaudu 40km. Kõrgustikku piiritleb usna hästi 88meetri samakõrgusjoon. Loode- põhja ja ida poolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgusik ja Võru-Hargla nõgu. Samuti saab Otepää kõrgustikku hõlpsasti piiritleda ka sealt, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Keerukam on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. All on välja toodud Otepää kõrgusiku asend Eesti kaardil (http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustik). 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused
..............................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Otepää kõrgustik on Kagu-Eestis asuv künkliku-nõolise reljeefiga liustikukuhjelisel saarkõrgustikul kujunenud maastikurajoon. Oma viljaka ja varieeruva mulla tõttu on Otepää kõrgustiku taimkate väga mitmekesine. Iga-aastase pika ja rohke lumikatte ja omapärase künkliku reljeefi tõttu on Otepää kõrgustikust kujunenud Eesti talispordi keskus ning Otepää on ühtlasi ka Eesti talvepealinn. Kõrgustik asub nelja maakonna aladel: Valga-, Võru-, Tartu ja Põlvamaal. 3 1. GEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Otepää kõrgustik on pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis, ulatudes põhjast
Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). Pinnamood • Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme mandrijäätumise tulemusena.
Karula kõrgustiku maastikurajoon Tartu 2015 Sisukord Loodusgeograafiline ülevaade Asub Lõuna-Eestis. Valga ja Võru maakonnas, pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru-Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna-
● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad mullad ● Alla 10 % soomuldasid ● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja nõmmemänikud, kuuse- segametsad, tammedega sürjemännikud) Ajutised järved ja karstialad ● Lubjakivide maapinnalähedane asend ja ümbrusest suurem kõrgus põhjustavad kivimite karstumist ja pinnavete neeldumist ● Paljud jõed ja ojad lähtuvad kõrgustiku jalamilt ● Suuremad maapinnanõod täituvad veega suurtel vihmaperioodidel – Võhmetu-Lemküla; Heinjärv Pandivere kõrgustiku veekaitseala ● 1988. aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks ● 351 000 ha ● Ulatuslikud karstialad Loodus- ja maastikuväärtustest ● Endla soostik ● Emumägi ja loodusmaastik ● Karstialad ● 24 kaitseala (Neeruti maastikukaitseala ja
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala
Sakala kõrgustik Kliima Sakala kõrgustiku kliimat võib meie tingimustes pidada mõõdukalt kontinentaalseks. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°. Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni
....................................................................................................................... 7 Inimtegevus.................................................................................................................................7 Asend Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele. Absoluutkõrguselt järgnevad Kerekunnu (296 m) ja Tsälbamägi (293 m).
Eesti Kõrgustikud Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega, erinedes seega selgelt LõunaEesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane Sakala kõrgustikule, olles jäälahkmeala kulutuskõrgustikud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest. Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid
Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve (Tuuljärv) ning sood, mis on tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on mõhnastikud ja servaaladel on lainjad orgudega liigestatud moreentasandikud ning sandurid ja jääpaisjärveliivikud). Kõrgustiku keskosast lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org (ürgorud asuvad kõrgustiku servaaladel). Haanja kõrgustik nagu Pandivere kõrgustik, on veelahkmeala: siit algavad Piusa, Pedetsi, Koiva, Pärlijõgi... Otepää kõrgustik – künklik, kuhjeline saarkõrgustik. Samuti keeruka geoloogilise ehitusega nagu Haanjagi. Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m.
lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Nõgudest põhja jäävad omakorda Ugandi lavamaa ja Palumaa ning loodesse Otepää kõrgustik. MAASTIKU ERIPÄRA Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast. Alljärgnev maastiku eripära kirjeldus on toodud Ivar Aroldi (2005: 230) järgi. Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures osas lavamaa iseloom säilinud. Sellel on õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi, mis on liivakivine põhja- ning paekivine lõunaosas, Läti piirialal. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste lõhede kohal aluspõhja lõikunud Mustjõe, Pärljõe, Peetri ja Vaidava jõe org. Nüüdispinnamoe moodustavad seal peamiselt liustikukeele sulamisel
kambrium 540 mln a tagasi, vend 680 mln a tagasi. Pinnakate- koosneb enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda). Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht? Minu kodukoht jääb Kõrg-Eestisse. Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m).
ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula kõrgustik tunduvalt madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1] Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2] Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3] Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega „mõhnad”) on põhiliselt kahesuguse kujuga — ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe,
isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula kõrgustik tunduvalt madalam, ent sarnase künklik-nõolise reljeefiga. [1] Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi. [2] Karula rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). [3] Joonis 1. Karule kõrgustiku asukoht 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade 1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega ,,mõhnad") on põhiliselt kahesuguse kujuga -- ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest
Leidub oose (Pahnimäed, Rakvere linnamägi), otsamoreene (Kallukse mäed) ja mõhnastikke (Männikvälja). Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal 2/3. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120– 130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgusel (kõrgeim koht Emumägi, 166 m). Kõrgustikul leidub ka künkaid (Assamalla ja Rägavere ümbruses), lõunaosas (eriti Rakke piirkonnas) voori ning oose (Mõdriku–Paasvere oosistik jmt). Kõrgustiku keskosa läbib Porkuni–Vao ürgorg. [6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi.
Pinnaehituse muutused kajastuvad selgelt ka muld- ja taimkatte erinevustes. Kuigi Karulas on hästi selgelt eristatavad kaks maastikulist piirkonda: moreen- või moreenkattega küngastest koosnev kuplistik ja jääsulaveetekkeliste küngaste (mõhnad ja oosmõhnad) vöönd, on need omakorda jaotatavad väiksemateks maastikuüksusteks (joonis). Lähem iseloomustus osadest maastikuüksustest, mis paiknevad rahvuspargi piires, kuigi näiteks Aheru oosmõhnastik on pinnamoelt Karula kõrgustiku kõige mitmekesisem piirkond oma männikute ning suurepäraste marja- ja seenemetsadega. Maastikuliselt erilisemad piirkonnad: Kaika kuplistik Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid ja madalamaid künkaid (kühmusid). Pikka aega oli kuplistik kaetud heinamaadega, mis pakkusid suuresti silmailu, kuna kuplite kuju ja piirid olid selgelt nähtavad. Nüüd
Kõpu tuletorn Kõpu tuletorn asub Hiiumaal Mägipe kõrgustiku Kõpu kõrgustiku kõrgemais kohas Tornimäel. Kõpu tuletorn on Baltimaade vanim meremärk.. Teada on, et juba 1490 aastatel nõudis Hansa Liit tulemärgi püstitamist. Ehitamine algas Tallinna Rae kulu ja Saare- Lääne Piiskopkonna ettevõttel 1504 a. ja vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1540. Üle saja aasta oli märgiks ainult 20 m kõrgune paak ilma tuleta, mis kaugele merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle
Tootsi Lasteaed- Põhikool Jägala jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar 9. klass November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3
Siin asub ka suur munamäe vaatetorn kust paistab väga ilus vaade. Andmed Kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Haanja looduspark sai enda piirid 1991 aastal. Pindala 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Vaatamisväärsused Vällamäe ürgmets 120aastane kuusik. Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku. Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele Huvitavad faktid Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega kitsa oru pikkus on 4,7 km ja sügavus kuni 60 meetrit. Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid. Looduskaitse all olevad taimed Looduskaitse all olevad põlispuud : Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, Rõuge tammed ja Sinisilla tamm. Looduskaitse all olevad rändrahnud :
Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid,
Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle
majanduslik keskus. Linna läbib PeterburiPihkvaRiia raudtee ValgaPetseri raudteelõik ja TallinnTartuVõru Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna
kraater Saaremaal Kaalis Kivide kuningas Pahklas asub Eestimaa kivide kuningas, mille kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 29,7 m ja kus peal võib isegi tantsida Kalevipoja haud Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linnus Rakveret on esimest korda mainitud ajalooallikates 1226.a Ordulinnus ehitati 1252.aastal eestlaste Tarvanpea linnuse kohale. Arvatakse, et selle nimi Wesenbergh tuleneb alamsaksa sõnast wesent, mis tähendab tarvast. Panga pank
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist
Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti. Lääne-Eesti rannikumadalik Liivi lahe rannikumadalik (Tolkuse raba) Hiiumaa I.3 Vahe-Eesti: on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks. See on soine ja metsane vöönd, mille põhilised osad on Kõrvemaa, Soomaa ja Võrtsjärve madalik. Kõrvemaa asub Harju lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel kirde- edela suunal. Umbes pool Kõrvemaast üsna soostunud ning maastik mitmekesine (üle saja järve). Samavõrd soostunud Võrtsjärve madalik tungib sügavale mandrisse, piirnedes Kesk-Eesti tasandikuga. Ajalooliselt kujutab see endast kunagise Suur-Võrtsjärve põhjapoolset osa. Soomaal on tegemist suurte märgalade massiividega, mis on jõudnud nüüd juba raba järku, kus toimub pidev turbakihi kasvamine. Kevadeti toimuvate üleujutuste ajal saab turba tõttu kõrgemaks kasvanud
paranemine 90-ndate esimesel poolel, edaspidi on nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees püsinud enam-vähem stabiilne: Pandivere nitraaditundlikul alal keskmiselt 20 mg/l. Pandivere põhjavee kaitseks on püütud rakendada erinevaid õiguslikke abinõusid, moodustatud on: Pandivere Riiklik Veekaitseala (1988), Pandivere põhjavee alamvesikond (2001), Pandivere nitraaditundlik ala (2003), kuid ükski eelnimetatutest ei toimi seni haldussuutlikult. Pandivere kõrgustiku põhjavee seisund sõltub endiselt majanduse arengu või taandarengu tsüklitest. Kõige kindlamalt tagaks põhjavee kaitse 1988. aastal moodustatud Pandivere Riiklik Veekaitseala. See kindlustaks Pandivere kõrgustiku väärtustamise ühiskonna teadvuses. Kuid ka keskkonnanõudeid järgiva majandustegevusega kaasneb keskkonnamõju. Peamine reostuskoormus taimetoiteainete osas tuleb taimekasvatusest ning selle koormuse vähenemist ette näha ei saa
Vee keemiliselt koostiselt on vadav osa järvi magedaveelised. Kloriide ja teisi mereveele iseloomulikke sooli leidub merest hiljuti eraldunud või tugeva ühenduse säilitanud rannajärvedes. Kloriidide hulk on suurenenud ka reostunud järvedes. Rabajärvedes on valdaval kohal sulfaatioon. Järvede vee mineraalainete kontsentratsioon on väga varieeruv. Kõige madalama üldaluselisusega on raba- ja liivikute järved ning kõike kõrgema üldaluselisusega Pandivere kõrgustiku allikalise toitumisega järved. Tavaliselt on järvede vee üldaluselisus süvakihtides kõrgem kui pinnavees. Tähtis vees olev mineraalaine on ka kaltsium. Kõige kaltsiumivaesemad on raba- ja liivikute järved, kõike kaltsiumirikkamad tugeva läbivooluga moreenmaastiku järved. Kaltsiumikarbonaadid omavad olulist osa veekogu keemilises puhversüsteemis- stabiliseerivad vee aktiivset reaktsiooni ja seovad vette sattuvad fosforiühendid. Antud
EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala
kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi ( Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi ). Huvilistele Kõrvemaa loodusega tutvumise hõlbustamiseks on rajatud rida matkaradasid: Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise, Noko-Kakerdaja järv jt. http://www.korvemaamaastikukaitseala.ee Loodi looduspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=55 Loodi Looduspark asub Sakala kõrgustiku keskosas, mis reljeefselt on ürgorgudest läbitud moreentasandik. Pindala 3480 ha ja raja pikkus on 18,3 km. Liikumiseks on kõige sobilikum jalgratas, talvel aga suusad. Tee mööda punktist 1 - 10 on jõukohane läbida ka jalgsi. Alam-Pedja looduspark Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, veel 7500 - 10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda
liivakivipaljandid, milles on ka koopad. Samuti on seal mitmeid huvipakkuvaid taimeliike. Kirikumäe maastikukaitseala asub Vastseliina ja Misso valdade piirimail. Kaitseala on loodud Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja liigestatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väiksed metsajärved. Kirikumäe järve pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5m ja keskmine sügavus 2,8m. Keema järvede maastikukaitseala asub Sõmerpalu vallas, 7-9 km Antslast idas, Karula ja Otepää kõrgustiku vahelisel moreenmaastikul. Kaitseala rajati Keema järvestiku ja Suur-Keema järve kui Eesti sügavaim järve ning seda ümbritseva maastiku ja puhkeala kaitseks. Hino järve maastikukaitseala asub Misso vallas, Missost umbes 2 km lõunas. Kaitseala põhieesmärk on linnukaitse, kuid ka järve kaitse. Hino järv on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki. Verijärve maastikukaitseala asub Võru vallas, Võru linnast 3,5 km kagu pool
Turbasambla iseloomulikud omadused: · Suudavad imeda endasse 10x rohkem vett · Suudavad toituda üksnes sademetest. · Suudavad kasvada happelises keskkonnas. Soid tuleb kaitsta et oleks looduslik mitmekesisus Turvast kasutatakse aianduses, kütteks ning samuti on turvas suur väljaveo artikkel Euroopasse. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamisveest. Põhjavesi saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu. Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal. Selle põhjuseks on Pandivere kõrgustiku geoloogilise ehituse omapära. Sealne aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, mistõttu imbub sademetena maha langenud vesi kergesti maa sisse ning vooluveekogusid maapinnale peaaegu ei teki.
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks Mis on põhjavesi? Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pandivere kõrgustiku põhjavee skeem Põhjavee võtt aastatel 2004 2006
ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas olles väga eriilmeline ala. Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu liigestavad väikevoored. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik ala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine Maakonnakeskust Jõgevat kutsutakse ka Eesti külmapealinnaks, kuna seal on mõõdetud Eesti absoluutne külmarekord -43,5°C. Voorte vahel asuvad järved. Järeved on loode kagu suunalised. Miks? Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv.
pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja
ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe- Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. T. Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks : lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas
1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna mehaaniline kulutamine), mis tekitatud mandrijää liikumisest ja seal tekkis viirsavi- ja liivalasundeid, mis tegi eesti maapinna veelgi tasasemaks
Väike-Maarja kirik, Jakob Liivi monument, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m).Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele, aluspõhjaks on Tamsalu paekivi lade. Simuna ja endise Avanduse valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis. Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad Eesti ühed viljakamad põllumaad, lõunaosa on metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala. Juba muistsetest aegadest peale on Pandivere kõrgustiku viljakatel maadel tegeldud põlluharimise ja
ajastu mere arvatavat rannajoont). Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Need sisaldavad devoni ajastu kalade,selgrootute ning primitiivsete maismaataimede jäänuseid. Tuntud liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerel, Taevaskojapaljandid Ahja orus. Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis tänapäeval paljanduvad Haanja kõrgustiku jalamil Peetri jõe kaldaastanguis. Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele. Seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub otse vanaaegkonna kivimeil. 3.2Pinnakate Millal kujunes Eesti pinnakate? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid,mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
