Geograafia kk: Eesti maastik, kliima ja kaardid (0)

GEOGRAAFIA
1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit.
Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal.
1)Kirjelda Eesti rannajoont .
Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest .
1)Kirjelda eesti maapiiri.
Eestil on neli naabrit : idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi , Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga .
1)Nimeta eesti lavamaad . Millisele kõrgusele need jäävad?
Kirde-Eesti e Viru Lavamaa (30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m ).
2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt?
A) Kulutuskõrgustikud ( Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik)
2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal?
Esinevad lubjakivi , glaukoniitliivakivi , kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi.
2)Nimeta eesti madalikud . Milline on nende keskmine kõrgus?
Lääne-Eesti madalik (0-20m); Pärnu madalik (30-50m); Põhja-Eesti rannikumadalik (30-50m); Alutaguse madalik (30-50m)
2)Kuidas on tekkinud Viru lavamaa tehispinnavormid?
Viru lavamaal asuvad mitmed põlevkivi karjäärid. Põlevkivi põlemisel jääb aga alles tuhk ja nendest kokku kuhjatud mäed ongi Viru lavamaa tehispinnavormid ehk tuhamäed.
3)Mille poolest erineb lavamaa madalikust?
Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Lavamaad pole olnud veega üleujutatud. Madalikud aga on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutadud. Muutusid maismaaks maakerke tagajärjel.
3)Miks ei leidu Eesti aladel setteid devoni ajastust kuni kvaternaarini.
Selle pärast, et devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid , mis takistasid lubjakivide ja dolomiitide teket.
3)Milliseid devoni liivakivi paljandeid tead Eestis?
Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerul, Taevaskoja paljandid Ahja orus, Härma müür Piusa jõe ääres.
3)Miks ei paljandu Eesti aluskorra kristalsed kivimid?
Sest Eesti territoorium ning siit ida ja lõuna poole jäävad alad olid vähemalt vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud, seetõttu kuhjusid siin setted . Piir maismaa ja üleujutatud ala vahel kulgem piki Soome lahe põhje ning seega ei ulatud aluskord Eestis mitte kusagil maapinnani.
4)Mis on pinnakate ja millistest kivimitest see koosneb?
Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2 mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul. Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen – erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Ülejäänud osa pinnakattest koosnev mitmesugustest mineraalsetetest (kruus, liiv, viirsavi ) ja elutekkelistest (turvad, muda).
4)Millega tegeleb Eesti Maa-amet?
Maa-amet tegeleb territooriumi kaardistamisega. Lisaks ka maareformi teostamine , maade hindamine, maakasutuse korraldamine jms.
4)Miks on rändrahne Põhja-Eestis rohkem kui Lõuna-Eestis?
Mandrijää poolt Skandinaaviast Eestisse kantud rändrahnud sulasid seal jääst välja.
4)Kus pumbatakse Eestis mineraalvett ?
Värskas, Iklas , Häädemeestel ja Kärdlas.
5)Mille poolest erinevad voored oosidest?
Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid, mis koosnevad enamasti liivast , kruusast vüi veerisest.
5)Kuidas tekivad maasääred?
Maasäär on kuhjevorm, mis on tekkinud setete kuhjumisel vee voolu tõttu (veest väljas).

5)Kuidas on tekkinud voored?
Voorud on tekkinud enamasti liustiku all serva läheduses jää voolimisel. Liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.
5)Kuidas tekivad soodid ?
Soot tekib, kui suurvee ajal jõgi oma looke läbi lõikab ja sängist eraldub. Nt. Suure-Emajõe ülemjooksudel.
6)Kuidas tekib jõe oru terass ?
Terass kujuneb, kui mere või järve, milesse jõgi suubub, veetaseme madaldumisel jõe põhjauuristus tugeveneb ja jõeorg lõikub sügavamale.
6)Kus esineb Eesti rannaluiteid? Kus mandriluiteid?
Luited tekivad lahtise liiva kuhjumisel tuule tõttu. Rannaluiteid esineb Narva-Jõesuus ja mandriluiteid Võrtsjärve ääres.
6)Kuidas tekivad sood ?
1) Põhjaveetaseme tõus
2) Veekogude kinnikasvamine
6)Miks esineb karstivorme kõige rohkem Harju lavamaal ja Pandivere kõrgustikul?
Sest seal on karstumine kõige intensiivsem. Õhukese, vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Pandivere kõrgustiku keskosas on ala, kus pole jõgesid, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad piki lubjakivides olevaid lõhesid maa sisse ning tulevad taas maapinnale kõrgustiku jalamis paljude veerohkete allikatena.
7)Milliseid andmeid saab lugeda kliimadiagrammilt?
Kuude keskmisi temperatuure, sademetehulka, nende amplituude, kõrgeim/madalaim temperatuur/ sademetehulk , aasta keskmine.
7)Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist?
Inimtegevuse tagajärjel satub õhku nn. kasvuhoonegaase , mis lasevad hästi läbi päikesekiirgust, kuid takistavad Maalt soojuskiirguse tagasiminekut atmosfääri.
7)Milliseid elutekkelisi pinnavorme sa tead?
Elutekkelised pinnavormid on kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Siia kuuluvad näiteks suured sootasandikud, mis on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soode pinnavormid on rohu- ja samblamättad, älved ja laukad . Loomade tekitatud pinnavormideks peetakse kobraste, sipelgate jt kuhilpesade kõrval ka loomaradasid. Inimtekkelisteks on muinas- Ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed, suured põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid.
7)Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi?
Läänemere madal soolsus on tingitud väikesest aurumisest, mageda jõevee suurest sissevoolust ning halvast ühendusest Põhjamerega. Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad oüsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Lainetus oleneb tuule tugevusest ja kestusest.
8)Miks sõlmitakse Rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks?
Et säästa Läänemerd liiksest reostumisest. Kuna Läänemerd ümbritsevad üheksa arenendu tööstuse ja põllumajandusega riiki, satub merre palju fosfori- ja lämmastikuühendeid ning teisi reoaineid, mis soodustavad mereelustiku vohamist ja ohustavad seega niigi viletsa veevahetusega keskkonda.
8)Mille poolest erinevad Soome Lahe jõed teistest Eesti jõgedest?
Soome lahe jõed on teistest Eesti jõgedest veerikkamad, kiirema voolulisemad ja seal on rohkem jugasid.
8)Millised tegurid mõjutavad Eesti kliimat?
Päikesekiirgus – kiirguse jaotumist mõjutavad kaugus merest, aluspinnakõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikese suhtes. Õhumassid: 1) õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest, 2) õhumasside liikumine sõltub aluspinnast. Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, tekivad tõusvad õhuvoolud. Õhurõhk alaneb ning õhk jahtub. Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Ma pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest- itta ning seetõttu mõjutavad ka Eestit. Kõrgrõhualad tekivad 30-40 pl. valitsevad laskuvad õhuvoolud (raske külm õhk langeb), piirkonnad jahtuvad . Tekivad antitsüklonid. Alus pind 1) mõjutab päikeselt saadava energia hulka (a) vesi/ maapind b) hele/tume c) maa kaldenurk päikese suhtes) 2) mõjutab õhumasside liikumist (a) kõrgustikesse tekivad pilved b) orgudesesse ja nõgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks, orgudes on talviti ja öösiti külmem, kui mujal tasasel maal.
8)Miks on läänemere arengus vaheldunud järve ja mere staadiumid?
Sest ta pole olnud koguaeg ühenduses Atlandi ookeani või Põhjamerega.
9) Millistel Eesti jõgedel esineb kevaditi suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks?
Kevadine suurvesi mõjutab kõiki Eesti jõgesi. Suurimaid üleujutusi põhjustavad Lääne-Eesti jõed (Pärnu jõgi, Kasari jõgi). Selle põhjuseks on lume- ja jääsulamisvesi ning kevadised vihmad.
9)Kirjelda allika teket.
Sademed langevad maapinnale ning imbuvad maasisse. Sademevesi liigub maapinna sees kivimikihtide vahel ning lõpuks avaneb maapinnal või veekogude põhjas.
9)Kuidas määratakse ristkoordinaate?
Tasapinnalised koordinaadid määratakse x (otse kaugus m Ekvaatorist (N või S suunas)) ja y (otse kaugus meetrites Telgmeridiaanist) telje suhtes. Ruumilistele lisanub ka z telg . Ristkoordinaatide määramiseks on vaja topograafilistkaarti.
9)Mis vahe on kuhje –ja kulutusrannal?
Kulutusrand (tugevasti karstunud paljanduv lubjakivi, moreenrand palju kive ja rändrahne). Kuhjerannad (kliburannad > tormiga paiskuvad setted > rannavallid
> maasääred
Möllrand – lainetuse eest varjatud lahe soppides, on kaetud mudaga.)

10)Miks on vaja digitaalkaarte?
Et saada täpseid andmeid kohtade kõrgustest, naaberpaikadest jms.
10)Mõjutab põhjavett kivimite lõhelisus?
Vesi ei läbi nii mitmeid maakihte ja ei filtreeru niivõrd puhtaks, reostus satub kergemini põhjavee kihtidesse.
10)Kuidas on võimalik põhjavett kaitsta?
Põhjavett on võimalik kaitsta, kui jälgida, et maapinnale ei satuks reostust (õli, mürgid) ja, et põhjavett ei liigtarvitata.
10)Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus Eesti riigile?
See on üks kalarikkamaid järvistuid Ida-Euroopas.
11)Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest Eestis!
Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Nende hulka kuuluvad liigestatud kaldajoonega saarterohked järved künkliku reljeefiga aladel (Pühajärv, Pangodi ), piklikud voortevahelised järved (Saadjärv, Soitsjärt), ooside- ja mõhnadevahelised järved (Aegviidu, Jussi ) ning orujärved (Viljandi järv, Rõuge järved).
11)Millised mullad Eestis sobivad kõige enam põlluharimiseks?
Kõige paremini sobivad põlluharimiseks Leostunud pruunmullad .
11)Kuidas mõjutab põhjavett õhuke pinnakate?
Kõik reoveed , -ained jms saavad kergelt imenduda põhjavette, mille tõttu põhjavesi võib kergelt reostuda.
11)Iseloomusta salu –ja palumetsa.
Salumetsa levib kõige rohkem Pandivere kõrgustikus. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask , haab, tamm ja vaher. On väga liigirikas . Kunagi äärmiselt laialdased metsad , nüüd haruldasemad põllustamise tõttu.
Palumetsad levivad eriti Lõuna-Eesti liivastel aladel ja kuivematel metsaaladel. Iseloomulikud taimed on mänd, üksikud põõsad, pohl , leesikas, mustikas , üksikud kõrrelised, väga tugev samblarinne .
12)Nimeta Eesti muldkatet iseloomustavaid tunnuseid!
Eesti muldkatet iseloomustab
1) muldade mitmekesisus , mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikusest
2) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus
3) lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis
4) muldade kivisus
12)Iseloomusta nõmme –ja loometsa.
Nõmmemetsad levivad laialdaselt Põhja-Eesti kuivadel ja vaestel liivmuldadel. Iseloomulikud taimed on mänd, kanarbik ja samblikud .
Loometsad levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Iseloomulikud taimed on paju, mänd, kuusk, tamm, käbihein, kukehari , nõmmeliivatee,. Taimed on kuivust taluvad, alustaimestik on liigirikas.
12)Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi?
Tehisjärvi rajatakse maaparanduse, tööstuste ja veevõtu tarveks.
12)Miks on Eesti loomastik suhteliselt liigivaene?
Ilmastiku olude tõttu – kõik loomad ei suuda sellise kliimaga kohaneda; liigne küttimine; väikene territoorium; jääajajärgse perioodi lühikese kestus tõttu.
13)Kus ja millistel muldadel kasvavad eesti kõige liigirikkamad taimekooslused?
Rähkmuldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti), paepealsetel muldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti) ja leostunud pruunmuldadel (Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel).
13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed?
Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus,
13)Iseloomusta laane –ja lodumetsa.
Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis - ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill . Alustaimestiku taimed on varjulembelised.
Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed.
13)Kus asub Lahkme-Eesti ja millest on tulnud selline nimetus?
Lahkme-Eesti asub Pandivere kõrgustikul. Selline nimetus on tulnud sellest, et sealt saavad alguse väga mitmed jõed ja see on väga allika rikas koht.
14)Mil viisil on eesti loomastikku rikastatud?
Sisse toodud ning siin kohastunud: kährik, kobras , oudatra. Juhukülalistena: vaal, delfiin, kaljukass .
14)Mis vahe on raster ja vektor kaardil?
Vekotrkaardid koosnevad punktidest, joontest ja muudest märkidest. Pole täpsedraamjoonis. Rasterkaardid koosnevad ruuduksestest millel on kindel suurus. Võimalik on määrata alade suurusi/täpsemaid mõõtmisi teostada.
14)Mis on nõmm? Kuidas tekib?
Nõmmed ehk nõmmerohumaad kujunevad luidete ning muude tuiskliivaalade taimedega kinnitumisel, mis levivad toitainevaestel, alles kujunemisjärgus liivmuldadel. Seal kasvavad nt nõmm- liivatee , kanarbik, kuivalembelised samblad ja samblikud. Kaibaldi nõmm.
14)Millal loodi Eesti esimene rahvuspark ? Nimeta ka teised. Millal need loodi?
Eestis asutati esimene rahvuspark 1971 aastal – Lahemaa rahvuspark; Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993)
15)Mida tähendab ökoloogiline suund e terviklik lähenemine loodusele?
Ökoloogiline suund ehk suund, kus loodust käsitletakse, kui tervikut , mis areneb ja talitleb läbi aine- ja energiaringi. Elus- ja elutaloodus on omavahel, sedavõrd tihedalt seotud, et pole võimalik tulemuslikult kaitsa mõnda liiki, kaitsmata selle kasvukohti.
15)Millal ja kelle poolt asutati Eesti esimene looduskaitseala ?
Esimene looduskaitseala asutati 1910 , milleks oli Vaikla saarte esimene Eesti Linnukaitseala. Esiotsas Artur Toom. Kaitstakse haudeperioodil veelindude mune inimeste ees.
15)Nimeta looduskaitsealasid Eestis.
Vilsandi Looduskaitseala, Viidumäe Looduskaitseala, Matsalu Looduskaitseala, Nigula Looduskaitseala.
15)Millised mullad on Eestis kõige laialdasema levikuga?
Kõige laialdasema levikuga on soomullad.
16)Võrdle Eesti suurust teiste Euroopa riikidega!
Eesti, oma 45227 km² pindalaga, on üks Euroopa pisemaid riike. Pindalalt väiksemad on vaid Taani, Šveits, Holland , Moldova, Belgia, Albaania , Makedoonia , Sloveenia, Luksemburg ja kääbusriigid Andorra , Malta, Lichtenstein , San Marino , Monaco ja Vatikan .
16)Mida näitab tuuleroos ? Kuidas sellist diagrammi koostatakse?
Tuuleroos on tuule suunda näitav eriline graafik, mille järgi saab määrata nii tuule suunda kui ka kestvust.
16)Miks on vaja soid kaitsta?
Soid on vaja kaitsta, sest sood on:
1) puhta mageda vee hoidlad
2) elupaigaks linnu-, looma- ja taimeliikidele > mitmekesisuse säilitajad
16)Nimeta eesti kõrgeim juga. Sügavam järv. Lisa ka arv!
Valaste juga (30,5m), Rõuge Suurjärv (38m)