.................... 3 Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4 Martna Mullastik..................................................................................................... 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus............................................................................................. 8 Aluspõhi.................................................................................................................. 9 Mulla lähtekivim................................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 11
nende tekkeajast, maardlatest ja kasutamisest. Maavara Tekkeaeg Maardlad Kasutamine (2006 aasta seisuga) Kruus kvaternaar Jaakna, Kaopalu, Kasutatakse Keedika, Raatsiotsa peamiselt täitematerialina Turvas kvaternaar Kantu, Koverdama, Põllumuldade Laiküla, Leidisoo, väetamiseks, Lihula, Niibi, farmides Paadremaa, alusturbaks ja Palivere, Suursoo, kütteks Turvalema, Õmma Meremuda kvaternaar Haapsalu Kasutatakse ravi-
teede ehitus ravimuda Ravimine Kuressaare, Haapsalu, Värska põlevkivi Kütteks, keemiatööstuse Aseri, Pannjärve toormena turvas Põllumuldade väetamine, Lavassaare, Tootsi, Sangla, farmides alusturbana, kütteks Puhatu, Epu-Kakerdi, Ellamaa Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest
peal. Inimtegevus 16.-18. sajandil ehitati rannikule mitmeid linnu seoses hõbeda Hispaaniasse vedamisega. Atacamas on palju vanu kaevandusi ,sest kõrbest on leitud väärtuslikke mineraale. Atacama on ideaalne astronoomiliste vaatluste jaoks,sest kuivuse tõttu puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrbes filmiti ka viimast James Bondi filmi 007: Veidi lohutust. Keskonna probleemid Kõrbe peale tung savannidele ! Vee puudus ! Ülekarjatamine ! Põllumuldade väljakurnamine ! Puude ja põõsaste kütteks raiumine ! LÕPP!
Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida?
· Õhusaaste vähedamine · Happelisete muldade lubjatamine. 5.RASKEMETALLID MULLAS 1. Mürgised on sellised raskemetallid mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja. (Pb, Zn, Co jne..) Satuvad mulda metallurgia tööstustest , reovetest, mineraalväetisest, ohtlikest jäätmetest. 6.MULDADE FÜÜSILINE HÄVITAMINE Põhjused: · Tehiskattega aladel suurenemine (teed ,ehitised) · Maavarade kaevandamine · Raskete põllumasinate kasutamine toob kaasa põllumuldade tallamis probleem mis vähendab muldade saagikandmise võimalust. 7.MULDADE BIOLOOGILNE VAESUMINE Põhj: arengu maades alepõllundus kui algelise mulla hävitamisviisi kasutamine , Arenenud riikides kasutamine intevsiivse põlluharimise tingimuses palju petsiidide ja rohke mulla tallamisel. Ühe ja sama põllukuluuri kasvatamisel samal mullal mitu aastat 9.VIHMAMETSADE HÄVIMINE Lääne-kesk aafrika, kongo jõgi , amazonase jõgi, Kagu aasia saared
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis
3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud üle 1,5 Põ-E karbonaatsed mullad on MULLA HÜDROLOOGILISED osad 4)soostunud rohumaad-orgaaniline aine humaatsed,leedemullad fulvaatsed.HUUMUS KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub turbahorisont 5)soos-madalsoos rohttaimed ja 2000 aastat,väga püsiv osa huumusest. lõimisest ja huumusest-liivadel 0,8-2%,liivsavidel puud,rabas turbasamblad ja rabataimed erineva 2)Füüsikaliselt püsiv hummus-põllumuldade 3-6,5% 2)Wnärb- lag.astmega turbahorisontidesse 6)haritav maa- huumusest 30-50% ,pooletusaeg 50 aastat
mullad saviliivadel ja liivsavidel, gleimullad erinevatel lähtekivimitel, leet-gleimullad ja raba-ja siirdesoomullad.(Eesti Atlas lk 16) Lääne pool on liivmullad, põhjad pool liivsavimullad, Kesk-ja Lõuna-Viljandimaal on saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja
Keemine algab tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on tüüpiline pruuni savistunud horisondi esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Peamisteks lähtekivimiteks on valkjashall, kollakashall ja kollakaspruun moreen. Põlluks haritud leostunud muldade huumuse kontsentratsioon on vahemikus 2,7-3,1%, mis on väiksem metsamuldade omast. Leostunud mulla pindmises kihis on korese osakaal mulla üld massis lähtekivimiga võrreldes vähenenud. Leostunud põllumuldade pH on 6,5-7, mis on sobiv taimekasvatuseks. Leostunud muldade niiskusreziim on nii vegetatsiooniperioodil kui ka aastati võrdlemisi stabiilne. Leostunud mullad ei karda pikaajalisi sademeid ja ega lühemaid põuaperioode. Mulla profiili ei kogune ülavett. Haritavate leostunud muldade boniteet võib parimal juhul ületada 60 hindepunkti piiri. Leostunud mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Levinud Tartu ja Viljandi vahelisel alal, Kagu-Eestis. [2]
Inimene katab viljakat mulda üha suurematel alade ehitiste ja teedega. Pealmisi väärtuslikke mullakihte küll teisaldatakse ja taaskasutatakse, kuid mulla pindala on ikkage suuresti vähenenud. Muldade füüsilise hävitamise põhjus on maavarade järjest suurenev kaevandamine. Muldade hävitamine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Võimsate ja raskete põllumajandusmasinate kasutamine tähendab järjest süvenevate põllumuldade tallamisprobleemi, mis vähendab oluliselt muldade saagikust ja suurendab väetiste, pestitsiitide ning vee-erosiooni kasvu koosmõjul üldist keskonnariski. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Selle tulemusena huumusevarud vähenevad ning mulla viljakus langeb. Seda võib ette tulla ka metsas. Tänapäeval ohustab see eelkõige arengumaade
juba 1916. a-st alates, ent kiltsavi kui samuti põlevikivi pole suudetud veel kasutusele võtta. Leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Rikkalikumad kohad asuvad Viru lavamaa põhjaosas Kukruse ja Jõhvi vahemikus. Kvarternaaris kuhjunud mineraalsetest on maavaradena enam kasutatavad kruus, liiv ja viirsavi. Suurimad karjäärid on Kirde-Eestis Pannjärvel. Olulisem vaavara on turvas. Turvast ammutatakse kihthaaval koorimise teel. Kasutatakse peamiselt kolmel eesmärgil: põllumuldade väetamiseks, farmide alusturbaks ja väetamiseks. Leidub nt. Kirde-Eestis Orul, Lääne-Eestis Lavassaares ja Tootsis jm.
Veestik Mikitamäe vald asub Peipsijärve vesikonnas. Peipsijärve vesikond on suurim Eestis, mille kogupindalaks on 17 145km². Vallast lookleb läbi vaid üks jõgi. See on Mädajõgi, mis suubub Pihkva järve. Ja vallapiiriks on suur Võhandu jõgi, mis suubub ka Pihkva järve. Mullastik Põhiliselt on maa katteks madalsoomullad, aga on ka näivleetunud ehk kahkjaid ja leetunud muldi saviliivadel ja liivsavidel. Kõige vähem on aga leede ja leetunud mulda. Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise. Taimkate Kõige enam on Mikitamäe vallas laanemetsi, kuid sealt leiab ka madalsoid ja rabasid üheks neist on Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas. Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel. Turism Beresje küla Beresje umbjärv on Peipsi jäänusjärv. Vesi on hästi soojenev ja ujumiseks mõnus
Näivleetunud mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Profiil koosneb järgmistest horisontidest A-Baf- El(g)-B-C2. Kahkja mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Seoses madala huumuse- ja kaltsiumisisaldusega ning sageli esineva kerge lõimise tõttu on kahkjate põllumuldade struktuur vähese vastupidavusega. Vihmaga struktuuriagregaadid purunevad ja moodustavad paakunud kooriku. Kamar-leetmuldade profiili ühiseks tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine. Metsades algab see A0-horisondiga, mille moodustamisel on osalenud nii metsavaris kui ka alustaimestik. Looduslikel rohumaadel ja hõredates metsades koosneb A horisont peamiselt rohttaimede mitmesugustes lagunemisjärgus olevast substraadist
Kiiresti kasvav rahvastik vajab rohkem toitu ja sellepärast haritakse põldudeks kogu selleks sobiv maa. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid suurendavad kariloomade arvu ja liiguvad väljakurnatud aladelt edasi soodsamatesse piirkondadesse. Kuid nende "põgenemine" kõrbe eest toob kõrbe nendega kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel normaalselt taastuda, on tulemused katastroofilised. Loodusele teeb liiga ülekarjatamine, põllumuldade kurnamine ja ka puude ning põõsaste kütteks raiumine. (5.) Kasutatud kirjandus: 1. ,,Loodus ja inimgeograafia." põhikoolile III osa. 2. ,,Kõrbed." 3. ,,Maailma kümme esimest kõrbed." 4. ,,Looduse entsüklopeedia." 5. ,,Maailma atlas." 6. ,,Maailma loodusimed." 7. www.miksike.ee 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikipeedia_kasutamisjuhend 9. http://maps.google.com/maps?hl=en&q=namibi%20k%C3%B5rb&ie=UTF- 8&sa=N&tab=il 10. http://www.safarinow
Saades taimede aru lugemise teel korrutatakse see 200-ga ja saadakse järelkasvu arv hektaril. 21.Mis on aluseks metsakultuuri ümbesarvutamisel noorendikuks. Puude keskmine kõrgus (1,3m) ning liitus 30% 22.Kuidas leitakse ümberarvutamisel taimede arv, keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? Noorendiku koosseis hinnatakse silmaga ja kõrgus ning teimede arv mõõdetakse. 23.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber arvestada? 24.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega, boniteet. Põllumullad on väga viljakad 1-2 boniteet, tavaliselt 1a-1. Põllumuldadel suur juusepessuoht. 25.Juurepess, selle levik ja vältimine. Juurepess levib eostega peale raiet 2 nädala jooksul eriti hästi. Kuna kuusikutes on puujuured omavahel hästi ühenduses levib juurepess ka teistele puudele(aastas 20-25 cm). Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel.
Need moodustavad kõige inertsema (vastupidavama) osa huumusest. Vees ja hapetes nad ei lahustu. Aeroobsetes tingimustes lagunevad väga aeglaselt mikroorganismide toimel Mulla orgaanilise aine kvaliteeti näitab humifitseerumise aste.(Liigniisketes tingimustes-aste madal,Parasniisketes tingimustes-aste kõrgem, Tuhaelemendirikkas mullas-aste kõrge).Huumuse kvaliteeti iseloomustab suhe: C (humiinhapped)/C (fulvohapped). Huumus võib olla: (püsivuse järgi)-1.Keemiliselt püsiv huumus põllumuldade huumusest 40...50%, poolestusaeg 2000 aastat, väga püsiv osa huumusest. 2.Füüsikaliselt püsiv huumus põllumuldade huumusest 30...50%, poolestusaeg 50 aastat 3.Värske huumus põllumuldade huumusest 2...8%, poolestusaeg 1...2 aastat, otsene taimetoiteelementide ja mulla energia allikas. Mulla huumusevaru mõjutavad:Huumusesisaldus (H%), Huumushorisondi (A) tüsedus, Mulla lasuvustihedus (Dm, g/cm3)
kõrgele tõusvast kapillaarveest. Nad on hästi õhustatud huumushorisondi piires, kuid suhteliselt halvasti alusmullas. Seega võib nende profiili koguneda ka ülavett. [2] Gleistunud näivleetunud muldade boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid võib pärast kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2] Leostunud ja leetjate gleimuldade huumuskate on pikaajalise liigniiskuse tõttu toorhuumuslik ning sisaldab rohkesti poollagunenud ja nõrgalt mulla mineraalsetele osadele kinnitunud orgaanilist ainet. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende muldade hästi kuivendatud keskmise lõimisega erimite perspektiivboniteet võib olla 50-55 hindepunkti. Kui on tegemis kergel lõimisel oleva
Boniteet, 54 48 55 35 48 44 58 51 hp 21 Lõimiseks määrati, kas kerge liivsavi või saviliiv. Punakaspruunil liivsavimoreenil kujunenud mulla huumushorisondi huumusvaru on väiksem (75-80 Mg ha-1), võrreldes kollakashallil liivsavimoreenil kujunenud või leetja liivsavi-põllumulla omaga. Kui leetjate põllumuldade keskmine reaktisoon on pHKCl 5,8-6,1, siis uuritaval mullal jääb see 6,4-7,0 vahele (tabel 1), need on optimaalsed kasvatamaks kõrvitsat, baklažaani, porgandit, maasikaid jms. Selliste põllumuldade lubajatrve on 4,2 t/ha. Leetjad mullad on ühed viljakamad ja sobivad ka intensiivsemaks kasvatamiseks. Viljakus on tingitud optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusesest, veeläbilsaksvusest ja nõrgalt happelisest reaktsioonist, mis on tamekasvuks täpselt paras
jooksul sinna midagi anda pole vaja. (3-5 ha alalt võetakse 1 proov). Mullaproov tuleb võtta nii, et see iseloomustab kogu vaadeldavat maa-ala. Selleks, et iseloomustada põldu kui tervikut, tuleb kogu ala läbi käia, iga 30-40 sammu järel proov võtta. Erinevad marsruudid (sinka-vinka, Z-kujuline jne). Selliseid proove nim.keskmiseks prooviks. Üks seire võimalus on võrrelda seire parameetreid ruumiliselt (valdade kaupa, tootjate kaupa), teine võimalus on võrrelda muutust ajas. Põllumuldade riiklik seire 1983 aastal ,,Eesti Põllumajandusprojekti" algatusel alustati. Kokku rajati 79 vaatlusväljakut, neisse olid kaasatud tuntuimaid Eesti põldumuldade liigid. Taaskäivitati 2002 aastal erinevate organisatsioonide koostöös, teostatakse seiret 30 alal. Tsansektipõhine e. trassipõhine seire tehnika palju täpsem seire liik kui eelmine. Kui eelmise seire puhul võetakse proov ülemisest, 15 cm-st kihist, kuid selle puhul kaevatakse sügavkaeved mulla kaeved ~1 m
madalsoomullad, raba- ja siirdesoomullad [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_kaart_tekstiga]. Jõgeva vald jääb piirkonda, kus on leostunud ja leetunud kamar- karbonaatmuldade valdkond muldi [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik /eesti_mullastik_eesti_mullastikuvaldkonnad]. Muldade kivisus on vähene. Põllumuldade keskmine boniteet jõgeva vallas (100- punktilises süsteemis): 1 kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50) [http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_mullastik/eesti_mullastik_eesti_muldade_v iljakus]. See tähendab, et enamuses on suhteliselt viljakad mullad. Sellised mullad sobivad hästi põllumajanduseks, mis on jõgevamaal ka suhteliselt levinud. 2.3 Mets
nime saanud kihilise ehk viirulise ehituse tõttu. Talvel settinud savikihid vahelduvad suvel moodustunud liivakihtidega. Viirsavi kasutatakse telliste,katusekivide ning drenazitorude valmistamiseks. Jääajajärgseid setteid eristatakse nende tekkeviisi alusel. Rannikualade liiv,kruus ja klibu on merelise päritoluga. Vähesel määral leidub ka eestis allikalupja(lubjarikkast põhjaveest sadestuv sete,mida saab kasutada näiteks happeliste põllumuldade lupjamiseks). Suurte astangute jalameil on raskusjõu toimel varisenud erineva jämedusega materjali. Lõuna-Eesti küngaste jalameil on nõlvadelt alla voolav vihmavesi kandnud savikaid uhtsetteid. Suurte veekogude läheduses on tuul kuhjanud liiva. Elutekkelised setted (turvas,muda) seostuvad eelkõige soode tekke ja arenguga. Inimtegevuse tulemusel on tekkinud maavarade rikastamise ja kasutamise jääkproduktid- aheraine,põlevkivituhk(Kirde-Eestis).
Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel - vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral - põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) Säästlik kasutamine: - rakendada õiget agrotehnikat - koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist - tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. LP Põllumuldade huumusesisaldus on valdavalt keskmine või vähene (1,9-2,4%) ja üldlämmastikusisaldus keskmiselt 0,13%. Näivleetunud põllumulla ülemised horisondid on tavaliselt nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, sest neid on mitu korda lubjatud, looduslikus olekus mullal happelised. Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale. Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut
vööndis? Tundras esineb igikelts ja gleimuldade kiht on õhuke aga mäginiitudel on mulla kiht paksem ja huumuserikkam Kuidas muutub taimkate ühe loodusvööndi piires läänest itta liikudes? ? Millest sõltub kõrgusvööndilisus mäestikes? Mida põhjapoolsem on mäestik, seda vähem on kõrgusvööndeid 18 KOKKUVÕTE Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad:*1)taimekooslused*2)lähtekivim (sete või aluspõhjakivim, millest muld on tekkinud)*3)veeolud*4)inimeste tegevus. *Põllumuldade omadused muutuvad:1)loodusliku taimkatte hävimiselt*2)harimisel*3)väetamisel*4)kuivanduste tegemisel *Eesti muldkatet iseloomustab:*1)muldade mitmekesisus (tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest)*2)soo- ja soostunud muldade suur osa tähtsus*3)lubjarikaste muldade rohkus*4)muldade kivisus. *Mullalõimis-Mullalõimis e mulla mehhaaniline koostis, mis määrab ära mulla ehituse. Näitab, kui suur on osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis.
EL täätas välja ja võttis vastu mullakaitse strateegia ning kogutakse liikmesriikidelt infot pinnase seisundit iseloomustavaid näitajaid. Eesmärk on EL-is vastuvõtta mullakaitsedirektiiv, millega pannakse paika liikmesriikide kohutstused pinnase kaitse osas. Muldade seire- Eestis on teostatud alates 1983ndast aastast seireid saastunud aladel ja alates 2001 a.st ka põllumajandus kasutuses olevatelt aladelt.2002 toimu 7 seire. EL astumisega muutus kohustuslikuks: 2001, 2008 ja 2013 põllumuldade tallatuse seire, taimekaitsevahendite jääkide määramine ja raskmetallid. Peamised muldade kahjustajad: Erosioon- mullaoskaeste ärakanne tuule või veega. Esineb 3 kraadistel kallakutel. Eestis om vee-erosiooniohtilk 40 000 ha maad, millest 41% on kasutusel põllumaana. Deflatsioon- mullaosakeste ärakanne tuule tõttu. Eestis on üle 104 000 ha maad tuuleerosiooniohtlikud, millest 17 põllumassiivid.
101 -116 (vene keeles ). Roostalu, H., Annuk, K. ja Lillak, R., 2000. Põllumajanduse arengulugu läbi aegade. Kaasaegse ökoloogia probleemid, VIII, lk.248 - 260. Saveli, O., 1997. Loomakasvatuse tulevik. EAA kogumik 11, lk. 59 - 64. Teras, T., !992. Eesti haritava maa kvaliteedist. Geodeet, 2 (26), lk. 22-24. Valler, V.,1973. Haritava maa hindamisest peamiste kultuuride kasvatamise seisukohalt. ' Sotsialistlik Põllumajandus,'20 ,lk. 925 -930. Valler, V.,1982. Eesti NSV põllumuldade rajoonimisest eri teraviljaliikide kasvatamisel. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 10, lk. 9 - 14. Valler, V.,1987a. Kartulipõldude hindamisest eri põllumullarajoonides. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 11, lk. 15 - 23. Valler, V.,1987b. Teraviljapõldude hindamisest eri põllumullarajoonides. Teaduse saavutusi ja eesrindlikke kogemusi põllumajanduses, 24, lk. 6 - 17. Valler, V.,1987c
aluspõhjasse lõikunud ürgorge, on nende lang suur. Jõgesid paisutavad siin arvukad veskitammid ja neil on kujunenud paisjärved. Mullastik Peamiselt vahelduvast pinnakattest ja reljeefist tingitult on Otepää kõrgustiku mullastik kirev nii levikult kui erimiliselt koosseisult. Suurem osa kõrgustikust kuulub erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, kus erodeeritud muldade ja pealeuhtemuldade (deluviaalmuldade) osatähtsust põllumuldade hulgas hinnatakse 70%-le. Kõrgustiku ida- ja kagupoolne ääreosa jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda. Skemaatiliselt vaadatuna on künkliku ala kõrgendikel levinud mitmesuguste erodeeritud ja erosiooniohtlike muldade, nõgudes deluviaalmuldade ning soostunud ja soo- muldade kooslus. Sõltuvalt pinnavormi moodustavatest setetest ja kõlviku paiknemisest võib väikese pindalaga kõlviku piirides esineda mitu lõimiselt (liivsavi, kruus, liiv jne
saada ka kaks saaki aastas. Niiskust jätkub aastaringi, pigem on seda liiga palju. Põldudel tuleb jälgida, et need liiga palju niiskust ei saa, vaid parajalt. Sageli esineb torme ja uputusi, esineb ka ootamatuid külmalaineid ja isegi tuiske, niisiis peab põllumajandus olema suhteliselt vastupidav ilmakapriisidele. Jaapanlased kasutavad ohtralt traktoreid ning istutavad intensiivselt põllusaadusi, mis võib lõpuks viia põllumuldade kurnamiseni, mullad muutuvad vähem viljakamaks ning kokkuvõttes võib tekkida kõrbestumine. Joonis 11. Jaapani põllumajandus Metsamajandus Valdav osa maismaast 68% on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest, seetõttu on 48% metsast istutatud. Paraku on see 48%
38. Mulla poorsus Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades
grammides. 30. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90..
kahjuliku toimega aerosooli osakesed. Seda nim. londoni suduks. Kütuste põletamine Kütus- kasulike energia allikas Surnud taimede ja loomade orgaanilised jäänused, mis on mattunud setetesse, sisaldavad "kapseldunud" päikeseenergiat fossiilsed kütused; Eesti fossiilsed kütused: põlevkivi ja turvas; nafta, maagaasi ja põlevkivi lähtematerjali ladestuskohad olid merepõhjas; kivisüsi ja sellega kaasnev metaan, samuti turvas on maismaataimelise tekkega Metallid Põllumuldade raskemetallisisaldus on piirkonniti erinev. Mulla raskemetallide sisaldus kõigub suuresti, sõltudes selle metalli sisaldusest lähtekivimistes, mullatekketingimustest ja ka inimtegevuse mõjutustest. Raskemetallide lahustuvus sõltub konkreetselt elemendist, tema iooni laengust, lahuse pH-st ning teiste ioonide ja mitmete teiste ühendite olemasolust keskkonnas. Metallid kui elemendid keskkonnas ei lahustu, nende liikuvus väheneb, kui seotakse neid kompleksidesse
2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed 8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse 8.3 Põllumuldade kasutamine ja kaitse 8.4 Kadrina valla mullad 9. Kokkuvõte................................................................................................................19 10. Kasutatud kirjandus.............................................................................................20 11. Lisad........................................................................................................................21 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad ( Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. ) 11
põllumajanduskultuuride kasvatamisel on otseselt mõjutanud made kultuuristamist, kõlvikute arengut, taimkatet, asulastiku ja teedevõrgu kujunemist, põhjustades maastikul neid muutusi, mis lõppkokkuvõttes on viinud loodusmaastiku asendamiseni kultuurmaastikuga. [8., lk.33] Põllumulla viljakus on inimeste jaoks väga tähtis sellest ajast, kui maad hakati harima. Põldude jaoks on üritatud valida toitainerikkaid muldi. Harimise, väetamise, kuivendamise, niisutamise käigus on põllumuldade viljakus muutunud. [1., lk. 90] 3. TAIMED PÕLLUL 3.1. Teraviljad Teraviljapõllul kasvatatavad taimed kuuluvad kõrreliste rühma, sest nende vars on seest õõnes kõrs. Teravilju kasvatakse tärklise-ja valgurohkete viljade teriste saamiseks. Viljapeades valmivad terised ehk viljaterad sisaldavad inimestele ja loomadele vajalikke toitaineid: süsivesikuid, valke, mineraalaineid, vitamiine
sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. Inimene Loom Masin TAIM Agro- keemia MULD VÄETIS Kogu maailmas, kaasa arvatud Euroopas on teravalt üles kerkinud mullatalitlusvõime hoidmise vajadus. Põllumuldade degradeerumine: 1. taime toiteelementide sisalduse langus. 2. mulla huumusseisundi halvenemine (huumuse sisalduse langus). 3. umbrohtuvus. 4. huumuskatte lahjenemine (sügavkünd). 5. muldade liigtihenemine (rasked masinad). 6. muldade taashapestumine. 7. liigniiskus (kuivendussüsteemide amortiseerumine). 8. vajalike toiteelementide tasakaalustamatus. 9. mikroelementide puudus. AJALUGU - kuni 13saj
Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m. Juhtiv mullatekkeprotsess: näivleetumine (ülagleistumine ja lessiveerumine). a) LP pruun näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Baf-Elg-B-C. Kui kergema lõimisega kattekiht on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont. b) L(P) hele näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Elg-B-C. Kui kergema lõimisega kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld. Põllumuldade huumusesisaldus 1,9...2,4%. Liikuvate toiteelementide sisaldus suhteliselt väike. Looduslikel aladel mullareaktsioon mõõdukalt või tugevasti happeline, põllumuldadel tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp.
· Atmosfääri kaudu leviv saaste võib muldi kahjustada väga ulatuslikult · Suur osa mullas olevad saasteained on POS-id ehk püsivad orgaanilised saasteained- sünteetilised ühendid · POS-id sisaldavad enamasti kloori ühendeid, on püsivad, mürgised ja bioakumuleeruvad (nt. DDT) · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Raskemetallid · Põllumuldade raskemetallisisaldus on piirkonniti erinev · Mulla raskemetallide sisaldus kõigub suuresti, sõltudes selle metalli sisaldusest lähtekivimites, mullatekketingimustest ja ka inimtegevuse mõjutustest · Raskemetallide lahustuvus sõltub konkreetsest elemendist, tema iooni laengus, lahuse pH-st ning teiste ioonide ja mitmete teiset ühendite olemasolust keskkonnas · Metallid kui elemendid keskkonnas ei lahune, nende liikuvus väheneb, kui seotakse neid kompleksidesse
TÜ Kirjastus. lk. 19...20 14. Kuldkepp, P. Väetussüsteemi koostamine talule. EPMÜ. Tartu 1994. 19 lk. 15. Kuldkepp, P., Roostalu, H. Kartuli väetamine. Koost. Jõudu, J. Kartulikasvatus. EV Põllumajandusministeerium. EPMÜ. Tartu 2002. lk. 147...180 16. Kuldkepp, P./Koost./ Väetised ja nende kasutamine. Teatmik. Tallinn 1992. 91 lk. 17. Kärblane, H./Koost./ Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. EV Põllumajandusministeerium. Tallinn, 1996. 18. Loide, V. Test-uuring Eesti põllumuldade agrokeemiliste omaduste seisundist ja täiendavaid andmeid väetistarbest. Vaadatud aadressil: http://www.pmk.agri.ee/est/index.php?sid=76&mid=66 19. Nurmekivi, H. Mõistete seletusi. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 7...8 20. Olausson, I. Kompost. Kirjastus Tänapäev. 2005. 101 lk 21. Põldma, P. Väetamise mõju köögiviljade saagikusele ja saagi kvaliteedile. Katsetöö aruanne. 6 lk 22. Põllumehe käsiraamat. Kemira GrowHow tootekataloog.147 lk 23
Pü (%)= × 100 De Mulla poorsus on üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eristab teda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Üldise poorsuse suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü tavaliselt 40...50%. Sügavamates horisontides võib see olla 27...35%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Mulla üldpoorsust saab arvutada piisavalt täpselt lasuvustiheduse alusel huumushorisondis: Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste vahelised ruumid ehk poorid. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse: 1
2) künnikihi struktuuri kahjustuse mõjud püsivad ka pärast kündmist; saame rakendada teatud abinõusid 3) aluspinnase tihenemise mõjud iseregulatsioon puudub 4 Mulla tihenemise kutsub peamiselt esile kas harimine (liigniiske või liigkuiva mulla) või liiklus (liigtallamine). Ebaõigete harimisvõtete tulemusena oli (ja on) lõhutud meie paljude põllumuldade künnikihimulla struktuur niivõrd, et muldade tasakaaluline lasuvustihedus on oluliselt suurem põllukultuuridele ettenähtud tasemest. Põllukultuuride saagikuse ja mulla lasuvustiheduse vahelise seose analüüs on näidanud, et optimaalseks lasuvustiheduseks on 1.20 1.35 g cm -3. * Mulla kõvadus g cm-2 (Mg m-2) mulla vastupanuvõime temasse tungivale kehale Mulla kõvadus ei ole otseselt lineaarses seoses mulla lasuvustihedusega, vaid see sõltub kõige enam
samas toitaineterikkad. Raskelt haritavad. Vajavad parandamist kergemate komponentidega. * - osakesi läbimõõduga alla 0.01 mm nimetatakse füüsikaliseks saviks Kasvupinnaste tootmisel looduslike ning põllumuldade baasil esineb ka mitmeid probleeme. Põhilised neist on järgmised: kuna mullad eri paigus on erineva koostise ja varieeruva lõimisega, ei ole võimalik toota ühtlaste omadustega toodangupartiisid, mistõttu ei ole võimalik täita nüüdisaegse haljastustehnoloogia kvaliteedinõudeid; iga erineva mulla baasil toodetud partii omadusi tuleb kontrollida laboratoorselt;
annaabi.ee 
