Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub
Koolist oodati andekaid ja häid sõitjaid, mida ka kool pakkus väga pikka aega. (Kaldmaa „Krossirajal“ lk 35-36) Palju tööd motokrossi arendamisel tegid ära mitmed ALMAVÜ tehnika- ja spordiklubid. Raplamaal Järvakandis kasvas teine põlvkond andekaid sportlasi nagu S.Kallaspoolik, Elmet Varblane, U. Ja A. Umalas, J.Mürk, A. Mikkus, M.Rukkis, E.Roos ja paljud teised. Sealses kohalikus keskkoolis avati mootorispordikallakuga klass. Enam kui kümne aasta vältel oli Järvakandi klubi motokrossis Eesti parim klubi, võites klubidevahelise rändkarika kümnel korral. Veelgi tugevam oli Järvakandi klubi maine hipodroomisõidus, kus tulid ka mitmed sportlased Nõukogude Liidu meistriks. (Kaldmaa „Krossirajal“ lk 36) Eesti motokrossis alustati ühe väga suure ümber korraldamisega, kui spordiühing „Tööjõureservid“ otsustas lõpetada tegevuse. „Tööjõureservid“ spordiklubi koosnes
1990.ndadel aastatel ei soovinud alev linna staatust. Tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 28. oktoobril 2002. aastal. Raikküla vald asub Raplamaa keskosas Eestimaa südames. Kui Rapla linn, Märjamaa ja Järvakandi alev ühendada mõttelise joonega, siis enamuse moodustunud kolmnurgast hõlmab Raikküla vald. Raikküla valla piir asub Tallinnast ca 60 km, maakonna keskusest Rapla linnast, Märjamaa ja Järvakandi alevist ca 4 km kaugusel. Raikküla vald piirneb Rapla, Kehtna ja Märjamaa vallaga. Valla asukohast parema ülevaate saamiseks vaadake maakonna kaarti. Valla sünnipäev on 11. aprillil 1991. Raikküla valla pindala on 245 km² ja Raikküla vallas on 22 küla ja ligikaudu 1800 elanikku. Rapla vald Rapla valla pindala on 24 329 ha, Elanikke on Rapla vallas 9652, Rapla linnas 5618 (01.01.2008 seisuga) Rapla vallas on 38 küla, 3 alevikku ja 1 linn Rapla linn.
Eesti klaasitööstus Mis asi on klaasitööstus? Klaasitööstus on põhiliselt toorainetööstus, ehkki on välja töötatud palju viise, kuidas tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks suuremahulistele toodetele väärtust lisada. Klaasitööstusele on iseloomulik, et enamikes tegevustes tekib suhteliselt vähe tahkeid jäätmeid Klaasitööstus Eestis Eestis on ehitusega seotud peamiselt aknaklaasi tootmine. Suurim ettevõte on Raplamaal asuv AS Järvakandi Klaas. Praegu on Järvakandis tehas, mis toodab pudeleid. Tehase asukoht on vähesobiv, sest toorainet pole lähedalt võtta ja tehas võitleb suurte raskustega. Ajaloost Klaasehistöö on Eesti professionaalse tarbekunsti nooremaid alasid, sest alles 1936. aastal loodi klaasi eriala Riigi Kunsttööstuskooli juurde. Eesti klaasikunsti mõjutasid algaastail kõige rohkem Põhjamaade (Soome, Rootsi) ja Tsehhi klaasikunst. 1960.70. aastad
hea ning ühendus Läti suunal on tänaseks katkenud. Suuremad põllumajandusettevõtjad on tänapäeva Raplamaal Raikkülas, Kehtnna ja Kaius. Pärast liitumist EL'iga, mis tõi kaasa põllumajandustoetused, on osa tootjatest suuremaks ja edukamaks muutunud, ent enamus tootmisest on väike- ettevõtete käes. Üks tähtsaim ettevõte on ilmselt NSVL'i ajal loodus rahvusvaheliselt rajatud värvide-lakkide tootja - ES Sadolin. Teine tundud ettevõte Raplamaa tööstuse on olnud juba astaid Järvakandi klaasitehas. Tänapäeval toodetakse Järvakandi Klaas AS tehastes pudeleid. Raplamaa teiste tuntumate firmadena võib välja tuua vannitoamööbli tootjat - Balteco Mööbel AS, põllumajandusettevõtet - Raikküla Farmer, teederajaja - Rapla Teed OÜ ja pärmitootjat - Salutaguse Pärmitehas AS. Samuti on Raplamaal edukas kütusemüüja HEPA OÜ. Põllukultuuridest kasvatatakse enim teravilja ja rapsi. Loomakasvatus rajaneb veisi-ja sealihal
................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3 .....................................................................................................................................................4 Klaasigraanulid Järvakandi klaasitehases...................................................................................4 Amorfsete ainete omadused........................................................................................................5 Amorfsete ainete kasutamine......................................................................................................6 Kasutatud allikad........................................................................................................................ 7
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
Adam Johann von Krusenstern - 19. november 1770 Hagudi mõis 24. august 1846 Kiltsi mõis) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene- Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadezda ja Neva. Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse. Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. 14. september 1801 abiellus Adam Johann Juliana Charlotte von Taubega (17841849) Järvakandi mõisast...
islands, different landscapes, a lot of lakes and small rivers where you can go hiking. We also have towns that are worth visiting. For example our capital Tallinn, which has an amazing old town. Also Tartu is very beautiful, known as the capital of University. Smaller towns, like Otepää, Võru, Põlva may charm you with their scilence and calmness. During the summer, there are very many cultural events to visit. For example, the Folk Festival in Viljandi, Rabarock in Järvakandi, Opera Days in Pärnu, different open-air plays etc. In conclusion, in Estonia you can never be bored, because that little country has something to offer to everybody.
Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll............
Ta on peamiselt riigisisese tähtsusega majandusharu Ehitusmaterjalide tööstus on üks tööstusharudest, mis kasutab toodangu valmistamisel kohalikke loodusvarasid: liiva, kruusa, lubjakivi, savi, puitu Eesti ehitusmaterjalitootjad peavad koha säilitamiseks palju vaeva nägema, sest turule on ilmunud palju konkureerivate välisfirmade toodangut. Tuntumad ettevõtted on Kunda tsemenditehas, betoonitehased Tartus ja Tallinnas, ehituskivitehased Tallinnas ja Kärknas, Rakke lubjatehas, Järvakandi klaas jt. Tänan kuulamise ja vaatamise eest!
Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. 26.augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" oli oma aja parim. Perekond 14. september 1801 abiellus Adam Johann Juliana Charlotte von Taubega Järvakandi mõisast. Peres oli neli poega ja kaks tütart. Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I erikäsul Tallinna Toomkirikusse. Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. Kasutatud allikad www.google.ee Vikipeedia Koostajad: Koostajad: 8.detsember 2009
, Jõgevamaa - Jõgeva, Tartumaa - Tartu, Valgamaa - Valga, Põlvamaa - Põlva, Võrumaa - Võru. 8. Jäta meelde meie maakonna ja naabermaakondade vapid. 9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid? Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt Punane Harjumaa ja Läänemaa, kollane Pärnumaa, sinine Järvamaa. 10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja, www.jarvakandi.ee) ??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse. Eesti kohtusüsteem. 1. Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid? Seaduste üks põhilisemaid ülesandeid on ühiskondlike suhete korrastamine. 2. Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid? Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid
Järvakandi Gümnaasium Anett Kaldas 12.klass „MINU SÕBER PALUB ABI“ Projekt Juhendaja: Õpetaja Sirje Zahkna Järvakandi 2014 SISSEJUHATUS Paigutan valgustid järgmistesse kohtadesse: Tuba - 1 laelamp - 1 laualamp - 2 seinalampi Panipaik 1 - 1 laelamp Panipaik 2 - 1 laelamp Köök - 1 laelamp - 1 laualamp Esik - 2 laelamp WC - 1 laelamp Duširuum - 1 laelamp Kuur - 1 laelamp Õuevalgustus - 1 prožektor maja ette - 1 prožektor maja taha
2003-st aastast on Maie-Ann Raun olnud Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 2006.a asutas koos K. ja E. Vaikrega Järvakandis Klaasistuudio OÜ. Kõigi nende aastate jooksul on ta teinud palju klaasitöid nagu Liivakellad, Flöödid, Õhtu, Öö ja päev, Sõsarad, Sõõrid, Veesilm, Jääsilm, Hetk, Õis, Victoria, Johann Kunckel, Tervist!, Rubiin, Sulps, Keeris, Johannes, Roheline Jõemaa, Lained, Voolav Klaasijõgi. Enim meeldis mulle Järvakandi Klaasimuuseumis eksponeeritud töödest 1979.a valminud pokaalid Sõsarad. Nende pokaalide juures kasutati värvusetut ja punast klaasi. Klaas on vormi puhutud ja seejärel kuumalt liidetud. Pokaalid valmisid Valgevene klaasitehases Neman Ivan Petrenko ja Ivan Puhhovski eksperimentaalbrigaadi poolt. Marie-Ann Rauni sõnul oli nende brigaad kõrgel tasemel ning nendega oli väga meeldiv koos töötada.
aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus. Kasutatud kirjandus Tannberg, T, Uusaeg http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism
Klaas! Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaal...
Eestis on kokku 2,4 miljardit tonni turvast, millest kütteks sobib üle poole, ülejäänut saab kasutada väetiseks, loomadele allapanuks ja muuks otstarbeks Praeguse tarbimise juures jätkuks Eestis turvast vähemalt 500 aastaks Klaasiliiv Peeneteralist valget klaasiliiva saadakse Piusa maardla Devoni liivakivist. Siiski sobib Piusa ja Tabina klaasiliiv vaid pudelite valmistamiseks ja seda kasutab praegu Järvakandi klaasitööstus.Turistid saavad piusa koobastes käija koobastes, ja vaadata millised need välja näevad. Ravimudade leiukohti on 25, peamiselt Väinamere lahtedes ja laguunides (Haapsalu, Voosi, Kassari, Suurlaht Kuressaare juures), mõned ka Liivi lahes (Ikla). Kõige suurem ravimuda leiukoht on aga Värska lahes Peipsi järves, mida kasutatakse kohalikus sanatooriumis. Ametlikult on ravimudadeks tunnistatud Haapsalu, Suurlahe (Kuressaare),
Järvamaal muutub uisutamine aina populaarsemaks Järvakandi rahvas on hakanud rohkem tegelema uisutamisega, ning korraldatakse ka usinasti uisutamis võistlusi. Türi spordiklubide liidu juhatuse esimees Mati Sadam korraldab täna, Türi liuväljal ühisgümnaasiumi võimla juures kiiruisutamisvõistluse. Kust osa võivad võtta nii pisikesed kui ka suured. Kindlasti tuleb sellest üks väga tore ja huvitav päev. Ligi 80 meetrisel uisuringil on lubatud kasutada erinevaid jääuiske, mis on muidugi väga tore, ning siis on kindlustatud see, et osaleda saavad kõik kellel on mingeidki uiske. Hästi vahva on see, et mõeldud on ka osalejatele ning on lastele võistlemine tehtud tasuta. Üritus on läbimõeldud ning arvestatud kõigi ja kõigega, et kõik toimuks plaanipäraselt. Selle ürituse juures meeldib mulle, et võistlus on jagatud võistlusklassidesse ning mõeldud on ka turvalisusele ehk peab kandma kiivrit. Muidugi rõõmustab mind see, et...
Järvakandi Gümnaasium Katrin Melts PÄIKE JA TEISED TÄHED Referaat Juhendaja: Meelis Tomson Järvakandi 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. PÄIKE KUI TÄHT................................................................................................................. 5 2. TÄHED................................................................................................................................... 6 2.1 MIS ON TÄHED?............................................................................................................ 6 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK..................................................................................................... 6 2.3 KUI PALJU ON T...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
ning kus pesitsen 10 aasta pärast. Mida teha, kuhu minna? Valikuid on piiritult ja see teeb otsustamine väga raskeks. Kindlasti on ju lihtsam, kui kaalul oleks vaid kaks ust tulevikku . Mida teha peale gümnaasiumi, on küsimus, millele sooviksin leida vastuse. Olen paika pannud endale ühe prioriteedi saada ülikooli haridus. Kuid mis eriala, seda ma välja mõelda ei ole suutnud. Suuresti sõltub mu valik nendest kolmest aastast, mis tuleb mul läbida Järvakandi Gümnaasiumis. Kooli lõppedes ma tean, kuidas on kulgenud minu õpperada ning mis on vaevanähtu tulemus. Selle aja peale peaksin aimama, mis mind köidab ja suutma teha elus järgmise käigu. Paljud võtavad peale gümnaasiumi vaba aasta. Sellel perioodil loodetakse välja mõelda põhipunktid, millele oma elu rajada, ja ehk leida ka endale sobiv elukutse. Kasutatakse seda ajavahemikku väga erinevalt. Kindlasti ei saavutata mingit arengut kodus istumise ja televiisori vahtimisega
Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R Elek...
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R Elektrivoolu tö...
Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks.
i. Tõene. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Pahkla Suurkivi. 2. Lüngad a. Haimre park ja kabel. b. Linnaaluste küla on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on Harjumaa vapp. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - Järvakandi. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad Kuimetsas. f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased lookuusikud. g. Paluküla Hiiemägi kõrgus merepinnast on 106 m h. Raplamaa soodest saavad alguse Kasari, Pärnu ja Keila jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla 1973a. 3. a. Vigala jõgi b. Sipa ohvripärn c. Pajaka looduskaitseala
In 1928 the Body of Elders decided to invite the boy scout organisation the Young Eagles to join the Defence League. In 1932 the Girl Scout organisation Home Daughters was established at the Women's Home Defence. House Rules of the Defence League were adopted in 1934 to regulate the life and work of the organisation. Defence League in exile was founded by Avdy Andresson, Estonian Minister of War in exile in 1974. The Defence League was re-founded on 17 February in 1990 at Järvakandi on popular initiative in order to defend Estonia's independent statehood. On 4 September in 1991 the Presidium of the Supreme Council of the Republic of Estonia reinstated the rights of the Defence League as a legal person. On 28 April in 1992 the Defence League was included in the Defence Forces as a national defence organisation. Right now, there is 12 000 people in Estonian Defence League. With the other
Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäevalgi tõttavad nii noored kui vanad külaelu rutiinse nüriduse eest pealinna ikka vabaks saama. Tea, ehk ongi see eestlaste ajalooline mälu, mis sunnib Kapa-Kohila või Järvakandi maha jätma ja kilulinna õnne otsima suunduma. Ajude äravool maakohtadest võib küll mahajäänuid kurvastada, aga kinni hoida või asumisele saata kedagi ei saa erinevalt ajalooks saanud Nõukogude ajast, mil värsked koolilõpetajad sundkorras vajalikesse kohtadesse saadeti. Kui võrrelda mõnd maakohta või linnakest Tallinnaga on selge, et kaalukauss kaldub pealinna poole. Paljudes kohtades pole keskkoolegi, rääkimata kõrgkoolidest, pole töökohti, pole
O-I oma klientidele võimaluse viia nende tooted tarbijateni parimat maitset, puhtust, visuaalset veetlust või väärtust pakkuvas pakendis. 1903.a. asutatud O-I on enam kui 100 tegutsemisaasta jooksul laienenud 22 riiki omades rohkem kui 80 tehast üle maailma. Ettevõttes töötab ligi 25 000 inimest. 2007.a. käive oli 7,6 miljardit USA dollarit. Euroopas on ettevõttel 38 tehast 11-s riigis ning ligemale 9 200 pühendunud töötajat.1995.a. ostis O-I Järvakandi Klaasitehase Eestis, kus täna töötab üle 140 inimese. Lisainfo ettevõtte kohta Internetis: www.o-i.com. Seoses töömahu suurenemisega ootab O-I Production Estonia oma meeskonda KONTROLLER Т.KARM 30 KONTROLLER Sa kuulud finantsmeeskonda Järvakandis, Raplamaal. Sinu peamisteks ülesanneteks on kontrollingu teostamine tootmise ja müügiosakonnas. Sa koostad igakuiseid raporteid finantsjuhile ja peakontorile Šveitsis.
(polükristallilises vormis) liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kahte ainet: üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le, ja teise koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO). Eesti suurim klaastaara tootja on AS Järvakandi Klaas Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja pudelid. Korgid, võrud, kaaned ja foolium tuleb taaral eemaldada, sest need takistavad klaasi töötlemist. Pabersildid võivad külge jääda. Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms. Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid
Oli "Noor-Eesti" aktiivne liige ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused). Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth" (1909, pseudonüüm J. Randvere), milles kirjeldatakse moodsas eesti keeles kaasaegse naise ideaalkuju. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Bernard Linde Bernhard Linde (4. aprill 1886, Järvakandi vald - 23. august 1954, Tallinn) oli eesti publitsist ja tõlkija.Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli slaavi filoloogina. 1912 - 1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914 - 1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja. 1920 - 1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944 -1949 TPI keelekateedri juhatajana. Aastast 1951 oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena.Avaldanud jutustusi, esseesid,
"Kalevipoeg ja Saarepiiga". Anton STARKOPF 120 (20.04.1889 - 30.12.1966) (järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 490-491, art. "Starkopf, Anton") Töö valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäeva näitus. (1936-40 Starkopf-Rea), kujur ja pedagoog. Sündis Harjumaal Kohila vallas Röa külas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. Õppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899- 1904 Järvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis kõrgematel kaubandus- tööstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Münchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), õppis seal joonistamist ja modelleerimist
Tallinna linnastusse. Raudteest eemal, mere ääres asub Loksa, mis kaotas samuti hulga elanikke seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Loksal asub laevatehas-alltöövõtja, mis kuulub Taani kapitalile, kasutab aga ka endisi Vene sõjaväe remonditöökodasid. Taanlased aga kavatsevad selle maha müüa, ja kui ostjat ei leidu, võib Loksa tulevik tumedaks kujuneda. Metsade keskel asuva Järvakandi (1500 elanikku) tekitas üksainus tööstusettevõte, mis töötles tarbepuitu laudadeks ja kasutas küttepuud ning puidujäätmeid oma klaasiahjude kütteks. Pikapeale läksid puidu- ja klaasitööstus tehnoloogiliselt lahku, Järvakandi vabrikust sai kombinaat. Taasiseseisvumise järel on klaasitööstus üle elanud suuri raskusi ja sulgemisigi. Kuid et Järvakandi asub just Lätist Tallinna suunduval gaasijuhtmel ja maagaas on
ehitusmaterjale jm. Klaasipuru pannakse muudessegi toodetesse, nagu täiteainena värvide, paberi, plasti ja kummi hulka. Kuna erineval otstarbel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, ei ole võimalik pudelite tootmiseks taaskasutada näiteks aknaklaasi. Taaskasutatava toorme erineva kvaliteedi saavutamiseks on kõige õigem klaastaara koguda eraldi värvi järgi - värvitu, pruun ja roheline. Pruun ja läbipaistev klaas taaskasutatakse praktiliselt kõik tehases AS Järvakandi Klaas, roheline (veini-sampuse pudelid ning osa õlupudelitest) ja aknaklaas läheb üldjuhul Eestist välja, peamiselt Ukrainasse. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist: 1) PET plastikut (pudelid, purgid, mikrolaineahjus valmistatava toidu karbid, keedukotikesed) on hakatud koguma muudest materjalidest eraldi, kohati eraldatakse pudelid ka värvi järgi. Kogutud pudelid purustatakse, eemaldatakse
Gleistunud liigniisketes nõgudes – looniidud Lavamaa kõrgematel aladel rähkmullad (kui tähka vähem, siis viljakus kõrgem) Põllumajandusalasid 33%, segametsi 20%, metsaseid alasid kokku 53%. 3.2.4 Asustus Tallinn, Keila, Paldiski, Saue, Rapla, Maardu, Kehra. Suuremad maa- asulad kirdeosas: Kolga, Kiiu, Kuusalu, Kostivere, Jüri, Aruküla, Kiili, Raasiku, Saku. Loodeosas: Prillimäe, Kohila, Kiisa, Saku, Vasalemma, Rummu, Harku, Tabasalu, Vääna. Kaguosas: Juuru, Järvakandi, Märjamaa, Kuimetsa, Kaiu, Hagudi, Kaeva. Kaitsealasid 5,4% : Jalase, Pakri saared, Rebala muinsuskaitsealad. Maastikurajoon kuulub Harju- ja Raplamaale. Raplamaa Aruküla 9 3.2.4 Kliima Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast. Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus
Hellas; 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Nt Eesti Kontsert, riigiettevõte Eesti Raudtee ~ RE Eesti Raudtee, riigiaktsiaselts Saarte Liinid ~ RAS Saarte Liinid, aktsiaselts Järvakandi Klaas ~ AS Järvakandi Klaas, aktsiaselts LBM, Paal & Piil, Tallinna linnaettevõte Vago ~ Tallinna LiE Vago, aktsiaselts Kaatsi Kaev, osaühing Esmar ~ OÜ Esmar, Värska laulukoor Leiko; Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus, Hella Hundi kõrts, Kirju Kuke kohvik, Estonia teater, Kuku raadio, Kullerkupu koor, Õige Tee partei. Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti
Toitu ei olnud, üldse ei olnud. Üks väike poiss küsinud emalt, kuidas ta kodus Saaremaal oskas head süüa teha, aga siin sugugi ei oska. Raskel tööpäeval said tööinimesed 400-600 g vesist leiba päevas, kodused ja lapsed 200 g või mitte midagi. Muud toitu ei olnud. Kusagilt midagi saada polnud võimalik. Pärast mitmeid, mitmeid aastaid hakati eestlastele passe andma ning sain Siberist tulema. Pärast nädalast töötamist kombinaadis Järvakandi Tehased kutsuti mind kaadriosakonda, kus öeldi, et Vändrast, rajoonikeskusest tuli korraldus minu töölt vabastamiseks. Minu mehele öeldi, et oleksite pidanud mõtlema, KELLEGA abiellute! Ei osanud ega julgenud abi saamiseks kellegi poole pöörduda. Olin valmis sõitma tagasi koduseks saanud Kirovi linna, isegi kutse oli sealt olemas. Väga raske oli olla lindprii oma sünnimaal. Kuid bürokraadist ametnikku hakkas asendama mõtlev inimene ja aasta pärast olukord normaliseerus
3. Linnade tüpoloogia Eestis. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis. 3A. Linnade tüpoloogia Eestis: Suurlinnad (Tallinn): el. Regioonikeskused (Tartu, Pärnu) Maakonnakeskused (Viljandi, Võru) Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis: - 30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el. Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 4. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad – 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. 4A. Linnastumisprotsessid Eestis 1940ndad – 1980ndad aastad:
ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest ja internetist. Samuti käisime jõge vaatlemas. . See uurimistöö aitas süvendada meie huvi bioloogia vastu ning tundma õppida rohkem oma kodukohta. 3 Sauga jõe iseloomustus Sauga jõgi saab alguse Järvakandi ja Eidapere vaheliselt alalt ning tema valgala on 570 km 2. Jõgi läbib Pärnjõe, Mõrdama soo ja Suigu ning suubub paremalt kaldalt Pärnu jõkke vahetult enne, kui Pärnu jõgi merre suubub, valgala suurus on üle 25 km2 Pärnu jõkke suubub põhja poolt Sauga jõgi. Sauga jõgi ühes lisajõgedega saab vee osalt idapoolselt soistelt niitudelt ja Nurme rabast, suuremalt jaolt, aga Tori ning Pärnu- Jaagupi ehk soodest, kus ta läbi voolab.
Nendele viidud eksinud tüdrukuid orjadeks. Teise rahvajutu järgi olnud Pangamäel vanasti kirik, mis maa alla vajunud. 10 Kuke koopad Pärnu jõe ääres Sindi linna piirist umbes 500 m kirdes on Pärnu jõe kõrges vasakus kaldas Kuke talu lähedal kolm hästi säilinud puhast tehiskoobast. Need kaevati pärast II maailmasõda klaasiliiva varumisel, mida veeti siit Järvakandi tehasele. Käesoleval ajal on üks kolmest koopast kinni varisenud. Kuke koopad on tugeva laega. Seintes paljandub keskdevoni Pärnu lademe helehall põimjaskihiline liivakivi, milles esineb kohati roostevärvi kihikesi ja pesakesi. Kuke koobastest sadakond meetrit allavoolu esinevad Pärnu jõe ääres mõned väikesed koopad. Need on uuristanud jõevesi. 11
Allpool on välja toodud 21 firmat üle Eesti kes tegelevad otseselt jäätmete, sealhulgas ka biolagunevate jäätmete veoga. 1. AS Cleanaway 2. Hiiu Autotrans 3. Prügivedu Grupp OÜ 4. Adelan Prügiveod OÜ 5. Ragn-Sells AS 6. Vaania AS 7. Maardu Linnahoolduse OÜ 8. AS Tallinna Vesi 9. OÜ Türi Elko 10. OÜ Resk 11. Pangavesi OÜ 12. Põlva Heakord AS 13. Minu Vara Lääne AS 14. OÜ Prügi-mees 15. AS Saare Kommunaal 16. OÜ Järvakandi Kommunaal 17. OÜ Fasetra 18. OÜ Tormolen 19. Võru Onkel OÜ 20. OÜ VSA Eesti 21. As Veolia 5. BIOKÄITLUS Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem,
saadikute ja Tallinna tööliste esindajate koosolek. Juhatajaks VSDTP Tallinna komitee juht Aleksander Kesküla, ka Pöögelmann. Kutsuti üles vägivalda kasutama, aga otsust ei võetud vastu, sõjavägi ajas koosoleku laiali. 12. detsembril tööliste esindajad maale, liitusid talupojad. Tööliste salgad liikusid maale neljas suunas. Peasuund oli Kohilasse. Algas avalik stiihiline mäss (Harjumaa, Lääne-, Järva- ja Pärnumaa) Liikumise keskusteks Kohila, Märjamaa, Velise, Järvakandi, Rapla. 12.-20. dets. mõisate põletamine ja rüüstamine - kokku u. 130 mõisat, arvatud aga 161 (põletati ca 65 peahoonet) mõisat. Mõisnikke võeti vangi, kuid tapeti vaid üks. Massipsühhoos ja viha mõisnike vastu (elitaarne vähemus, kelle kätte on koondunud enamus rikkustest, maaomandist ja kontroll ühiskondliku elu üle). Ükski eesti erakond ei kiida neid aktsioone avalikult heaks. Balti aadel pooldab endiselt isevalitsust, kardab muutunud olukorda ja liberaliseerumist.
Holidays, Festivals, Cultural events TALLINN - If you're looking for entertainment in Estonia this summer, you are really spoiled for choice. Festivals and events dedicated to the consumption of beer are a lot of fun, but if you want to get the true feel of the country, you need something a little more ethnic. Like a town fair. Just as July becomes August, the seaside town of Haapsalu will host a grand spectacle of rural Estonian entertainment. The White Lady Days is a summer celebration filled with amusement for all the family. Held in and around the remains of the Teutonic-knights-era castles, the fair combines enchanting medieval legends with modern countryside charm to create a comprehensive experience of Estonia beyond the big cities. But the legend of the White Lady of Haapsalu, which is at the heart of the festival, is perhaps the most famous tall tale of the many that are so abundant in Estonia's folklore. It is the story of...
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
EKO. Selle suuraktsionärid Johan Laidoner, Karl Laussen, Voldemar Lender jt elasid Tallinnas ja olid vaid ettevõtmise rahastajateks. 1923. aastal vabrikut laiendati ja ehitati juurde uued sulatusahjud. Lähikonnas asuva Vändra mõisa oli 1840. aastal koos klaasitööstusega ostnud Graubnerite perekond. Eidapere ja Vändra edu jäi aga lühiajaliseks. Tiheda konkurentsi tõttu siseturul lõpetasid mõlemad ettevõtted oma tegevuse 1920. aastate lõpul. Erandlikuks kujunes Järvakandi klaasitööstus. 1928 viidi tehases läbi ulatuslikud ümberehitustööd, mille käigus kogu tootmisprotsess mehhaniseeriti ja keskenduti edaspidi vaid aknaklaasi tootmisele. Seni kekspäraselt toiminud ettevõte saavutas kiiresti edu, kuna oli Balti riikides kui Soomes esimene omalaadne. 1930. aastatel moodustas eksport 80% vabriku kogutoodangust. 7 Klaasi omadused Kuigi seda on esmapilgul ehk raske usukda, on klaas pigem allajahtunud vedelik või
peal olev kiltsavi ning võib ka puhas joogivesi reostuda. Põlevkivi: ordoviitsiumi kivim, teda leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides, lõuna poole minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär. *Joosu karjäärist saadakse hea keraamika tootmiseks vajalikku savi. *Piusa karjäärist saadakse liiva, millest tehakse Järvakandi tehases klaasi. *Kvaternaari ajal tekkisid mineraalsetted. *Pärnumaal on pikka aega kasutatud viirsavi telliste, katusekivide jms tootmiseks. *Üks olulisemaid maavaru on turvas. *Seda ammutatakse freesimise teel. Nt. Kirde-Eestis Orul *Turvast kasutatakse : väetamiseks, kütteks. *Tarbimine ületab juurdekasvu. *Suurem osa Eesti ravimudast asub Väinamere äärsetes lahtedes. Seda tarbitakse nt. Värska sanatooriumis ravi eesmärgil. KLIIMA
provintsiks, vene ajal sattusid silmapaistva kunstikeskuse Peeterburi lähedusse. Klassitsismi õitseaeg Eestis ja Lätis näib olevat aastatel 1800-1820, just sel ajal on tekkinud suurem hulk ilusamaid hooneid. Autoritena esinevad siin muuseas mõned tuntud väljamaa meistrid Quarenghi, Krubsacius, Engel, Rusca, Berlitz. Silmapaistvaid ehitisi on sel ajal tekkinud kõige pealt mõisahoonete näol. Eestis oleksid mainimisväärt Järvakandi, Riisipere, Kolga, Valgu, Aruküla, Hargla, Kohila, Hõreda mõisad. Lätis säilinud mõisatest tuleks esile tõsta kõige pealt Elejas'i (Elley) lossi, mis ehitatud arvatavasti Quarenghi plaanide järele6, siis Kasdangas'i (Katzdangen) ja Mezotnes'i (Mesothen), mille autor on vist Berlitz7, Valtenbergu (Salisburgi, autor vist Krubsacius)8, Tasu Padures'i (Tels Paddern), Tingeres (Tingern) ning Laides'i (Laiden) mõisi.
Pärnu Thela 88 4 140 417 3813 908 Pärnu Tori NS 88 5 63 890 4453 402 Pärnu Tstamaa 88 3 61 481 3245 898 Pärnu Vahenurme 88 7 123 651 3935 1383 Pärnu Varbla 88 5 106 865 3808 470 Pärnu Vändra 88 8 81 1190 4205 1639 Pärnu Vändra KS 88 8 196 859 6284 1280 Rapla Järvakandi 85 16 208 242 289 4849 1101 Rapla Kaiu 85 24 153 266 1523 4334 5953 Rapla Kehtna NST 85 17 179 262 1530 4180 7328 Rapla Kodila 85 17 176 289 645 3081 1937 Rapla Kohila 85 20 125 273 1671 4333 5465 Rapla Lenini nim. 85 12 82 174 733 3512 1707 Rapla Lokuta 85 11 144 179 549 3654 1447 Rapla Lungu 85 8 106 270 597 3073 1226
Ehitised: Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal Maastikuesemed: Saja Hobuse puu, Suur Munamägi Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena, Taaralinn Kohanimelise täiendiga ühendid: Hiina köök, Tartu murre, Eesti kroon, Rootsi laud Taevakehad, tähtkujud: Suur Vanker, Koot ja Reha, Kalad, Jäär Poed, pubid, kohvikud, restoranid, aktsiaseltsid jms: kauplus Hea Tuju, aktsiaselts Järvakandi Klaas, kohvik Kirju Kukk Varju- ja hüüdnimed: kuningas Pippin Lühike, Merka, Jass Isikunimi ülekantud tähenduses: Andresed ja Pearud Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine Isikunimelise täiendiga ühendid: Avogadro arv, Gregoriuse kalender Mõni tiitel: Tema Pühadus, Tema Majesteet 19 Perioodikaväljaanded: ajalehed Pärnu Postimees, Järva Teataja, Õpetajate Leht; ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
