Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused:
Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid jõe ääres aurab lokkav hein ja märjad oksad ripuvad kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid
savann samblad, samblikud, Lähisekvatoriaalne Savann puhmastaimed, väikesed puud Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud
hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH CH3OH metanool jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH Na+ + OH- Ba(OH)2 OH- + BaOH+ 2OH- + Ba2+ Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+: HCl H+ + Cl- H2SO4 H+ +HSO4- 2H+ +SO42-
lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH metanool CH3OH metaan CH4 jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunevad ained, milles on iooniline või polaarne kovalentne side. Vee polaarsete molekulide seostumist lahustunud aine osakestega nimetatakse hüdraatumiseks. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks). Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad sulad elektrolüüdid ja elektrolüütide vesilahused elektrit. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses. Need võrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Aluste dissotsiatsioonil tekivad alati hüdroksiidioonid OH-: NaOH → Na+ + OH- Ba(OH)2 → OH- + BaOH+ ↔ 2OH- + Ba2+ (astmeline) Hapete dissotsiatsioonil tekivad alati vesinikioonid H+:
talvel?" Näiteks: - Mida praegu teeb pruunkaru? (Magab karukoobases.) - Mida praegu teeb jääkaru? (Ei maga, karu-ema annab süüa karupojale.) - Miiline on kasuka värv valge jänesel? (Valge.) - Mida praegu teeb konn? (Magab järve, jõe põhja all. Konnal on väga külm talvel.) - Mida praegu teeb rähn? (Ta tagub männi ja kuuse käbisid, et süüa seemneid ning suvel ta sõi putukaid. ) - Mis värvi on lumekaki sulad? (Valged.) - Mida praegu teeb tihane? (Ta tuli metsast inimeste juurde, otsib künalt toitu.) - Mida praegu teeb lepatriinu? (Ta peitus puukoore all.) - Mida praegu teeb pääsuke? (Ta elab soojal maal.) 4. Põhiosa 1) Ma küsin lastelt, millest koosneb lumi (lumehelvetest) ja tuletan meelde, et nad nägid neid jalutuskäigul. Ma annan igaühele kuusnurga paberit ja pakun neile teha lumehelvest kiiredega. Lapsed proovivad seda teha iseseisvalt
*Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik. *kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb. Esinevad varajased öö külmad, sooja lembese taimed saavad kannatada. Väheneb sademete hulk kuid suureneb saju päevade arv. Palju udupäevi (sept-okt) esineb Taliteraviljad vajavad palju päikest Talv- püsivad lumekatte teke Veekogudele tekib jääkate Sulad ja külmad vahelduvad Veebruar külmem kuu Kevad- ööpäevane kesmine temp. tõuseb üle 5C Saju päevade arv väiksem Suvi- jahedad Sajused Rannikul ja saartel on palju mõnusam; kesmiselt 15sajupäeva kuus Mandril keskmiselt 100 sajupäeva kuus Põllutööde tegemine sõltumine kliimast: Mullast Umbrohtudest Temp. Eesmärk on luua põllukultuuridele kasvuks ja arenemiseks soodsad tingimused ja minimaalsete kadudega
M K · pilvine taevas · selge, pilvitu taevas · vähe päikesepaistet · päikeseline ilm · sademed · kuiv ilm · tuuline ilm · tuulevaikne ilm · muutlik ilm · parasvöötmes pakaseline · parasvöötmes talvised sulad talv, · aastane väike temperatuuri- põuane kuum suvi · suur ööpäevane t°-amplituud amplituud http://www.revisionworld.co.uk/node/7807 Tsükloni hingeelu on keerukas Külm õhk Külm õhk Soe õhk Külm front Soe front
Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. · Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on muide KCN vesilahus hapniku juuresolekul - Rumeenia kaevanduskatastroofil jõudis tappev lahus ka Doonausse), uraani, vanaadiumit, ....... Näiteks tooks vase tootmismeetodi, mille
4 Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. · Hüdrometallurgia metalle toodetakse lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on KCN vesilahus hapniku juuresolekul - Rumeenia kaevanduskatastroofil jõudis tappev lahus ka Doonausse), uraani, vanaadiumit, ........ Sobib oksiidsete ja karbonaatsete maakide töötlemiseks, sest sulfiidset maagi ei lähe
Jugavoolu peal tekivad tsüklonid. Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360 km/h ja soodustab õhukeeriste - tsüklonite ja antitsüklonite teket. Jugavool - on oluline kokkupuutepiir külma ja sooja õhu vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub keskme suunas ja vastupäeva (keskel tõuseb õhk üles, kõige madalam õhurõhk - keskmes) Toob: pilvine taevas, vähe päikesepaistet, sademed, tuuline ja muutlik ilm, parasvöötmes talvised sulad, aastane väike temperatuuriamplituud. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub päripäeva ja keskmest eemale. (vahekohtades) Toob: selge ja pilvitu taevas, päikeseline ja kuiv ilm, tuulevaikne, parasvöötmes pakaseline talv ja põuane kuum suvi, suur ööpäevane temperatuuriamplituud. Front - sooja ja külma õhu kokkupuutepiir madalrõhkkonnas.(toimuvad järsud ja olulised ilmamuutused)
põisenelast. Minu arust on taraenelas üks ilusamaid pargipõõsaid. Okaspuudest kasutatakse parkides palju harilikku kuuske, harilikku mändi, harilikku kadakat ja jugapuud. Konstrastiks istutatase parki võõrpuuliike, milleks on tavaliselt euroopa ja siberi lehis, siberi ja palsaminulg, harilik elupuu, ebatsuuga jne. Tavaliselt kahjustavad võõrpuuliikide järelkasvu parkides hilissügisesed- ja kevadised külmad, talvised sulad, mets- ja koduloomad, seenhaigused ja putukkahjurid ning inimtegevus. Kui rääkida rohttaimede kooslustest, siis võib öelda, et domineerivateks on aruniidu kooslused, mis kasvavad viljakatel muldadel. Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike,
Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on muide KCN vesilahus hapniku juuresolekul - Rumeenia kaevanduskatastroofil jõudis tappev lahus ka Doonausse), uraani, vanaadiumit, ......
Laisalt liiguvad, Seisukütkes pilved Umbsed, igavad. Üle kahvatanud, Väsind väljade, Üle kalli kõrre Tume sügise. Kajakate kisa Rannaäärsel veel Osa neist on lennus, Teine kaljudel. Pikk ja pnav piire Ilmub eemal veel; Sealt üks päeva kiire Pääsnud laintele. * Üks märtsihommik udune Üks märtsihommk udune Soos puude all hämarus. Ja pooles ringis kaugele Käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, Teed sulad, poriga. Nii kaugele kui näed sa- Mets udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjud Ja märjad oksad ripuvad Alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, Tuisk tume puude all, Kurb, kidur põõsas kurdab teel- Mis muremõte tal? * Me igapäev paremat loodame Me igapäev paremat loodame, See lootus meid alati perab. Me õndsamaid tunde ootame, See ootus meid abita jätab. Jah, hälli seest kuni hauani
Kliimamuutused - suurim oht üldse? Me ei tea täpselt, kuidas ökosüsteemide ja liikide reageerivad kliimamuutusele. Kuid on väga tõenäoline, et see on isegi kahjulikumad kui elupaikade hävitamine, reostus ja üle koristamata. Muudatused võivad mõjutada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide eri viisidel kogu Euroopas. Arktikas, kõrgemad temperatuurid on juba kaasa toonud suuremat sorti taimede Arktika järvede ja uusi nisse, võib jätkuvalt avada, sest igikeltsa sulad, liustike taandumine ja temperatuur soe. Kuid on ka ilmselt jääda saamata mõned emakeelena Arctic taimed ja merejää tingimused muutuvad, mereimetajate satuvad nõrk. Jääkarud, näiteks jääb ilma merejää kust hunt. Mägipiirkonnad on tõenäoliselt mõjutavad dramaatiliselt. Üks uuring näitab, et ühe kraadi soojenemine Alpides toob kaasa kaotus 40 protsenti kohalikke taimi ja et viie- kraadine soojenemine tooks 97 protsenti kadu.
peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 15. Selgita joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid TV lk 45 ilmastikunähtusi. Tsüklon – madalrõhuala pilvine Vähe päikest Sademed Tuuline ilm Muutlik ilm Parasvöötmes talvised sulad Aastane väike temp. Amplituud Antitsüklon-kõrgrõhuala Selge, pilvitu Päikeseline Kuiv Tuulevaikne Pakaseline talv, kuum suvi Suur ööpäevane temp. amplituud 16. Selgita joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul. TV lk 47 ül 3 MÕISTED: Atmosfäär - Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär e õhkkond
Mai hommik Üks märtsihommik udune Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Üks märtsihommik udune, Kõik linnud hõiskasivad üheskoos soos puude all hämarus. ja kastekullal hiilgas iga roos, Ja pooles ringis kaugele mis mururinda rikkalikult toitis. käib metsapalistus. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, Ja väli kaetud lumega, ta peegel säras kuldses värvivoos teed sulad, poriga. ja nagu hingas pehme ohu hoos, Nii kaugele kui näed sa mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta.
Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Kohakliima: Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus ühelt poolt avaldab mõju kaLäänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kesk- Eesti tasandik kuulub Sise-Eesti kliimavaldkonna Põhja-Eesti rajooni. Võrreldes lõunapoole jääva Võrtsjärve madalikuga on siin sademeid rohkem, eriti talvisel poolaastal. Valla läänepoolmikul metsade ja soode alal on sulad nõrgemad kui ümbritsevatel aladel, mistõttu lumikate on paksem ja püsib kauem. Summaarse kiirguse hulk on siin 7882 kcal/cm2 aastas, mis on veidi madalam kui Eestis keskmiselt (83 kcal/cm2 aastas). Üldklimaatilised tingimused ei avalda erinevat mõju loodusele ega sotsiaalsele keskkonnale valla piires. Mikroklimaatiliselt on ebasoodsamad olud Pedja jõe lammil, kus on suurem öökülmaoht, rohkem esineb udusid ja kastet ning talvel võib esineda väike negatiivse temperatuuri erinevus
eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Üks märtsihommik udune Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja pooles ringis kaugele käib metsapalistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga. Nii kaugele kui näed sa mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all;
Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on muide KCN vesilahus hapniku juuresolekul - Rumeenia kaevanduskatastroofil jõudis tappev lahus ka Doonausse), uraani, vanaadiumit, ....... Näiteks tooks vase tootmismeetodi, mille abil toodetakse ~ 1/4 maailma vasest. Sobib oksiidsete ja
*Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja. *Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta. *Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved.
jääserval nahka pista. Teist niisuguste elukommetega laululindu meil, jah, ei ole. Vette sukeldub vesipapp igasuguse ilmaga, ka kõige käredama külmaga ja seepärast on tema ka jääpura. Küllap on see nimi tulnud jääpurikast. Vesipapp laulab kogu talveaja, aga hoogsamaks ja valjemaks muutub laul ilusatel märtsipäevadel. Laulab vidistades ja veidi kriginal ja läbi veevulina võib see kuulda olla umbes nagu kauge põldlõokese või ka punarinna laulmine. Märtsi lõpul ja aprillis, kui sulad veevoolu maruliseks muudavad, lendavad vesipapid meilt ära kodujõgedele pesitsema. Mõned üksikud paarid on Eestisse kah pesa teinud -- veskitammide alla samblast ja sõnajalgadest kerakujulise kindluse kaitseks külma ja rõskuse vastu. Umbes nii nagu inimesed löövad seinad ja katused vahel üle tõrvapapiga. FRED JÜSSI MÕTTEID ELUST,INIMESTEST,LOODUSEST Fred Jüssi ei armasta endast palju rääkida. See on arusaadav, sest ta on juba palju öelnud
*Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul, mis viib sooja vett/õhku kaugele põhja. *Maa pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest itta. *Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved.
lakkab, tsütoplasma kaotab vee ning valgud denatureerivad. Põua vormid: 1 Õhupõud kui piisavalt pole vett õhus. Peamiselt kevadel. 2 Mullapõud isegi, kui õhus on palju vett, siis ikkagi kannatab taim põua käes, sest õhulõhed lähevad kinni 4. Kliima. Talvekindlus Nt füsioloogiline stress kui taim on juba valmis fotosünteesima, aga jää pole veel sulanud, siis võib taim kõrbeda (päike). Külmakobrutus korduvad sulad ja külmumised. Nt osa juuri rebitakse niimoodi katki. Sundpuhkus katkeb enneaegselt - Just väljamaa taimedel siis tuleks näiteks lumega tihedamalt katta vms. 5. Toitainete puudus või üleküllus. Kui on C puudus fotosüntees ei saa toimuda. N puudus eis aa süsinikku omastada. Enim vajabki taim C ja N sest muidu ei saa taim end üles ehitada. 6. Oksüdatiivne stress. Peamiseks tekitajaks valgus Kui on liiga palju vabu elektrone:
enam päriselt nii dünaamiline. Ta on kesksem ja temas on koguni teataval määral kannatlikust (1:375). 1.4.2 Võim ja kiirus Igasugune kiirus, niivõrd kui ta kuulub võimu valda, on kas püüdmine või kinnihaaramise kiirus. Mõlema puhul olid inimesele eeskujuks loomad, kes ongi siis juba varakult võimu sümboleiks (1:377). 1.4.3 Saladus Saladus asub võimu sisimas tuumas. Varitsemise akt on loomult salajane. Sa peidad enda või sulad ümbrusega ühte ega anna endast ühegi liigutusega märku.luurav olend kaob tervenisti, ta mähib end saladusse nagu mõnda teise nahka ja püsib kaua selle varjus. Selles olekus iseloomustab olendit omapärane segu kärsitusest ja pikast meelest. Mida kauem ta sellesse jääb, seda ägedamaks saab lootus ootamatule õnnestumisele. Aga et lõpuks midagi õnnestuks, peab ta pikk meel kasvama lõpmatusse. Kui see saab läbi, kas
Kui meloodia ja harmoonia, on keerulisem ja tsiviliseeritud. Kuidas õnnestub vältida vahetud ja kiiret naudingut, näitab kultuuri küpsust, nö. Kultuuris midagi muud kui vahetu nauding, (MIS ON HALB). RÜTM VAHETU FÜÜSILINE. RÜTM PEAB OLEMA MASKEERITUD. Kogu primitivsuse käsitlus oma olemuselt rassistlik, imetlev rassism. Tänapäevane muusikakultuur ehitatud üles Afroameerika kultuuri väärtustele. N.K. Cole ja Hendrix. Etnilisi joooni rõhutamata, sulad kultuuri üldisemalt. Mustanahalisuse jooni hakati liialdama valges kultuuris. 20ndatel aastatel jazzis 50ndatel rokis. Valgete ootus, et oleks liialdatult neegrid. Karikatuurne protsess. 60ndate lõpus, nietchelikud impulsid, mustanahaliste kultuur. 11.11.10 Robert Johnsson, hinge müüs saatanale. Annad hinge ära, vastu saad kõikvõimsuse.
Nii möödus süües tund Ta hammustas ja limpsis Ja lakkus külma lund See oli tõesti maitsev Nii möödus tund ja tund Ei lumememme beebil Lumest küll ei saa Ta teab, et süües temastki Lumememm kord saab KINDAD KÄTTE, MÜTSID PÄHE, MUIDU ÕUE ME EI LÄHE. Lapsed tuppa tali tuleb, lumelell on õues ju. Linnud läinud lõunamaale, lilledel on surmakuu. LUMEMEMM Lumememm sa naljamees, Sul on punanina ees, Mustad silmad,must on suu, Nägu ümar nagu kuu, Kui sind paitab päikene, Sulad hoopis väikeseks. VIKERKAAR Päike õimis kiiri vihmaga, Nii valmis vikerkaar. Nüüd taevas teile säran ma Seitsme kirka värviga. LAUL KUUDEST Kui käes on jaanuarikuu, Siis alanud on aasta uus. Kui veebruarikuu on käes, Jääpurikaid sa räästas näed, Ja märtsikuu sees till-till-till, Meil näitab ennast lumelill. Jääd pika ninaga, ahaa, Sest nalja ja aprillis sasb. Ai-ai,ai-ai,ai-ai,ai, Ilm üsna soe on juba mais. Nüüd mere ääres päris pruun Võid olla, sest on juunikuu.
annaabi.ee 
