Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Kihisemine 60(50)-100
Kokku 37.5 100% Joonis 1: Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 64248123544 kohta. Põllumassiivi kontuurpunase joonega Joonis 2: Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. Siffrid: Klg: Gleistunud leetjas muld v°_1ls_360-80/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 60-80 cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kog: Gleistunud leostunud muld v°_2ls_330/v_1ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi paksusega 30cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. v°_2ls_3/v_2ls_3 Keskmiselt raudkiveeriseline, raske liivsavi. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. Go: Leostunud gleimuld k°_2ls_340-80/v_2ls_3 Keskmiselt raudkivid, raske liivsavi, paksusega 40-80cm. Keskmiselt veeriseline, raske liivsavi. M'': Õhuke madalsoomuld. Turba tüsedus 50-100 cm. Profiil: T - G. t_360-80/ s Hästi lagunenud turvas paksusega 30-80cm Savi
Ko 90/rls 9,86 29,2 KIg vls50- 25-30 II 0,815 0,32 80/r,ls Go vls30- th25-30 0,109 2,4 50/rls Kokku 33,8 100 Sifrite, lõimisevalemite ja muude tähisete seletused KI leetjas muld Ko leostunud muld Klg gleistunud leetjas muld Go Leostunud gleimuld V° veeris ls liivsavi r rähkne vls40-90/rls (KI,Ko lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-90 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi vls50-80/r,ls (Klg lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 50-80 cm, sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm,
Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60553445290 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Sügav madalsoomuld (M''') Profiil: T-Turba sügavus üle 100 cm ja mullaprofiil koosneb ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') Profiil: T-G Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm. Sügav madalsoomuld (M''') t_2100 keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 100cm.
K vls/rls - 1 3,5 KIg kls65-80/rls 24-28 0,3 1 KIg kls50-80/rls 25 4 14 Go kls70/rls 28 1 3,5 KOKKU: 28,3 100 Ko leostunud muld KI leetjas muld KIg gleistunud leetjas muld Lklg gleistunud nõrgalt leetunud muld K rähkmuld Go leostunud gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm sl saviliiv l liiv ls liivsavi v veeris r rähk kls40-60/r()ls väga nõrgalt raudkivine 40-60 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt (nõrgalt) rähkne kerge liivsavi kls60-100/rls väga nõrgalt raudkivine 60-100 cm tüsedune kerge liivsavi/ väga nõrgalt rähkne kerge liivsavi
vastuseks kõik kokku: 120 913,93 ruutmeetrit, mis teeb umbes 12,09 ha. Õige pindala oli aga näidatud 12,05 ha, seega on mõõtmisel väike viga sisse tulnud. Kõik arvutati mõõtmise tulemuste põhjal. Koreserikkaid rähkmuldasid oli sellel põllumassiivil kokku 16,9 %. Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on
............................................6 ....................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus........................................................................................ 7 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) (O)-AT-BmG-CG metsakõdu, toorhuumuslik horisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont, alaliselt liigniiske lähtekivim Gleistunud leostunud muld (Kog) A-Bmg-Cg huumushorisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) A-ELg-Btg-Cg huumushorisont, lessiveerunud
Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni. Põldu ei ole tarvis lubjata. Boniteet silma järgi on umbes 40-50 vahel(kaalutud keskmine põllumassiivil 44). Kuivendamisejärgselt sobib
90/r_3;_2ls Kr rls - - 0,05 0,5 Ko v0_1ls1_40- 25-30 I 5,12 54 70/r_3;_2ls_1 Kokku: 9,49 ha 100 % K – keskmise sügavusega rähkmuld KI – leetjas muld Kr – koreserikas õhuke rähkmuld Ko – Leostunud muld v0 – raudkivi veeris ls – liivsavi r – rähk r_2ls1_30/r_3ls – keskmiselt rähkne 30 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi r_2ls/r_3ls – keskmiselt rähkne liivsavi/ tugevasti rähkne liivsavi V0_1ls1_90/r_2ls – nõrgalt raudkivine 90 cm tüsedune kerge liivsavi/ keskmiselt rähkne liivsavi 3 v0_1ls1_60-90/r_3;_2ls – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ tugevasti;
kaardil kaardil Kh' Väga õhuke paepealne muld Tz Maetud muld Kh" Õhuke paepealne muld Tzg Gleistunud maetud muld Kr Koreserikas rähkmuld Gor Koreserikas leostunud gleimuld K Rähkmuld Go Leostunud gleimuld Kk Klibumuld GI Leetjas gleimuld Kor Koreserikas leostunud muld LPG Kahkjas leetunud gleimuld Ko Leostunud muld LkG Leetunud gleimuld KI Leetjas muld LG Leede-gleimuld
KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45% Go v°1ls260- 22-28 - 1,1 ha 4,15% 75/r1ls2 Kokku 26,49 ha 100% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 63353438305 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Šifrite ja lõimisevalemite seletused: Kl- Leetjas muld Ko- Leostunud muld Klg- Gleistunud leetjas muld Go- Leostunud gleimuld k°- raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v°-nõrgalt raudkiviveeriseline ls- liivsavi r- rähkne k°1ls160-90/r1ls1 – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi k°1ls155/r1;2ls1 - nõrgalt raudkivine 55 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kuni keskmiselt rähkne kerge liivsavi ls175/r1ls1 – 75 cm tüsedune kerge liivsavi/ nõrgalt rähkne kerge liivsavi
(27,79-27,20)*100/27,20 = 2,17% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 64648378481 kohta. Põllumassiivi kontuur on märgitud punase joonega. 3 Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil näidatuna ristiga. 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus 1.2.1. Šifrid KIg – Gleistunud leetjas muld KI(g) – Gleistunud küllastumata muld Krg – Gleistunud koreserikas rähkmuld Kog – Gleistunud leostunud muld Go – Leostunud gleimuld GI – Leetjas gleimuld k° - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm v° - nõrgalt raudkiviveeriseline v - veeris ls - liivsavi sl - saviliiv 1.2.2. Lõimised k°_1ls_260/v_2ls_2 – nõrgalt raudkivine 60 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline keskmine liivsavi v°_1sl – nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiv v°_2ls_270/v_2ls_3 – keskmiselt raudkiviveeriseline 70 cm tüsedune keskmine liivsavi/ keskmiselt veeriseline raske liivsavi
Visuaalne hinnang Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3.1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline, seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks, kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3] Üksikasjalik analüüs[1]:
ilmumisega. Üldiselt on Eesti mullastik suhteliselt mitmekesine ning see on tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, veeoludest jne Alltüüp: tüüpilised kamarkarbonaatmullad Variandid paepealsed mullad Rähkmullad Allvariandid: a) harilikud rähkmullad b) veerismullad c) klibumullad koresevabad karbonaatsed mullad Alltüüp: leostunud kamarkarbonaatmullad Variandid: koresevaesed leostunud kamarkarbonaatmullad süvapealised leostunud kamarkarbonaatmullad süvarähksed leostunud kamarkarbonaatmullad süvaveeriselised leostunud kamarkarbonaatmullad Alltüüp: leetunud ehk leetjad kamarkarbonaatmullad Variandid: koresevaesed leetunud kamarkarbonaatmullad süvapealised leetunud kamarkarbonaatmullad
kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Gleistunud leostunud muld (Kog) – Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahus 2 Gleistunud leetjas muld (KI(g)) – Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas.
60/r2ls1(s) M' t330-50/s t3/s 1,1 9,5 M'' t350-90/s t3/s 0,06 0,5 Kokku 11,56 100 Go1; M' (t330-40/s) Küllastunud turvastunud mulla ja väga õhukese madalsoomulla komplekskontuur, lõimiseks on häsi lagunenud turvas 30-40cm ning savi. Go (ls2) Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi. Go (ls2/r3ls2) Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi ja tugevalt rähkne keskmine liivsavi. Go (v01s40-60/r1s) Leostunud gleimuld, lõimiseks on 40-60cm savi ja nõrgalt rähkne savi. Go (ls140-60/r2ls1(s)) Leostunud gleimuld, lõimiseks on kerge liivsavi 40-60cm ja keskmiselt rähkne kerge liivsavi (savi). M' (t330-50/s) - Väga õhuke madalsoomuld, lõimiseks on väga hästi lagunenud turvas 30- 50cm ja savi.
Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-C või A-B-C. Huumushorisont ning lähtekivim, mille vahel on mõnikord ka sisseuhtehorisont. Leostunud muld (Ko) A-Bw-C. Huumushorisont, selle all metamorfne sisseuhtehorisont ja mulla lähtekivim. Leetjas muld (KI) A-El-Bt-C. Huumushorisont, selle all eluviaalhorisont, tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja mulla lähtekivim. Lõimisevalemid Kr Koreserikas rähkmuld r_3ls_1 tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Ko leostunud muld v°_1ls_145/r_2ls_1 nõrgalt raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge liivsavi tüsedusega 45 cm, selle all keskmiselt rähkne (sisaldus 10-20% mulla mahust) kerge liivsavi. KI leetjas muld v°_1?_2ls_170-80/r_2ls_1 nõrgalt (sisaldus 2-10% mulla mahust) ja keskmiselt (sisaldus 10-20% mulla mahust) raudkiviveeriseline (sisaldus 2-10% mulla mahust) kerge liivsavi tüsedusega 70-80 cm, mille all on keskmiselt rähkne kerge liivsavi.
1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim gleihorisondiga. Šifrid, lõimisevalemid ja muude tähiste seletused Sifrid, ehk mulla tähise nimetused: 1. KIg – tähistab gleistunud leetjas mulda. 2. KI – tähistab leetjas mulda. 3. Go – tähistab leostunud gleimulda. Lõimise valemid: 1. KIg: v°_1sl30-50/v°_1ls_120-40/v_1ls_1(70-80)
Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike,
Sellest tulenevalt on parema viljakusega maad põllumajanduslikus ja halvemad metsamajanduslikus kasutuses. Asulate ja tehnorajatiste alla jäävad sageli viljakamad mullad, sest inimasulad kujunevad parematele maadele. 4 3.Eesti mullastiku kaart 1.paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil moreenil), 6 leet-glei-liivmullad, 7 gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 9 madalsoomullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 11 lammimullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike,
piisav taimede varustamiseks mulla ja sademetega. Kr- Koreserikas õhuke rähkmuld Koreserikkad (rähk, veeris, klibu) alates pindmisest mullakihist, alusmullaks on kores või väga tugevasti koreseline materjal; Keemine kõrgemal kui 30cm; Profiil vähearenenud A-C; Puudub põhja- ja ülavette juurdevool; Produktiivne vee varu vähese mullapeenesevaru ja suure koresisaldtuse tõttu. See muld on põuakartlik ja seetõttu taimestik kannatab suve keskel veepuuduse käes. Ko- Leostunud muld Profiil savikumulatiivne, leostumise tõttu keemine 30-60cm-st sügavamal. Profiil A-Bm(Bt)-C Gleistumine puudub, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvelt. Puudub põhja-ja ülavete juurdevool. Kog- gleistunud leostunud muld. Profiil saviakumulatiivne A nõrgalt toorhuumuslik, leostumise tõttu keemine 30- 60cm sõgavamal võivad olla karedate vete tõttu küllastunud (ph alla 5,5 ) ning profiil differentseerumata.
25/r2 ls1 v°2 ls1 20-30/v°1 22-25 II 1,32542 11,01 ls2;s30/r3 ls2 Ko pindala ja 5,53206 45,97 osatähtsus kokku: Kokku: 12,03324 100% Selgitus Siffri selgitus: Kr- koreserikas rähkmuld; Kh''- õhuke peapaelne muld; K- rähkmuld; KI- leetjas muld; Ko- leostunud muld. Kivisus: Iga aste näitab kui suur on kivide maht m³/ha. Tabel 2. Kivisuse astmed. Kivisuse Kivide maht aste m³/ha I 2-5 II 5-20 III 20-50 IV 50-100 V 100-200 VI 200-500 VII 500-1000 VIII Üle 1000 Joonis 1. Põllumassiiv 42648298604. Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eestis. Lõimise valem Kr:
rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare
Go(GI) v°_2tls50- th 25-30 0,44 8 (85%/15%) 100/+tls(+s) Kokku 5,65 * 100 *Põllumassiivi pindala on Maa-ameti mullakaardi andmete järgi 5,66 ha. Mullastiku kaardirakenduselt mõõdetud tulemus on 5,65 ha. Mõõtmise veaprotsent on 0,2. Sifrite ja lõimisevalemite seletused KIg gleistunud leetjas muld LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud muld LPg gleistunud näivleetunud muld Go leostunud gleimuld GI leetjas gleimuld vo raudkiviveeris v paeveeris ls liivsavi sl saviliiv tls tolmjas liivsavi s savi th toorhuumus v°_2ls_160-100/v_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi, tüsedusega 60-100 cm, millele järgneb keskmiselt paeveeriseline kerge liivsavi v°_2sl70-80/v°_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline saviliiv, tüsedusega 70-80 cm, millele järgneb keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi
roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimuld Leetunud mullad Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva
Lõimised: v°_3sl30-60/v°_3ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 30-35cm Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga ainult huumushorisondi tüseduse koha pealt. Sügavkaeve nr. 4 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6476572 Y: 656673 Maakasutus: Võsastunud põllumaa Taimkate: Võsa Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: ls157/sl18/v2krl pH: 5,6 Keemine: Alates 57 cm Horisondid: A-B-C A (0-57 cm); B (57-75 cm); C (75- cm) Huumus: 2,5% Struktuursus: hea Mulla nimetus: Leostunud muld Ko Kasutussobivus: Universaalse kasutussobivusega. Ideaalne põllumaaks. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil
järv. Jõgevamaal on arvukalt jõgesid, maakonda läbivad pikemad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi ja Navesti jõgi . Põltsamaa- Jõgeva ümbruses pinnavormides vahelduvad nõrgalt lainjad moreentasandikud, kohati väikevoorte ja soostunud aladega. Moreen liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. Moreentasandik liustikutekkeline tasane ala, mille pinnakatte moodustab valdavalt moreen. Mullastik- Eesti viljakamad põllumullad/ põllualad- leostunud ja leetjad mullad. Lähtekivimis domineerib karbonaatne liivsavimoreen. Madalamatel aladel gleistunud mullad Põltsamaa ja Pedja jõe ümbruses esinevad üleujutused. Leostumine Leostumine- (aluste) lahustumine ja laguproduktide väljauhtumine mullast läbinõrguva veega - mulla mass väheneb (maapind alaneb). Leostunud muldade pindmine osa (vähemalt 30 cm kihis) on leostunud vabadest karbonaatidest · NB! Leostunud muldade
K Rähkmuld sl K' Väga õhuke rähkmuld ll K'' Õhuke rähkmuld ll K''' Keskmise sügavusega rähkmuld ll Kr Koreserikas rähkmuld ll Kk Klibumuld ll Ko Leostunud muld sl Kor Koreserikas leostunud muld sl KI Leetjas muld sl LP Kahkjas muld (Pruun kahkjas muld) jk L(P) Hele kahkjas muld jk LkI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk
jõkke, mis on Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed. Kamari paisjärv Pedja jõgi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muld-ja taimkate Peaaegu kogu maastikurajoon kuulub Adavere mullastikulisse mikrorajooni. Selle kõrgematel aladel valdavad leostunud (8,9%) ja leetjad (12%) liivsavimullad, kuid kõige ulatuslikumaid alasid hõlmavad sama lõimisega gleistunud leetjad ning gleistunud leostunud mullad (23%), samuti on gleimuldi väga palju (25,3%). Põllumaadel on kõige suurem osa leetjatel (26,8%) ja leostunud muldadel (17,1%). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko) G(CG) - mulla lähtekivim (gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes gleimuldades) Küllastunud turvastunud muld - Go1 Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5. Selle ühikuga on liidetud ka koreserikka profiiliga variant. Profiil: T(AT)- G- CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid. T(AT)- turbahorisont soo- ja turvastunud muldadel (toorhuumuslik horisont gleimuldades)
NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega, millele lisatakse numbrilisi ja tähelisi indekseid. Metsakõdu O Huumushorisont A Turvase pindmine horisont T Toorhuumuslik horisont AT Väljauhtehorisondid ehk elluviaalsed horisondid E Lessiveerunud horisont EL Sisseuhtehorisondid ehk illuviaalsed horisondid B Automorfse rauarikas horisont (omane näivleetunud muldadele) Baf Metamorfne sisseuhtehorisont (omane Kesk-Eesti leostunud ja Lõuna-Eesti rähkmuldadele) Bm Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega.
Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) v1sl/v1ls (raske savilliv ning raske liivsavi). Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A-nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi keskmise sügavusega ja sügavaid leostunud Kujunenud 2-kihilisel lõimisel (liivad ja saviliivad liivsavidel või liivsavid rasketel liivsavidel ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle ülemises osas ülaveest tingitud gleistumine (võib näha ka roostetäppe või gleilaikusid). Perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee taseme. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel kuivendamist vaja ei ole
Leetmuldi esineb eriti okasmetsades. ) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont - kõrge põhjavesi - savine SOOMULD - 30cm turbahorisonti LAMMIMULD - kabla väändu üleujutuse aladel TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud ERODEERITUD- Lõuna Eestis, kõrgustikel , kus on huumushorisont ära uhutud. ELUJAOD e. pealeuhtemullad - mäejalamitel,nõgudes , paksu huumushorisondiga muld Eesti viljakaimad mullad on leostunud ja leetjad mullad. Kesk Eestis ja Pandivere kõrgustiku ümbrus. MULLA KAITSE * Muld tekkib väga aeglaselt * MINERAALVÄETISED N: Mg, B, Ca *ORGAANILISED VÄETISED (kasulikum) N: sõnnik * Lõuna Eesti ja Kagu Eestis on happelisemad mullad , selle vastu aitab tuhk. * Võsastumine ja umbrohi- põllumajanduse vähenemine *Mahepõllumajandus- looduslikud ja taimsed vahendid. Tooted kallimad, sest saagikus pole nii suur.
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt
Metsas leidub kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud. Esinevad sõnajalad, samblikud, õrn lemmalts, jänesekapsas, laanelill, palusammal, mustikas ja pohl. Selles kohas, kus oli tehtud sügavkaeve reljef tasane, katvus 30%. 8 4. Muldkatte koosseis 4.1 Muldade liigiline koosseis Uuritaval alal Tarvastu vallas on enamleevinumateks mullaliikideks haaritavatel aladell on gleistunud leetjad mullad, leostunud gleimullad ja leetjad mullad ( Joonis 7; Lisa1). Joonis 7. Muldade liigiline koosseis 4.2 Muldade lõimislik koostis Rohumaal tehtud sügavkaeves ülemises kihis oli kerge liivsavi ja alumises kihtides oli raskema lõimisega muld gleistumis tunnustega ( gleilaigud ja rostetäppid), mis on põhjustatud ajutise liigniiskuse pärast. Põllumaa sügavkaeves ülemine kiht oli ka kergema lõimisega ja allpool raskema lõimisega. Selline lõimise jaotumine on ilmselt
v. Ämblikud c.vi. Seeneuss d. Mullaelustik d.i. Seened d.ii. Bakterid d.iii. Väheharjasussid 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i. Toitainete vaene (leostunud) e. Päikesevalgus e.i. Päikesepaisteline f. Teised elusorganismid f.i. Seened g. Happesus g.i. Happeline 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? a. Metsa mahavõtmine keelatud 4
Mulla kirjeldus: mulla struktuursus on hea. Huumusesisaldus 3-3,5%. Aumistes kihtides esinev koresus neutraliseerib mulda. Keemine alates 35 cm. A- huumushorisont. 0-30(35) cm. Lõimis: liivsavi 1s 1, ls1. Happesus: 6,8 pH. Esineb kive- v01 Bw- metamorfne sisseuhtehorisont. 30-75 cm. . Lõimis: liivsavi 1, ls1. Happesus: 6,8 pH Esineb savistumist. k°3 - tugevasti koreseline. C- lähtekivim. 75- cm. Lõimis: liivsavi 2, ls3 . Happesus: 6,5 pH. Mullatüüp: Ko, leostunud muld Mulla lõimisevalem: v°_2sl_10-30(35)/k°_3sl_130-75/k°_3ls_3 Maa hinnanguline boniteet: 55 hp. Alghindepunktiks on 74 hp. Mahaarvamised:mulla koreselisus 14%; maa kivisus 7%; madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: Ko, leostunud muld, v°_3sl40/v_3ls_1, huumushorisondi tüsedus: 30 cm. Sügavkaeve nr. 3 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.76" N ; 26° 40' 52.68" E , 50 m. merepinnast
rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena pruunikas-hallil või kollakas-pruunil karbonaatsel liiv-savi või savi-liiv
Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld, sest profiilis on savikumulatiivne Bm horisont ja gleistumine puudub, aga mulla veehoiuvõime on piisav taimede vee varustamiseks (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks on sinilille ja huumusprofiiliks on värske mull. Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta. Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta. Teine kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 2. Teise kaeve asukoht (märgitus ristiga).
sisemaal. Veestik Sakala kõrgustiku kõrval(idas) paikneb eestis üks suurimaid järvi Võrtsjärv. Suuremad jõed mis on tekkinud Sakala kõrgustikule on Halliste ja Raudna. Sakala kõrgustikule jääb ka paar suuremat järve. Üks neist on Viljanid järv ja teine Veisjärv. Vanad orud täituvad ka kevadel veega, aga suve algul kuivavad nad uuesti peaaegu ära ja alles jäävad kõigest veesilmad. Muld ja taimkate Seal on leostunud ja leetjad mullad, mis on Eesti vanimad ja kõige paremad põllumullad. Nad on tekkinud aladel, kus pinnakatteks on paks moreenikiht, mis loob eeldused soodsa niiskusreziimi kujunemiseks. Leostunud ja leetjad mullad on rohkem levinud ka Pandivere, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Peale selle on seal ka teist sorti mulda. Näivleetunud mullad. Lähtekivimiks on punakaspruun moreen. Põllupidamiseks on need keskmise või kõrge viljakusega mullad, kuid vajavad perioodilist lupjamist
Paepealne turvastunud muld Rähkmuld kõrgemal kui 30cm 6,5-7,5 Klibumuld kõrgemal kui 30cm Gleistunud rähkmuld kõrgemal kui 30cm 6,5-7,5 Gleistunud klibumuld AT või vahetult selle Rähkne gleimuld alt Rähkne turvastunud muld Leostunud muld Alates 30 60 cm 67 Gleistunud leostunud muld Aates 30-60 cm 67 30-60cm, võib ka Leostunud gleimuld puududa 6,5-7 Küllastunud turvastunud muld 30-100 cm Leetjas muld Alates 60 100 cm 5,5-6
Pinnalt K’ väga õhuke rähkmuld A-C-(O); A<10cm, huumus 4-6%. või K’’ õhuke rähkmuld A-C-(O); A=10-20cm, huumus 4-6%. 30cm ulatuse K’’’ keskmise sügavusega rähkmuld A-Bm-C; A=20-30cm, huumust 4-6%. K’’’’ sügav rähkmuld A-Bm-C; A>30cm, huumust 4-6%. Kk klibumuld (ümardunud servaga räha tükid, veerismuld- sarnane rähkmullale) 30-60cm Ko leostunud muld A-Bm-C; huumust 2,7-4%. 60-90cm KI leetjas muld A-EL-Bt-C; huumust 2,7-4%. LP näivleetunud hele: A-El´g-Bt-C huumust 1,9-2,5%. pruun: A-Baf-EL´g-Bt-C LkI nõrgalt leetunud muld A-(E)-B-C; A>5cm, E<5cm, huumust<2%. LkII keskmiselt leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E=5-15cm, huumust<2%. LkIII tugevasti leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E>15cm, huumus<2%.
ROHTLAMULLAD KATI AAVIK KP-13B PROTSESSID • SOOSTUMINE- Liigniiskus toob kaasa mulla õhusisalduse vähenemise, kahjustab mikroorganismide elutegevust. • GLEISTUMINE- Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. • TURVASTUMINE- Lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. KASUTAMINE • Kasutatakse mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. TÜÜBID • Harilik • Tüüpiline • Leostunud • Karbonaatne • Lõuna LEVIK • Mustmullad on levinud Euraasia Lõunaosas. • Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. • Lõuna-Ameerikas on nad Argentina lõunaosas ha Tšiili lõunaosas eelmäestikutes. TÄNAN!
1.4 Laanemetsad viljakad kasvukohad. Jänesekapsa kasvukohatüüp kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaaziga, leetunud või näivleetunud mullad. Puistud kõrge tootlikkusega, enam levinud kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas: jänesekapsas, laanelill. Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne. Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud. Alusmetsas kuslapuu, pihlakas, vaarikas; alustaimestik liigirikas: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas. Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis. 1.5 Salumetsad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veereziim
Halliste vallas, Mulgi külas, Lilleorus. Kasvatatakse lambaid ja munakanu ning toodetakse liha. 6. PRIA 2015 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 2,06 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 28% 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad Gleistunud kahkjas leetunud muld – LPg ja Kahkjas leetunud gleimuld - LPG. Vähem on kahkjat leetunud muld – LP, Leostunud ja leetjat gleimulda – Go ja GI. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik Mul Mulla Lõimis Lõimis Huumushori Pindala( Muldade d nimetus 2 sondi ha) % tüsedus LP Kahkjas leetunud v°_1sl40/v°_1ls_ v°_1ls 20-25 4,1000ha 55,86%
Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega põllumullad. *Gleimullad- suurima levikuga. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või kestva ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Leet- gleimuldadel kasvavad männikud.Lubjarikkal morenil kujunenud leostunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. *Soomullad- laialdase levikuga, jagunevad samamoodi nagu sood(madalsoo-,siirdesoo- ja rabamuldadeks), Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. *Lammimullad- tekkinud üleujutuste tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes
Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K raskema lõimisega, kohtai ka P. Veereziim stabiilne ei kogune ülavett. Lõimis: sl, l, kr. Harimiskindlad. Tervaili,Kartul, Põldhein. Hea veeläbilaskega. pH 6,0-7,0. Wakt=140- 160mm
Kaitseala suurus on 11 200 hektarit. Kihnu Madal ja tasane, kuni 8,5 m üle merepinna ulatuv liivase ja kivise pinnaga saar pindala 16,4 km² Asustus: umbes 500 inimest Selle kõrgemat liivast osa katavad männikud (12%) Mere ääres esinevad ulatuslikud rannaniidud Looduslikud veekogud puuduvad, esineb ajutisi rannajärvi. Mullad: leostunud ja leetjad. Saart piiravas meres on üle 50 pisisaare Ruhnu Pindala 11,4 km², Asustus: umbes 60 elanikku Saar on voorelaadse seljandiku veepealne osa. Saare kõrgemat (kuni 29,6 m) idaosa liigestavad luite ja rannavallid, kirdes mere rannikul esineb kuni 4 m kõrgune rannaastang. Saare lääneosas on madal niitudeala. Ruhnu idaosa katavad enamasti männikud Veekogusid ei ole Mullad soostunud, veel kamar ja leetmuldi ning rannikul (läänes) sooldunud muldi
1,6%, harit. 23000 ha ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge prod. metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr., nõrgalt happeline reaktsioon, boniteet I,II-IV,V kl. sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad KI 97000 ha e. 2,4%
o leetja mulla (KI), vähem ka leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud 5 näivleetunud muldade (LP) areaalidega. Muldade lõimis on tüüpilisena kahekihiline pealpool kobedam saviliiv ja allpool tihkem liivsavi. Sakala kesk- ja põhjaosas on ülekaalus viljakad leetjad, lõunaosas kahkjad mullad. Põllumaade huumuskate on keskmiselt 28±3 cm. Karbonaatsel moreenil kujunenud leetjatel (KI, Kig) ja leostunud (Ko, Kog) muldadel on huumusesisaldus huumushorisondis 2,7-2,9%. Kahkjatel muldadel on huumust 1,9-2,4% ja nad on keskmise viljakusega. Niiskete muldade ulatuslik esinemine on oluliselt põhjustatud sellest, et pärast jääst vabanemist jõi lamedalaeline kõrgustik mõneks ajaks kohalike jääjärvede vete alla. Jääveed on ulatunud kuni 83 meetrini üle nüüdisaegse merepinna. Sellel ajal toimus vees kõrgematel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
