Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Paekivi on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne.Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise
biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja 1 ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi. Kasutusalade järgi liigitatakse lubjakivi: 1) Tehnoloogiline lubjakivi 2) Ehituslubjakiviks 3) Täitelubjakivi Kasutamine Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks,
Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL Ekspeditsioon pankrannikule, karstialale, joale vm vastavalt võimalustele
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja Haanja(kõrgeim tipp Suur Munamägi 318 m.) kõrgustikud . Kulutuskõrgustike välimus sõltub aluspõhjast, need on tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid . Kuhjekõrgustike välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod . Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud . Eestis on nt. Harju lavamaa ja Viru...
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
Mammoth springs'i (mammutiallikad) moodustavad umbes 50 värvikat kuumaveeallikat, mis toovad Yellowstone'i rahvuspargi kriiti sisaldavast aluspõhjakivimist tulist vett maapinnale. Tuline aurav vesi lahustab sügaval maa all aluspõhjakivimit ja kannab selle maapinnale, kus see pärast vee jahtumist sadestub valge mineraalina, mida imetatakse allikalubjaks. Sadestunud mineraal annab igale allikale ainulaadse kuju ja välimuse ning senikaua, kuni kuum vesi voolab, muutub ka iga allika välimus. Allikalubi on sadestudes valge, aga allikates elavad kuumust eelistavad bakterid ja vetikad annavad terrassidele säravkollase, pruuni,või rohelise värvi. Mammoth Springs'i vesi pärineb Yellowstone'i nõlvadele ja kaugemalegi langevatest vihmadest ja lumesulamisveest, mis nõrgub sügavale maapõue ning kuumeneb seal sulast magmakehast eralduva soojuse mõjul enne maapinnale tõusmist. Kasutatud kirjandus: Tiit Kuningas ,,USA. Ameerika ühendriigid'' 2001 lk. 257-259
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO 3). Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Niimoodi moodustub näiteks allikalubi. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu ...
*Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud.
sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes
Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased: Eestis nt. turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv,
Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv,tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisald. Alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt. Turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. * (9) Mis on põhjavesi? kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, pv on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid,
andma. Soomuldade keemiline koostis madalsoomuldades lämmasikku kõige rohkem, rabaturbal kõige vähem lämmastikku. Kaltsiumi, fosfori suhtes turbamullad vaesed vaja juurde anna. Kasutatakse kasvusubstraadina ilutaimede puhul ja kurkide-tomatite jaoks. Lehtsamblaturba pH köige suurem. Turbasamblaturvas kõige toitainetevaesem. Madalsoomullad tekke iseärasused. Üle 30 cm turbahorisonti mis on tavaliselt T2 või T3. Põhjaks võib olla allikalubi, savi või liiv alumisi mineraalseid kihte märgitakse G-ga. Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust, lehtsammaldest. Toituvad põhjaveest ja üleujutusveest. Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all. 13,8% kogu maafondist, 7,8 protsenti haritavast maast, 55 protsenti Eesti soodest. Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna 6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
kandevõime. (Jäme purdpinnas on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu) Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitatakse: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv,
Allikalubi esineb ka koos soosetetega. Diatomiit- põhiliselt mikroskoopilistest ränivetikate kodadest koosnev poorne sete, mis sisaldab veel terrigeenset materjali orgaanilst ainet. 10. Milline on pinnaste klassifikatsioon EVSi järgi? · Kalju (Eestis lubjakivi, dolomiit, mergel, liivakivi) · Poolkalju (Eestis osa liivakivisid ja enamik paleosoikumisavisid) · Jämepurdpinnased (kruus, killustik) · Peenpurdpinnased (liivad, savid) · Eripinnased (muda, allikalubi, järvelubi, turvas, sapropeel) · Tehispinnased (täide, tööstusjäätmed, kultuurikiht, prügi) 11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus, poorsustegur, küllastusaste. (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)läm...
*Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Sootasandikud: tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. *Soode pinnavormid on laukad, älved, rohu-ja samblamättad. *Loomade tekitatud pinnavormid: sipelgapesad, loomarajad. *Inimeste tekitatud pinnavormid: põlevkivikarjäärid, tuhaplatood, aherainemäed ehk terrikoonid. MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Mida nimetatakse maavaradeks? *Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud.
Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas,
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalo...
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...
Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja- Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete veekogude settes võivad olla liivad (Audru ümbruses), savid (viirsavid). Savi on aterjal, kus osakeste läbimõõduga alla 0,01 mm osatähtsus ületab 50% kogu massist. Järvelubi on tekkinud organismidest, allikalubi vees lahustunud mineraalide sadestumisest. 3)metamorfsed kivimid ehk moondekivimid- tekivad tard- ja settekivimitest, kui need satuvad täiesti uutesse tingimustesse (kõrge rõhk ja temperatuur), leiab aset lähtekivimite metamorfoos ehk moondumine. Näiteks tekib liivakivist kvartsiit. Moondekivimid on vastupidavad. Mineraalide ja kivimite murenemine Mineraalid ja nendest koosnevad kivimid looduses alluvad mitmesugustele mõjutustele ja vastavalt
Settekivimid sisaldavad tihti ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid – kivistisi e. fossiile. Settekivimites valitsevad maapinnalähedastes tingimustes vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, savimineraalid, raudoksiidid, kaltsiit jne. keemiline setend – veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad. Sellisteks setenditeks on nt. kips, haliit e. kivisool ja anhüdriit. Keemiliste setete hulka kuulub ka allikalubi ja osa lubjakivist. Keemiliste protsesside kõrval võivad setendite juures tähtsat osa mängida bioloogilised protsessid. Sel juhul on tegemist biokeemiliste setenditega. Biokeemilistest setenditest on levinuimaks karbonaatsed settekivimid – lubjakivi, dolomiit, mergel metamorfism – moondumine Biokeemilised settekivimid on tekkinud elusorganismide skelettidest, kodadest. Lubjakivid, dolomiidid tekivad organismide kaasabil moondekivim e
nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisalda-vad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 2.2. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Pinnase põhiomadused määratakse katsete teel välitingimustes või laboratoo-
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
· kalda- ja põhjasetted · jaotatakse kolme rühma: orgaanilised, karbonaatsed ja terrigeensed Jõetekkelised setted: · sängi-, kalda-, lammi- ja soodisetted · paksus ja terasuurus on väga erinev Deluviaalsetted: · uhtsetted · peeneteralised · liivsavid ja saviliivad · levinud liigestatud reljeefiga aladel Raskusjõutekkelised (gravitatsioonilised) setted: · pankade jalamil rusukalle · jämepurruline materjal Põhjaveetekkelised setted: · allikalubi · leidub peamiselt oruveeru jalamil Eluviaalsetted: · oma tekkekohal tekkiv purdmaterjal · esinevad paepealsel sorteerumata kivimiklibust murendina Elutekkelised (biogeensed) setted: · jaotatakse loom-ja taimetekkelisteks seteteks · turvas, diatomiit · Turvast ei saa olla tekkinud enne jääaega (aga kui oli, siis see hävines ära). · Diatomiit on pärastjääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest
(%) järgi: 1)saviliiv 1 < Ip <= 7; 2)liivsavi 7 < Ip <= 17; 3) savi 17 < Ip kasutame, et leida tabelist 1, mis rhujaotustegur. Asetades Kolmtelgse survega teimides tekitatakse esmalt kambris mingi surve 3,1. See Eripinnased on need, mis ei kuulu kruusa, liiva või savipinnaste hulka, näiteks koordinaatide algpunkti koormatud ala keskpunkti, saab leida pinged mõjub pinnaseproovile igast küljest, nii et radiaal- kui ka vertikaalsurve on allikalubi, järvelubi, diatomiit, turvas jne. Tehispinnased on inimtegevuse keskpunkti läbival vertikaalil: z=*p, kus suurused on toodud tabelis. mõlemad 3,1. Seejärel suurendatakse vertikaalsurvet kuni pinnas puruneb. tulemusel tekkinud täitepinnased. Need saab liigitada: 1. olmeprügist, Rõhujaotustegurid ja 1 on omavahel seotud: =41. Piisab 1-st