vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad Soometsa tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbahorisondi olemasolu. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask). Nt Ilumetsa *Lodumetsad Lodumetsad on niisked lehtmetsad, mis perioodiliselt üle ujutatakse. Põhjavesi on tõusnud, mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Tavaliseks puuliigiks siin on sanglepp, kuid temaga koos kasvab ka mitmeid muid liike, nagu hall lepp, kuusk, kask, tamm, rida erinevaid põõsaid.
samblad/samblikud ning puurinne 2) Laanemets Viljakam muld, puurinne, rohurinne, samblad/samblikud 3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele,
Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse Levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes Saaremaa 5 6 Elukohakirjeldus Kaugel inimasustusest Lodumetsad ja segametsad, nõmme- männikud Vana ja tugevate okstega puu Madalad, varjulised (voolu)veed 7 Eluviiside ja paljunemine Saabuvad aprilli algul Pesade kasutamine 4 muna Haudumine poolteist kuud Pojad lahkuvad pesast ühe kuu jooksul 18-aastaseks,loomaias kuni 30- aastaseks 8 Kaitse ja ohustatus Väga suur tähelepanu
Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa Looduskaitsealad 20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa MKA) Türi linn Soomaa Soomaa Rahvuspark Tänan kuulamast! Maardu 2012
praktiliselt ei leidu. Palude samblavaipa asendavad samblikud. Näiteks põdrasamblikud ning kohati isegi islandi käokõrv. Nõmmemetsades on võimalik leida pohli, siiski kõige sobivamad on need metsad leesikatele ja kanarbikkudele. 9 July 22, 2012 Footer text here 10 July 22, 2012 Footer text here Lodumetsad Enamasti leidub neid metsatüüpe orgudes ja lammidel. Valitsevaks puuliigiks on sanglepp. Märja kasvupinnasega alustaimestikule on iseloomulikud varsakabjad, soovõhad, mitmed tarnaliigid, konnaosi ja angervaks. 11 July 22, 2012 Footer text here 12 July 22, 2012 Footer text here Niidud
Jussi 2ha 9,5m Halb Väga vaene Mustjärv Metstoa 1,7ha 14m Hea - Ümarjärv Joonis 3. Kõrvemaa raba IV. Metsafond Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. · Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on suures osas põllustatud (Eesti Entsüklopeedia 2011 Järva Maakond 2013). Joonis 3. Männimets V. Puhkealal korraldatavad kultuurisündmused Kõrvemaal on võimalik osaleda erinevatel üritustel ja aega sisustada mitmete
pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib
• Liivi-lahe rannikumadalikul on palju rabasid. • Suurimad neist on: • Lavassaare raba 21868 ha • Nätsi-Võlla raba 10975 ha http://www.kylauudis.ee/tag/jalgrattam atk/ http://3.bp.blogspot.com/ ykpz0AiwNQY/UDNhOpLc2wI/AA AAAAAAAlY/P58t9xIDc6E/s1600/_ DSC5176.jpg Geobotaaniline liigitus • Lääne-Eesti niidud ja puisniidud • Vahe-Eesti rabad ja lodumetsad. http://makanature.blogspot.com/2010/06/kadakatakssaxicola rubetra_22.html Mullad • Liivi lahe rannikumadalikul on glei- ja leet- gleimullad. • Gleimuld- pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid. • Leet-gleimuld- alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld http://bonnieplants.com/library/articles/soilsoilbuilding/
3.Tammiku raamatukogu Jõhvi ajalooline ülevaade Looduslik asukoht ja asustuse tekkimine Jõhvi linn asub samanimelise aluspinnalise kõrgustiku (tegemist on Pandivere nn "väiksema vennaga") kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang (nn Kukruse kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar- karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest.
Eesti liigirikka taimestiku tegurid: 1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid, kuused, arukased, põõsasteks on kadakas, vaarikas, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad
hävimisohus liikide kaitseks (Lapp, 2001). Praegune kaitseala soomaastik on suures osas vetest piiratud, läbistatud ja immutatud- ühtekokku voolab seal 12 jõge, oja või kanalit. Eriti huvitavad on Suur-Emajõe 55 10 vanajõge. Emajõe sootides Alam-Pedjal kasvab oluline osa Võrtsjärve ja mingil määral ka Peipsi latika ja haugi järelkasvust (Kuresoo, 1998). Iseloomulikud on suured, erineva geneesoga rabad, ulatuslikud soo- ja lodumetsad, lammimetsad ja- niidud. Hästi on säilinud sanglepa-künnapuu-lammimetsad (Lapp, 2001). Luha äärsetes metsades pesitseb mitmeid paare väike-konnakotkaid ja meil üliharuldane suur-konnakotkas (Kuresoo, 1998). Nigula raba Nigula on väikesepoolne ja ilus Lääne-Eestile tüüpiline raba (Kuresoo, 1998). Raba pindala on 4651 ha (Aasma, 2008). Nigulale annavad võlu otse rabaservas paiknev Järve järv ja põlismetsaga kaetud soosaared (Kuresoo, 1998). Nigula raba liideti Ramsari alaks 17
Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad. Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel. Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel. Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad salumetsa kooslused taastuma. Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud. Väärtuslikumad ja kuivenduse mõjuta madalsoometsad esinevad peamiselt Ähijärvest läände ja lõunasse jäävatel aladel. Lodumetsi esineb rahvuspargis läbivoolulistes lohkudes väikeste puistutena Liivalumbi ja Aruküla-Labassaare sihtkaitsevööndites.
(Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel). 13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed? Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill. Alustaimestiku taimed on varjulembelised. Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed. 13)Kus asub Lahkme-Eesti ja millest on tulnud selline nimetus? Lahkme-Eesti asub Pandivere kõrgustikul. Selline nimetus on tulnud sellest, et sealt saavad alguse väga mitmed jõed ja see on väga allika rikas koht. 14)Mil viisil on eesti loomastikku rikastatud? Sisse toodud ning siin kohastunud: kährik, kobras, oudatra. Juhukülalistena: vaal, delfiin, kaljukass.
laanemetsad, mis levivad peamiselt saviliivase moreenkattega kuplistiku aladel. Karulale omaseid sürjametsi võib leida pärandkultuurmaasikku jäävate kuplite pealt, kus muld on karbonaadirikas ja läbi kuivav. Salumetsad kasvavad viljaka mullaga aladel. Kuna sellised mullad on enamasti ülesharitud, leidub salumetsi peamiselt vaid järsematel nõlvadel, mida oli raske põllumajanduslikult kastutada. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad kekmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Karula rahvuspargis on registreeritud 98 sambliku liiki, millest ühtegi pole kantud punasesse raamatusse. Harvaesinevatest liikidest on leitud sinakat härmasamblikku ja Rei porosamblikku. Samblaliike on Karula rahvuspargist leitud 157, millest kaheksa on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Haruldaseim on läikiv kurdsirbik. Inimpelglikke liike on registreeritud 26 ning turbasamblaid on leitud 24 liiki.
kooslused. Metsasus on suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. Aegviidust põhjas asub omapärane Jussi nõmm koos Eestis ainulaadse looduskooslusega, mis on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel esinevad männikud ning liigniisketel aladel jõekallastel kasvavad lodumetsad (sanglepad, kased). Metsased madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja moreentasandikega põllumajandusalasid. Kune Kõrvemaal on Ida- ning Lääne-Eestile iseloomuliku taimkatte looduslik piir, võib seetõttu seal leida mitmeid nii valdavalt ida- kui läänepoolse levikuga taimeliike. Detailse uuringu ja liiginimekirjad kaitseala taimestiku kohta on 1991 aastal koostatud Tallinna Botaanikaaia poolt
Mõnel pool 39 Põhja-Norras ja Mandzuurias kasutati risoomi toiduks, ilmselt laguneb mürk ületalve hoidmisel. ANGERVAKS Filipendula ulmaria; nime päritolu: filum niit, pendulus rippuv; ulmaria jalakalehine, sõnast ulmus jalakas. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: soised alad, luhad, jõe-, järve-, oja- ja kraavikaldad, metsaservad, puisniidud, lodumetsad, raiesmikud, vahel massiliselt. Eelisteb niiskeid ja märgi läbivoolulisi viljakaid muldi. Angervaks on kuni 1,5 m kõrge, roomava risoomiga püsik. Vars tihedalt lehistunud, sooniline, alaosa puitub. Lehed suured, 10-25 cm pikad, katkestunult sulgjad, pealt tumerohelised, tipmine leheke teistest suurem ja hõlmine. Õied valged, suurtes õisikutes, mille harud on eri pikkusega. Magus mandlit meenutav lõhn meelitab ligi tolmeldajaid, eriti kärbseid, kes toituvad
vähenes ja kuusikute leviala laienes Mulla viljakus tõusis ning tänu sellele muutusid valdavaks laialehiste puude ülekaaluga metsad. Atlantilisel kliimaperioodil saavutasid laialehised metsad kõrgema reljeefiga kohtades Eestis oma leviku maksimumi, kohati isegi valge pöök. Jõe orgudes ja järvede kallastel levisid tihedad lammimetsad, seal kasvasid jalaks, tamm, pärn, künnapuud, lepad. Kõrge põhjaveega aladel, niisketes kohtades kasvasid lodumetsad, kased ja sanglepad. Saartel kasvas tõenäoliselt harilik pöök. Põhja ja Loode Eesti olid teistmoodi, neid katsid ka metsad, kus domineeris tamm. Männikud kasvasid eelkõige Ida- ja Kagu Eestis. Perioodi lõpupoole muutus kliima kuivemaks ning rabade areng aeglustus. Subboreaalne kliimaperiood 3000 500 aastat e.Kr. oli suhteliselt soe, kuid perioodi keskel kliima jahenes. Esimesel poolel algas intensiivne kuusikute laienemine ning kuusest ja
Markantsemad näited sanduritest on Männikul ja Elvas. Taimkattest valitsevad nõmme ja palumännikud. 9. Viirsavitasandike maastik: Esinevad kunagiste jääjärvede levikualal, peamiselt LääneEestis. Reljeef madal ning alad on liigniisked. Jõgedevõrk tihe ning tänu madalale reljeefile esineb tihti üleujutusi. Muldadest dom. soostunud kamar ja lammimullad. Põllumaad tugevasti kraavitatud. Metsadest valitsevad laane ja lodumetsad, esineb palju soid. 10. Jääpaisjärvetasandike maastik: Maastik mandrijää sulavete levikualal, peamiselt Kõrvemaal, Alutagusel, Võrtsjärve ja Peipsi nõos. Reljeef tasane, pinnakatte mood. veekogude setted. Esineb samuti palju üleujutusi, suurem osa antud aladest soode all, seetõttu dom. soostunud mullad. Metsadest: laane, salu, madalsoo ja palumetsad. 11. Mereliivatasandike ja luiteahelike maastik:
*Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas. *Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed. Niidud Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. *Jagunevad: heina-ja karjamaadeks. *Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite.
Samuti leidub looduskaitsealal arvukalt laukaid ja väiksemaid soojärvi. Rikkaliku vetevõrguga kaitsealal on esindatud Euroopas kaitset vajavad vee-elupaigad: jõed ja ojad ning huumustoitelised järved või järvikud. [] Samuti kuulub Puhatu Natura 2000 võrgustikku, sest seal leidub sellele võrgustikule olulised siirdesoo- ja rabametsad, vanad looduslähedased (ka läänetaigaks nimetatud metsad), soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud, laialehised lammimetsad, lammi- lodumetsad ja vanad laialehised metsad. [] Puhatu metsade, soodega, Poruni jõe, mitmete liikide ja kauni maastikuga saab tutvuda selleks ette nähtud matkarajal, mis on 70km pikk, sellest ainult jalgsi liikumiseks on 13km, ülejäänud osa on võimalik ka rattaga või autoga läbida. Kaitsealal on võimalik korjata marju ja seeni (va keelualal). Telkida ja lõket saab teha selleks ettenähtud kohtades. Keelatud on korjata ja häirida kaitsealuseid liike. []
Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib põhjustada puuliikide vaheldumist. Loomastikust oleneb puistute juurdekasv ja puidu kvaliteet, puistute eluiga ja vastupanuvõime mitmetele kahjulikele teguritele (torm, põud). Lindude jaoks on toitumis- ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus. Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu- ja lodumetsad. Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr, pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha.
*Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja kuivendatud soometsad nn kõdusoometsad. Kõikide soometsade ühiseks tunnuseks on rohke niiskus ja turbahorisondi olemasolu mullas. *Lodumets: soostuv mets, põhjaveetaseme tõusu tõttu on muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestikus levivad nii kuivade alade ja märgade alade taimed. Niidud Niidud- mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. *Jagunevad: heina-ja karjamaadeks. *Tekke alusel eristatakse: primaarseid ja sekundaarseid niite.
konstruktiivne diskussioon, mille tulemusena saavad arvestatud mõlemad pooled. Ühe esimese probleemina tõstatati küsimus: kas Eestile omased metsatüübid on piisavalt kaitstud? Oli arvamusi, et meie metsade majandamine on olnud nii väheintensiivne, et loodusliku mitmekesisuse probleemidega ei ole mõtet tegeleda enne, kui see probleemiks hakkab saama. Põgus metsatüüpide ülevaatus näitas, et seoses aastaid toimunud metsakuivendusega on ohtlikult vähenenud lodumetsad ja põllumaade rajamisega viljakamatele aladele on kriitilise piirini jõudnud salumetsade pindala. Et saada ülevaade metsade kaitstusest ja teha ettepanekud kaitse korraldamiseks, koostas Soome metsavalitsuse looduskaitse spetsialist Timo Tanninen lähteülesande Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekti tarvis. Hiljem finantseeriti seda projekti põhiliselt Taani keskkonnakoostööIda-Euroopas (DANCE) raames.
Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. 7 Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem
Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kkt. Sood võivad arenguastmest ja kohalikest looduslikest tingimustest sõltuvalt olla kas puudeta (lagesood), hõredate puudega (puissood) või kaetud metsaga (soometsad). Soo ökosüsteemi iseäraks on pidev turba moodustumine ja kuhjumine. Soode üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm paksuse turbakihi olemasolu. Soometsad jagatakse neljaks tüübiks: lodu-, madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk).
tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane-või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitainete rikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulikon mitmekesine mikroreljeef kännu mättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo-ja lodutaimi, lohkudes ka vee-ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk)
Siinsetes metsades on inventeeritud olulisi metsaelupaigatüüpe, mis kvalifitseeruvad sageli ka Euroopas väärtustatud elupaikadeks. Lahemaa loodusalasse jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigad on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad e pangametsad (9180*), siirdesoo- ja rabametsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Lahemaa piiranguvööndis asuvates majandatavates metsades piiratakse vastavalt kaitse-eesmärgile uuendusraieid ning säilitatakse raiete käigus erinevaid loodusliku mitmekesisuse elemente. Seetõttu on ka piiranguvööndi metsad liigirikkamad kui majandusmetsad väljaspool kaitseala. 4.2 Sood Soid jääb Lahemaa rahvusparki ligikaudu 3425 ha, mis moodustab 4,6% kogu loodusala pindalast (so 7,3% loodusala maismaast). Klindi ees paiknevad Hara ja Aabla sood on tekkinud merest
harilik metsvits, lillakas, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, palusammal, laanik, metsakäharik, lainjas lehiksammal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal) Tarna kasvukohatüüp (sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, mustikas, pohl, harilik metsvits, tedermaran, soo-piimputk, villohakas, soopihl, lubikas, lakkleht, lillakas, palusammal, laanik, soovildik, teravtipp) Osja kasvukohatüüp Rohusoometsad Lodu kasvukohatüüp (lodumetsad) (soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk tarn, ussilill, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, metskõrkjas, soopihl, ubaleht, soo-osi, harilik metsvits, mätastarn, pilliroog, tüviksammal, lainjas lehiksammal, teravtipp, raunik, metsturbasammal, nõgusalehine turbasammal) Madalsoo kasvukohatüüp (madalsoometsad) (mätastarn, niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, ümar tarn, sookastik,
Lodu kasvukohatüüp on levinud jõe- ja järveäärsetel madalikel, orgudes ja laugetel nõlvadel. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimestik toitub toitesooladerikkast põhjaveest või jõelammidel ka üleujutusveest. Kevadeti ja sügiseti on lodud pikka aega üle ujutatud. Muld on viljakas, turbalasundi paksus on alla 1,0 m. Enamik lodudest on kaetud metsaga, põhilised puuliigid on sookask ja sanglepp - mõlemad taluvad üleujutusi. Lodumetsad on põhjaveelise toitumisega, kuid vesi on hästi liikuv ja enamasti mineraalaineterikas, südasuvel võib aga põhjavesi langeda küllalt sügavale. Seetõttu on kuivendamata lodumetsades sookase ja sanglepa toitereziim küllalt hea ja nad moodustavad seal keskmise tootlikkusega puistuid. Sanglepikute boniteet kõigub tavaliselt II...III klassi piirides, sookaasikutel III...IV klassi piirides. Lodumetsades leidub ka arukaske, harilikku kaske ja saart, mis pärast kuivendamist võivad
Hueck 1845. aastal (Lane-Wald, Arro-Wald, Nõmme-Wald). Eesti metsade esimese klassifikatsiooni publitseeris E. Schabak (1922). Oma töös jaotas ta, tuginedes G. Morozovi õpetusele, metsad asendi järgi reljeefielementide suhtes neljaks rühmaks, edasi rühmad peaasjalikult enamuspuuliigi ja alustaimestiku alusel. Kokku eraldas ta 13 "puiestikutüüpi". Soome metsateadlane K. Linkola (1929) on Eesti metsades eraldanud 15 metsatüüpi, kusjuures on käsitlemata jäänud nõmme- ja lodumetsad. Puistud jaotas ta nelja rühma (nõmmemetsad, värsked metsad, poolsalumetsad ja salumetsad). A. Rühl (1932, 1938) koostas esialgu ainult Edela-Eesti metsi kajastava, hiljem kogu Eestit haarava kümnest metsataimkattetüübist koosneva metsatüpoloogilise klassifikatsiooni. Mõlemad eelmainitud uurijad tuginesid A. Cajanderi poolt avaldatud metsatüpoloogilisele süsteemile. Sõjajärgselt tegeles metsatüpoloogia-alaste küsimustega edasi ühe esimesena A.
lammialadel, salumetsi ja soometsi (11, 12; lisa X). Eestis on laialehised metsad oma levila põhjapiiril ning viljakamate muldade puistud on enamasti põldudeks raadatud. Suured loodusmetsade alad on kuivendatud ja seetõttu muutunud haruldasteks. Laialehised kooslused nagu tamme (Quercus robur), pärna (Tilia cordata), vahtra (Acer platanoides), jalaka (Ulmus glabra) ja saare (Fraxinus excelsior) puistud, põlismetsad ja lodumetsad on määratletud kui kõrgeima prioriteediga elupaigad, mida tuleks kaitsta, säilitada ning majandada väga hoolikalt. Tänapäeval peavad näiteks kõik metsakuivenduse projektid läbima keskkonnamõjude hindamise, et vältida loodusväärtuste, sealhulgas haruldaste ja ohustatud metsakoosluste edasist hävimist. Loometsi väga õhukesel, kuid viljakal mullal peetakse samuti prioriteetseteks elupaikadeks, kuigi nad pole hetkel ohustatud
kaldavalle, milles orgaanilise ainese poolest rikkamad settekihid vahelduvad vaesematega. Lammimetsade ökoloogiline seisund, liigiline koosseis ja struktuur olenevad lammiterrassil paiknemise kohast. Kaldavallidel kasvavate metsade puurinne koosneb laialehistest liikidest. Põõsarinne on liigirikas, puutüvede ja põõsaste ümber keerduvad sageli humala väädid. Jõest kaugemal, kaldavallide taga madalamatel lammialadel paiknevad lammi-lodumetsad, mis nii valitseva puuliigi (sanglepp) kui ka alustaimestu poolest sarnanevad tavaliste lodumetsadega. Soostuvate metsade klass Soostuvad metsad kasvavad tasase või nõgusa pinnamoega aladel, kus mulla turbahorisondi tüsedus ei ületa 30 cm. Nende hulka kuuluvad soovikumetsad ja rabastuvad metsad. Soovikumetsade ökoloogilised tingimused sõltuvad eelkõige põhjavee tasemest, selle liikuvusest ja taimedele vajalike toiteainetega rikastatusest. Nad kasvavad nii
annaabi.ee 
