Sinimäed Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-ida suunalist panka Vaivara vallas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Mis mõjutas Sinimägede teket? * On arvatud, et Sinimäed kujutavad otsamoreeni, mis koosneb mandrijää survel klindi servast murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljaulatuv materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha.
Austraalia Sihtpunktid • Sydney – Austraalia pealinn • Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused • Sydney ooperihoone – ehittud 1959-1973 aastatel • St. Andrew katedraal - aastatel 1819-1888 ehitatud gooti stiilis anglikaani kirik • Harbour sild – üks maailma pikimaid kaarsildu (avatud 1932, pikkus 1150 m) • Sydney teletorn – vaateplatvorm asub 250 m kõrgusel
● Järve äärsed alad on populaarsed puhke ja supluskohad ● Järvede kallastele on RMK rajanud ka lõkke ja puhkekohad Narva Muuseum (Narva Hermanni linnus) ja Põhjaõu ● Üks vanimaid muuseume Eestis ● Alates 1986. aastast on taastatud ruumides avatud näitused ● 2007. aastal avati linnuse põhjahoovis uus turismiatraktsioon Põhjaõu (Narva linnuse põhjahoov, mis on kujundatud 17. sajandi varauusaegset käsitööliste linnaosa matkivaks) Vaivara Sinimäed ● Kolm omavahel liitunud lääne – idasuunalist panka Vaivara vallas mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. ● Koosnevad : Tornimäest (69,9m), Grenaderimaest(83,2m) ja Pargimäest(84,6m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. ● Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Valaste juga
Sillamäe ja Meriküla vahemikus. Sellele on iseloomulik Vaivara tüüpi, st. tugevasti lõhestatud (tihelõhelisusest läbitud) aluspõhjaliste kivimite lasund. Klindilõigu keskmeks on Vaivara Sinimäed. Eristatavad struktuuriüksused läänest itta liikudes on järgmised: Sõtke klindilaht, Kannuka klindineemik, Perjaste klindiorg, Perjaste klindineemik, Pimestiku klindiorg, Pimestiku klindisaarestik, Vaivara Sinimäed, Utria klindisaar. Tihelõheline lubjakivi Vaivara Sinimägedes. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/160-tihel3732.jpg Sõtke klindilaht lõikub Päite klindiplatoost idas edelakagu suunaliselt paeplatoosse u 4 km. Klindilahe jätkuks on lühike (kuni 1,5 km), kuid see-eest sügavalt ja järsult paeplatoosse lõikunud Sõtke org. Sõtke klindilahe kallastel eristuvad nii Ordoviitsiiumi (lubjakivi), fosforiidilasundi kui ka Kambriumi I (liivakivi) astang. Klindilahe põhi on u
Baaside leping 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
kolmnurk liiv Ümarjas, üks nõlv on Liustiku kuhjest lauskem kui Moreen, Otsamoreen...1 Piklik (lai) Kirde-Eestis Sinimäed moodustunud teine (liustiku liiv, kruus poolne tavaliselt) Ümarjas, Liustiku kuhjest Ümar vahelduvate laineline, Moreenkünga..
mis on kuiv, madal ja hõredalt asustatud, väljaarvatud idarannikul. Ahelik koosneb tegelikkuses mitmetest katkevatest ahelikest ja platoodest ja kulgeb piki Austraalia ida- ja kagurannikut 3600 kilomeetrit. Keskmiseks kõrguseks on 1200 meetrit, kõrgeim mägi, Kosciusko (2228 m), asub Kagu- Austraalias. Läbi terve aheliku varieerub maastik tugevalt. Cape York'ist põhjas on madalad mäed kaetud vihmametsadega. Edasi lõuna poole, 90 km Sidneyst läänes tõusevad liivakivist Sinimäed tasaste, metsaste kanjonite kohale. Veel edasi lõuna pool asuvad Lõuna-Alpid ehk Lumised Mäed , kus asuvad Austraalia ainsad üle 2000 meetrised mäed ja mis on tuntud oma suurte lumeväljade poolest. Mägedes elab üle 1000 hõimu, kes räägivad 700 erinevat keelt.
Eestis tarbitav elektrienergia. Vasknarva ordulinnuse varemed Vasknarva ajalugu ulatub keskaega. Esimene ordulinnus rajati 1349.aastal, kuid selle iga oli üürike. Uue linnuse ehitusega tehti algust 1427.aastal ja sellest sai Ordufoogti residents. Tänapaeval on kunagisest võimsast kaitseehitisest alles ainult 3 m paksused müürid. Varivara sinimäed Kolm omavahel liitunud ida-lääne suunalise orientatsiooniga vallseljakut moodustavad Sinimäed: Tornimägi, Pargimägi ja Põrguaugu - ehk Grenaderimägi. Nende kogupikkus on 3,4 km. Sinimäe kaitselahingutes langenute auks on
Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades
Austraalia Koostaja Liisi Koppel Kehtna Mtk 2012 TT-12 Majandus Pealinn: Canberra Iseseisvus:01,01,1901a Pindala:7704366km Keel :Inglise keel ruudus Segamajandus Rahvaarv:22106112 miljonit Rahaühik:Dollar Kuninganna: Elizabeth teine Vaatamisväärsused Sinimäed kauni loodusega piirkond Austraalias Sydney lähistel Tasmaania saar omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Fox ja Franz Josef liustikud uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul Otago poolsaar Uus-Meremaa Lõunasaare idarannikul, kus elavad pingviinid Bora Bora paradiisisaar, mille ilus sinine laguun on hotelle täis ehitatud Pildid pildid Kliima põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas ...
Eesti pidi II MS ajal olema kokku kolme okupatsiooni all. Kaks korda Nõukogude okupatsiooni (1940-1941 ja 1944-1992) ja Saksa okupatsiooni (1941-1944). Eestil otsest võimalust polnud, et iseseisvust taastada. Üks lootus oli, et Saksa okupatsiooni ajal Saksamaa lubab neil taas iseseisvuda, kuid ei . Kui allkirjastati Atlandi harta 1941.aastal, siis oli lootus, et harta ühe punkti toel, mis eeldas okupeeritud alade vabastamist, iseseisvus taastada, kuid ka see ei toimunud. Kus asusid Sinimäed? Sinimägedes peetud lahingute tähtsus? Sinimäed asusid Põhja-Eesti panga Vaivara klindilõigul. Sinimägedes peetud lahingutel oli strateegiline tähtsus. See kinkis meie kaasmaalastele 8 lisakuud, mistõttu jõudis põgeneda 7% eestlastest läände vabasse maailma. Need 7% jätkasid 50 aasta vältel võitlemist Nõukogude okupatsiooni vastu, mistõttu oli taasiseseisvumine oluliselt lihtsam. Nimeta liitlaste (,,suure kolmiku") konverentside toimumise aasta, osalejad ja otsused
Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik Äravooluorud paikneb palju järvi nt urvaste, kooraste otepää kõrgustikul, rõugjärved- haanja kõrgustikul Oosid ehk vallseljakud koostis kruus, veeristik, tekkeviis liustikujõe kuhje. Kuju on piklik paikneb Põhja-Eestis (paunküla,uljaste,neeruti-porkuni, rakvere, aegviidu-nelijärve jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis. Jääjärve kuhje, kuju ümar. Paiknevad rühmiti. Mõhnastikke moodustades
kaitseks Toila ja Sillamäe vahelisel alal. Klint jääb siin oma kõrguselt (kuni 42 m) alla Ontika maastikukaitseala omale, kuid atraktiivsuselt võib seda isegi ületada, sest astangut ääristav klindimetsariba on kitsam ja klindiplatoo avatum. Päite pank. Vaivara maastikukaitseala · (79 ha, kaitse all 1959. aastast, kaitseala 1998. aastast) hõlmab u 3 km pikkuse kolmest pangaskerkelisest künkast (Tornimägi, Põrguhauamägi, Pargimägi) koosnevad Vaivara Sinimäed. II maailmasõjas olid Sinimäed ohvriterohkete lahingute tallermaaks. Küngaste omapärasele päritolule (sinisavi-diapiiride poolt tõstetud hiidpankad) lisavad ajaloohõngu jäljed nii Põhjasõja (Rootsi kants) kui II maailmasõjaga (Tannebergi kaitseliin) seotud sündmustest ja rajatistest. Tornimäe põhjanõlv. Narva jõe kanjoni maastikukaitsealal · (14 ha, kaitse all 1959. aastast) on kaitse all Narva klindioru läänekallas Narva
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 ...
AUSTRAALIA C. Karus TUTVUSTUS Pealinn : Canberra Pindala: 7 704 366 km² Rahvaarv : 22 106 112 (2010) Keel: enamasti austraalia inglise Riigipea: kuninganna Elizabeth II Rahaühik: austraalia dollar (AUD) KLIIMA Suvel: 25-32°C Talvel: 10-18°C Alpides: 5°C Max on 46°C Lund leidub mägedes ja Tasmaanias pindalast on kõrbed Enamjaolt kuiv kliima MILLISED ON AUSTRAALLASED? Väga avatud Lahked Vahest viisakad Naiivsed Ausad Naudivad elu Muretsevad vähe Raiskajad (elu ja raha) USK Vähe usklikke 7,5 % käivad kirikus igal nädalal Kõige levinum usk on rooma-katoliiklus (25,6%) Mitte usklike 22,3% SÖÖK Soovitatakse: kängurulihast saslõkivorste, piimakokteile ja smuutisid u 2 korda kallim kui Eestis Armastavad gaasilisi jooke ja kiirtoitu Vett juu...
Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed. Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja...
toitainete hulk ja liikide arv kasvanud Liigniisketes tingimustes gleistumine ja turvastumine → sinika- ja siirdesoo männikud ning rabad (kesk- ja idaosa) Lääneosas gleimuldadel soostunud metsad. Ojade läheduses lodusanglepikud Peipsi põhjarannikul luitevöönd – männimetsad Liigirikas Poruni ürgmets Vaatamisväärsused ja muud huvitavat Aidu karjäär, sõudekanal Kuremäe nunnaklooster Vaivara sinimäed Kiviõli tuhamäed, seikluskeskus Purtse kindlus Aidu karjäär http:// www.soudeliit.ee/UserFiles/image/Pilte_uudistesse/Uudised_2014/201406_Aidu_kanal_copy Kiviõli tuhamägi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kiviqli_tuham1.jpg Kuremäe nunnaklooster http:// Kasutatud allikad http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/ Alutaguse_madalik/ http://www.eestiloodus.ee/artikkel2490_2473. html http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel47
SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU...
Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html http://www.ida-virumaa.ee/index.php? tab=blocks/attractions.php&lang=est§ion=0&sub=1# http://www.google.com/imgres?imgurl=http://2.bp.blogspot.com/_h79-oKLQgZk/S- LWXCQV9rI/AAAAAAAAAAk/HAOCVw1cWXo/s320/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg&imgrefurl=http://estjavir.blogspot.com/2010_05_01_archive.html&usg=__6GOj4z vg-
kes tahes, igatahes mitte mina)? Liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele. Johtuvalt meie ajaloost on eestlane loomult konservatiiv. Jah, me võtame kiiresti omaks ja juurutame kõik uue: rehepeksumasina, RETi raadio, kabinetisüsteemi, meristeempaljunduse ja kogu maa internetiseerimise kuid mingites põhimõttelistes küsimustes oleme maasse kaevunud ja ei tagane. Meie Sinimäed on lihtsad ja põlised väärtused, asjad millega ei naljatata: pere, maa ja rahvas. Me riik on olnud alles nii lühikest aega, et enamus rahvastki ei ole veel jõudnud demokraatia vilju maitsta, rääkimata vähemustest. Räägime esmalt ikka enamuse huvidest, siis vähemuse, loogiline. Ehk iseloomustab olukorda Jaan Tätte laulusalm luuletusest Närvid: Ei ma taha, aga aastas korra ikka lähen närvi kui ma metsatukas kaskesid näen vahetamas värvi oh pardid ärge trügige te
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mart Laar Referaat Koostaja: Mark Gabriel Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008-11-27 Valisin Mart Laari, sest ta on huvitav poliitik, kes on olud kõva tegija alates eesti iseseisvumisest ja aitab praegu oma kogemustega teisi riike, kes on saavutanud juba iseseisvuse.Praegu aitab ta Gruusial sõjajärgsest olukorrast taastuda. Referaadi koostamise käigus tahan rohkem Mart Laarist teada saada. Sooviksin teada saada millised autasusi ta on saanud ja milliseid raamatuid kirjutanud. ELULUGU Mart Laar on sündinud 22.aprillil 1960. aastal. Sünnilinnaks on Viljandi. Mart Laar on abielus ja tal on kaks last.Poeg ja tütar. Ta õppis Tallina 46. keskooli kunstikallakuga klassis. Peale keskhariduse omandamist läks Mart Laar Tartu ü...
aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi. kulutuskuhjetasandumine, ärkamine vs elu ja inimtekkelised setted MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID kulutus ja kuhjeprotsessid negatiivsed, positiivsed pinnavormid voored saia kujulised, piklikud (Saadjärve voorestik) hea põlde harida moreentasandikud tasane või lainjas pind (KaguEesti lavamaal, KEesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) otsamoreenid piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, LääneSaaremaa kõrgustik) oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid
ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm (Lihula ja salevere mägi, Kessulaid suures väinas) Voored -kõrgendikud (Saadjärve voorestik) Moreentasandik -liustikutekkelised kuhjevorm (Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikel) Otsamoreen -liustike serva ees kuhjunud pikklikud positiivsed pinnavormid (Vaivara Sinimäed Kirde-eestis ning S-tähe kujulise põhijoonisega Lääne-Saaremaa kõrgustik) Jääsulamisvee -kulutusvorm (Urvaste ja Kooraste Otepää kõrgustikul Rõige Haanja äravooluorud kõrgustikel) Oosid -jää sulamisveest tekkinud kuhjepinnavormid (Põhja_eestis alutagusel Kõrvemaa ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel)
aastatel? (perekonnanimi) de Gaulle Kes oli USA president peale II maailmasõda? (perekonnanimi) Truman Kes oli Saksa Liitvabariigi kantsler 1950. aastatel? (perekonnanimi) Adenauer Kuidas nimetati Eesti Leegioni allüksust, kes võitles kangelaslikult Ukraina aladel? (kaks sõna) pataljon Narva Nimeta koht Ida-Virumaal, kus 1944. aasta suvel toimusid eestlaste osavõtul ägedad lahingud Punaarmee edasitungi tõkestamiseks. Sinimäed Millise Nõukogude Liidu linna lähistel toimunud lahinguid loetakse pöördepunktiks II maailmasõjas? Stalingrad Milline kolmetäheline lühend märgib 1954. aastal loodud julgeolekuorganit Nõukogude Liidus? KGB Milline on Hrustsovi võimuaja kõnekeelne nimetus, mis märgib poliitiliste olude mõningast liberaliseerumist? (üks sõna) sulaaeg Kuidas nimetati 10 riigist koosnevat Nõukogude Liidule eriti kuulekat ringkonda külma sõja perioodil? (kaks sõna) sotsialistlik sõprusühendus
on tänapäeva suurlinnad, rikas põllumajandus, unikaalne fauna, rohukõrbed, supelrannad, korallrahud, muljetavaldavad mäeahelikud ja troopilised dzunglid. Väike valik tähtsamaid vaatamisväärsusi: · Uluru suur monoliit ja aborigeenide pühapaik · Suur Vallrahu maailma suurim korallrahu · Sinimäed kauni loodusega piirkond Sydney lähistel · Sydney Austraalia suurim linn, kus lisaks kuulsale ooperiteatrile on palju muudki huvitavat · Gold Coast rannapiirkond Brisbane'i kandis, surfajate paradiis · Kakadu rahvuspark üks ilusamaid paljude Austraalia rahvusparkide hulgas · Tasmaania saar omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Kastutatud allikad 1. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/austraalia/ 2. http://et
Vaateplatvormilt on nii juga kui selle tegevuse tulemused suurepäraselt jälgitavad Sinimäed Sinimägede sõja-ajalugu ulatub tagasi kuni 900 aastat. Täna saad looduses näha kolme sõja jälgi; Grenaderimäe nõlvale on püstitatud mälestusmärk 1944.aasta lahingutes hukkunuile. Sinimägede ajaloost ja seal toimunust saad teada, kui külastad läheduses asuvat Vaivara sõja-ajaloo muuseumi või matkad mööda Vaivara ajaloorada. Huvitav teada: Sinimäed on üsna ainulaadne pinnasevorm Eestis. Tasasel platool olevad kolm omavahel ühendatud küngast on mandrijää pealetungil paekalda servast lahti murtud ja siia kantud hiidpangased. Kohtla Kaevanduspark-muuseum Kohtla Kaevanduspark-muuseum asub Kohtla-Nõmmel endises Kohtla kaevanduses. Kaevandus suleti 1. IV 2001 ja samal sügisel avati selle käikudes (sügavus u 8 m) muuseum. Kohtla Kaevandupark-muuseumi hoones on põlevkivi ja Kohtla
väeosi viidi Narva alt ära, täiendust saanud Punaarmee aga valmistus uueks pealetungiks. Sellises olukorras leidis Saksa väejuhatus, et narva jõe joone hoidmine pole enam võimalik, ning asus oma vägesid tagasi tõmbama. 24 juulil tõrjusid eestlased küll veel punaste rünnaku Auvere sillapealt, ent päev hiljem ületasid venelased Narva jõu ja marssisid 26 juulil sisse nende eneste hävitatud Narva linna. Saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile, mille võtmeks olid Vaivara Sinimäed. Seal toimusid kahe nädala vältel kõige ägedamad lahingud. Saksa positsioonid võeti marulise suurtükitule ja õhturünnakute alla. Seejärel astus suurte tankiüksuste toetusel lahingusse Nõukogude jalavägi, rünnates tihendate lainetena turmtules hävinud kaitseliine. Rasketele kaotustele vaatamata tegid saksa väed (sh 20. Eesti diviis) pidevaid vasturünnakuid, püüdes kaotatuid positsioone tagasi võtta
tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolsevismi vastu ja Eestimaa Verdun'iks. Vene suurtükivägi alustas Sinimägede pommitamist 25. juulil 1944. Esimene rünnak Sinimägedes algas 26. juulil, kui Nõukogude väed olid järele jõudnud taganevatele Saksa väeüksustele ja suuremad rünnakud kestsid kuni 12. augustini.
Moodustavad voorestikke.üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim Iisaku-Illuka oosistik. MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel. *Eesti pinnavorme jaotatakse: 1.õhukese
Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent ning pindalalt kuues riik maailmas (7,686,850 km²). Rannajoonepikkus on 25 760 kilomeetrit. Austraalia asub Lõunapoolkeral 100 - 450 lõuna laiuskraadidel ja 1100 1550 ida laiuskraadide vahel Austraalia ja Okeaania maailmajaos, Austraalia mandril. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Ida- Timor ja Paapua Uus-Guinea põhjas. Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus. Lisaks kuuluvad Austraaliale mõned ülemereterritooriumid: Norfolk Island, Christmas Island, Cocos (Keeling) Islands ning asustamata alad: Ashmore ja Cartier Islands, Coral Sea Islands, Heard Island, McDonald Islands ja Australian Antarctic Territory. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: New South Wales (Uus-Lõuna-Wales) Victoria (Victoria) Queensland (Queensland) Western Australia (Lääne-Aus...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.....................
TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Transport...
Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis Sissejuhatus Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja ...
c)Okupandid olid totalitaarse diktatuuri riigid d)Eesti majandus allutati okupantide huvidele e)Rahva elatustase langes f)Eestlasi mobiliseeriti okupantide armeesse. g)Toimusid repressioonid h)Suruti peale oma ideoloogiat i)Toodi sisse võõrväed j)Kehtestati oma raha. 13. Katse taastada Eesti iseseisvust, miks see ebaõnnestus, kas üritamisel oli üldse mõtet? 1944. aastal, mil Venemaa alustas suurt üldpealetungi kogu rindel (Sakslaste väegrupp Nord oli sunnitud taganema Eestisse. Sinimäed.Tannenbergi liin.Marienburgi kaitseliin. Sakslased taandusid Hitleri käsul) oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvakommitee, mille esimeheks sai peagi Otto Tief.Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril EV valitsuse etteotsa Tief'i. Loodet, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning
Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed ee...
väljasulanud moreen saab kuhjuda piklikuks pinnavormiks. Devon (settekivimid, liivakivi, savi, dolomiit, lubjakivi, dolomiit) (Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara, Sinimäed.) 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) ja lade?
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti ...
reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb moreenist, teistel on sees aluspõhjakivimitest koosnev tuum. Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud
Demineerimiskeskus peab arvestust lõhkekehade leiukohtade kaupa, seda maakondade piires. Põltsamaa asub Jõgevamaal ja sellesse maakonda on 2009. aastal demineerijatel olnud 20. augusti seisuga 32 väljakutset, mille käigus tehti kahjutuks 23 mitmesugust lõhkekeha (mitte alati ei osutu leid lõhkekehaks). Kõige rohkem leitakse lõhkekehi nendes piirkondades, kus viimase sõja ajal toimusid kõige intensiivsemad lahingud (Kirde-Eesti, eriti Sinimäed, Narva jõe joon, Lõuna-Eestis niinimetatud Emajõe joon, Lääne-Eestis Saaremaal, eriti Sõrve säär). Võrreldes nende piirkondadega on Jõgevamaal leide vähem, kuid siiski arvestatavalt. 5 2 II MAAILMASÕJA-AEGSETE LÕHKEKEHADE LÜHITUTVUSTUS 2.1 Käsigranaadid Käsigranaat (Lisa 1-8) on jalaväe lähivõitluse relv. Granaat võib olla täidetud lõhkeaine,
NSVL alustas lennukitega ründamist, pommitati linnu (suri -500, 40% elamispinnast hävis, 25 000 inimest peavarjuta). 25 märts jõuti Tartuni. Tugevdas eestlaste indu võidelda. · Võitlus Narva pärast üldmobilisatsioon. Narva linn hävitati, punaarmee marssis linna sisse. Tänu sellele, et lahing kestis ligikaudu 7 kuud, said paljud eestlased põgeneda (Suur põgenemine Rootsi/osad põgenesid koos sakslastega). · Sinimäed · Pealetung Võru-Tartu suunalt, Sm ähvardas ümberpiiramine. Eestile tähendas see seda, et langeti jälle okupatsiooni alla. · Eestil puudus sõjaline jõud, et iseseisvust taastada(sept '44). Samuti ei suudetud taastada iseseisvust, kuna Eestit kui riiki ei tunnustatud (Teheranis otsustati, et NSVL alad taastatakse '41 aasta seisu järgi). · Saarte vallutamine eesti täielikult NSVL võimu all.
Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus? 1) Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on palju tööd teinud liustike kulutav tegevus.
klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik o Keila, Pirita, Jägala, Vääna, Treppoja, Jõelähtme (karst), Kuivajõgi (karst); enamus jõgesid suubub Soome laht, osas iiski ka Kasari jõe lisajõed o Järvi vähe; Maardu, Ülemiste Viru lavamaa · Paljuski sarnane Harju lavamaale, kuid väiksem ja kitsam · Valdavalt tasasest alast kerkivad märkimisväärselt kõrgemale Jõhvi moreenkühmuline kõrgend (79 m) ja Sinimäed (85 m) · Aluspõhi maapinna lähedal (karst) · Inimtegevusest suuresti mõjutatud (põlevkivi kaevandamine ja töötlemine) · Põhja-Eesti pankrannik, kõrgeim Ontika kohal 56 m · Klindilahed · Veestik o Soome lahte suubuvad jõed (Purtse, Pühajõgi, Sõtke, Narva, Kunda, Selja) o Järved Uljaste o Joad Valaste juga u 30 m - Ontika lähedal, suure vooluhulga tõttu kaevab ta
Veebruaris toodi Eestlastega mehitatud väeosad kõikjalt Narva rindele. Eesti vabatuse kaitsel! Tõrjelahingutes 1944 kevadel paistsid silma mitmed eestlased keda autasustati Saksa armee kõrgeima autasuga - Rüütliristiga (5) (Adolf Rebane, Harald Rebane) Karistuseks maa kaitsmise eest, tegi N.Liidu sõjalennuvägi eesti linnadele pommirünnakuid. Hävitati Narva linn ja purustati Tallinn, Tartu, Pärnu. Sinimäed Eesti omavalitsus tostas ka mobilatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla. Suurima lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (kul-aug 44) (3 kõrgendikku sillamäe lähedal), mille tulemusena võib pidada meie võiduks Punaarmee ei suutnud "Eestis termopüülidest" läbi murda. Eesti jäetakse maha Kokkutõttes polnud Saksa väejuhatajatel 1944. a. sügisel eanm jõudu ja Eesti otsustati maha jätta. (plaan Aster)
Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus? 1) Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on palju tööd teinud liustike kulutav tegevus.
17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 18. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Otsamoreenid on liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetrilised seljakud (vastu jääd suunatud nõlv on järsk, vastasnõlv laugem). (Lääne- Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed.) 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Oosid on vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid (Eestis on nad kuni 35 m kõrged ja 60-80 m laiad; nõlvakalded 10-300(420)) N: Siimusti- Ebavere, Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna, Porkuni-Neeruti Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt on peenem materjal välja uhutud.
(voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk
palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme - otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised, nt Vaivara Sinimäed, Palivere. Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm. Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Oosidega maastikud leiame näiteks Neerutis,
5. Miks osalesid eestlased Teises maailmasõjas mitme võõrriigi armee koosseisus? Kirjandus Eesti Vabadussõda. Vabadussõja Ajaloo Komitee väljaanne. III kd. Tallinn: Mats, 1996. Eesti vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas. Toronto: Võitleja, 1987. Helme, R. 1812. aasta Eestis ja Lätis. Tallinn: Olion, 1990. Laar, M. Emajõgi 1944. Tallinn: Varrak, 2006. Laar, M. Metsavennad. Tallinn: Helmet Raja & Co, 1993. ! Laar, M. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak, 2006. Limberg, F. Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. Boreas Publishing House, 1980. Michaelis, R. Eestlased Waffen-SS-is. 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviis. Tallinn: Olion, 2001. Pajur, A. Eesti riigikaitsepoliitika aastail 19181934. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1999. Sõja ja rahu vahel. I kd. Eesti julgeolekupoliitika aastani 1940. Tallinn: S-keskus, 2004.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
