I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna-Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem- (kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb,
3) Rootsis, Soomes, Vene Karjalas ja Koola poolsaarel on palju järvi. a) Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Äänisjärv ehk Onega. b) Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühenduses. 4) Ida-Euroopa lauskmaal on arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid(Volga, Wisla) a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi. 5) Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena. a) Limaanid mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. 6) Jõed saavad sageli alguse mäestikest. a) Toituvad peamiselt vihmaveest, aasta ringi veerohked. 7) Maarijärved kunagiste vulkaanide kraatrites peaaegu täiesti ümarad järved. Loodusharuldused, kaitse all. 8) Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk hõre. a) Talvel on jõed veerikkad.
Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus merest settevool e. rannikul esinevad on liigestatud kerkival laugrannikul madal mererannik on maasäär limaanid - jõe fjordidega pikkade paiknevad skäärid liigestatud paljude suudmesse tekkinud kitsaste järskude peamiselt kristalseist jõeharudega. merelahed. kõrgete kallastega ja kivimeist koosnevad Deltarannik on kaugele maismaasse kaljusaared, paljudel iseloomulik ulatuvate sügavate juhtudel üle veepinna piirkondadele, kus
TEKIVAD SETTESAARED JA JÕGI HARGNEB. KAASATOODUD SETETE TÕTTU TEKIVAD EGIPTUSES NIILUSE, VENEMAAL DELTATASANDIKUD, VOLGA JA LEENA, MIS ON LIIGESTATUD RUMEENIAS DOONAU, BANGLADESHIS GANGESE, USA JÕEHARUDEGA. MISSISSIPI, BRASIILIAS AMAZONASE DELTADTASANDIK LIMAANRANNIK LIMAANID ON LEHTRIKUJULISED LAHED, MIS ON TEKKINUD JÕE- SUUDMETE ÜLEUJUTAMISE TÕTTU. JÕEL ON LEHTERSUUE. ESINEB MUSTA JA AASOVI MERE RANNIKUL PADUMERE RANNIK KUHJERAND, MIS TEKIB LOODETE MÕJUL. TÕUSU AJAL ON KÕRGVEE POOLT SUUR ALA VEEGA
kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel( Elbe, Rein, Seine, Loire). Toituvad vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Jõed on omavahel kanalitena ühendatud. Lääne-Euroopa: Verevõrk on märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, kuid suvel jäävad peaaegu kuivaks. Jõevett kasutatakse palju põldude ja istanduste niisutamiseks. Lubjakivide avamusalades on väga palju karstijärvi. Maarijärved: Tekivad kunagises vulkaanikraatrites, on kaitse all. Limaanid: Tekivad siis, kui merevesi ujutab üle kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. Karstijärved: Tekivad Lõuna-Euroopas, lubjakivide avamusaladel. Jäävöönd: Mullad puuduvad, vetikad, kooriksamblad, soontaimed, jääkaru, polaarrebane. Tundra: gleimullad, kanarbik, vaevakask, mustikas, põhjapõder, hülged. Metsatundra: jändrikud ja madalakasvulised tundrakased. Metsavöönd: Okasmets: Näivleetunud ja gleistunud mullad. Nulu- ja seedermännimetsad
veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. · Deltarannik on rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharude-ga. Deltarannik on iseloomulik piirkondadele, kus suurte jõgede suudmes tekkisid deltad. · Limaanrannik on rannikutüüp, kus mere rannikul esinevad limaanid - jõe suudmesse tekkinud merelahed. Vooluveetekkelised pinnavormid Vooluvesi võib tekitada väga mitmesuguseid pinnavorme. Vooluvete toimel on kujunenud Eesti suurimad negatiivsed kulutusvormid jõeorud. 8 Eesti jõeorud on väga eriilmelised. Isegi ühe ja sama jõe erinevad lõigud võivad olla erinevat tüüpi orgudes. Kõige
I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna- Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem-(kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune
lammid. Kanjon piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Laguun looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid. Limaan väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe või uhtoru suu, mis on muutunud madalaks laheks looklevate mittekõrgete kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemal määral eraldatud maasäärega. Estuaar e lahtersuue jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Delta e suudmemaa jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
abrasioon – maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad klint – erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein laguun – looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid limaan – väljavenitatud lahelaadne ülujutatud jõe või uhtoru suu, mis on muutunud madalaks laheks looklevate mittekõrgete kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemalt määral maasäärega eraldatud estuaar e. lehtersuue – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud delta e. suudmemaa – jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu
Tsüklon on madalrõhuala. Toob sadu ja tuult 4. Millisesse Euroopa kliimavöötmesse kuulub Eesti Parasvöötme mandri/mereline 17. VETEVÕRK Millest sõltub pinnaveekogude tihedus ja veerohkus? Temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast Mille poolest erinevad määstikujõed tasandukujõgedest? Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised ja kiirevoolulised Miks on Põhja-Euroopas veekogusid rohkem kui mujal Euroopas? Sademete hulk on suur aga aurumine väike *Limaanid: mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on settevallidega merest eraldunud *Maarid: kunagiste vulkaanide kraatrites *Karstijärved: tuleneb pinna- ja põhjavee keemilisest ja mehaanilisest toimest kergesti lahustuvaisse ja lõhelistesse kivimitesse *Transistjõed: pikad ja aeglase vooluga, läbivad teel erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. 18. MULD- JA TAIMKATE Mille poolest erineb taimkatte laiusvööndilisus Lääne- ja lda- Euroopas?
millesse jõgi suubub ja millest sügavamale ta sängi ei uurista. Kui erosioonibaas on pikemat aega samal kõrgusel, kujuneb jõel sujuv pikiprofiil, mis läheneb nn. tasakaaluprofiilile. Sel juhul on erosioon tasakaalus settimisega. Jõe pikiprofiil on ülemjooksul tavaliselt järsem, alamjooksul laugem, kuid esineb ka vastupidiseid juhtumeid. 17. Jõesüsteemid ja valgalad, Baeri seadus, deltad ja nende kujunemine, estuaarid ja limaanid. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüst. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Põhjapook meridionaalsetel jõgedel on parem kallas kõrgem, järsem ja tugevamini uuristatav, Lõunapoolk vastupidi. Selle põhjuseks on maa pöörlemine. Seda seadust tuntakse Baeri seadusena.Delta kujutab endast kujunemisjärgus olevat alluviaalset tasandikku. Deltade kujunemine võib viia maismaa tekkele madalmerest