jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi.
PEDOSFÄÄRI KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Mulla tähtsus: Taimed kinnutuspinnas Taimede kasvupinnas Loodusfilter Elupaik mullaorganismidele Olulisem tootmisvahend põllumajanduses Mullatekketegurid: Lähtekivim Kliima Aeg Inimtegevus Mullaorganismid Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine
2. Füüsikaline rabenemine, toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu, kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine- porsumine, kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub vähe, palavas kliimas 3. mulla tekketegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda
Pedosfäär *pedosfäär on muld (üldiselt) *muld on avatud süsteem, mis on avatud õhule ja niiskusele, altpoolt ka kivimitele. *Enamus globaalprobleeme on tihedalt seotud mullaga. *Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas. *lähtekivim on mulla peenemaks murenenud pindmiseid kivimeid *Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht kus murenemine toimub. *Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe.
Pedosfäär 1) Pedosfäär e. mullastik - biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid: veereziim, taimed, vesi, lähtekivim. 2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks.
Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp. , õhu, vee ja organismide toimel. Murenemise liigid: füüsikaline murenemine e rebenemine teguriteks on temp kõikumine, vee külmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kõrb). Keemiline murenemine e porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus
PEDOSFÄÄR -mullakiht, mis ümbritesb Maad. · Muldade koostise kujunemine: Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad) nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m
mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Järgmiseks teguriks on meil samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud, nad võtavad toitu õhust ja
Mulla tähtsus: · Mulla abil toodetakse toitu · Muld filtreerib sademete vett · Muld on elupaik paljudele organismidele · Muld on kasvukoht taimedele · Sümboolne tähendus Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Kivim peenestub eri suurustega osakesteks, Kivimi keemiline koostis muutub, osa kivimi koostis ei muutu. lahustuvaid aineid eraldub. Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid
2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus. Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim- peenemaks murenenud pindmine kivim, millest hakkab tekkima muld. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. 4. Selgita, kuidas on murenemiskooriku paksus seotud temperatuuri ja sademete hulgaga. (õpik lk.62) Mida rohkem on sademeid ja kõrgem on temperatuur, seda paksem on murenemiskoorik. Vihmametsas on kõige paksem murenemiskoorik ning poolkõrbes ja kõrbes on kõige õhem murenemiskiht. 5. Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist.
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba) Maa ameti lehelt andmeid:
sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss. Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks. SKEEM! Magma ------(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see moondub---------moondekivimiks, see sulab--------magmaks. Samas ka settekivim-------- sulab magmaks. Ja tardkivim----------moondub moondekivimiks. Pedosfäär! Kujundavad tegurid: 1) lähtekivim, materjal, mille peale muld hakkab tekkima. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- mineraalid paisuvad ja tõmbuvadkokku temperatuuri kõikumiste mõjul. Kui pragudesse tuleb vesi, vee paisudes hakkab kivim lagunema. Keemiline murenemine ehk porsumine- vaja soojust, niiskust ja happeid. (vihmametsad). Bioloogiline murenemine- kui taimed ajavad oma juured pragudesse, või samblad. 2) Kliima, sellest sõltub taimkate, sellest sõltuvad mikroorganismid, veereziim
Pedosfäär Taimed Kinnituskoht, toitained. Elusorganismid Elukeskkond. Filter Puhastab õhu tolmust ja saasteainetest. Muld : Elus osa Seened, bakterid, mutt, rottm putukad, vihmauss. Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus, tolm, kivid. · Orgaaniline aine Huumus, lagunemata jäänused. Gaasiline osa : Mulla õhk. Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Reljeef Mõjutab osakeste vee ja soojuse jaotumist. Fauna Bioloogiline tegur, esmatähtsad lagundajad. Aktiivsed mullatekke tegurid : Inimfaktor Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (sh saastamine.
Pedosfäär Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
Pedosfäär Kui mullad on inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastunud, kasvab ka põhjavee saastumise oht. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine.
Mullahorisondid ja mullaprofiil Kõdu Mullahorisont maapinnaga Huumus horisontaalne eri Väljauhte- värvuse, koostise, kiht paksusega mullakiht Mullaprofiil Sisseuhte- näitab kiht mullahorisontide paiknemist Lähtekivim Mullahorisondid Kõdu koosneb lehtedest, okstest, Kõdu okastest, samblikest, sambla, Huumus rohttaimede osadest Huumushorisont koosneb tumedast huumuse massist Väljauhtekiht Väljauhtehorisont valkjas kiht, kust vesi uhub toitained välja mulla Sisseuhtekiht sügavamasse ossa Sisseuhtehorisont pruunikas kiht, Lähtekivim
Mullateke Liisu Orav • Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Vassil Dokutšajevi järgi kuuluvad mullatekketegurite hulka lähtekivim, kliima, reljeef, taim estik,loomastik, mulla vanus, samuti mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus . Lähtekivim • Lähtekivim on kivimid ja mineraalid, mille murenemisel tekib mulla mineraalne osa. • See osa moodustab 60-90% mulla kaalust. • Lähtekivimist sõltuvad mulla füüsilised omadused – mulla vee- ja soojusrežiim. • Liivased mullad on kerged, nad on vee- ja toitainetevaesed ning õhurikkad; vesi liigub neist kiiresti läbi ja nad kiiresti soojendavad kevadel. • . Savised mullad on rasked mullad, nad on veerikkad ja õhuvaesed, toitainete sisaldus on suurem kui liivases mullas.
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. 3.Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mull mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murendmaterjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest · tuulesetted (rannikutel); soosetted (turvas); aluspõhja kivimid (lubjakivi). Mulla teke
2 Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta. Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ristiga). Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud). 3 Gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhsg-Cg Selgitus: Huumushorisont, (leethorisont), gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim. Nõrgalt leetunud muld (LkI(g)) (nõrkade gleistumistunnustega) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhs-C
Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont.
Murenemise tähtsus looduses:, tekivad setted, muld muutub pinnamood, Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mullavanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine,
millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud mineraalained, mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid 2.) mulla tekketegurid lähtekivim- lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub
Mullahorisondid Mullatekketegurid: · Kliima mõjutab murenemist (sademed, temperatuur päikesekiirgus.) otsene mõju INERINGE Kaudne mõju BIOLOOGILINE AKTIIVSUS · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. · Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet
Tähtaeg: 23.oktoober 2009-10-20 1. Mis on pedosfäär? Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erineva omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5. Mis on porsumine? Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. 6. Iseloomusta, kuidas tekkivad mullad?
kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. *Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumineeriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. *Kõrbealadel pidurabporsumist aga kuivus. 4. Selgita mulla teket - Lähtekivim anam mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised omadused. Taimete lagunemisel lisandub huumust. Putukate elutegevuse jäägid rikastavad pinda. 5. Iseloomusta ja too näiteid ***** mõjust mulla kujunemisel *Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused *Kliima
3. Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liivastel aladel. 5. Näivleetunud muld lähtekivim on punakaspruun moreen, keskmise viljakuse ja huumussisaldusega, vajavad perioodilist lupjamist, vesi tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi, levib Lõuna-ja Kagu-Eestis. 6. Gleimuld põhjavesi ulatub alumistesse horisontidesse, sobivad kultuurrohumaadeks, hea muld põllu rajamiseks, sinakasrohekashall gleihorisont, lähtekivim on liiv, levib Lääne-Eestis, Alutaguse. 7
liivsavi k°_1sl70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi sl60/ls_2 60 cm tüsedune saviliiv/ keskmine liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega LP tüüprofiil: A Baf Elg Bt C2 A huumushorisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Bt tekstuurne sisseuhte ehk illuviaalhorisont C2 lähtekivim LPg tüüpprofiil: A(Bafg)ElgBtgC A huumushorisont Bafg amorfse raua gleistunud akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Btg gleistunud illuviaalhorisont C mulla lähtekivim D deluviaalmuld: Ae-C Ae erodeeritud huumushorisont C mulla lähtekivim Muldade omadused Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi. Näivleetunud mullad - LP
sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv sl55-85/r_3ls_1- 55-85 cm tüsedune saviliiv/ tugevasti rähkne kerge liivsavi sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont 3 C – lähtekivim LP tüüpprofiil A-Baf-Elg-B-C A – huumushorisont Baf – amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg – näivleetunud horisont B – sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C – lähtekivim LkIg tüüpprofiil O-A-E-Bg-Cg O – metsakõdu A – huumushorisont E – eluviaalhorisont Bg – gleistunud sisseuhtehorisont Cg- gleistumistunnustega lähtekivim Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele Antud põllumassiiv on suhtelist korrapärase kujuga, esineb mõni üksik sopistus.
Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim- peenem pindmised murenenud kivim Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Sõltub kivimite mineraalsest koostisest, mullavee omadustest, murenemise ajast. Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett.
valge, halli või kollaka värvusega esineb enamasti huumushorisondi all Sisseuhtehorisont (B) on pruuni värvusega paikneb A või E horisondi all Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ....... Mulla lähtekivim (C) mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud lähtekivim paikneb mullahorisontidest sügavamal Aluskivim(D). mullahorisontide all esineb aluspõhja kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla
Seob vett, väh aurumist, regul.soojusreziimi, mikrobiol tegevust. A-huumushorisont- tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele(valkjas) B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1.huumuse kuhjumisprotsess- sõltub kliimast, lähtekivimist, veereziimist, orgaanilisest ainest. Seda
osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Mullahorisont- erineva koostisega, paksusega, tihedusega, ehitusega ja värviga mullakiht. Mullaprofiil- mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast
o vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid o Hästi lahustuvad nt Na, K, Ca (ei lahustu SiO2, Fe, Al) Bioloogiline murenemine: o Põhjustavad taime juure eritused, ainevahetus saadused, muundunud orgaanilised ained o Nt. puude juured või vetikad ja samblad Murenemiskoorik- Maismaa pinnakiht kus toimub murenemine Mulla teket mõjutavad tegurid: Lähtekivim: määrab füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis, õhu- ja niiskuse sisaldus , soojenemiskiirus, mineraalainerikkus. Liivad on keemiliselt vaesed savid aga sisaldavad palju taimedele vajalikke toitaineid Kliima: määrab murenemisprotsessi kiiruse, iseloomu, veeliikumise mullas, taimkatte kujunemise, mullasisese bioloogilise aktiivsuse. Organismid: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarvõbivad toiteelemente ja vett
..... 6 Kasutatud kirjandus........................................................................................ 7 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) (O)-AT-BmG-CG metsakõdu, toorhuumuslik horisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont, alaliselt liigniiske lähtekivim Gleistunud leostunud muld (Kog) A-Bmg-Cg huumushorisont, saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) A-ELg-Btg-Cg huumushorisont, lessiveerunud gleistunud horisont, illuviaalne gleihorisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim Tabel 1.Põllumassiivi nr 64748329499 mullastik
pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Horisontide arv on erinev, Eestis on neid enamasti 2-5. Kliima:mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus).Reljeef:mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Lähtekivim:annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadusd. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett.
inevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks leetumine-org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad:
Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nim. leostumiseks. Bioloogiline murenemine(nt vetikate või samblike kinnitumine kivimi pinnale). 4.2 Mulla teke Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste bioloogiline ja biokeemiline muundumine. Passiivsed mullatekketegurid: · lähtekivim: mineraalne alus, pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraalsed omadused ning keemilise koostise · reljeef: mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · aeg(mulla vanus): aja jooksul muld areneb, eesti mulla ca 10 000 aasta vanused Aktiivsed mullatekketegurid: · kliima: mõjutab murenemist, otsene mõju aineringe, kaudne mõju bioloogiline aktiivsus · organismid: taimkate, biokeemiline aineringe
aktiivselt ja passiivselt. · Taimed kasutavad õhkkeskkonda tolmnemisel, seened eoste edasikandmiseks. Litosfääri ülemine osa · Maapind ja mõnekümne cm Rohttaimed paksune mullakiht. Metsakõdu · Enamik taime- ja loomaliike elab Muld maapinnal, taimejuured võivad küll ulatuda mitme meetri sügavusele. Mulla · Mullas elavad mõned ussid, aga ka aluskiht Murenenud pisiimetajad. lähtekivim · Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid. Lähtekivim Veekeskkond · Veekeskkonna moodustavad veekogud. · Veekogude elustik on kõige rikkam kaldapiirkonnas ja pindmistes kihtides, sest seal jätkub valgust taimedele. · Loomad võivad elada tunduvalt sügavamal, isegi
juurde MULLA- 1)Toorhuumus- 1)Kõduhorisont 1)Huumust (kuni 1)Huumushorisont 1)Huumush. HORISONDID horisont (paksus 2)Väljauhtehorisont üle meetri) 2)Sisseuhtehorisont 2)Väljauhteh. alla 10 cm) 3)Leethorisont 2)B horisont 3)Lähtekivim 3)Sisseuhteh. 2)Gleistunud 4)Sisseuhtehorisont 4)Lähtekivim lähtekivimid MULLAD Tundra gleimullad Leedemullad Mustmullad Sooldunud 1)Punamuld Turvastunud kõrbemullad 2)Kollamuld gleimullad
1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5
Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Lühidalt: Tekivad setted, Tekib muld, Muutub pinnamood 2) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist; Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on:1. rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.2. lähtekivim 3. Kliima 4. Reljeef 5. aeg 6. kaasajal ka inimtegevus 3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse; 4) selgitab bioomide (bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkattevööndi ja ühtlasi ka kliimavöötme piires) tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;
Jõekallas on varisenud ....... Maakoorde on tekkinud pikk ja ilatuslik lõhe ....... Rannikualal saared ja poolsaared muutuvad suuremaks .......... Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ......... Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud .............. Kaevanduspiirkonda on tekkinud kõrge mägi ................ Suure rändrahnu küljest on väiksemad tükid lahti pudenenud ....... 2. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on
Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks nn huumuseks. Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed. Passiivsed: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse, määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimumine, õhu ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus Reljeef Tasasel pinnal on mullatekkimise tingimised ühtlasemad. Päikesepaiste erinevused. Aeg (Mulla vanus) Aja jooksul muld muutub . Taimkate muutub, mullahorisontide järgnevus, toitainete varu muutumine. Aktiivsed: Kliima Mõjutab murenemisprotsesse. Parasvöötmes mureneb lähtekivim erinevateks
(C,N,S) Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks (NH3). Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Passiivsed mullateketegurid: 1) Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused 2) Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil 3) Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullateketegurid: 1) Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse
annaabi.ee 
