Organismide aine- ja energiavahetus 1. aeroobne glükolüüs hapniku olemasolul toimuv glükolüüs 2. anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel toimuv glükolüüs 3. metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga 4. assimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik sünteesiprotsessid 5. dissimilatsioon (ühe osa organismi metabolismist moodustav) organismi kõik lagundamisprotsessid 6. ATP adenosiintrifosfaat universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis 7. ADP sellest tekib ATP, koostisesse kuulub 2 fosfaatrühma 8. makroergiline ühend madalmolekulaarne energiline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides 9. autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest aine...
Bioloogia KT 1 KONSPEKT Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. · Elu iseloomustavad: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase( biomolekulid ), aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul regulatoorsel tasandil. - Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Väljaspool organisme ei moodustu!! Elusolendite keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. - Elusloodusele omane mitmetasemeline organiseeritus väljendub raku, o...
Bioloogia I arvestus 1. Sõnastada probleemi (küsimus) või hüpoteesi (vastus probleemile) Etapid: *probleemi püstitamine *hüpoteesi sõnastamine *tulemuse analüüs *taustainfo kogumine *hüpoteesi kontrollimine *järelduste tegemine 2. Kuidas eristada elusorganismi elutust objektist? *sisaldavad biomolekule, nt. valgud, nukleiinhapped *rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses ...
2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud Pildid- http://images.google.ee/imghp?hl=et TÄNAN KUULAMAST! Küsimusi?
looteleht ehk ektoderm ning sisemine looteleht ehk entoderm. Gastrulatsiooni esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks, mis hiljem servadelt kokku kasvades moodustab närvitoru , millest arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng.
keskkonnaprobleeme. Nüüdisaja looduskaitse põhieesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tänapäeva loodusja keskkonnakaitse tuginevad rahvusvahelistele kokkulepetele, riiklikele seadusaktidele ja kõigi inimeste keskkonnateadlikkusele. Üheks olulisemaks riikidevaheliseks säästva arengu programmiks on Agenda 21, mille põhimetetest lähtuvad ka Eesti Säästva arngu seadus ja Eesti keskonnastrateegia 2010. Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus (Tago Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura) Tänan tähelepanu eest!
aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuid orkester on ka mujal esinenud, näiteks esimese suure üritusena 21. Juunil, esimesel Eesti muusikapäeval. 1930. aastatel oli orkestril madalseis, mis lõppes 1939. aastal, kui avati Vanemuise ümberehitatud teatrihoone.
Kristall“). 3. Ekspositoorne tekstitüüp Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid (Tago Sarapuu „Bioloogia gümnaasiumile“). 4. Argumenteeriv tekstitüüp Kõikjal Euroopa Liidus on probleemiks noorte tööpuudus, samamoodi Eestis. Praegu on võtmepositsioonidel peamiselt X-generatsiooni esindajad, kes saaksid ulatada käe Y-generatsioonile. Ühest küljest on ettevõtted huvitatud noorte palkamisest – nende kirg süstib vajalikku drive’i ka vanematesse kolleegidesse, sest ebaküpsus on kogenematute tugevus. Keegi ei hakka kaks korda vastu
Terava ja ebameeldiva maitse tõttu loomad teda ei söö ja mürgistusi esineb harva. Sissesööduna põhjustab seedekulgla limaskestade valu, võivad järgneda peapööritus, krambid ja teadvusetus, kuid kuivades taime mürgisus kaob. Veistel põhjustab toore taime rohke söömine seedehäireid, neerude ärrituse ja piima punaseks ning kibedamaitseliseks muutumise. Mesilastele suiraallikas. (Margus Pedaste, Triin Marandi ja Tago Sarapuu. Kodulehekülg WWW. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane2.htm, 25.03.2010) Taime närimine või väikese koguse maitsmine võib põhjustada põletavat suus ja neelus, vahel ka suisa haavandite teket. Taime maitsmisel piisab suu loputamisest ja väheses koguses vedeliku joomisest. Suuremate koguste söömisel, võib anda söönule aktiivsütt (Kristiina Põld, Mare Oder. kodulehekülg WWW. http://www.16662.ee/taimed.html , 26.03.2010)
Mis on variatsioonikõver? Variatsioonirea graafiline kujutis Kuidas jagunevad mittepärilikud tunnused? Kasulikud, kahjulikud, pöörduvad ja pöördumatud Mis on „kaksikute meetod“? Viis kuidas uurida mittepärilikku muutlikkust. Eri kaksikutüüpide tunnuste erinevuse ja sarnasuse omavaheline võrldus võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust Kasutatud kirjandus Tago Sarapuu (2002) Bioloogia gümnaasiumile lk 174-176; Eesti Loodusfoto 2002 Tartu http://www.slideshare.net/helina20/modif-muutlikkus12063501016266553-28569044 http://www.slideshare.net/chryssy/mitteprilik-muutlikkus http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Xy1nHTjMvkkJ:spikriladu.net/materjalid/Bioloo gia%2520-%2520Muutlikkus.doc+& cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee Slaid 2 pilt - http://www.moment.ee/aju/lehed_6841.jpg Slaid 3 pildid - http://www
teiste galaktikate parameetritega põrkus tumeda aine olemasolu probleemiga. Koos M.Jõeveeru, E. Saare ja E. Tagoga loetakse teda universumi rakulise ehituse vaadete süsteemi loojaks. Eestis · 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. · 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Maailmas · Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. · Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. · Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke
Järjestage need kronoloogiliselt õigesti. 1. esimene Maroko kriis (1905-1906)Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Põhjused: Pr. Soovis kolooniaid marokosse. Saksamaa sekkus ja tahtis võrdseid õigusi. Tagajärjed: Maroko jäi iseseisvaks, majanduslikult oli kõikidel riikidel võrdsed õigused. 2. teine Maroko kriis ( 1911) : Prantsusmaa ja Saksamaa. Põhjused: Algas ülestõus. Pr okupeeris Maroko. Tagajärg: Maroko sai Pr kolooniaks, Saksamaa sai Tago. 3. Liibüa kriis (1911-1913) Osalejad: Itaalia ja Türgi. Põhjused: Itaalia tahab kolooniat. Tagajärg: Saab endale Liibüa. 4. basnia kriis(1908) Osalejad: Austria-Ungari, ja Hertsegoviina ja Türgi.Põhjused: Austria otsustas bosnia liita endaga. Tagajärg: Liideti. 5. balkani sõda(1913) Osalejad: Serbia, Makedoonia, bulgaaria, Türgi. Põhjused: Kuulutati sõda türgile et tugevdada võimu. Tagajärg: Türgi vallutati. 13. Mis olid 1905.-1907. aasta revolutsiooni põhjusteks Venemaal?
toornahkade parkimine parknahaks ja kasusnahkadeks, liha ja kalade ümbertöötamine konservideks, piima ümbertöötamine kohupiimaks, juustuks ja kaseiiniks, loomsetest jäätmetest, nagu kontidest, liimi ja zelatiini tootmine jne. 5 Kasutatud kirjandus Grandberg, Igor. 1979. Orgaaniline Keemia. Tallinn: Kirastus Valgus Männik, A. 1985. Biokeemia. Tallinn: Kirjastus Valgus Sarapuu, Tago. 2003. Bioloogia Gümnaasiumile. Tartu Zilmer, M, Karelson, E, Vihalemm, T. 1993. Üldine Biokeemia (I). Tartu Ülikool A.Siim 1963. Orgaaniline keemia (lk 363-378) http://en.wikipedia.org/wiki/Protein (viimati vaadatud 26.11.2011) http://www.healthilife.ee/raamat/valgud.html (viimati vaadatud 26.11.2011) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ensuumid_evelin.htm ( viimati vaadatud 26.11.2011) http://www.ti.ttu.ee/toitumisest/toitained/makrotoitained/valgud ( viimati vaadatud 26.11.2011)
silmaga eristab, tähesuurus) määratleb ühekorraga nii taeva selguse kui ka vaatleja silmade kvaliteedi. Palun mõistke, piirtähesuurus on vaatlejat iseloomustav suurus. Ärge imestage, kui teised vaatlejad saavad samas kohas teist erineva piirtähesuuruse. See on pigem reegel kui erand. Salvestage ainult enda poolt saadud väärtus! Piirtähesuuruse määramiseks on mitmeid meetodeid Meteoor. Meteoorid laiendasid Universumit: ERIK TAGO astronoom Kui 1997. aasta jäi astronoomidele meelde komeediaastana, siis möödunud aasta oli suuresti meteooriaasta. Lisaks tavapärastele meteoorivooludele oodati 17. novembril 33 aasta tagant toimuvat suuremat leoniidide tähesadu. See küll toimus, kuid jäi kogu maailmas oodatust nõrgemaks. Võimalik, et suurem sadu tuleb käesoleva aasta novembris. Aasta algupoolel pakkus kõneainet asteroid 1997XF11, mis esialgse hinnangu kohaselt pidi 2028. aastal Maale ohtlikult lähenema
HPC-1, mis on võimaldanud lühendada ekspositsiooniaegu fotoplaadiga võrreldes 10-20 korda. Kosmoloogia osakonna tööd veab akadeemik Jaan Einasto. 1970. aastatel said Tõravere kosmoloogid kuulsaks galaktikate massiivsete kroonide ehk varjatud massi avastamisega. Sellest edasi viis loogiline rada Universumi raku- ehk kärgstruktuuri avastamiseni. 1997. aastal ilmus maailma preztiisikaimas teadusajakirjas "Nature" J. Einasto, M. Einasto, Veikko Saare, E. Tago ja kuue välismaise kolleegi artikkel sellest, et rikaste galaktikaparvede ruumilises jaotuses on selgesti näha korrapärane struktuur. Universum näib meenutavat kolmemõõtmelist malelauda, mille suuruseks on 120 megaparsekit. Tartu observatooriumi kolmanda osakonna-atmosfäärifüüsika- uurimissuunad on aluspinna füüsika, klimatoloogia, aktinomonitooring, biogeofüüsika ja dünaamiline meteoroloogia. 10 Kasutatud kirjandus · EE 5 lk
kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule oli lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, simpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab. 13 Kasutatud kirjandus http://www.teadus.ee/?p=1224 Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. Kursus (Tago Sarapuu, Mart Viikmaa, Ivar Puura, Eesti Loodusfoto) http://www.google.ee http://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon http://www.hot.ee/teekaaslane/tehnosf.html http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm 14
Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. Vaatlust teostatakse kosmoseteleskoopide ( Hubble, Spitzer, GALEX, XMM, Chandra ) ja suurte maapealsete teleskoopide ( Subaru, VLA, ESO- VLT jm ) abil
teostamisel. Kuna astronoomiline tehnika areneb praegustel aegadel kiiresti, siis ei ole NASA'l raskusi ka selle uue kosmoseteleskoobi valmistamisel. Sain teada millest koosneb teleskoop ja missuguseid teleskoope on üldse olemas. Ja tean ka mida plaanitakse tulevikuks teha. Kasutatud materjalide loetelu 7 1. ENEKE 4 2. Tartu Tähetorni Astronoomiaring. Teleskoopidest pikemalt. URL=http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html 3. TAGO, E. Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop. URL= http://www.obs.ee/~erik/NGST_2.html 8
toksoplasma-nimelist parasiiti, mis võib loodet tõsiselt kahjustada. Pärast toore lihaga kokkupuutumist pese köed, väldi pooltoore lihaga kokkupuutumist, väldi kassiliiva anumate tühjendamist.aiatöödel kasuta kindaid.enne tarvitamist pese juurviljad ja puuviljad hoolikalt, et eemaldada kogu mustus. lk 8 Kasutatud kirjandus: 1) ,,Ema ja laps" (Dorling Kindersley) / kirjastus sinisukk /1995 2) ,,Bioloogia gümnaasiumile I OSA (Tago Sarapuu ja Kalle Hein) / kirjastus Eesti Loodusfoto / 1997 lk 9
2. Eesti Entsüklopeedia 7 ( 1994) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 659 lk 3. Eesti Entsüklopeedia 11 ( 2002) Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 148-153 lk. 4. http://www.hared.ee/files/kogumik_ek080108.doc#_Toc187501576 5. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm 6. http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3694/new_eri_artiklid_369404 7. http://www.hanila.ee/turism_tuhu_soo.php3 8. Sarapuu, Tago, Viikmaa, Mart, Puura, Ivar (2006) Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus, 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Drosera_anglica 10. http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd 11. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires/F1178878013/F1178878054 12. http://eelis.ic.envir.ee:8080/ecological/mires 10 13. http://209.85.135.104/search? q=cache:idoL9vEDe5wJ:www.koolielu.ee/pages
molecules that have specific jobs. For instance, your body uses protein to make haemoglobin, the part of red blood cells that carries oxygen to every part of your body. Other proteins are used to build cardiac muscle. Proteins have very important functions in our body. 17 Kasutatud materjal Grandberg, Igor. 1979. Orgaaniline Keemia. Tallinn: Kirastus Valgus Männik, A. 1985. Biokeemia. Tallinn: Kirjastus Valgus Sarapuu, Tago. 2003. Bioloogia Gümnaasiumile. Tartu Zilmer, M, Karelson, E, Vihalemm, T. 1993. Üldine Biokeemia (I). Tartu Ülikool http://en.wikipedia.org/wiki/Protein http://www.healthilife.ee/raamat/valgud.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ensuumid_evelin.htm http://www.ti.ttu.ee/toitumisest/toitained/makrotoitained/valgud 18
htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/vihmametsad2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maakera_kopsud_kadri.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/troopilised.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/bio.pdf http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/ope.pdf Ene 10 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.doc Bioloogia Gümnaasiumile 1 osa Tago Srapuu Henni Kallak http://www.lennuk.ee/src/marsruut/sihtkoht.php3?L1=marsruut&L2=kaart&idt=maa- ja-loodus&id=3 http://my.tele2.ee/tiigrid/populatsioon.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm Looduse entsüklopeedia David Burnie
Tänapäeval on see üks väheseid helioseismoloogiaga tegelevaid observatooriume. Iga tööpäeva alustatakse sajandivanuse rituaaliga, arhiivi lisatakse värske foto Päikesest. 46 meetrine torn, mille otsas on päikseteleskoop. Kasutatud materjalide 1. ENEKE 4 2. Tartu Tähetorni Astronoomiaring. Teleskoopidest pikemalt. http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html 3. TAGO, E. Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop. http://www.obs.ee/~erik/NGST_2.html 4. Mount wilsoni observatoorium http://et.wikipedia.org/wiki/Mount_Wilsoni_observatoorium ja http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Wilson_Observatory 5. Hubble'i kosmoseteleskoop http://et.wikipedia.org/wiki/Hubble%27i_kosmoseteleskoop ja http://en.wikipedia.org/wiki/Hubble_Space_Telescope
METEOORKEHAD - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid. METEOORID - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. meteoor Meteoorid laiendasid Universumit ERIK TAGO astronoom Kui 1997. aasta jäi astronoomidele meelde komeediaastana, siis möödunud aasta oli suuresti meteooriaasta. Lisaks tavapärastele meteoorivooludele oodati 17. novembril 33 aasta tagant toimuvat suuremat leoniidide tähesadu. See küll toimus, kuid jäi kogu maailmas oodatust nõrgemaks. Võimalik, et suurem sadu tuleb käesoleva aasta novembris. Aasta algupoolel pakkus kõneainet asteroid 1997XF11, mis esialgse hinnangu kohaselt pidi 2028. aastal Maale ohtlikult lähenema
2 loengud kuulamata. Otsene kontakt professor Kipperiga algas siis, kui tulin 1952. aasta sügisel observatooriumisse tööle." (18.218) Tänapäeval on Tõravere Observatooriumis tööl väga palju teadlasi, sealhulgas vanemteadurid Tõnu Kipper, Tiit Nugis, Indrek Kolka, Kalju Annuk, Arved-Ervin Sapar, Tõnu Viik, Jaan Pelt, Jaan Einasto, Mirt Gramann, Erik Tago, Maret Einasto, Urmas Haud, Peeter Tenjes, Jaan Vennik, Andres Kuusk, Mait Lang, Tiit Nilson. Teadurid Alar Puss, Lilli Sapar, Anna Aret, Raivo Poolamäe, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus
tulevikustsenaariumitest rakendub. XX sajandi keskel näitasid George Abell ja Fritz Zwicky, et galaktikad ei paikne sugugi ühtlaselt, vaid on koondunud parvedesse. Tekkis küsimus, et ka Universumis leidub galaktikaparvedest veelgi suuremaid struktuure – nii nimetatud superparvi. Galaktikaparvede asetust analüüsides jõudis teadlaste rühm, mida juhtis Jaan Einasto ning kuhu kuulusid veel Mihkel Jõeveer ja Erik Tago järeldusele, et galaktikaparved asuvad ruumis ahelatena, mille vahele jäävad hiiglaslike mõõtmetega tühikud, mille läbimõõt ulatub sadadesse megaparsekitesse (106pc). Universumi taolist ehitust on hakatud kutsuma kärgstruktuuriks – galaktikaparved moodustavad nagu vaha mesilase kärjekannudes seinad, mee rollis on aga peaaegu ideaalne vaakum – see tähendab seal ei ole aineosakesi, tähtedest ja galaktikatest rääkimata.
VALDKOND LOODUSAINED Uurimuslik õpe loodusainetes - Margus Pedaste, Mario Mäeots (WORD; PDF) http://www.oppekava.ee/images/3/3b/Uurimuslik_%C3%B5pe_loodusainetes.doc Põhjalik ülevaade uurimuslik õppe sisust, selle mõiste kujunemisest, definitsioonidest, uurimusliku õppe etappidest, uurimusliku õpiprotsessi reguleerimisest ja uurimusliku õppe rakendamisvõimalustest. Uurimuslike oskuste arendamine ja hindamine bioloogias - Margus Pedaste, Tago Sarapuu (WORD; PDF) http://www.oppekava.ee/images/4/45/Uurimuslike_oskuste_arendamine_ja_hindam ine_bioloogias.doc 46 Artiklis püütakse tuginedes ülaltoodud artiklile ,,Uurimuslik õpe loodusainetes" anda juhiseid, kuidas arendada uurimuslikke oskusi bioloogia kontekstis ning mil viisil nende arengut hinnata. Artikkel pakub ülevaate järgmistel teemadel:
annaabi.ee 
