(viskoos, atsetaat, polüester, polüakrüül jne). Erineva jämeduse- ja ehitusega kiudude kasutamine võimaldab toota mitmekesiseid tehisk.nahku. Viimistlemise käigus võib tehisk.nahka värvida, trükkida mustreid, pügada, eri suundadesse triikida-pressida, termotöödelda. Silmuskoe masinatel tehisk.nahade kudumisel kootakse põhikoe igasse silmusesse kiud lindina. Kiudude pikkus niidis u 40mm. Kiudude otsad tulevad välja kanga paremale poolele ja moodustavad karuse. Karuse moodustamiseks kasutatakse mitmesuguse keemilise koostise, jämeduse ja värvusega kiudusid. Pind võib olla väga erineva viimistlusega : pügatud, säbardatud, laineline jne. Tehisk.nahad läbivadtermotöötluse ja pahem pool võib olla töödeldud lateksiga karuse paremaks kinnitamiseks põimikusse. Silmkoe puuduseks on venivus. Liimimismeetodil toodetakse karakuli- ja smuska imitatsiooni. Senilllõnga südamikus on korrutatud niidid, mille vahel on keemilistest kiududest tükid
Hõredamad kohad või augud moodustatakse riides lõime- ja/või koelõngade ümberpaiknemise või laiali nihutamisega. Tuntuimad on kanvaasidused käsitööriietel, mida kasutatakse tikkimiseks. Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. LIITSIDUSED Karustussidus Riide paremal poolel on karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaotsakestest (lõikuskarus). Karuse võib saada kas koelõngadest (kudekarusega) või lõimelõngadest (lõimkarusega). Kudekarusega riie valmistatakse tavaliselt puuvillasest lõngast kolme lõngasüsteemi abil. Kootakse tihedalt ja pikkade katetega, mis viimistluse käigus läbi lõigatakse. Märkus. Skeem iseloomustab kudekarust.
NB! Suur osa pillide eelkäijaid idamaadest Enne 13. saj. kirja pandud muusika mõeldud LAULMISEKS Pille mängiti väljapool kirikut, laulude SAATEKS KESKAJA PILLID Al. 13. saj. mitmeid teateid pillide kasutamisest kirikumuusikas Esimesed teated kirikuorelitest 9.,10. sajandist Suurte orelite kõrval väiksemad __teisaldatavad POSITIIV __kaasaskantav, ka ühe käega mängitav PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest keskajast ORGANISTRUM (hurddy gurdy) Mängiti kirikus greg.
proovida uute juuksurite tööoskusi ja seda hästi tehes ning reklaamides saavutame endale oma klinetuuri. Arvan, et meie juuksurisalong sobib sellesse piirkonda, kuna suudame klientidele pakkuda palju uut ja huvitavat. Valgas on salong nimega ,,Orhidee", kes seni ainukesena pakub juuksepikenduste paigaldamisteenust, mis on muidugi ka meie pakutavates teenuste nimekirjas olemas. Suur salong siin on veel ka A-Karuse ilusalong, kus on teenindus hea, aga võrreldes teiste salongidega hinnad tunduvalt kallimad, kuigi saad sama teeninduse. Ruumideks valisime peatänava ääres oleva maja teisel korrusel olevad ruumid, kus kunagi asus salong ,,Meliisa", aga paar kuud tagasi kolisid nad teise kohta. Äriplaani oli huvitav koostada, sest saime teada, mida kõike on vaja, et üks ettevõte töötaks ja püsiks konkurentidega samal või veel paremal tasemel. Väga palju tuli teha finantsarvutusi ja
esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. Kirjanduses tegi alguses ilma futuristina, avaldades kogumiku „Lendavad sead” trükitud kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele Teine loomingu suur teema on külaelu - „Jüripäev” (1921) „Jaanipäev” (1924) „Mihklipäev” (1924) „Karuskose” (1943). Tuntuim teos on vabadussõja-aineline „Nimed marmortahvlil”
Orel tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erinevate vilede. Orelil võib olla kuni viis klaviatuuri. Suurte orelite kõrval olid ka väiksemad, teisaldatavad ehk positiivorelid ja kaasaskantavad, ka ühe käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid, millest hiljem arenes pommer, trompeti eelkäijaid ja krummhorni. Löökpillidest mängiti vaid raamtrummi ja tamburiini. http://et.wikipedia
Meeste ülikonna põhiosad oli särk, püksid ja vammus. Püksid: Need tehti valgest linasest riidest ja valgest või hallist villasest riidest. Püksid olid pikad. Vammus: Lõikelt sarnanes see särgiga. Vammus oli õlaõmblusteta, kahekorra murtud kangalaiast kehaosaga, milelle lõigati sisse peaauk. Vammusele tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupp noaga. Peakate: Vildist kaapkübar. Talvel karvapoolega sissepööratud lambanaha kiiludest karuse äärega karvakübar. Jalatistena: Iseloomulikud olid hülgenahast pastlad. Meeste pastlad valmistati sageli hülgeloibadest. Naiste pastelde juurde kuulusid punasest villasest lõngast palmitsetud paelad, mis köideti üles põlve alla. Meeste pastelde kinnituseks olid enamasti nahkrihmad.
koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis Aleksander Nevski peavägi üle jäätunud Lämmijärve suuna tagasi Venemaa poole. 5. aprillil 1242 põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal Lämmijärve idakaldal kokku. Liivi ordu suhted Leeduga olid rasked, sest nende käest saadi korduvalt lüüa. Leedulased korraldasid Vana-Liivimaale lahingu laastavaid rüüsteretki. 1270. aastal ründasid orduväed Karuse lähedal Saaremaa rüüsteretkelt tagasi pöörduvaid leedulasi, kuid ebaõnnestusid. Vastuolud võõrvõimude vahel 1297. aastal puhkes tüli ordu ja Riia linna ning sellega liitunud peapiiskopi vahel. Ordu vastased otsisid abi Taanilt kuid ei saanud, niisiis pidid minema leedulaste poole. Leedulased tungisidki maale ja purustasid orduväe Turaida all. Alles seejärel suudeti rahu sõlmida Hansa Liidu vahendusel. Rahu oli vaid ajutine, 1304. aastaks moodustas ordu
lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal
Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi halb nimetus paljudele poolahvilistele, esikloomade primitiivsema alamseltsi esindajatele. Nad liiguvad videvikus või öösiti vaikselt ning kärmelt ja nende hääl kõlab kui sünge ulgumine. Kuid lähivaates ei ole leemurid üldse hirmsad. Et leida neid looduses, tuleb minna Madagaskarile või Komoori saarele, mis asub India ookeanis. Need karuse sabaga loomad elutsevad peamiselt puudel. Paljud neist on väga osavad hüppajad- nad nagu lendaksid puudelt puudele. Leemurid suhtlevad erinevate hüüete abil, kuid saadavad üksteisele teateid ka lõhna kujul. Kui isane katta ehk kassleemur tahab teist isast minema peletada, lõhnastab ta oma saba, hõõrudes seda oma käsivartele avanevate näärmete nõrega. Seejärel vehib ta sabaga rivaali näo ees. Seda nimetatakse haisuvõitluseks.
Skorpionid Õpilane:Ester Karuse Õpetaja:Ave Oper Valga 2007 Skorpioniliste seltsi kirjeldus Skorpionilised (scorpiones) on ürgseimaks seltsiks mitte üksi ämblikulaadsete, vaid ka maismaa lülijalgsete hulgas üldse. Skorpione on umbes 600 liiki, kes kuuluvad 70 perekonda ja 6 sugukonda. Enamik skorpioniliike on väiksesed, mõne sentimeetri pikkused. Suurimate skorpionite keha võib olla üle 20 cm pikk. Kohastumine kõrbelise kliimaga Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Skorpionite toitumine Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka k...
Vanamõisa suunas kunagiste Madi ja Rattama talude kohale. Osade uurijate arvates võib olla lahingukoht Vanamõisas asunud Suure-Jaani abikiriku praeguste varemete kohal. Varemalt arvati ka et lahinguga ja Lembitu langemisega on seotud Rattama talu maadel asuv ohverdamiskoht, mida kutsutakse Tammemäeks ja Madi kalme. Lahingu käik. ► 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses.Eestlasi oli umbes 6000Sakslasi, liivlasi ja latgaleid oli umbes 3000Eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidadaEestlaste vanem Lembitu sai surmaLiivlaste vanem Kaupo sai surmaÄge lahing lõppes eestlaste kaotusega, mis pärssis edaspidi küll eestlaste omavahelist koostööd, kuid ei suutnud nende vastupanu veel lõplikult murda. Heitlused sissetungijate vastu kestsid veel kümme aastat. Tulemus
Vahvelsidus Vahvelsidusele on iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Kanvaasidus Ažuursed elemendid võivad olla triibu-, ruudukujulised või imiteerida pilu. Hõredamad kohad või augud moodustatakse riides lõime- ja/või koelõngade ümberpaiknemise või laiali nihutamisega. LIITSIDUSED Karustussidus Karusega sidustel on riide paremal poolel karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaotsakestest. Karuse võib saada kas koelõngadest või lõimelõngadest. Vastavalt nimetatakse neid kudekarusega riie ehk pesusamet /velveteen/ või lõimkarusega riie ehk samet /velvet/.Diana Tuulik konspekt 2014 15 Pikema karusega kangast nimetatakse plüüsiks /plush/. Aasaline sidus e. frotee läheb vaja kaht lõime ja üht kudet. Alumine lõimekiht on normaalse või tihke pinge all, pealmine lõimekiht, millest moodustuvad aasad, on vabama pingega. Kahekihiline e
Siis tuleb lavale ansambel koos dirigendi Aivar Mäega. Esimene pala oli Bachi sümfooniast, teine pala oli Boccherini menuett, kolmas pala oli Griegi ,,Hommik", neljas pala oli samuti Griegi ,,Mäekuninga koopas", viies pala oli Schuberti ,,Ave Maria", kuues pala oli Tsaikovski ,,Pähklipureja" avamängu üks osa, seitsmes pala oli (Tsaikovski) ,,Krepak", kaheksas pala oli Leone ,,Adadzo", üheksas pala oli Tõnu Kõrvitsa ,,Mu süda ärka üles", kümnes pala oli Karuse rahvalaul ,,Maga, maga matsikene, üheteistkümnes pala oli Andersoni ,,Fill water" ja kaheteistkümnes pala oli Sibeliuse ,,Vaikus üle maa". Üldiselt jäin kontserdiga rahule, kuigi kuulsin mõnes esitatud palas ebakõla. Aivar Mäe oli tasemel ja mulle meeldis eelkõige Mäe oskus hästi dirigeerida. Muidugi ei puudunud Mäel kontserdi ajal huumorisoon ja üsna kontserdi lõpus õnnestus tal publik ja korraldajad panna uskuma, et see pala, mis ta äsja oli esitanud on viimane
Riia vanalinn ja Toomkirik on ka punasest tellisest(Läti oli Saksa võimu all ning oli sarnane arhitektuur) Eesti Linnakirikud Tallinn- Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik Tartu- Jaani kirik Maakirikud Põhilised kodakirikud Valjala, Mihkli, Martna, Ridala, Karuse, Püha, Karja kirik o Kujutav kunst · Arhitektuuri teenistuses, kuid romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum · Oluline on skulptuur- S-figuur(ka maalikunstis) Prantsusmaal- Reimsi katedraali skulptuurid 2500 tk Saksamaal- levib värvitud puuskultuur(ka Tallinnas) · Tiibaltar e kappaltar : pikad inimfiguurid, riided on volditud nurgeliselt, värvid: sinine, punane ,kuldne. Asuvad Niguliste kirikus ning Pühavaimu kirikus.
piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 4) Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik?
Jalukse ringvall-linnus - Lääne maakond Jägala Jõesuu linnamägi – Harju maakond Jõelähtme vald Jäneda linnamägi Järveküla linnus Kaali kindlustatud asula – Saare maakond Pihtla vald Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald
.................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................15 2 SISSEJUHATUS JÜRI ULUOTS (13. jaanuar 1890 Kirbla v. Läänemaal 9. jaanuar 1945 Stockholm), Eesti Vabariigi riigitegelane, õigusteadlane, Tartu Ülikooli professor. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Talle meeldis väga õppida. J. Uluots käis Karuse kihelkonnakoolis ja edasi läks Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Lõpetanud 1910. a. Pärnu gümnaasiumi, astus J. Uluots Peterburi ülikooli õigusteadust õppima. Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal. Ülikooli lõpetas J.Uluots 1915. aastal, omandades vastava tööga I järgu diplomi. 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa; 2) Kesk-Eesti; 3)Tallinn ja Põhja-Eesti; 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on mitu korda ümber ehitatud. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. Ühelöövilised kirikus Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha, karuse, Hanila, Ridala. Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kirikut Toomkirik, Niguliste ja Oleviste.
kolmandat lõngasüsteemi. Riide paremal poolel karusega pind, mis koosneb tihedatest lõngaotsakestest. Karuse võib saada kas koelõngadest (pesusamet) või lõimelõngadest (samet). Pikema karusega kangast nimetatakse plüüsiks. Aasaline sidus e
1268ndal aastal tungis Virumaale suur Vene vgi. c)1260ndal aastal sai Ordu Durme lahingus leedulastelt raskelt la, kuid suutis sellegipooelst aasta hiljem karistada saarlasi ja heita 1267. aastal alla kurelased. Nendes lahingutes lid kaasa ka eestlased. Tulemused:Slmiti Aleksander Nevskiga liiduleping, ks tagajrg oli rsteretk Lnemaale (1263). d) Nevski kohtas tagasiteel orduvge ja purustasid sellegi. Langes ordu- meister Otto von Luttenberg, kes maeti Karuse kirkikusse. 4) Vib nimetada lpetamata sdade ajajrguks. Polnud teada, kes jb peale - kas piiskopid vi ordu, kas ordu vi Leedu, kas Liivimaa vi Venemaa. Lpuni polnud sditud seega sda, mis pidi otsustama, kas peale jvad vrvallutajad vi plisrahvad. 5) Toimus 1343-1345. Phkida vras vim minema ja alistuda Rootsi kuningale, tehes seda suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Algas 23.aprillil 1343 . Hvitati peale misate ja kirikute ka Padise klooster, kus tapeti 28 munka
Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei hinganud SS-is teenimisest ei oma naisele ega lastele. Vanemad küll teadsid, kuid ema põletas kõik seda aega meelde tuletavad fotod. Oma mineviku pärast oli noormees sunnitud Tallinnast Rakverre pagema, kus asus õppima Rakvere I keskkooli, mille ta lõpetas 1946.aastal. Aasta hiljem abiellus ta oma kooliõe Zinaida Ivanoviga ning neil sündis tütar Riina, kelle abikaasa oli luuletaja ja näitleja Juhan
Talupoegade koormised: Kümnis 1/10 saagist Kirikumaks 1/100 saagist Hinnus- kindel naturaalmaks, mida pidi maksma feodaalile (väiksem kui kümnis) Taanlased olid esimesed, kes hakkasid ehitama linnuseid, kus elasid läänimehed, kelle ülesanne oli piirkonna kaitsmine, tekkisid ka Eesti aadlikud. Samuti olid Taani aladel esimesed mõisad Liivimaa suhted naabritega: Eesmärk võimu laienemine Vaenlased: Pihkva, Novgorod ja Leedu Käidi vallutamas naabreid, kuid Leedult saadi lüüa Karuse lahingus Linnade teke: · Loojad tõid kohale oma meistrid ja inimesed, kes hakkasid linna rajama · Keeleks oli saksa keel · Olid gildid (kaupmeeste ühing) ja tsunftid (käsitööliste ühing ja neil oma põhikiri ehk skraa) · Elanikud oli: · Taanlased · Sakslased-kõige rohkem · Venelased · Rootslased · Eestlased (äärelinnades ja olid teenindajad ja tegid töid, mida linnaelanikud ei teinud) Jüriöö ülestõus
kihelkond); · Rakvere 1. praostkond (Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond); · Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond); · Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina,
· Luide on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatis Kullamaa luited (Läänemaa) Elutekkelised pinnavormid Endla raba Sootasandik · Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba Inimtekkelised pinnavormid Kiviõli tuhamägi Aidu karjäär (Ida-Virumaa) Karuse linnamägi (Läänemaa) Settebassein (Ida-Virumaa) Kosmogeensed pinnavormid Kaali kraater (Saaremaa) Eesti meteoriidikraatrid Eesti meteoriidikraatrid Ilumetsa kraater Neugrund · http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriid ikraatrid.php Neugrund Mandrijäätekkelised pinnavormid Meteoriidi Läbimõõt Vanus Tekke aeg Asukoht Muid
Barokiaegse puuskulptuuri suurim meister Eestis oli aga Christian Ackermann. Ta saabus 1672 Königsbergist Tallinna, abiellus siin Elert Thiele lesega ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu mälestuseks kiriku seinale kinnitatud tahvel) Kui vapp ja epitaaf ühendati, sündis uhke vappepitaaf keskel aadliperekonna vapp, selle ümber ornamentaalne kaunistus,
Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus, Hilisrauaaegsed kalmistud: hõreda kivikattega kivikalmed maahaudadega kalmistud liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis) Muinasmaakonnad: Revala, Harjumaa, Sakala, Ugandi, Virumaa, Saaremaa, Järvamaa.
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis. Chloel oli leituna kaasas kuldtikandiga juusteniit, kullatus jalavarjud ja kuldvõrud pahkluude ümer kandmiseks.
hingedeaeg. Jumalaga seotud rahvajutte: Piiru pilbastest tehtud korv ja küünal pandud sisse, siis see olnud Tõnni korv. Ahju ees laudil riiulil olnud. /Piirsalu/ Tõnni vakka pidi ike kõigist asjadest sisse panema, muidu ei lähe korda. Vaimud viie siis jälle ära. /Karuse/ METSIK Jumala liik: Metsik oli kõige kuulsam viljakusejumal, kes oli ka karjakasvu edendaja. Jumala ülesanded: Metsiku ülesanne oli kaitsata karja ja olla karja järelvaataja. Metsiku ülesandeks oli anda põllule oma õnnistus, et põld annaks lõikusajal peremehele suure saagi. Jumala sünnilugu: Metsiku sünnilugu on siiani teadmata, kuid Metsik
1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist. Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli-Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla
kartuliputru koos kaeratangudega, mis meenutas meie segadisputru (kartulid odratangudega) ehk mulgi putru. Aliise Moora lisab veel, et Venemaa põhjapoolses osas tarvitati peamiselt kaeratangu ja - jahu, kui Eestis tarvitati samal ajal peamiselt just odratangu ja -jahu. Aegajalt ikaldusega seoses on mulgi pudru söömise ja valmistamise tava ka Eestis kahanenud, näiteks kirjeldatakse ERM-i uurimisretkedelt kogutud andmete põhjal, et 1936.aasta (Helme, Karuse, Kirbla, Paistu) kevadel on kartult vähe, maha pandavatelt kartulitelt lõigati tükke ja neist keedeti suppi. Oli ka piirkondi, kus kevadel pandigi maha ainult kartuli koori (ERM, EA27, lk 605-626). Mulgi pudru söömise tava hakkas uuesti tõusma ka 20. sajandi teisel poolel, mil seakõrnetega kartuli-tangu putru asuti valmistama ja pakkuma arvukates sööklates üle Eesti. 20. sajandi teisel poolel toimus ka mulgi pudru valmistamisel muudatus, mis levis üle Eesti ja on
18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. · 1269 - Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1270 - leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. · 1271 - esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. · 1290 - semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. · 1294 - Novgorodlased põletasid Narva. · 12971330 - Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased.
sajandi lõpust lillkirjaga ja see omandas eripära eriti Virumaal. 19. sajandi alguseks oli Põhja-Eestis tavapärane naiste peakate pottmüts. Nagu ka Lõuna-Eestis esines ka Põhja-Eesti piirkonna siseselt erinevusi. Rannaalade rahvariided olid Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis leida vene- ja vadjapäraseid jooni. Lääne-Eesti Lääne-Eesti piirkonda kuulub 23 kihelkonda: Audru, Halliste, Hanila, Häädemeeste, Karksi, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Ridala, Saarde, Tori, Tõstamaa, Varbla, Vigala ja Vändra. Lääne-Eesti rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestiga. Lõunaosas oli näha vanemaid elemente nagu Lõuna-Eestis, näiteks vanatriibulised pikad püksid, mida mehed kandsid. Piirkonnale iseloomulikud olid lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Naiste ülikonda
Taimeornamentik v näha portaalide kujunduses,võidukaare piilaritel kujund väga ilmekalt Püha Katariina ja Püh Nikolause lugusid,omapär ka kooriruumi võlvsiiludel asuv maagil märkidega maalingud 13.saj ehit Kaarma kirik 1-löövilin, kuid vundament nõrk ja võlvid varisesid,pärineb ka vanim puuskulptuur- istuv Maarja Kristuselapsega. 15.saj alg ehit läänetorn ja võlvit kirik uuest võlvide toex lisat 3piilarit muutsid hone 2löövilisex. Läänem vanim ja huvitav on Karuse,Hanila,Ridala ja Haapsalu toomkirik. Kaarma, Pöide, Märjamaa kirikuile lisat torn juba keskajal, Karusel, Kullamaal, Kihelkonnal 19saj. Kesk-Est- ehit 13-14saj 3lööv kodakirik, kus võlvd toetuv ümarpiilareile enamus läänetorn. Vain Ambla ja Koeru, ka Türi kirik-sai endale läänetorn ales 19.saj. K-E kirik on laiemad ja ruumimõju avar,kesklöövi ülaosa hämar-salapärane. Põj-Est- lääneosas ehit 1-lööv kirikuid, N: Saha kabel, erandlikult 2-löövilisena ehit 14
soosaarel // Valjala Saaremaal 3)kalmistuarhitektuur: kivikirstkalmed vanimad, siis tarandkalmed- tuhavöönd ääristatud kividega, hauakamber- Salme kirikusse viikingilaevades matused-ülikud meid vallutati, kaasa toodi lubimört, kiviarhitektuur Sakraalarhit. 4 piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa- 13.saj ja 14. algus, ühelöövilised kirikud, tornid puudusid, kuid hiljem lisatud osadele nt. Valjala kirik, muhu kirik, haapsalu lossikirik-ilma koorita, karja kirik, püha kirik, karuse kirik.. 2)Kesk-Eesti- 3löövilised kodakirikud nt. Ambla kirik ja Koeru- juba 13. saj. läänetorn, Türi kirik. kodakirikud laiemad ja avaramad kui 1löövilised... 3)Põhja-Eesti ja Tln- 1löövilised lääneosas, virumaal 3 löövilised(haljala kirik), erand Keila 2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende
Vana-Liivimaa suhted naabritega · põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1260. aasta suvel lõid leedulased Durbe lahinfus orduväe täielikult puruks. · 1263. aastal tungisid leedulased kaugele ordu valdustesse, jõudes koguni Läänemaale ja põletades maha Vana-Pärnu. · 1270. aastal käisid leedulased läbi Läänemaa Saaremaal ning kui leedukad saagiga mandrile jõudsid, siis asus neil · e Karuse lähedal merejääl vastu Liivi ordumeister suure väega. Ägeda võitluse tulemusena said sakslased rängalt lüüa · 1242. aasta kevadel toimus Peipsi jääl Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. · Sakslaste vallutuste piiriks jäi Narva jõgi ja Peipsi järv. Linnad
44. Kassi suurune om, karu suurutses tettas 45. Kirbust tetäs karu ja hiirest härg 46. Kirp koera perses, maasikas karu perses 47. Koeral karusem õnn kut ta ise 48. Küünär karust, peotäüs pal'last, nõnda pead vihta köütme 49. Iga maasikas põle karu perses 50. Nälg sunnib karu käppa imema 51. Oma karu, oma kaer 52. Reede ristmine veab redelile, karuse kastmine kaelaköide 53. Siil ajab karu pesast välja 54. "Silk-leib mehe toit, pihl-pohl minu toit," nii olevat öelnud karu 55. Mine sutt pakku, karu kate pojaga iin 56. Tänamata karu lükatakse auku tagasi 57. Ära usu hundi juttu, hundil on need hullud jutud, karul kõned kavalad 58. Vaga lammas, karu tembud 59. Kui vana karu läheb pesast välja, siis pojad jäävadki sinna käppa
18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kandsid Põhja-Eesti naised piduliku peakattena linukat. Linuk koosnes kotikujulise sabaga linast ja pead ümbritsevast pärjataolisest võrust. Kõige üldisemad abielunaiste traditsioonilised peakatted 19. sajandil olid kahekorra kokkumurtud riidetükist tanud, mida kanti hiljemalt 17. sajandist alates. Põhja-Eesti tanud olid kurrutatud ülaosaga. ERMis on kolm Ambla tanu. Tanu 11069 on teinud Leenu Leesmann Karuse külast. Sellised tanud hakkasid 1865. aasta paiku moest minema. Tanu 11170 on pärit Lepsillalt. 1913. aastal, mil see koguti, oli tanu vanus 90 aastat ja viimati oli seda kantud 60 aasta eest. Tanu 13116 tegi Lisette Einbaul Ambla Alaperes umbes 1835. aastalMuuseumitanude laius on 24 cm - kahekordseks kokkumurtuna 48 cm (kogulaius), kõrgus 22 cm. Tanu valmistamisel on vaja lõigata sobivate mõõtudega ristkülikukujuline riidetükk (mitte unustada õmblusvaru)
ülekaalus. Neid on mainitud juba varastes Kreeka ja Rooma ajalooallikates. Neile vihjatakse ka Euroopa kirjatükkides, välja arvatud keskajal mil hirme seostati sageli saatana tegevusega. Kuid mõned hirmud on alati olemas olnud, näiteks loomakartus, kõrgusekartus ning need , mis on seotud teatud kindlate haigustega nagu katk, süüfilis ja marutaud, olid varasematel aegadel tavalised. Minevikus olid need haigused sagedasti surma põhjustajad , mis põhjendab inimeste karuse nende ees. Kaheksateistkümnendal ja üheksateistkümnendal sajandil, kui vaimsed häired kuulusid taas meditsiini ja teaduse valdkonda, hakati uurima ja lahtimõtestama ka hirme, nende kujunemist ja neid hakati ravima. Sel ajal sündis ka palju väärarvamusi, kui kaheksteistkümnenda sajandi, 3 eriti viimaste aegade jätkuvad sügavuti uuringud on heitnud sellele huvipakkuvale ja
Järva Lehtse 88 17 135 43 927 3937 2624 Järva Lenini nim. 88 13 108 25 1880 3528 4497 Järva Leninlik Tee 88 10 103 56 1621 3820 5464 Järva Oktoober 88 20 120 39 1143 4685 3859 Järva Tammsaare 88 21 143 42 855 4754 3305 Järva Türi NST 88 8 65 37 1222 4043 3333 Järva Udeva 88 8 104 16 972 3876 2278 Läänemaa Karuse 83 22 204 184 1045 3450 3559 Läänemaa Kasari 83 24 90 173 783 3314 712 Läänemaa Kullamaa 83 24 111 173 1006 3186 1997 Läänemaa Lihula 83 25 136 256 1311 3840 2351 Läänemaa Linnamäe 83 22 125 136 631 3658 2184 Läänemaa Martna 83 20 102 171 859 3231 1082 Läänemaa Ridala 83 23 87 158 609 3114 1038
Kokku võis eestlaste maleva suuruseks olla umbes 6000 meest. Asuti ootama venelasi, kellega koos sõjakäigule asuda. Ristisõdijad olid eestlaste vägede koondamisest teadlikud ning otsustasid maleva purustada enne, kui see venelastega ühineb. 4 Selleks koguti 3000-meheline eliitvägi, millest pool olid sakslased, pool liivlased ja latgalid. 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses. Järgnes äge lahing, kus eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidada ning varises kokku. Eestlaste malev löödi täielikult puruks, langes hulk sakalaste vanemaid, neist tähtsaimana Lembitu. Kuid ka ristisõdijad kaotasid oma suurima kohaliku liitlase, liivlaste vanema Kaupo. Sakala allutati taas sakslaste võimu alla. Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi nende edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra
Laulukooride üldjuhiks valiti Johannes Kappel, ,,konservatooriumi õppija ja Peterburi ,,Palme" seltsi eesti osakonna laulujuhataja". Orkestrite juhiks sai Väägvere mees D.O. Virkhaus, ülemaaliselt tuntud ,,pasunakooride isa". Kõnepidajateks valiti peamiselt pastorid. Tervituskõne pidi pidama Eestimaa kindralsuperintendent W. Schultz, tema loobumise korral Rapla pastor C.E. Malm. Jutlusepidajaks valiti M. Jürmann. Altariteenistust pärast jutlust pidi pidama Karuse pastor A. Hörschelmann, loobumise korral Ambla pastor G. Knüpffer. Ilmalike kõnede pidajaks valiti J. Hurt, R. Kallas, H. Wühner ja H. Rosenthal. Piduplats asus Kadriorus ja olevat olnud kolm korda suurem kui Tartu näituseaed, eelmise laulupeo tegevuspaik. Tulevased muusikaüldjuhid avaldasid mõningaid arvamusi toimkonnale. Virkhaus soovis, et pillimehed saaksid esinedes istuda; orkestrid olevat vaja seada poolringi
Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsitöölised. Näiteks 1230.a. kutsus
Alaveres Kose kihelkonnas. Nihatus Jõelehtme kihelkonnas. Raikülas Rapla kihelkonnas. (kõrts) Mõigus Jüri kihelkonnas. Rootsi-neeme Ehasalus Kuusalu kihelkonnas. Rootsi küla Tohises Hageri kihelkonnas. Rootsivere = praegune Hageri kirikumõis, ka Rootsivoore. Rootsi-Kalavere Maa-Kalavere kõrval Maardus Jõelehtme kihelkonnas. Viimaks oleks veel nimetada Tõlla kivi ehk Rootsi kuninga tõld Ehasalus. Läänemaal. Rootsi mõis Karuse kihelkonnas. Rootsi küla Kasaris Kirbla kihelkonnas. Rootsi küla Orus Nigula kihelkonnas. Rootsi Umbmäe küla sealsamas. Rootsi küla Reigi kirikuvallas. Vigalas Vigala kihelkonnas. Valgus Märjamaa kihelkonnas. Kassaares nimetatakse 1720 Rootsi talu. Peale selle tuleks veel nimetada Piivarootsi mõis ja Noarootsi kihelkond. Saaremaal. Rootsiküla vald Kihelkonna kihelkonnas. Rootsi küla sealsamas. Tagametsas sealsamas kihelkonnas.
linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsitöölised. Näiteks 1230.a
Timo Tomberg Mattias Meresaar Johannes Jahhu Marcus Pariots 20 Tauri Tens Mattias Tätte Henri Salum Kristjan Lepp Kristofer Kööp Gerrit Mõttus Hannes Tamm Marcus Jakustand 3.E Taavet Daum Rauno Kleimann Richard Saaron Norman Sepp Ingmar Sepp Roven Juhanson Sebastian Karuse 21 Lisa 2. Turniiri kuulutus 22 Lisa 3. Turniiri tabelid A alagrupp Võit Viik Kaotus Väravad Punktid Koht 4.A 3.A 4.B 3.B B alagrupp Võit Viik Kaotus Väravad Punktid Koht 4.C 3.C 4.D 3.D 3.E 23 Mängu Nr Mäng Grupp Tulemus Kohtunik 1 4.C-3.C B Mattias Daum 2 4.A-3
Järva Lehtse 88 17 135 43 927 3937 2624 Järva Lenini nim. 88 13 108 25 1880 3528 4497 Järva Leninlik Tee 88 10 103 56 1621 3820 5464 Järva Oktoober 88 20 120 39 1143 4685 3859 Järva Tammsaare 88 21 143 42 855 4754 3305 Järva Türi NST 88 8 65 37 1222 4043 3333 Järva Udeva 88 8 104 16 972 3876 2278 Läänemaa Karuse 83 22 204 184 1045 3450 3559 Läänemaa Kasari 83 24 90 173 783 3314 712 Läänemaa Kullamaa 83 24 111 173 1006 3186 1997 Läänemaa Lihula 83 25 136 256 1311 3840 2351 Läänemaa Linnamäe 83 22 125 136 631 3658 2184 Läänemaa Martna 83 20 102 171 859 3231 1082 Läänemaa Ridala 83 23 87 158 609 3114 1038
põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. 1269 Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. 1270 leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. 1271 esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. 1290 semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus. 1294 Novgorodlased põletasid Narva. 12971330 Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased.
õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld. Õigeusu alade suvine peetripäev on kirmaste aeg ja just noorte neidude pidutsemise aeg, kevade ärasaatmise püha. On käidud ühiselt vihtu tegemas. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suvinepeetripaev.php) 7. juuli - heina-, karuse-, jakobi- ja mädakuu Juuli tähtsaim töö on heinategu, tähelepanu keskpunktis on selleks sobivad ilmad. HEINAMAARJAPÄEV - 2. juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel
annaabi.ee 
