· Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat · kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5-11 m. · kaaluvad kuni 4000 t · hinnaline puit (valmistatakse mööblit,maju jpm) Hovard Libby. Parasvöötme segametsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 2-3 m³/ha · Okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad · Eriti liigirikas P-Ameerika idaosa · Mida merelisem kliima, seda enam lehtpuid Parasvöötme lehtmetsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 5-10m³/ha · Lõuna osa valitsevad laialehelised metsad pöögi-, tamme-, vahtra ülekaaluga
saab võerrelda kuidas need kokku lähevad jne jne ja sa arendad seda skaalat järk järgult edasi. Siis kui leiad mingi vana eseme siis saab võrrelda. Eestis sellega väga kauget aega ei saa võrrelda(puitu on kogutud suhteliselt vähe kuni 11 saj) kuid Saksamaal näiteks on soodest kogutud palke, kuni10000 a). RADIOAKTIIVSE SÜSINIKU MEETOD kas. tänapäeval kõige enam Leiutaja Willard Libby (1949) Määratakse - puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. Atmosf tekib radioak süsinik C14 see ühineb süsihappegaasiga nüüd taimed kasut süsihap gaasi ja radioakt süsinik ladestub taaimedesse...loomad söövad taimi ja see ladestub looma luudesse, inimesed söövad loomi ja see aine ladestub organismi kuni organism elab. Kui sureb siis selle hulk küll väheneb kuid see nö. tase või muster on teada
teha laiemaid üldistusi! Teatud aineline kultuur kuulus koos vastava vaimse kultuuriga ei pruugi seostuda teatud kindla inimgrupiga; tehnoloogiad võisid levida ka ilma migratsioonita kaubanduse, õppimise jm teel., ilma et sellega oleks kaasnenud ideede, uskumuste või keelte ülevõtmine. Edasine arheoloogiline areng on seostunud loodusteaduslike jm meetoditega. Radiosüsiniku meetod (14C) on enimkasutatud dateerimismeetod arheoloogias. Selle meetodi mõtles välja Willard Libby ning see põhineb radioaktiivsete isotoopide lagunemisel. Aluseks on võetud radioaktiivne süsinik. Süsinikku kasutavad enda ehitamiseks kõik elusorganismid ning kui organism sureb, siis nendes jäänustes hakkab see süsinik lagunema. Dendrokronoloogia on üks täpsemaid meetodeid ning see põhineb puude aastarõngastel. Selle mõtles välja Andrew Ellicott Douglass, ta töötas välja meetodi, kuidas aastarõngaste abil dateerida. Eestis on põhiline dendrokronoloog Alar Läänelaid.
Tüpoloogiline meetod (Oskar Montelius eristas pronskesemete tüüpide põhjal Põhjamaade proksiaja 6 alaperioodi ja hakkas vaatama, millises ajaperioodil esinevad koos) Loodus- ja täpisteaduslikud meetodid: dendrokronoloogia (põhineb puukasvu ringidel, selleks et seda rakendada, selleks tuleb luua dendrokonroloogiline skaala (loomine: mõõdetakse puu rõngad ära). radioaktiivse süsiniku meetod (leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. a) Määratakse: puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. see meetod pole täpne. Inimluude keemiline uurimine (aitab uurida, millest inimesed on toitunud tollel ajal) * Pada muinaskalme (12.-13. sajand) * Tääksi külakalme (14.-16. sajand) * Pärnu linna Jaani kalmistu (14.-18. sajand) Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine 4.-5. loeng Tänapäeval on olemas 4 inimahvi: šimpansid, gorillad, gibonid, organgutangid,
"Mis on elu?". 1944 Werhner von Brauni juhtimisel arendadatkse välja rakett V-2. 1945 16. juulil viiakse Alamogordos läbi esimene tuumakatsetus. 1945 6. augustil hävitatakse tuumarelvaga Hiroshima. 1946 Bloch ja Purcell tegelevad tuuma magnetresonantsiga. 1946 Eckert ja Mauchly teatavad ENIACist, esimesest täiesti elektroonilisest arvutist. 1947 Cecil Powell avastab pi-mesoni. 1947 Willard Libby tutvustab vanuse määrasmist süsiniku isotoobi C- 14 abil. 1947 Lennukiga saavuatakse esimest korda helikiirus. 1948 Maria Goeppert-Mayer näitab, et aatom koosneb kihiti paiknevatest prootonitest ja neutronidest. 1948 Bardeen, Brattain ja Shockley kontrueerivad esimese transistori. 1948 Hendrik Casimir ennustab nõrga Casimiri jõu esinemist plaatkondensaatorites. 1948 Bondi, Gold ja Hoyle pakuvad välja ajas püsiva kosmoloogilise
Enne on vaja luua dendrokronoloogiline skaala, kliimaerinevus nõuab ka Eestis eri kronoloogiaid (Lääne-Eestis oma, Tartus oma ulatub 11. sajandini). Termoluminessentssmeetodi puhul mõõdetakse räni radioaktiivsust (n põlenud liiva dateerimine savinõudes). Ka kasutatakse varvomeetriat (viirsavimeetod setted järvedes) ja radioaktiivse süsiniku meetodit (C14), mille leiutas W. F. Libby (ainus Nobeli preemia, mis arheoloogiaga seotud) 1949. a. Sellega määratakse puidu, söe, taimejäänuste, luude jm orgaanilise materjali vanust. Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Kosmiline kiirgus välisatmosfääris põhjustab neutronite tekkimist. Ne mõjul N2 laguneb C14-neks ja H2-ks, mis läheb planeedi taimedesse (taimed assimileerivad normaalset CO2-te ja C14-t). Meie sööme ja sureme ära, seejärel laguneb C14 poolestumisajaga 5730.
Võimalik kasutada täppisteadusi. Metalli koostise järgi ei saa eseme vanust! Vanu pronksesemeid on kasutatud uute tegemiseks, koostis ei ütle ei asukohta ega vanust. Materjalid, mida dateeritakse on orgaanilist päritolu, populaarseim radiosüsinikmeetod(C14). Radiosüsinikmeetod C14 tuleb atmosfäärist ja satub inimestesse (luudesse) ning taimedesse. Surres hakkab C14 vähenema, 5730 aasta jooksul väheneb C14hulk poole võrra. Leiutati 1947, eesotsas Libby Chicago professor, sa selle eest Nobeli preemia keemiateaduste alal. Radiosüsiniku meetodu viga selles, et mida vanemast ajast leid on, seda rohkem võimalik eksida, põhjuseks see, et atmosfääris on CO2 hulk kõikunud. Radiosüsiniku proovi saab võtta väikesest luu tükist, mõnest grammist süsist. Dendroloogiline meetod põhineb puuaastaringidel. Soojal aastaajal heledam ja paksem kiht, külmal aastajal kitsam ja tumedam
kaasaegsete esemete kohta. Dendrokronoloogiline meetod- põhineb puu kasvuringidel. Et seda kasut tuleb teha eeltööd. Eestis on selle metoodikaga välja jõutud 11 saj. Kasut palju , kõige täpsem meetod üldse. Radioaktiivse süsiniku meetodi. Kõige enam kasut, sest praktiliselt igal kaevamisel on võimalik leida sütt . Süsi on väga hea materjal , millest teha radioaktiivsüsiniku meetodi analüüsi. Selle leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. Selle abil määratakse puidu , söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. Samuti kasut ka termoluminestsents meetodit, kus rad osakesi mõõdetakse tule abil .täpsus on +- 10%. · Kameraaltööd. varasemate materjalide, välitöö- ja laboriandmete töötlus; - ehitusgeoloogilise aruande koostamine. IV Tp inimahvide geneetikast on võimalik välja selgitada , millal nad inimes geneetikaharust lahknesid.
Tehakse puidust ringide järgi. Igal aastal kasvab kaks ringi, suvel heledam ring ja talvel tumedam. Vastavalt suvele ja talvele on ringide paksus erinev. Enne on vaja luua dendrokronoloogiline skaala, mille loomine algab tänapäevast. Ringide omavaheline suhe on tähtis. · Radioaktiivse süsiniku meetod määratakse puidu, söe, taimejäänuste ja muu orgaanilise materjali vanust. Leiutas USA keemik Wilard Frank Libby 1949 aastal. Kosmilise kiirgusega tekib radioaktiivne süsinik, mis läheb inimestesse, taimedesse ja loomadesse. See ladestub luudes. Pärast surma hakkab radioaktiivne süsinik lagunema. Määratske lagunenud süsiniku hulk ja selle järgi saab teada mitu aastat on see asi vana. Radioaktiivse süsiniku kontsentratsioon on muutunud, saab määrata poolesaja aasta täpsusega. Ka raudesemeid dateeritakse tänapäeval selle meetodiga.
iseloom ja hulk ning olemasolevate näidiste alusel määratakse kogu muistise suhteline vanus. Absoluutne dateering saadakse juhul, kui üks või mitu näidist õnnestub täpselt dateerida. See õnnestub juhul, kui on säilinud ka koorealuse kambiumikihi all olev viimane aastaring. Meetodi kasutamiseks on vajalik dendrokronoloogilise skaala loomine põhimõttel tänapäevast minevikku. Levinuim dateerimismeetod: radiosüsiniku e 14C meetod. Väljatöötajaks USA keemik Willard Libby 1949. a. Kosmilise kiirguse mõjul tekib radiosüsinik 14C, atmosfääris see laguneb süsinikdioksiidiks. Taimed imavad seda fotosünteesi kaudu ning teised elusolendid saavad seda süües taimi ning loomi, kellesse seda on juba ladestunud. Ladestumine lõppeb siis, kui taim või loom sureb. Pärast surma hakkab luudesse ladestunud radiosüsiniku hulk väga aeglaselt lagunema. Kogus väheneb poole võrra 5730 aastaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
