Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...
31 Magistraadid olid: Kaks konsulit - kuninga asemel, omasid kõiki riigi juhtimise funktsioone; Preetor - kohtunik, kes tegeles kriminaal- ja hiljem tsiviilasjadega; Tsensor - riigikontroll, kelle ülesandeks oli: kodanike nimestiku koostamine varanduse suuruse järgi, järelvalve kombelisuse üle, maksukorjajate üle, maksuvõtmise ametite väljarentimine, avalike ehituste väljapakkumine. Hiljem ka senaatorite nimetamise õigus; Prokonsul - sõjaväeline juht provintsides; Diktaator - erakordne magistraat, kes kutsuti ametisse siis kui riigi olemasolu oli ohus või välise vaenlase või sisemiste rahutuste tõttu. Diktaatori käes oli ülim võim riigis. Ta ameti kestvus oli 6 kuud ja lahkus siis, kui oli täitnud oma ülesande; Rahvatribuun - ametnik, kes kaitses plebeide huve; Kvestor - laekur, kelle kompetentsi kuulus riigilaeka hoidmine ja riigidokumentide haldamine;
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) – huvitus antiikkunstist ja ta hakkas külastama neid tuntumaid kollektsioone. Seadis eesmärgiks antiikkunstia...
..120 vms). Need tehakse dendroparandustega (n Pulli asulakoht enne 8000 eKr, nüüd 9000 eKr) N 01.10.09 Hominiidide kujunemine · Nüüdisaegsed inimahvid gorilla ja simpans (troopiline Aafrika), gibon ja orangutan (Kalimantan ja Sumatra). Esimesena eraldus gibon, seejärel orangutan, gorilla ja hominiidid ning lõpuks simpans ja inimene (u 5 mln a tagasi) Eestis kõige lähedasem loom inimesele on nahkhiir · Esimesi inimahve: prokonsul 20 mln a vana inimahv (I'te seas) Griphopithecus esimene inimahv Euroopas Australopithecused inimese ja ahvi vahelüli Piltdowni kolju (1912; tõsiselt võeti käsile 1953. a ja avastati, et tegu võltsinguga, mis koosnes 50-60 000 a vanadest koljutükkidest ja inimahvi lõualuust) vs Taungi beebi (1920ndad) AUSTRALOPITHECUSED · Üks kuulsamaid Australopithecuseid on 1974. a leitud Lucy luukere (Etioopia; 3,2 mln a vana)
Teine erakorraline magistraat oli magister equitum (ratsaväe ülem). Tema oli varase vabariigi ajajärgul diktaatori esimene abiline, kelle nimetas ametisse diktaator sõjaolukorras. Rooma vabariigis kujunes välja ajapikku kindel ametite järgnevuse süsteem kursus honorum (karjääri redel). See nägi välja selline et selleks et saada kõrgemale ametile tuli alustada madalamast ametist (kvestor rahvatribuun/ediil preetor konsul). Kuigi tavaliselt oli provintsi asevalitseja prokonsul siis mõningate väiksemate provintside puhul võis ta kanda nimetust procurator. Provintside valitsemine sõltus ka sellest, kas tegemist oli senati või keisri provintsiga. Rooma välispoliitikavarase vabariigi ajal Ka pärast viimase kuninga kukutamist jätkus Rooma sõda etruskitega. Clusiumi kuningas nimega Porsenna tahtis taastada Roomas kuningavõimu, see tal aga ei õnnestunud. Etruskite ülemvõim jäi ilmselt taastamata seetõttu, et ka teised latiini hõimud võitlesid selle vastu
Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...
Kuigi kaugetel aegadel olid tänapäevaste inimahvide eellased eraldunud sellest harust, millest sai tänapäevane inimene. Eraldusid gibonid, siis orangutangid, gorillad ja šimpansid. Eestis elavatest loomadest on inimesele kõige sarnasem nahkhiir. Tänapäeva ahvide kõriehitus ei lase neid rääkima õpetada. Neile on üritatud õpetada kurtummade keelt ja arvuti abil šimpanisitega suhelda. Üks kaugemaid inimese esivanemaid võis olla inimahv prokonsul. Tema oli esimene inimahv, elas 20 mln aastat tagasi. 14,5 mln a tagasi jõuavad Euroopa aladele esimesed inimahvid. Need olid Griphopithecused, kuid nad ei arenenud siin edasi. Järgmine aste inimese arenemisel on Ardi. See leid toodi avalikkuse ette alles 2009. a lõpus. Tegelikult leiti juba 1992. a Etioopias. Nende luude uurimisega tegelesid 10 riigi teadlased (kokku 47 uurijat) tegelesid sellega 17 aastat, siis tuldi avalikkuse ette. Ardi tähendab kohalikus keeles põhja või põrandat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
