pealt sarjas/rajas. Osebergi kunst aktsepteeris tühje pinde, selles asemel, et täita need põimunud väätidega nagu oli tavaliseks Gildi kunstis. Üleüldine mulje jäi tasakaalu. Borre (830 - 970 a) Teine viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: laeva matmispaik Borres Vestfolis Norras. Stiil sai selle koha järgi oma nime. Sealt leiti veel pronksist päitseid, mis erinesid Osbergi stiilist. Motiivid: kasutati Osbergi haarava looma motiivi. Loomad olid paelja, väänleva kehaga. Nende nägusid kujutati otsevaates. Borrestiili lemmikmuster oli nn sõrmus - keti muster. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud.
kõige esimene ornamentikastiil oli Broa (750 - 840 a). Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati "haarava metslooma" motiivi - see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust. Matrejalidest kasutati puitu ja pronksi. Kaks järgmist etappi - Borre (830-970a) ja Jelling (880-1000a) - olid suurel määral ajaliselt kattuvad ja mõlema õitseaeg ulatus 9.saj. kesandi kespaigast 10.saj. teise pooleni. Mõlema tunnusjooneks on siuglevalt ühtepõimunud kehadega "paelolendid", mida borre stiilis kujutati otsevaates kuid jellinge stiilis külgvaates. Borre etapil kasutati endiselt veel haarava looma motiivi. Borrestiili lemmikmuster oli rõngasahela motiiv, mida kasutatakse tänapäeval metallist kellarihmade juures
Viikingite kunstis on tuntuimad: Ruunikivid Püstpalkkirikud Laevaninadesse ehitatud lohepead Viikingite laevad http://staap02.files.wordpress.com/2009/01/viking31.jpg Viikingite laeva ehitus Viikingite laevadel olid raa purjed ja laeva ninale oli ehitatud lohepea www.kids.ee/est/index.php?productID=884 Varakeskaegsed Viikingite ornamentikastiilid Osberg/Broa (750 840 a) Borre (830 970 a) Jelling (880 1000 a) Mammen (950 1060 a) Ringerike (980 1050 a) Ornamentikastiilid Borre Jelling Mammen Ringerike Viikingite kunst Viikingite Osebergi laevahauast leitud vanker ning tema puitnikerdusega kaunistused (800 875 a.). http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ruunikivi Ruunikivi Rootsis
tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. Näib, et maitse-eelistuste vahetumisi dikteerisid meretaguse kunstiteostest eeskuju võtnud käsitöömeistrid. Kõige esimest stiili esindavad näiteks Gotlandilt Broa kalmest leitud rakmenaastud, mille puhul on Skandinaavias esmakordselt rakendatud ,,haarav metslooma" motiivi see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. Kaks järgmist etappi Borre ja Jellinge olid suurel määral ajaliselt kattuvad ja mõlema õitseaeg ulatus üheksanda sajandi keskpaigast kümnenda sajandi teise pooleni. Mõlema tunnusjooneks on siuglevalt ühtepõimunud kehadega ,,paelolendid". Borre stiili kuuluvatel teostel esineb vahel ka rõngasahela motiiv, mida kasutatakse tänapäeval metallist kellarihmade juures. Häid näiteid Borre stiili kohta on leitud kuulsa Gokstadi laevmatuse kohalt.
äärmiselt haruldased). Mis on olnud funktsioon? Omalaadsed sõdalaste laagrid väljaõppeks? · Silmapaistvad kääpad Jellinge (kuninglikud) kääpad Taanis, Kuninglikud kääpad Vana- Uppsalas, Osebergi kääbas (1904) Norras (kuna kasutusel olnud ka savi, siis säilinud ka puit) · Viikingite kunst kajastub nii puitesemetel kui ka ehetel. Mitu stiili: 1) urnesi, ringerike, ruunikivi stiilid, 2) jellingi, 3) borre, 4) osebergi jm. Ruunikivid. · Ruunitähestik rohkem sirgjoonelised tähed kui tavaliselt kas on olnud kunagi rohkem ruunikirjasid? 498 ruunitähestik 499 ,,kysmik" (suudle mind) · Hõbeaare Birkast (2,161 kg hõbedat) 449 araabia münti, 1 Bütsantsi münt, 16 käevõru, ringsõled jm. Al 10. sajandist on aardeid üldse arvukamalt: araabia hõbemündid ja
annaabi.ee 
