· Mind ei häiri müra kodus ega kodukohas · Muu.... 3. Kuidas vähendada müra 3.1 Kas teile teadaolevalt on teie kodukohas müra mõõdetud? · Jah on mõõdetud ( mis olid tulemused?) · Ei ole mõõdetud ( kas oleks vaja mõõta? Miks?) · Ei tea, kas on mõõdetud 3.2 Kas olete proovinud vähendada kodus müra? · Jah( kuidas?) · Ei 3.3 Milline neist oleks parim lahendus liiklusmüra summutamiseks suurte tänavate ääres? · Muldvall ette seada · Haljastada tee ja maja vaheline ala · Betoonist ehitis ette ehitada( nt garaaz, maja, aed vms) · Muu..... 3.4 Kirjutage mõni lahendus kuidas vähendada müra kodus? · · · Aitäh vastamast, palun pange vastused Õie19 postkasti 26 mail hiljemalt kell 20,00. Küsitluslehe koostaja: Elerin Ehte
soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid|Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee|Käsitöölised:Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu)| 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)|Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused|Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk
Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal dolmen. * Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge /stõunhendz/. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Samalaadseid, kuid väiksemaid rajatisi on Inglismaal veel, ja ka mujal Lääne-Euroopas. Ürgaja kunsti näidete hulka kuuluvad veel keraamika, ehted, tarbeesemed ja relvad, mida kaunistati mitmesuguste kujutiste ja ornamentidega.
Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnadelt. Linnakogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna võimuorganiks oli raad, selle liikme seisus oli eluaegne. Rae ülesanneteks oli näiteks heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde oli ehitatud ka raekoda, kus vahete-vahel peeti pulmasid. Enamus tänavaid olid muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata olid tänavad alati inimesi täis. Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal
Alates 11 sajandist algas linnade kiire arenemine, millega kaasnes ka kiire kultuuri ning majanduse areng. Peamine asi, mis eristas linnasid maa asulatest, oli linna õiguslikuks aluseks olev linnaõigus. Linna kogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes linnas püsivalt elas ning kodanikumaksu maksis. Linnad olid enamasti ümbritsetud müüri või valliga. Linnadesse pääses hästi valvatud väravate kaudu. Rikkamaid linnu piiras kivist müür, vaesemaid aga muldvall ja puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeldi, pidutseti, seal nuheldi ning isegi hukati inimesi. Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur rist.
· Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhiliselt 11.-12. sajandil · Põha linn Ife, oli olemas juba 8. sajandil. 13. sajandil oli see juba suurlinn- seda ümbritses muldvall ja kraav, savist majades veevärk, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna südames valitsejaloss · Rauasulatamine ja töötlemine, millest valmistati kultusesemeid · Eriti hinnatud oli vask, mida toodi sisse Põhja-Aafrikast · Pronksivalu · Pronks- ja terrakotakujud. Jumalad, kuningad, õukondlased, auväärsed esivanemad, mis olid algselt mõeldud altarite kaunistamiseks · Skulptuurid erinesid taaskord traditsioonilisest Aafrika kunstist GHANA
Roman Britain 1.Ülesanne 1.Roman empire exited,more then 400 years ago. 2.Colchester was the capital of Britannia for some time,soon London or Londinium became the capital 3. Romans speaked Latin. 4. Roman rules Britannia. 5. Julius Ceasar ,Hadrian 6. Romans rules Britain before the Vikings. 2.Ülesanne a–2 b–5 c- 1 d-3 e–4 3.Ülesanne 1–d 2–g 3- i 4–h 5–j 6–a 7–b 8–f 4.Ülesanne 55- Julius Ceasar first came to Britain in the year 55 BC (before Christ ). 400- Britannia became a part of the Roman Empire for more than 400 years. 20- About 20 large towns grew araund the camps of the Roman army. 2,000,000 – The whole population of Roman Britain was about 2 million. 2000 – There were abaut 2000 villas on the south of Britannia . 12 000 – Romans built abaut 12000 kilometers of road which were wide and straight . 410 – ...
5. Ühenda joonega õige periood. (4p) Mongolite ülemvõimu periood 1271 1368 Tangi riigi periood 618 - 907 Hani riigi periood 206eKr- 220pKr Songi periood 960 - 1279 6. Kuidas oli Tangi riigi perioodi ajal ehitatud linnad ja elamud ? (2p) Linnad ja elamud olid tavaliselt ehitatud suunaga põhjast lõunasse, peamiselt nelinurksetena ja sümmeetriliselt. Linna piiras kividega vooderderdatud muldvall ning väravate juures olid lasketornid. Ehitised koosnesid mitmest hoonest, mida ühendasid galeriid ja sammastikud. Valitseja loss asus linna keskel või põhjaosas. Tähtsamad hooned püstitati kolmeastmelisele terassile.
nimetus on kort. Vastavalt majapidamise iseloomule on hantide elamud rändlevat ja pikset tüüpi. Alaliseks talveelamuks oli õhukestest palkidest ehitatud ristpalkelamu. Selline maja ehitati ilma laeta, väga lauge kaheviilulise katusega. Katus kaeti spetsiaalselt töödeldud kasetohuribadega, mis olid õmmeldud suurteks laidadeks. Kasetohu peale asetati rida peenikesi latte. Majal oli muldpõrand. Sees, uksest vasakul või paremal nurgas seisis ahi. Uksest kaugeima seina äärde tehti madal muldvall ning kaetipõhjapõdranahkadega. See oli magamisase. Varasemal ajal olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised. Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust
Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgi...
Vanimad muistsete põldude jäänused on avastatud Tallinna lähedal Rebala küla väljadel. Eestlaste külade vanuseks võib pidada isegi kahte aastatuhandet. Keskmine rauaaeg (5.-8. sajand) Keskmisel rauaajal ehitati linnuseid. Küllap toimus kokkupõrkeid naaberrahvastega eelkõige Skandinaaviast päris viikingitega ning idakaarest ilmunud slaavlastega. Linnuse rajamiseks valiti tavaliselt järskude nõlvadega küngas. Vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati muldvall. Künkale ehitati palkidest kaitseseinad ja ümber valli kaevati kraav. Mõni linnus oli juba looduslikult hästi kaitstud, asudes kas järve või jõe ääres, mäeseljakul või soosaarel. Muinaslinnuseid leidub Eestis kokku umbes 120. Rahvasuus tuntakse neid linnamägedena, Kalevipoja sängidena või maalinnadena. Tookord elati enamasti linnuse lähedal, sest vaenuväed võisid saabuda ootamatult. Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand)
valmis 1726. a. Maailma esimene ajaleht ilmus 8. sajandil. Kirjandus: · Mitmekesised luulevormid · Novellidesse ilmus realismi jooni · Proosazanrid: reisikirjad, looduskirjeldused, kangelaslood, ajalooline fantastika. Maalikunstis tekkis zanri- ehk olustikumaal. Suure meisterlikkuse saavutasid maastikumaalijad. Arhitektuuri koha pealt olid linnad ning elamud enamasti planeeritud suunaga põhjast lõunasse, nelinurksetena. Linna piiras kividega voodertatud muldvall, väravate juures olid lasketornid. Valitseja loss asus linna keskel või põhjaosas. Ehitised koosnesid enamasti mitmest hoonest, mida ühendasid sammastikud ja galeriid. Tähtsamad ehitised olid püstitatud kolmeastmelisele terrassile. Hoonete iseloomulik element oli mitmeastmeline karniis (karniisiks nim. seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve), mida aga lihtinimeste majadel olla ei võinud
on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi kinnismuistised ehk maaküljes kinni olevad muistsied. Uut tüüpi kinnismuististeks on... ...kindlustatud asulad nt Saaremaal Kaali ja Asva, Irust, Narva lähedalt Joaarust. Asva näitel: Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras muldvall, peale oli laotud paekivist tara(alt 1,6 meetrise läbimõõduga, lisaks arvatakse, et peal võis olla veel puittara), platsil asusid palkehitised. Kindlustatud asulate teke võis olla põhjendatud varanduse olemasolu. Varandus ehk pronksist esemed ja loomakari. Majandustegevust hakati kontrollima. ... vanimad põlispõldude jäänused nt Tallinna lähedalt Saha-Loolt (1992). Põllud olid 20x20 meetrised põllulapid, neid piiras põllupeenar (3-4 meetrit lai), paekivist aed
Kivist, luust ja sarvest esemed hakkavad aga kujult kujutama pronksesemeid. 1100 eKr hakkavad ilmuma täiesti uut tüüpi kinnismuistised (maa küljes kinni olevad muistised, vastand on irgmuistis). Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad, mida on leitud Saaremaalt (Kaali, Asva), rannikult (Harjumaalt Irust, Narva lähedalt Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse (mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega
esialgse mõtte kaotas. Vahetult enne silla avamist sõudekanal poolitati. Ametlikult põhjendati kanali poolitamist sellega, et sanitaartöötajad avastasid kanali linnavälises osas veereostuse. Täidetud kanali lõik pidi tõkestama reovete pääsu ujulapoolsesse otsa. Juhul kui tegemist oli tõepoolest objektiivse, mitte otsitud põhjusega, võimaldas see silla avamise eel tartlaste tähelepanu, sõudekanali kasutuks muutumisest seoses silla ehitamisega, eemale juhtida. 1981. aastal rajatud muldvall eraldab Anne kanalit tänaseni. Eesti läbi aegade suurim sild avati pidulikult 5. detsembril 1981.9 Turusild Tartu esimene vantsild. Silla projekteerisid OÜ Tartu Arhitektuuribüroo ning K-Most ja ehitas K-Most. Sild valmis aastal 2003. Turusild ühendab Tartu väliturgu Annelinnaga ning on ettenähtud ainult jalakäijatele, eraldatud lõigul saab sõita jalgratta ja väikese mopeediga. Silla pikkus on 251,5 meetrit ja rippuvat osa kannavad 7 paari vante
· Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk.
juhtis skraa (põhikiri) · Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused.
ehituskunstiga Linnus · Ringmüüridega piiratud ala · Tornid · Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik · Müüri sees laskepilud · Keskse tähtsusega peatorn donjon · Enamasti ka eeskindlus o Muldvall ja puutara · Kaitsefunktsiooni kõrval hakatakse tähelepanu pöörama ka elamistingimustele · Kodanlik arhitektuur o Linnakodanluse rikkus väljendub monumentaalsetes avalikes hoonetes Raekojad Kohtumajad Tsunftide hooned jne kohtupaleed 10. Gooti arhitektuur Inglismaal, Saksamaal, Itaalias. · Inglismaa
Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Mesopotaamia kunst (§ 4 Vana-Mesopotaamia kunst, § 5 Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst) 1) Millist piirkonda tähistab mõiste Mesopotaamia? Kahejõemaal ehk Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel maal.
sajandi alguses linna edelaküljele, Kiek in de Köki ette 15-18 meetri kõrgune Kõrge Rondeel, mis ümbritseti vallikraaviga. 1538 jätkati valli pikendamist ida suunas, millega seoses rajati Karja vallivärav koos selle juurde kuulunud suurtükitorniga Lurenburg (lammutati 1767). Äsjavalminud teise eesväravaga Harju värav aga suleti sellega eoses hoopis. Viru värava ette püstitati seejärel Uus Rondeel ning Viru värava ja Väikese Rannavärava vahele rajati ka uus muldvall. Muldvall (nn Nunnavall) rajati samuti ka läänepoolse müüri ette, täiendades seda kahe vanaitaalia süsteemis bastioniga. Tõsisemad muldkindlustustööd võeti Tallinnas ette p&aml;rast Liivi sõda. kui 17. sajandi alguses rajati Nunnavärava ning Suures Rannavärava valliväravad ning sellega koos ka vahimajad. 1630ndatel aastatel alustati Toompea lõunaküljel Wismari raveliini ehitamist. 1640ndatel aastatel rajati Paksu
(Inglismaa, Lääne-Euroopa, Jeerusalemma jõudsid välja), Rootsi ala viikingid (suurem huvi ida suunas: Venemaa jõeteede kasutamine Konstantinoopol, Kaspia) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Laialdane kaubanduse roll tähtis osa käsitöölistel. Tänu sellisele tegevusele tekkisid Põhja-Euroopas linnad. Esmalt eellinnalised asulad paigad, kus toimusid kindlad turupäevad (n Birka Rootsis, Århus Taanis muldvall + puust kaitserajatised, tänavatevõrk, sakilised müürid et piiluda) · Viikingite laevad Sõjalaevad - I korralik laevatüüp Läänemerel, mis võimaldab teha kaugeid retki. Laevu on siin-seal avastatud. Rekonstruktsioone on mitmeid. Ka Eestis on hetkel tegemisel (Käsmu jm). Laev saab purje 7. saj (ilmselt) triibuliste ja ruudulistena kujutatud (kitsad riided kokku õmmeldud) püstkangaspuudel kootud. Ka kaubalaevu.
Kordamisküsimused 1. Keltide tähendus, keldi rahvaste päritolu, levik ja keeled. Keltideks nim inimesi, kes räägivad keldi keeli, Loode-Eurooplased. Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis ...
esialgu mati surnu kalmistule, kus ta oli 15 aastat, siis kaevati välja, luid pleegitati (et oleks ilus) ja pandi hoiule siis, pealuud joonistati täis ja pandi riiulile. Üheks huvitavaks muistiseks on ka rikast kääpad, tulid ka vankermatused (vanker maeti kaasa). Sageli on kaasa pandud ka kullast esemeid. Heuneburgi linnus võis olla omaaegse vürsti elupaik, see olla korralikult rajatud, tugevate kindlustustega. Tal on olnud võimas puit- ja muldvall. Seal on kasutatud ka toortelliseid. Telliskivid olla pärit Kreekast. Rauda kasutati kõige enam relvade ja tööriistade materjalidena. Mõnel pool ka ehete valistamiseks, et demonstreerida jõukust. La-téne'i kultuur: See on Sveitsis, seal oli arheoloogiliste avastuste kõrgaeg 1850. aastatel, kuna siis olid suved soojad, vihmavabad, mille tõttu langes järvede vee tase mitu meetrit allapoole. Kui see
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
armeesse kuulus sel ajal u 35 000 meest, tema vastu tegutses 3 üldvägede armeed, 2 ratsaarmeed ja Mahno talurahvaarmee, kokku u 190 000 meest. Mõlemad pooled hästi relvastatud. Kasutati tanke, sõjalennukeid jne, ilmselt Vene kodusõjas sõjatehniliselt parimalt varustatud. Wrangel pidi tasapisi Krimmi poole tagasi tõmbuma. Nov esimestel päevadel kindlustati end Krimmi poolsaart mandri põhiosaga ühendaval Perekopi maakitsusel, mis oli u 10 km lai. Kasutati Krimmi valli- u 10 m kõrgune muldvall, mille ees oli 10 sügav kraav, oli Türgi khaanide ajal rajatud. Oli tegemist täiesti lameda maaga, oli selge, et Türgi valli harjale paigutatud kuulipildujad võisid Punaarmeed laastada, Punaarmee juhtkond kaotustest enam ei hoolinud. Lenin ja Trotski nõudsid Wrangeli armee purustamist Okt revol II aastapäevaks, 7.nov-ks, küsimata ohvritest. Perekopi maakitsuse läbimurdmist juhatas konkreetselt VI armee juht August Gork, eestlane. Oli eelkõige sõjaväelane, ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
