Siiski loomade kehad meenutavad vähem ribasid, mille tulemuseks on keha tekstuuri sarnasus varema Osbergi stiiliga. Raamistikud ümber paneeli näitavad taime motiive, mis on ilmselge mõju mandri Euroopast. Ringerike (980 - 1050 a) Esimene stiil, mis ilmnes põhiliselt kividel. Peamised leiukohad: nimi tuleneb Ringerikest Norrast leitud paari raiutud kiviplaadi nn Alstadi kivide järgi. Motiivid: loomad muutuvad veel väänlevamateks. Väädid muutuvad õhemaks ja pikemaks. Loomakehasid ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi. Antud kivi kujutab metssiga puu otsas.
Püstpalkkirikud Laevaninadesse ehitatud lohepead Viikingite laevad http://staap02.files.wordpress.com/2009/01/viking31.jpg Viikingite laeva ehitus Viikingite laevadel olid raa purjed ja laeva ninale oli ehitatud lohepea www.kids.ee/est/index.php?productID=884 Varakeskaegsed Viikingite ornamentikastiilid Osberg/Broa (750 840 a) Borre (830 970 a) Jelling (880 1000 a) Mammen (950 1060 a) Ringerike (980 1050 a) Ornamentikastiilid Borre Jelling Mammen Ringerike Viikingite kunst Viikingite Osebergi laevahauast leitud vanker ning tema puitnikerdusega kaunistused (800 875 a.). http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ruunikivi Ruunikivi Rootsis U. 8 sajandil http://kunsti.paideyg
kaunistuste järgi. Selles stiilis loodud taiestel on loomad tõepärasemad, kuigi nende väänlevate kehade moonutused on samavõrra fantastilised. Lisaks hakkavad esile kerkima taimemotiivid võsude ja köitraagsilmuste näol. Kõnealusesse kategooriasse kuuluvad niisugused meistriteosed nagu näiteks Bambergi kirst ja madudesse mänhkunud loom Harald Sinihamba mälestuskivil Jellingis. Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid üheteistkümnenda sajandi alguses Mammenile järgnenud Ringerike perioodil. Selle ajaks oli lehemuster juba tavaline. Uuele tasandile jõudisd need tendentsid viikingite kunsti viimasel ehk Urnesi perioodil, millele andis nime Urnesi kirik Norras. Keerukad, üksteisega läbi põimunud loomadest, okstest ja köitraagudest koosnevad kujundid meenutavad üheksateistkümnenda sajandi Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kuid kõige silmatorkavam on mitmesugustest erijoontest hoolimata siiski maitse-eelistuste järjepidevus kogu viikingitajastu jooksul
äärmiselt haruldased). Mis on olnud funktsioon? Omalaadsed sõdalaste laagrid väljaõppeks? · Silmapaistvad kääpad Jellinge (kuninglikud) kääpad Taanis, Kuninglikud kääpad Vana- Uppsalas, Osebergi kääbas (1904) Norras (kuna kasutusel olnud ka savi, siis säilinud ka puit) · Viikingite kunst kajastub nii puitesemetel kui ka ehetel. Mitu stiili: 1) urnesi, ringerike, ruunikivi stiilid, 2) jellingi, 3) borre, 4) osebergi jm. Ruunikivid. · Ruunitähestik rohkem sirgjoonelised tähed kui tavaliselt kas on olnud kunagi rohkem ruunikirjasid? 498 ruunitähestik 499 ,,kysmik" (suudle mind) · Hõbeaare Birkast (2,161 kg hõbedat) 449 araabia münti, 1 Bütsantsi münt, 16 käevõru, ringsõled jm. Al 10. sajandist on aardeid üldse arvukamalt: araabia hõbemündid ja
annaabi.ee 
