Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultuur 3. Solutre kultuur 4. Madeleine’i kultuur b. mesoliitikum e keskmine kiviaeg c. neoliitikum e noorem kiviaeg 2) Pronksiaeg
Kliima muutus jahedamaks seoses algava jaatumisega. Peavarju otsiti koobastest voi valmistati endale okstest ja loomanahkadest hutte. Kulm kliima vahendas koriluse osatahtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (pohjapodrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, kupsetamine ja tuhas hautamine. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg on arheoloogilises materjalis suhteliselt halvasti esindatud, siia kuuluvad juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Aksist, Tahulast, Pahklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Kaeslast, Tostamaalt,
Valdav osa mitteaafriklasi on nende järeltulijad. Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst 6. loeng KIVIAEG, PRONKSIAEG, RAUAAEG KIVIAEG (on ajaliselt kõige pikem periood): paleoliitikum ehk vanem kiviaeg mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 miljonit – 9500 a eKr) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit – 1,5 miljonit a tagasi) – kõige varasem kultuur. Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Hilispaleoliitikum (periood, kus suur osa Euroopast oli kaetud mandrijääga, seetõttu oli päris keeruline inimestel ellu jääda, aga nad kohanesid väga hästi looduslike oludega ning elasid küllaltki kaugel jääpiiri lähedal. Osad inimesed küttisid kindlaid loomi, Kesk-Euroopas oli ridamisi inimgruppe, kes elatusid mammuti püüdmisest
- 9500 e.m.a.) Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.) Neoliitikum (5000 - 2000 e.m.a.) Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,5 milj. a. tagasi) Varaseimad kivitööriistad Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud. Chopper e raienuga. Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus) Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada. Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas. Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200k - 40k a. tagasi) (Homo neanderthalensis)
Turkana poiss elas u 1,6 milj a tagasi. Tema ajumaht oli 880cm³ . Poiss oli 160 cm pikk. Pikkust peetakse suhteliselt üllatavaks ning selle põhjal oletatakse, et Homo erectused võisid olla tänapäevaste inimestega sama pikad. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis laialt, luid on leitud mitmelt poolt 19 Aafrikast, aga ka Euroopast ja Aasiast. Homo erectus kasutas erinevamaid ning peenemalt töödeldud tööriistu kui H. habilis. Acheuli ajastu (u 1,2 milj 500 000 või 300 000 a tagasi). Kultuuri nimiasula on Prantsusmaal Somme jõe ääres. Acheuli ajastu või Acheuli kultuur on üks kahest varapaleoliitilisest kultuurist. Peamiseks tööriistaks olid pihukirved. Võrreldes varem kasutatud eoliite e süsteemitult töödeldud looduslikke kilde, oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid 1012 cm pikad, tulekivist esemed. Kivi üks ots jäeti ümmarguseks, teine teritati kildude äralöömise teel
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 3. Rauaaeg Eestis: 500 eKr 1225. a 1. KIVIAEG (2,6/2,5 mln a tagasi 2000 eKr) jaguneb: 1.1. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1.2. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9500 eKr 4000 eKr 1.3. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 4000-2000 eKr 1.1. PALEOLIITIKUM - 2,6/2,5 mln a tagasi - 9500 eKr 1. Varapaleoliitikum (2,6/2,5 mln 200 000 a tagasi) Olduvai (2,6/2,5-1,4 mln a tagasi), Acheuli kultuur (1,4 mln a 200 000 a tagasi) 2. Keskpaleoliitikum (200 000 40 000 a tagasi) Moustier kultuur 3. Hilispaleoliitikum (40 000 9500 eKr). Sel ajal Aurignac (34-28 000 a tagasi), Gravette arenes ka luu- ja sarvesemete valmistamine (ahingud, (28-22 000 a tagasi), Solutre (20-16 000 a harpuunid, viskepuu, nõelad) ja puidu-naha töötlus tagasi), Madeleine (18-15/10 000 eKr)
SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4) Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. 9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG -NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG PALEOLIITIKUM -VARAPALEOLIITIKUM 2,6/2,5 milj. 200 000 a. Olduvai kult. - 2,6/2,5 milj. 1,4 milj. eoliit )veerekiviriist), chopper (raienuga) Acheuli kult. - 1,4 milj. 200 000 a - esimesed pihukirved -KESKPALEOLIITIKUM 200 000 40 000 a. Moustier´i k. - 200 000 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k
Luukillust saadud DNA ei kuulu tänapäeva inimesele, kromanjoonlasele ega neandertaallasele. Siberi inimene eraldus kaasaegse inimese eellastest umbes pool miljonit aastat tagasi. Paleoliitikum Kiviaeg jaguneb: · Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg · Mesolootikum ehk keskmine kiviaeg · Neolootikum ehk noorem kiviaeg Paleolootikum (2,6/2,5mln - 9500 ekr) jaguneb kolmeks: · Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,4mln) Acheuli kultuur (1,4-200k) · Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200-40k) · Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34-28k) Gravette'i kultuur (28-22k) Solutre'i kultuur (20-16k) Madeleine'i kultuur (18-15/10k) Olduvai kultuuris oli ainult kaks peamist tööriista. Kasutati chopperit (kivist primitiivne raienuga - eoliit). Teine on veerekiviriist (ovaalne munakujuline, ühes ääres on terav)
d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e. Liiklemisega seotud muistised 2. Irdmuistised üksikesemed, mida väga sageli leitakse. 3. Peitleiud - aadred Paleoliitiline kultuur ja kunst Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest. Kuidagi ei ole võimalik selgeks teha, kas tuld osati süüdata ise, või hoidi tuld, mis oli tekkinud loodusjõudude tagajärjel. Moustier'i kultuuris on kasutatud Levallois'i tehnikat tulekivi küljest löödi ära kettakujuline kild, sellest omakorda löödi veel kilde servadest ära. Kui võrreldi neandertallaste ja
tagasi. Aafrikast rändavad kromanjoonlase esivanemad välja u 100 000 aastat tagasi. Aafrikast rännak Aasiasse 60 000 a tagasi ning sealt Põhja-Ameerikasse 35 000 aastat tagasi. Osad tulid Aastiast u 40 000 a tagasi ja läksid Euroopasse. Ajad. Vanem kiviaeg = Paleoliitikum (varane, kesk, hilis) Keskmine kiviaeg = Mesoliitikum Noorem kiviaeg = Neoliitikum Pihukirved peoliidid. Olduvai kultuur 2,6 1,4 miljonit aastat tagasi. Acheuli kultuur (Prantsusmaa leiukoha järgi) 1,4 200 000 aastat tagasi Moustier kultuur 200 000 40 000 aastat tagasi (kesk paleoliitikum) Hilispaleoliitikumis: 1. Aurinac`i kultuur 2. Gravetti kultuur 3. Solutren kultuur 4. Magdalen´i kultuur Peamine tööriistade materjal on tulekivi, Eestis valge kvartsi kutsutud tulekiviks. Opsidiaan on veel parem materjal, (looduslik klaas, praegusele klaasile üsna lähedane). Are Tsirk - tulekivist asjade valmistaja, väliseestlane
polnud kunagi suutnud. Neil oli selleks ajaks juba kasutusel needsamad küttimise ja koriluse viisid, mida tarvitati läbi aegade sisuliselt kuni tänapäevani. Varapaleoliitikumis olid mitmeid lokaalseid arheoloogilisi kultuure, millest alljärgnevalt leiab käsitlemist Acheul. Enne selle juurde siirdumist olgu öeldud, et mõiste arheoloogiline kultuur iseloomustab muististe rühma, mida iseloomustab sama aeg, ühtne territoorium ja sarnased iseloomulikud tunnused. Acheuli kultuur seostub Homo erectusega, vanimad tööriistad on dateeritud 1,5 miljonit aastat eKr. Uue esemevormina võeti kasutusele pihukirves. Võrreldes varem kasutatud eoliitide, ehk süsteemitult töödeldud looduslike kildudega oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid harilikult 1012 cm pikad. Neid valmistati peamiselt tulekivist, üks ots jäeti ümaraks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul muutus pihukirves õhemaks, selle servad paremini
Loodus on nad lihvinud juba ovaalse kujuga tükkideks , ühest servast mõned killud ära löödud ja tööriistadena kasutatud. Kõige vanemad eoliidid, teised chopperid. Eoliit on kivitükk , mille puhul kaheldakse , kas tegemist on inimese poolt valmistatud tööriistaga, chopper on kindlalt selle ise valmistanud. Kasut liha tükeldamisel , purustati konte , samuti ka mugulate väljaurgitsmisel ja purustamisel.Iseloomulikud homo habilisele. . Acheuli kultuur (1,4 miljonit 200 000 a tagasi) Homo erectuse kultuur. Oskasid kasut täiuslikumaid tööriistu, mida nim pihukirvesteks . Tagantosast tavaliselt ümaramad ja teravamast otsast on ära löödud kilde, moodustades tera. Keskpaleoliitikum: Moustier`i kultuur (200 000 - 40 000 a tagasi) Neandertallaste kultuur. Õpiti juba tunduvalt paremini kivist tööriistu valmistama, üheks uueks võtteks sai levallois´i tehnika
Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e vanem kiviaeg · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg · Neoliitikum e noorem kiviaeg Paleoliitikum 2,6/2,5 milj aastat tagasi 9500 a eKr Varapaleoliitikum: · Olduvai kultuur (2,6-1,4 milj aastat tagasi) Siin on chopperid (lõikenoad/raienoad) ja eoliidid (veerekiviriistad), olid kasutusel ka nt puidust asju, aga neid alles ei ole. · Acheuli kultuur (1,4 milj 200 000 a tagasi) Seostatud peamisel Homo Erectusega, kõige iseloomulikum tööriist on pihukirves. Sel on sarve otsa abil toksitud ära väiksemad killud kivilt ja nii on moodustatud terav osa. Need ei levi ühtlaselt. Keskminepaleoliitikum · Moustier'i kultuur (200 000- 40 000 eKr) Neandertaallaste kultuur, Levallois' tehnika, võetakse suur tulekivi kamakas, millest lüüakse tükk ära ja hakatakse tükki töötlema
troopikas: pikk ja sihvakas, esileulatuva ninaga nagu meiegi, ja tõenäoliselt tõmmu karvutu nahaga. Igatahes oli Homo erectus olelusvõitluses väga edukas liik, sest teda sai palju. Esimese inimlasena ületas ta Aafrika piirid. Umbes miljoni aasta eest leidus teda juba Indoneesias Jaava saarel (kus tema fossiile kõigepealt avastatigi), ja hiljemalt 800 000 aasta eest praeguses Hispaanias. Euroopas seostatakse temaga vanema kiviaja esimest perioodi, nn. Acheuli kultuuri. ( Võimeline kiiresti jooksma, kõvasti pingutama kõrvetava päikese all nagu tänapäeva masaid. Kõnevõime oli tal, luustiku järgi otsustades, tagasihoidlik. Aga ta kasutas juba tuld (pole teada, kas oskas ka ise lõket süüdata) nii jahiks suurulukitele kui liha ja taimtoidu küpsetamiseks. Lihatoit tuli ajutegevusele kasuks. Oletatakse, et koos kodukoldega ja lihatoiduga suurenes perekonna ühtekuuluvus. Et emad ja lapsed süüa saaksid, pidid isad jahisaaki koju vedama
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum (2,6/2,5 mln kuni 9500 eKr) Varapaleoliitikum: * Olduvai kultuur (2,6/2,5 mln kuni 1,4 mln a tagasi). Olduvai org oli see, kust leiti esimesed homo habilise jäänused. Olid eoliidid (veerekiviriist), kivist oli kild ära löödud, tekkisid teravad servad. See on kasutusel olnud ka raieriistana. Nimetati ka chopperiks ehk raienoaks. Homo habilis kasutas ka muid tööriistu, mis olid mittesäilivast materjalist nt puust kepid * Acheuli kultuur (1,4 mln kuni 200 000 a tagasi). Seotud homo erectusega. Uus esemeliik oli pihukirves. Tagumine ots on ümar, esimesest teravast otsast on ära löödud mitmeid kilde ja on tekkinud terav ots. Oli võimalik valimistada paremaid puukeppe. Homo erectus tarbis toiduks liha, selleks oli vaja raiumis - ja lõikeriista. Samuti luu purustamiseks. Pihukirved on enamast tehtud tulekivist. Keskpaleoliitikum (Euroopas iseloomulik neandertaallastele)
annaabi.ee 
