Loksa Gümnaasium Johanna Mänd 8.a klass Gibonid Klõp sak Gibon on KaguAasias e Tein juhtsla e ta i elutsev ahviliik. se di tekst i la a Kolm dide as t redi a se gee
..... 5 Hiidgalaago............................................................................................................................................5 Kääbusmarmosett...................................................................................................................................5 Rohepärdik..............................................................................................................................................6 Tutt- Gibon..............................................................................................................................................6 Gorilla.....................................................................................................................................................6 LISA..............................................................................................................................................................7 Lisa 1 (Katta)..
maat se liku luude maste maste periood sugu- iga pikkus karvkat- luustumis- ilmumine ilmumine küpsuse te teke koldeid algus nädalad sünnil kuud aastad Aastad aastad aastad Makaak 24 Loote- Kõik 0,6-5,9 1,6-6,8 7 ? 25 eas Gibon 30 Algus 2-3 1,2-? ?-8,5 9 ? 33 looteeas, täieliku- ks saab sünnijär- gselt Oran- 39 Sama, 2-3 4-13 3,5-9,8 11 ? 30 gutan mis Gibon Sim- 34 Sama, 2 2,7-12,3 2,9-10,2 11 9 35 pans mis Gibon
Mõisted 5. Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus 4. reasta süstemaatilised üksused Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves 3. mitu riiki on eluslooduse süstemaatikas viis (taimed, loomad, seened, bakterid, protistid) 6.nimeta inimahve ornagutan, gorilla, simpans, gibon 7.mõiste Australopiteek- varajane inimene eelane, esimene kes nägi tänapäevase inimese moodi välja 8.inimese ja iniahvi võrdlus 9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10.evolutsiooni suunad Sotsiaalne evolutsioon(kultuurid, tsivilisatsioonid) Bioloogiline evolutsioon 11.Kuidas aitab fossiilide uurimine tundma õppida inimese evolutsiooni
Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, orav, ilves, kärp, metssiga, opossum, pesukaru, valgesabahirv, armadill, must karu, Florida panter Loomastik 3 Austraalia- kuukabarra, kukkurkaru, känguru, kukkurkurat, kukkurhunt,
viinamarjaistandused; puhke-ja turismimajandus; lamba-ja kitsekasvatus. Niiske lähistroopiline mets: tsüklonid,orkaanid; suhkruroog; krokodill; päike pole kunagi seniidis; sademed suvel ja sügisel; mussoonkliima. Lähisekvatoriaalne mets: ljaanod; suhkruroog; krokodill; sademed suvel ja sügisel; troopiline mussoonkliima; mussoonkliima; vahel on päike seniidis; elevant; koolibri; taapir. Ekatoriaalne mets: laisik; gibon; suhkruroog; krokodill; anakonda; alati niiske ja palav; vahel on päike seniidis; ferralliitmullad; epifüüdid; orhideed; koolibri; ljaanid; taapir.
Evolutsiooniteooria seisukohalt on süstemaatika oluliseks üledandeks luua nn loomulik süsteem, s.t klasifikatsioon, mis kajastaks liikide jt organimisrühmade tegelikku põlvnemist ja sugulust. Hierarhiline süsteem saadakse liikide paigutamisel taksonitesse nii, et iga takson kuulub vaid ühte temast vahetult kõrgemal asetsevasse taksonisse. INIMESE EVOLUTSIOON Inimene põlvneb inimahvidega ühisest eellasest. Meie veidi kaugemal nn sugulased on orangutan ja gibon, on huvitav märkida, et simpans ja gorilla on geneetiliselt inimesele palju lähemal kui orangutanile. Lühiülevaade inimeste eellastest: · Pueiahvid (puuahvid, Dryopythecus), 14 7 miljonit aastat tagasi. Osa neist kohastus avamaastikega, arenedes nt esijäsemete käimisest vabanemise suunas. · Inimlaste ja inimahvlaste lahknemine: 7-5 miljonit aastat tagasi · Lõunaahvid (Australopithecus): ca 4 miljonit aastat tagasi.
e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) Taimtoidulisus ehk herbiviooria on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised aga söövad erinevat liiki taimi. Herbivoorid võivad toituda ka kindlatest taimeosadest, näiteks lehtedest, puidust, viljast, seemnetest jm. Taimedel on herbivooide vastu kaitseks välja kujunenud mitmesugused okkad. Näiteks:1 ahvi tõugu gibon sööb baanaani, taimede õisi, lehti. 2 orangutangid toituvad peamiselt viigipuu marjadest. 3 koolibrii sööb orhideede lehti et sealt nektarit hankida. 4 papakoid toituvad õite tolmust, sealt saavad nad oma vajalikud ained. 5 elevant sööb päevas mitu tonni taimeid ja mullab maha isegi väikeseid puid 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid
CO2-te ja C14-t). Meie sööme ja sureme ära, seejärel laguneb C14 poolestumisajaga 5730. a C12-neks. C14 ja C12 suhe võimaldab määrata aine vanust (sütt on igal pool). See pole väga täpne (n 1200 +/-50...120 vms). Need tehakse dendroparandustega (n Pulli asulakoht enne 8000 eKr, nüüd 9000 eKr) N 01.10.09 Hominiidide kujunemine · Nüüdisaegsed inimahvid gorilla ja simpans (troopiline Aafrika), gibon ja orangutan (Kalimantan ja Sumatra). Esimesena eraldus gibon, seejärel orangutan, gorilla ja hominiidid ning lõpuks simpans ja inimene (u 5 mln a tagasi) Eestis kõige lähedasem loom inimesele on nahkhiir · Esimesi inimahve: prokonsul 20 mln a vana inimahv (I'te seas) Griphopithecus esimene inimahv Euroopas Australopithecused inimese ja ahvi vahelüli Piltdowni kolju (1912; tõsiselt võeti käsile 1953
mägimetsadeks ja madalatel aladel kasvavateks väga liigirikasteks kaksiktiibviljak metsadeks. [1] 3.3. Loomastik Kailimantanil on ka väga mitmekesine loomastik. Seal on avastatud 222 liiki imetajaid, millest 44 ei leidu mujal maailmas ehk on endeemilised, 420 linnuliiki, millest 37 on endeemilised, 394 liiki kalu, millest 19 on endeemilised ja 100 kahepaikseteliiki[3]. Imetajatest elab saarel 13 liiki primaate, sealhulgas Kailimantan orangutang, ninaahv, gibon ja pikasabaline makaak. Lisaks nendele on saar koduks ka Ida-Sumatra ninasarvikule, bantengile, Aasia elevandile, Sambari kitsele, laigulisele pantrile (Neofelis nebulosa) ja malaikarule (Helarctos malayanus). Väiksematest imetajatest elab saarel üle 90 liigi nahkhiiri ja erinevates suurustes oravaid, sealhulgas 12 liiki lendoravaid. Lindudest on ilmselt kõige tuntumad maasarvikud, mida leidub saarel kaheksat liiki. Ligi kolmkümmet liiki linde leidub vaid saare mägistel osadel
annaabi.ee 
