Tihe, kauni värvusega karvastik kaitseb irbist palava suvepäikese kiirte ning pakase ja lumesaju eest. Irbise käppadel paiknevad tihedast karvast padjakesed. Nende abil on ta võimeline lund mööda jooksma nagu lumelaual ning mitte sisse vajuma. Suvel ei aita need padjakesed ainult mööda teravaid kive kõndida, vaid kaitsevad irbist ka ülekuumenenud kaljupinnast. Toitumine Piirkondades, kus irbis elab on vähe loomi ning seetõttu suundub lumeleopard jahti pidama üksi. Tema saagiks langevad mägi- ja kaljukitsed, keerdsarvikkitsed ja taarid. Püüab ka jäneseid ning koguni hiiri ja linde. Taarid on kaljukitse sugulased. Talvel ajab ilm irbise madalamal paiknevatele aladele, kus ta peab jahti hirvedele, antiloopidele ja metssigadele. Lumeleopard hiilib vargsi oma ohvrile ligi ning hüppab ootamatult talle turja. Ta on võimeline hüppama 20-30 meetri kaugusele. Nimelt võib leopard hüpata nii, et ta ei lenda õhus mitte otse, vaid suunda
Lumeleopard Lumeleopard ehk irbis on Kesk ja TsentraalAasia kõrgmägedes elav kaslane. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase · Ta on umbes leopardi suurune. · tüvepikkus 120150 cm, sabapikkkus u 90 cm, mass 2341 kg · Kere on pikk, jalad üsna lühikesed,saba pikk ja karvane · Neid leidub peamiselt KaguAasias ja Himaalajas. · suvel elab enamasti lumepiiri lähedal,talvel laskub sõraliste järele 1800 meetrini. · Aasias võib elada 6001200 m kõrgusel, puude vöötmes. · Lumeleopardid toituvad mitmesugustest sõralistest,jänestest,ümisejatest ja teistest pisiimetajatest. · poegivad suvalistel aastaaegadel · tiinus kestab u 90 päeva · pesakonnas on 35 järglast. · http://et.wiki...
Audentese Erakool Lumeleopard Referaat Elisabeth Ots 4.b Tallinn 2015 VEIDI LUMELEPARDIST Lumeleopard ehk irbis (Uncia uncia, ka Panthera uncia) on kaslaste (Felidae) sugukonda ning lumeleopardi perekonda kuuluv imetajast (Mammalia) kiskja. Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult Johann Christian Daniel von Schreiber 1775 Türkmenistani ja Iraani piiril olevas Kopetdagis elavate isendite põhjal. Tänapäeval on lumeleopardid nii Türkmenistanis kui Iraanis välja surnud.
augustil 1939. Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illu on kujutatud ka loomaaia logol. Illu suri pommi plahvatusel. Esialgu rajati loomaaed ajutisele territooriumile Kadrioru pargi serval. 1989 valmis elevantide maja, 1999 valmis troopikamaja. Tallinna Loomaaias on palju haruldasi loomi, hiina alligaator, amuuri tiiger, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb mitmetes liigikaitseprojektides, mis on seotud näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardiga. Tallinna Loomaaia direktor on Mati Kaal. Tallinna Loomaaia kollektsioon: Alpinaarium Sise-Aasia Märgalad Elevandimaja Külm Kiskjalised Faasanid Lõuna-Ameerika Troopikamaja Linnutiik 2008 aasta seisuga on loomaaias 7158 isendit, 619 liiki. . . 25 1939. Illu , 1937. , . . Illu .
2 kaslased Keha : ümara peaga, hambad sarnased koertele,jäsemed kohastunud kiireteks sööstudeks, jäsemed lühemad koerlaste omadest (va gepardil), küünised sissetõmmatavad, esikäppasid kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas gepardid ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h lumeleopard kõrgmägedes karakal poolkõrbetes, hüppab kõrgele Veel kaslasi : ilves, kodukass, metskass 3 kärplased Keha : väiksed, madalate jalgadega, kohastunud pugemiseks, enamikus väga head karusloomad Näited : kärp, tuhkur, naaritsad, mäger, nugis, saarmas 4 karulased Keha : on suured, võimsate küünistega jääkaru lihatoiduline pruunkaru segatoiduline, eelistab taimi pesukaru segatoiduline, väike, veelise eluviisiga grisli, kaeluskaru'
destination360.com/south- america/peru/images/s/andes.jpg Taimed Kookospalmid Bambus Riis Teetaimed Tammemetsad Kaer Kartul Samblad http://image.shutterstock.com/display_pic_with_lo go/120493/120493,1297088795,2/stock-photo- bamboo-forest-on-a-mountain-side-with-many- young-bamboos-70663825.jpg Loomad Tunnusloomad on laamad. Lambad Kaljukits Lumeleopard http://animals.nationalgeographic.com/sta Mägikits ticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/im ages/800/mountain-goat.jpg http://2big2fall.files.wordpress.com/2010/ 12/funny-llama1.jpg Inimtegevus Inimasustus mägedes on hõre. Peamiselt tegeletakse Mäetööstusega Terrasspõllundusega Karjakasvatusega Turismiga Mägironijate teenindamisega
Jah Kus elavad jääkarud? VASTUS Kus elavad jääkarud? VASTUS: Arktikas Kas karu magab talveund? VASTUS Kas karu magab talveund? VASTUS:Jah Mis tõugu koer oli Komissar Rex? VASTUS Mis tõugu oli Komissar Rex? VASTUS: Hundikoer Maismaa suurim imetaja VASTUS Maismaa suurim imetaja VASTUS:Elevant Mis loom on pildil? VASTUS Mis loom on pildil? VASTUS: Lumeleopard Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS: ,,Tom ja Jerry" Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS: ,,Muumioru lood" Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle
astmena: madal Eel-Himaalaja, Väike-imaalaja ja temast orgude ning nõgudega eraldunud Suur-imaalaja (Kõrg- Himaalaja). Suur-Himaalajas on rohkesti liustikke. Lõunanõlvul sajab ohtrasti, madalamal kasvavad troopilised vihmametsad, kõrgemal lähistroopilised igihaljad metsad, heitlehised ja okasmetsad. Põhjanõlvul on kuivstepp ja poolkõrb. 1976 rajati Nepali Dzomolungma piirkonda Edmund Hillary algatusel Sagarmatha rahvuspark mis on üle 124 000 ha Lumeleopard Lumeleopard ehk irbis on kaslaste sugukonda kuuluv kiskja. Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult Johann Christian Daniel von Schreiber 1775.aastal. Lumeleopard on umbes leopardi suurune: tüvepikkus 120150 cm, sabapikkkus 90 cm, mass 2341 kg. Irbise kere on pikk, jalad üsna lühikesed, ning saba üsna pikk ja karvane. Irbise karvastik on väga tihe, kohev ja pehme. See kaitseb hästi külma eest. Karvastik on suitsuhall või kahvatukollane ja sellel on tumehallid või mustad tähnid
Eluviis: Erakutena või karjadena Toitumine: Taimetoitlased Eluiga: 12 aastat Ilves Ladina k. nimi: Felis lynx Keha pikkus: 0,71,5 m Turja kõrgus: 0,50,75 Saba pikkus: 0,150,3 m Kaal: 1538 kg Suguküpsus: 23 a. Innaaeg: Veebruarist märtsini Tiinuse kestus: 6575 päeva Poegade arv: 14 Eluviis: Erak Toitumine: Pisemad selgroogsed (jänesed, küülikud jne.) Eluiga: 1020 aastat Ibris e. lumeleopard Ladina k. nimi: Panthera uncia Pikkus: 1,21,5 m Saba pikkus: 1 m Kaal: 2575 kg Innaaeg: Talve lõpul Tiinuse kestus: 98103 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Erak, isiklik territoorium Toitumine: Mägikitsed ja lambad Eluiga: 20 aastat Jaaguar Ladina k. nimi: Panthera onca Pikkus: 1,121,85 m Saba pikkus: 0,450,75 m Turja kõrgus: 0,68076 m Kaal: 57113 kg Suguküpsus: 3 a. Innaaeg: Varasügisel
Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega Analoogsed organid Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Putuka silmal mosaiikne nägemine ja inimese silm Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Planetoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. (panda, lumeleopard, euroopa naarits, madukotkas, siniraag, krüüsel, rabapistrik, jutt-selg kärnkonn, lendorav, must-toonekurg) Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: elu üldhulk Maal on suurenenud. liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: Toimuvad sarnased protsessid : olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine.
tihedaid troopikametsi, viljakaid tasandikke, arktilisi alasid ja kõrbeid nii kuumi kui ka külmi. Aasias on kümme maailma kõrgeimat mäetippu, aga ka madalaim maismaapunkt Surnumere kaldad, mis asuvad 393 m allpool merepinda. Aasias, eriti mandri troopilises lõuna- ja kaguosas, elab tuhandeid loomaliike. Ent inimesed, kes kütivad loomi nende karusnahkade pärast, on viinud paljud liigid väljasuremisohtu. Ohustatud liikide hulka kuuluvad hiidpanda, orangutang, tiiger ja lumeleopard. Aasias elab lind Kassikakk (Bubo bubo) on suurim kaklane. Kehapikkus on 6067 cm, tiibade siruulatus 160190 cm, kaal 24 kg. Pesa teeb maapinnale või kalju peale suure kivi või puu kõrvale.Kurnas on 24 muna. P-Ameerika Pindala: 21 517 000 km² Rahvaarv: 481 212 000 Riikide arv: 23 Suurim riik: Kanada Väikseim riik: Saint Kitts ja Nevis Kõrgeim mäetipp: McKinley (6194 m) Suurim järv: Ülemjärv (82 103 km²) Pikim jõgi: Missouri (4090 km)
· Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. hiidpanda lumeleopard Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4. Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine
Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000- 3000m kõrgusel kasvab igihaljas ja heitleheline lehtmets, peaaheliku tuulepealseil nõlvakul ka okasmets. 3500-4000m kõrgusel kasvavad põõstikud ja kadastikud, neist kõrgemal on alpiniidud. Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele. Nepalis elutseb 181 liiki imetajaid, 31 liiki on ohustatud, sh. Kääbussiga, vesipühvel, india ninasarvik, india elevant, lumeleopard, tiiger, india harjasküülik. Linde on 901 liiki (274 pesitsejad). Roomajaid on 119 ja kahepaikseid 50 liiki. Nepali jõed kuuluvad Gangese jõgikonda, suurimad jõed on Karnali, Kali, Gandak, Kosi, ja Arun. Maavarasid on vähe, leidub väikeseid poolkäsitöönduslikult kasutatavid ligniidi ning vase- ja rauamagi leiukohti. Märkimisväärne on hürdroenergia varu. Kliima on tüüpiline mussoonkliima. India ookeanilt puhuvad suvemussoonid juunist septembrini,
Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid Hindukusi maavärinad, milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.Alles hiljuti, 2009.aasta jaanuari alguses oli Afganistanis 6,2 magnituudine maavärin. Loomastik ja taimestik Loomastik Afganistanis on kohatud üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas leopard, lumeleopard, dzeiraan, keerdsarvkits, [buhhaara punahirv]] ja mägilammas. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, saakalid ja mangustid, samuti kaljukitsed, metskitsed ja lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, tolai jänesed, viiksjänesed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks punaümiseja.Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks valgekurg) jäävad hsaruldasteks
Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks. Neil on ka väga teravad küüned, umbes nagu noad. Saba aitab tasakaalu hoida hüpete ajal või kuskil puu otsas saagi varitsemisel Kassid on ka tuntud võime pärast kukkuda alati jalgadele. Öeldakse ka, et kassidel on palju elusid
vahe u 200-500 a. Piisonite kujutised laes üksikjoontega tabatud loomade kuju, ne olemus ja asend. Oskuslik seinapinna kasutus, asub koopa varjatumates osades erit Lascaux Perfektsete loomakujutiste hulgas kriipsujukudest inimeste kujutised ud joo Chauvet Peetakse kõige vanemaks, alles leitud. Kujutatud suhteliselt palju kiskjaid (n nis lumeleopard), ka karvased ninasarvikud. Topeltjoonistused valguse võbeledes ed tundub, et loomad liiguvad (KINO). Sama tehnika Bütsantsi kirikukunstis küünal ? võbeleb ikooni ees. · Hohle Fels vs Divje Babe 1. kotkatiivast flööt, mis on 35 000 a vana, teine osutus 65-41 00 a vanaks karuhamba aukudega luuks (Lääne-Sloveenia) N 22.10.09 Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid
annaabi.ee 
