Euroopa muinaskultuurid (0)

Arheoloogia jagunemine perioodide järgi:
Esiaja arheoloogia
keskaja arheoloogia
uusaja arheoloogia
klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine )
Babüloonia kuningas Nabunaid.
Worsaae, Perthes, Schliemann , Pitt- Rivers ,
Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja
Childe – „neoliitiline revolutsioon “, arheoloogiateoreetik
Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad
tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse
leire – arheoloogiline luure

Kiviaeg

paleoliitikum e vanem kiviaeg

varapaleoliitikum

Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga)

Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi)

keskpaleoliitikum

Moustier ’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine)

hilispaleoliitikum

Aurignaci kultuur

Gravette’i kultuur

Solutre kultuur

Madeleine’i kultuur

mesoliitikum e keskmine kiviaeg

neoliitikum e noorem kiviaeg

Pronksiaeg

Rauaaeg
Billingeni katastroof – 8213 või 9600 eKr. Balti jääpaisjärv ühines ookeaniga. Kaasnes veetaseme äkiline langus, Eesti ala vabamaks . Uut mereosa hakati kutsuma Joldia mereks.
Enamik eurooplase räägivad indo-euroopa keeli 96%. Va Soome, Eesti, Türgi, Ungari, Belgia
ehk soome- ugri , turgi, baski keeled)
Ötzi – vasekiviaegne mees Alpidest.
Kivikirstkalmed Jõelähtmel.
Lohukivid – ehk väikese-lohulised kultusekivid
Eesti rauaaeg

• Vanem rauaaeg 500 eKr – 450 pKr
  

Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr
Rooma rauaaeg 50 – 450

• Keskmine rauaaeg 450 – 800
  

Rahvasterännuaeg 450 – 600
Eelviikingiaeg 600 – 800

• Noorem rauaaeg 800 – 1050
  

Viikingiaeg 800 – 1050
Hilisrauaaeg 1050 – 1225
1.
Muinaskultuuride allikad
kinnismuistised (matusepaigad, elupaigaga seotud muist . (linn(us)), maj teg seot muist.)
irdmuistised
historiograafia
uurimistöö metoodika
1) Välitööd :
a) arheoloogiline luure – leire (muinasaegsete objektide otsimine ja fiks.)
b) arheoloogilised kaevamised
2) Kameraaltööd (puhast& konserveerimine , aruandlus, andmete analüüs, teadustöö )
aeroarheoloogia, eksperimentaalarheoloogia,
arheolaserskannimine (õhust), georadar (maapinnalt ma sisse)
fotogrammeetriline plaan
kihtide järgi kaevamine
dateerimismeetodid.
1) stratigraafiline meetod
2) tüpoloogiline meetod (esemete klassifitseerimise põhjal)
3) loodus ja täppisteaduslikud meetodid
a) dendrokronoloogia (puu ringid )
b)radioaktiivse süsiniku meetod (puit, süsi, teimne, luu, jm orgaaniline materjal)
2.
Esimesed hominiidid.
hominoidid  hominiidid  hominiinid  homo
ülemsugukond  sugukond  alamsugukond  perekond
homo habilis – osav inimene
homo erectus – sirge inimene
griphopithecus – käpuli ja karvane
australopiteek – püsti ja karvane
Pronksul – üks vanimaid inimahve
Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal)
Piltdowni inimene – võltsing
Lucy – australopithecus , 3,2 mlj a (karvane kahel jalal
Laetol (jalutav paarike)
Euroopa asustamine.
1) multiregionaalne arenguteooria
2) hiline Aafrikast väljarännu teooria
Neandertallane ja nüüdisinimene.
neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas)
kromanjoonlane –
Tähtsamad paleoliitilised kultuurid.

paleoliitikum e vanem kiviaeg

varapaleoliitikum

Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga)

Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi; Terra Amata - Pr)

keskpaleoliitikum

Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine, 200 000 – 40 000 a tagasi)

hilispaleoliitikum ( tööriistad vrd taskunuga)

Aurignaci kultuur

Gravette’i kultuur

Solutre kultuur

Madeleine’i kultuur
--- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr
Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur
viimased mammutid
Paleoliitiline kunst .
koopamaalingud – Hisp -Pr; ( Altamira , Lascaux, Chauvet)
inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus )
Jääaegade mõju inimasustuse levikule.
sai kolida põhja poole…
Põhjapoolse Euroopa asustamine.
Kunda kultuur.
asulana 8700 – 1700 eKr
Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad.
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg
* Kunda etapp/kultuur
* Sindi- Lodja etapp
* Narva etapp
Pulli asula, Kunda Lammasmägi
liikusid palju
Üleminek viljelusmajandusele.
Neoliitikum.
Neoliitikumi tunnused:
1) lihvitud kiviriistade valmistamine
2) keraamika kasutuselevõtt
3) Üleminek viljelusmajandusele
Viljelusmajandus sai alguse pigem ekvaatori ümber ja tnp Iisraeli läheduses
Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas.
Neli etappi :

7000-5500 eKr (Kreeka kuni Serbia /Ungari)

7000- 4500 eKr (Edela läänemere äär)

5500-4500 eKr ( Tšehhoslovakkia , Lõuna-Poola, Ida-Saksa)

4500- 3500 eKr (Pr, Sks, Ingl, Venemaa, Lõuna-Soome/Rootsi)
Levimisviisid:

deemiline difusioon (1, 3) – põllupidajad rändavad edasi, kultuur levib

kultuuriline difusioon (2, 4) – naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja, elavad
paremini ka hakkavad ka nii tegema
Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades.

Kammkeraamika kultuur/etapp – Laadoga j ümbert pärit (Pärnu, Narva, Kõpu ps)

Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P- rannik , Narva, Võru)
Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused.
Kurgaanide hüpotees ( Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt
keelepõõsa teooria
kiviaegne üks suur rahvastikuränne
3. pronksiaeg
Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad.
Metallide kasutuselevõtt.
Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud
Eneoliitilised kultuurid.
Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale

• Lähis-Ida 6-4 at eKr
  
• Balkan ja L-Euroopa
  
• Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina ) – Nebelivka tempel
  

• Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr)
  

• 
  

Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused.
kirved ja nooleotsad?
Minose ja Mükeene kultuurid.
Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas.
Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris.
Pronksiaeg Läänemeremaades.
4.
Hetiidid – õppisid esimesena rauda tootma . (1500 eKr)
Raua kasutuselevõtt ja sellega kaasnenud murranguline areng.
Kreeka- Rooma antiikkultuuride väljakujunemine.
Hallstatti ja La Tene´i kultuurid.
Hallstatti kultuur ( kalmistu -uurija: Johann Georg Ramsauer); ( pealuu ja kelder) Austria
La-Tene kultuur – 500 eKr;
Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades.
Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale .
Rooma rauaaeg Eestis.
Eelrooma rauaaeg 50 – 450 pKr
kivikirstkalmed (P-Eesti, Saaremaa), lohukivid (P-Eesti), tarandkalmed (P-EE, Saaremaa), ringvallid,
Eelrooma rauaaegsed asulad:

• Avaasulad
  
• Mäepealsed asulad
  
• Varased ringvallid:
  

a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula)
b) ringvallid kui linnused ? (Massu, Päälda, Lipa)
c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala , Muuksi)
Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades.
Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg)
Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn .
Kivikalmed , laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad.
Proosa kalme , Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev,
Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat.
Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani),
Kuningate kääpad
Ruunikivi , ruuni tähestik
berserker – viikingi sõjamees
Eestis:
Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused
Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme , Essu aare .
Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel.
Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla ( Karuse ) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus,
Hilisrauaaegsed kalmistud :

• hõreda kivikattega kivikalmed
  
• maahaudadega kalmistud
  
• liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis)
  

Muinasmaakonnad : Revala, Harjumaa , Sakala, Ugandi, Virumaa, Saaremaa, Järvamaa.