Konspekt (0)

Q: Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku?

Vastus leiad õppematerjalist: Konspekt

Q: Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega?

Vastus leiad õppematerjalist: Konspekt

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku?
Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega?

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid
Muinasaeg

Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 –
1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku ? (4 näidet):
Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored . Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval.

Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST):
Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse: Kiviaeg : Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum , keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr – 1800a ekr). Pronksiaeg : Vanem pronksiaeg(1800ekr – 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr – 500ekr). Rauaaeg : Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel- rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a- 500a pkr), keskmine rauaaeg (450a-800a pkr), Noorem rauaaeg, mis jaguneb kaheks- Noorem viikingaeg (800-1050 pkr) ja hilis rauaaeg(1050-1200 pkr) .
3. Muistised :
Kinnismuistis - Muinasjäänused N: linnused , kalmistud, ohverdamiskohad,jne
Irdmuistis – Üksikesemelised minasjäänused N: relvad, ehted, tööriistad,jne
Ajalooline aeg – Aeg muinasajast(Läti Henriku kroonikat loetakse alguseks) kuni tänapäevani.
Muinasaega uurivad teadused :
Arheoloogia – Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega, millega otsitakse ajaloolisis esemeid. Nende esemete järgi on võimalik määrata aega, mil neid kasutati ja nende otstarbel .
Numismaatika - Münditeadus. Tegeleb aaretest ja kaevamistel välja tulnud müntide uurimisega, tehes selgeks nende päritolu ja vermimisaja. Samuti ka kaubandussuhteid.
Etnoloogia – Rahvateaduste uurimine . Kasutatakse igapäeva elu leide ,et neid tõlgendada.
Rahvaluule - See sisaldab vanu pärimusi ja seletus tegevuste kohta, näiteks kuidas künti vms.
Kroonikad – Kroonikad sisaldavad küllaltki täpseid kirjeldusi muinasaja ühiskonna kohta. Neist mahukaim ja täpseim on Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab ristiusus levitamist Läti ja Eesti aladel.

Kiviaeg §2 – Pulli asula ja Kunda Lammasmägi (aeg, asupaik ), arheoloogiline kultuur, Kunda kultuur (aeg, elanike tegevusalad, tööriistad), kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur ( venekirveste kultuur) (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis ) balti hõimud.
Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana asupaik on Kunda Lammasmägi, kus elasid inimesed hiljem kui Pullis.
Arheoloogiline Kultuur – ühelaadsete leidudega mustiste rühm
Kunda kultuur - Mesoliitikum ehk 9000a-5000a ekr. Tegevusalad: jaht , kalastus , koerte pidamine. Tööriistad: Luust , kivist, puust,luust, tulekivist. Tööriista liikideks olid uuritsad(tükeldati sarvi ja luid), kõõvitsad(roogiti looma rahkasid), kivikirved, talbad(pisikesed kirved),jne.
Kammkeraamika kultuur – Algas 4. aastatuhandel. Elanikud oli kütid ja kalastajad – soome- ugri päritolu. Tegeleti keraamikaga,mis oli uus tegevusala . Veel tegeldi kalastamise, küttimise ning ka kunstiga. Surnuid austati matustega, nad maeti asula territooriumile, kaasa pandi ka hauapanusid N: nuga , kõõvits, või ehe.
Nöörkeraamika kultuur ehk Venekirveste kultuur – 2500a ekr. Elanikud Indoeurooplased lõunast. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed, sead, vaised) ja algas ka maaviljelus . Inimesi maeti kägaras asendis või külili.
Balti hõimud – Indoeurooplastele järgnesid balti hõimud, kes on tänepäeva lätlaste, leedukata ja preislaste eelkäijad.

Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 –
Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega?
Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud. –Vanimad esemed on Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve äärest saadud sirp .
pronksi kättesaadavus – Pronksi puudus Eesti aladel, seega kaubeldi lõunapoolsete hõimudega, et seda saada. See pani alguse kaubandusele . Tihti sulatati ka esemeid ümber.
Asva kultuur (aeg, elanike tegevusalad) – 9. – 6 sajand ekr. Elanikud tegelesid karjakasvatuse, maaviljeluse, küttimise ja kalapüügiga.
varane metalliaeg – Varajaseks metalliajaks kutsutakse pronksiaega ja varajast rauaaega, ehk aega vahemikus 5 saj ekr- 1 saj pkr.
aletamine – Põllundus, kus saeti maha mets, pandi see põlema ja tühk oli väärtuslik väetis.
maaviljelus – põhiliselt oli levinud söödiviljelus, kus põld jäeti mõneks aastaks karjamaaks, et looma sõnnik väetaks maad.
kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid – Kuna oli vaja metalli, tihenes suhlus Kesk- Rootsi, Gotlandi ja Edela Soomega . Peamised artikklid olid keraamika ja metall .
aestid – Aastal 98. Tacituse poolt mainitud rahvas, kes olid balti hõimud ja võimalik, et ka eestlased.
fennid – Eestlasi võidi ka fennide hulka pidada, kes oli tegeligult soomlased .
Tacitus – kirjanik, kelle raamat historia on esmakordne ajalooline teos, sellest ka ajaloo nimi.
Kivikirstkalmed – Kalme , kus oli inimene maetud kiviringi keskel asuvasse kirstu(Jõelähtme)
laevkalmed - Laevakujulised kalmed ehk kivid olid laeva kujuliselt ümber surnu.(Sörve)
tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) – Tarandkalmes olid kivi laotud pisikesteks müüridkes, ristkülik kujuliselt. Sinna maeti inimesed põletatult, kaasa pandi rohkelt hauapanuseid.
3 kultuuripiirkonda – Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti
raua tootmine – oma rauda toodeti soorauamaagist, mis pandi rauasulatusahju. Vanim rauasulatusahjud on Tindimurrus, Tartumaal .

Rahutud aastasajad §4 – Linnuste rajamise eripärad, mägilinnus, neemiklinnus, linnamäed, Kalevipoja säng tüüpi linnus, ringvall-linnus (maalinn) (TÖÖVIHIK), hõbeaarded ja nende peitmine, suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a), ruunikivi , kääpad, Jaroslav Tark (1030 a. Jurjev), tšuudid, sossolid .
Linnuseid rajati kaitsmaks oma varandust, seda oli mitmelgi pool Eestis. Kuna Lääne-Eesti oli madal ja Lõuna- Eesti künkli ei saanud linnused neis olla samad.
Neemiklinnus – Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall.
Linnamäed– ehitati orgudes olevatele mägedele.
Kalevipoja säng – rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi
Ringvall-linnused – Kogu linnuse õue oli kaitstud kõrge valli poolt. Levisid Saaremaal ja Lääne-Eestis N: Valjala
Alates 5. sajandist sagenes ehete ja relvade peitmine, neid peideti hädaohu korral. Suurim selline aare on leitud Tartumaalt, Kardlast.
Suhted naabritega: läänes- viikingid rüüstasid Eestit, eestlased ka neid. Lõunas olid idaslaavi hõimud, kes sundisid balti rahvaid rohkem põhjapoole, Eesti aladele siiski ei tungitud. Idas oli Vana-Vene riik, kellega toimis kaubavahetus.
Ingvar- rootsi sõjapealik, kes rüüstas Steini maakonda korduvalt, langedes ka ise ühes lahingus. Tema poeg maksis isa eest kätte korraldades siia sõjaretke.
Ruunikivi – viikingite mälestus kivi, mis püstitati Eestis hukunutele.
Kääpad – Liivast kuhjatud hauad , mida kasutati Lõuna-Eestis
Jaroslav Tark – suhete halvenedes venelastega, tungis Jaroslav Tark Eestisse ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mida kutsuti Jurjeviks
Tšuudid – Venelased kutsusid nii läänemeresoomlasi, kes aitasid venelastel tungida Bütsantsi.
Sossolid – Eesti hõim, kelle aastal 1060 maksustas vürst Izjaslav.

Eestlased muinasaja lõpul §5 –
Adramaa – maa suurusühik, mis oli umbes 8-12 ha, igal talul 1 adramaa tavaliselt.
Kolmeväljasüsteem – süsteem, kus kasutati 3 ala põllul, ühel kasvatati talivilja, teisel suvevilja ja kolmas oli söötis, aastate kaupa neid vahetati.
käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine – käsitöö aladena tüusid esile raua tootmine ja töötlemine, rauatöötlemis meistrid olid Saaremaal Tuius ja Virumaal. Kujunesid välja ka relvasepad , kes graveerisid ja ilustasid tehtud odasid ning mõõku.
vahetuskaubandus, vahenduskaubandus – peamised parnerid oli liivlased , soomlased, karjalased , vadjalased ja balti hõimud. Vahetuskaubaks olid karusnahk ja vaha. Vahenduskaubaks oli vili, millega varustati Novgorodi.
rehielamu , sumb-, rida- ja hajaküla - Rehielamu oli praktiline elamu, kus kuivatati ka vilja. Sumbkülad asusid Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. Ridakülad olid Ida-Eestis voorte vahel, Hajakülad aga Lõuna- Eesits , küngaste vahel.
45 kihelkonda, 8 suurmaakonda, 4 väikemaakonda -
riikluse kujunemise alged -
varanduslik ebavõrdsus,vanem – tekkisid eraomandus ja orjad . Vanemad olid ülemad, kes juhtisid linnuseid ja kihelkondi.
malev – Maakonna põhiline väeüksus, koosenes jalameestest ja ratsaväelastest.

Eestlaste muinasusund §6 –
Vägi – Muinasusu põhimõiste ja element, mis leidus igas inimeses, olendis, paigas või isegi sõnas. Viimaste abil sai nõiduda ja loitsida, ka ravida.
targad ehk nõiad – Inimesed kes tundsid vägisõnu ja suutsid teisi ravida. Tundsid hästi ravimtaimi ja loodust.
hing – Inimese isikupära kandja ja väga oluline komponent keha elus hoidmiseks. Juba surnud inimesi austati väga ja arvati, et nende hinged elavad edasi. 2. Novembril peeti hingedepäeva, mil pandi lahkunud inimeste haudadele toitu jms.
animism – Looduse hingestamine. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja ohverdasid loodusele . Kehtis põhimõte: Nagu mina muile, nii muud minule.
Tõnn, Peko , Tarapitha – Tõnn oli koduhaldjas Pärnu- ja Viljandimaal , Peko oli setode viljakuse jumal, Taraphita ehk Taara oli Saaremaa jumal.
hiis , ohvripaigad – Et vaimudega hästi läbi saada, tuli neile ohverdada, seda tehti pühades paikades ehk hiites. Ohvrikividel või ohvriallikatel, ohverdati toitu, kulda, vilja, loomi ja ka inimesi.
maagia – Võluvõimed, ebainimlik käitumine.
ristiusu mõjud 11. saj. – Kuna eestlaste naabrid olid ristiusulised , levisid ka osad nende kombed siin. Eheteks olid pronksristid, korraldati laipmatuseid, võimalik on ka mõne kiriku või kabeli olemasolu. Eestis käisid ka misionärid näiteks munk Hiltinus ja munk Fulco .

KAARDID nr. 1 ja 2 kontuurkaartide kogumikust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 14 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

noskar Õppematerjali autor

muinasaeg 1. periood

ajalugu muinasaeg muistne vabasdusvõitlus muinas maakonnad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Eesti muinasajalugu

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u5000-1800a. eKr

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude l

Eesti ajalugu

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine

Ajalugu

docx

Eesti Muinasaeg

Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua nä

Ajalugu

rtf

Muinasaeg ehk esiaeg

Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarber

Ajalugu

doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimin

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja maha

Ajalugu

doc

Eesti muinasaja periodiseering

Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid