ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Slaidiesitlus Koostanud Maris Ülper 9.Klass 07.03.2010 ÜRO loodi 26.juunil 1945 USA-s San Franciscos 51 riigi poolt. Hetkel on liikmesriike 191. Eesmärk : - rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine - inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine - majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Organisatsiooni aluseks on ÜRO põhikiri e harta. - Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 ja seda tähistatakse ÜRO päevana. - ÜRO peasekretär on Ban Ki -moon. - Peakorter asub New Yorgis . - Töökeelteks on inglise, vene, araabia, prantsuse, hispaania ja hiina keel. New Yorgis asuv peakorter ÜRO struktuur * Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Istungid t...
välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks.
välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks.
ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language).
Tükid orienteeruvad võrgus iseseisvalt ning seepärast ei katkesta osade jaamade väljalangemine veel sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks. Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. 1970. aastate alguses töötasid Prof. Kleinrocki juhtimisel Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/ IP (Transmission Control Protocol/ Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 koostas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele, HTML-i, esimese versiooni.
Räägin ka sellest kui ohtlik internet meile tegelikult on ja kuidas seda muuta ohutumaks nii endale kui ka teistele. Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma HTML-i esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai endale nimeks World Wide Web (WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning
Elu ilma arvutita oleks suhteliselt keeruline, kuna tänapäeval on enamus inimeste tegevustest seotud arvuti ja masinatega. Internett Internett Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Interneti tähtsus Internetil on tänapäeval väga suur tähtsus, kuna enamus andmesidest ja suhtlusest baseerub internetil. Tuumapomm Tuumapomm Tuumapomm töötati välja Teise maailmasõja ajal USA-s Manhattani projekti raames. 6. augustil 1945 heideti Jaapani linnale Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Tuumapommid arvatakse massihävitusrelvade hulka ning nende
Interneti ajaloost Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @- märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk
otsitava materjali kohta. (4.) 1.1 Interneti ajaloost Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @-märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas
sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta. 1969 1969 ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks. 1973 Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli. 1974 Hakati kasutama väljendit Internet. 1976 DoD (ingl. Department of Defense) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti see kasutusele ARPANETis. (Kuni 1983 on kasutusel nii NCP kui TCP/IP). 1979 Loodi USENET. Hajutatud uudistegrupi võrk. 1983 Esimesel jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile. Wisconsini Ülikoolis loodi DNS süsteem (ingl. Domain Name System).
08/17 Reegel: Väikese algustähega kirjutatakse ümberütlevad nimetused ehk metafoorid, mida nimedeks ei loeta. 1. „Historia” puhul oli tegu esimese nii laiahaardelise püüdega minevikusündmusi kirja panna, nimetas Rooma kirjamees Cicero Herodotost Ajaloo Isaks. Õige: ajaloo isaks Allikas: Delfi 07/11 2. „Kui kõik läheb nii,“ arvab Interneti isa Vint Cerf, “ei pruugi kaugel olla päev, kus võid saada e-kirja Jupiteri ümber tiirlevalt kuult Europalt.“ Õige: interneti isa Allikas: Postimees 06/01 Reegel: Väikese algustähega kirjutatakse isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused. 1. Igal juhul tuletas Eesti evangeelse Luterliku kiriku Risti koguduse õpetaja Annika Laats saates „Suud puhtaks” meelde, et geikristlased on
Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö ...
Telekommunikatsiooni ajalugu Referaat Tallinn 2015 Table of Contents Telekommunikatsioon................................................................................................. 3 Telekommunikatsiooni ajalugu.................................................................................... 4 Vanaaeg...................................................................................................................... 4 Kirjavahetus................................................................................................................ 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.........................................................................................................
eksperimentaalne laivõrk (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. ARPANET ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi ning 1971. aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983. aastaks oli hoste juba 500. See oli esimene pakette vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET lõpetas oma eksistentsi aastal 1990, kuna oli aegunud. 1970. aasta alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Juba 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhineb kommerts-arvutivõrk. 1983. moodustati ARPANETI alamvõrk MILNET (Military Network eesti k. militaarvõrk) See eraldus ARPANET'ist 1983. aastal täielikult (ARPANET jäi tööle akadeemiliseks kasutamiseks) ning MILNET'i täpsem ülesanne oli militaarne ehk sõjaväeline, mistõttu ta
Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). /////
välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). /////
õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate Transpordikihi protokoll. Kasutab point-point ühendust (üks saatja, üks vastuvõtja), mõlemal poolel on oma puhvrid. Töökindel; baitide lühimat teed selle võrguni; Piiriruuterid summeerivad distantse oma ala võrkudeni ja teadustavad teiste võrkude piiriruuteritele. alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja vool (stream) toimub järjekorras. TCP on ühendusele orienteeritud. Pakettidel on jrk nr-id, iga paketi kohta saadetakse Ack, TTL Backbone ruuterid kasutavad OSPF ruutimist ainult backbone'i siseselt. Piiriruuterid võtavad ühendust teiste AS-ide ruuteritega. BGP järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980
või mõnikord vähemgi usutavaid asju kui nood ärkvelolijad! Tõepoolest, kui sageli paneb uni mind uskuma neid tavalisi asju, et ma olen siin, mul on kuub seljas, ma istun kamina juures, kuigi ma Tõlgitud Renati Des Cartes. Meditationes De Prima Philosophia, In quibus Dei existentia, & animae humanae à corpore distinctio, demonstrantur. Meditationes II, VI. (Oeuvres de Descartes. Publ. Par Ch. Adam & P. Tannery. Vol. VII Paris: Léopold Cerf, 1904; p. 23-34, 71-90). 1 tegelikult laman alasti linade vahel! Aga vähemalt praegu vaatlen ma kindlasti ärkvel silmadega seda paberit, see pea, mida ma liigutan, ei ole uinunud, seda kitt sirutan ja tunnen ma tahtlikult ja teadlikult: magajale ei tuleks need asjad ette nii aredatena. Muidugi, nagu ma ei maletaks, et mind on unes teinekord petnud ka taolised mõtted!; ja kui ma selle üle paremini järele mõtlen, näen ma
7 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga - Esimene ARPAneti võrgusõlm. 1970 - ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil. 1972 - Esimene e-maili programm. 1974. töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja esialgse interneti arhitektuuri. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja DNS. 1993 formuleeriti HTML-i esimene versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötati välja esimene mugava kasutajaliidesega brauser Mosaic ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. 12
1961 Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga (queueing theory), mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm 1970 ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel
1961 – Kleinrock – queuing theory shows effectiveness of packet-switching 1964 – Baran – packet-switching in military nets 1967 – ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency 1969 – first ARPAnet node operational 1972 – ARPAnet demonstrated publicly, first e-mail program * 1972 – 1980 – Internetworking, new and proprietary nets 1970 – ALOHAnet satellite network in Hawaii 1973 – Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet 1974 – Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks * 1980 – 1990 – new protocols, a poliferation of networks 5 1982 – SMTP e-mail protocol 1983 – deployment of TCP/IP, DNS defined for name-to-IP-address translation 1985 – FTP protocol defined 1988 – TCP congestion control * 1990’s – commercialization, the WWW Early 1990’s – ARPAnet decommissioned
(TCP eelkäija); Esimene e-maili programm; ARPAnetis oli siis juba 15 võrgusõlme, mis omavahel suhtlesid. Seitsmekümnendatel aastatel hakkasid tekkima mikroprotsessorid ja selle tulemusena ka lokaalvõrgud. Arvutid muutusid väiksemateks ja enam nad ei olnud need nii palju ühe koha peal kinni, vaid neid sai ka mujale viia. Selle tulemusena tehti arvuteid rohkem ja neid sai ka omavahel võrku ühendada. 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötasid välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks. Nad töötasid välja võrkude põhiprintsiibid: 1) Minimalism ja autonoomia Ei ole vaja midagi spetsiaalset teha või muuta oma süsteemis, et ennast võrku ühendada. 2) Teenuse mudel See mida võrk tagab, selle me saame, aga midagi spetsiaalset me selle jaoks ette ei võta. 3) Olekuvabad ruuterid Ruuter ei tea kuhu eelmine pakett kuulub ja mida
Ka arvuti on leiutis, mille võimalikkust taipasid ning mille kirjeldusteni jõudsid esmalt just matemaatikud. Nagu juba mainisime, mõistavad arvutid ainult mate- maatikal põhinevat algoritmilist keelt ning kui tahame, et arvuti midagi meie eest ära teeks, peab talle seda ütlema täpselt ja konkreetselt – matemaatiliselt. Võib- olla tasub ka märkimist, et üks internetiprotokollide leiutajatest – Ameerika arvuti- teadlane Vint Cerf – sai oma bakalaureusekraadi samuti matemaatikast. 27 Matemaatika ennustab miks õppida matemaatikat? Katseliselt võime küll järele uurida, mis kunagi juhtus või mis juhtub hetkel, aga me
with brushes and medium- and high-pressure One factor of prime importance is water jets is recognized as being highly effective in hardness. Water hardness is responsible for eliminating biofilm (Holah et al. 1990b; excessive soap and detergent consumption Carpentier and Cerf 1993). Acid products are (with hard water, more cleaners will be no more effective than hot water, while required as minerals precipitate out with the chlorinated alkaline detergents are the most alkali cleaners), mineral deposits, undesir- effective for detaching biofilm, followed able films, and precipitates. When hard water
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
