Eesti Mereakadeemia Estonian Maritime Academy Study programmes and short courses: · Deck Officer Watchkeeping Certificate Programme · Engineer Officer Watchkeeping Certificate Programme · Deck Officer Certificate Upgrade Programmes · Engineer Officer Certificate Upgrade Programmes · Personal Survival · Radar Observation & Plotting · Radar Simulator · ARPA Simulator · GMDSS Simulator · Medicine Emergency First Aid · Basic Stability · Other Courses Main specialities taught there are: · navigators (deck officers); · ship's diesel power plants (ship's engineers); · ship's refrigerating plants (refrigerating engineers); · productional fishing and fish breeding; · fish processing technology; · hydrography; · hydrometereology; · port and shipping management.
******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piiratud arv suuri ja võimsaid uuringutulemusi analüüsivaid arvuteid
weekly update service. All updates are provided on CD, and users will shortly be able to download them via email and online using website: www.ukho.gov.uk. Every week, updates include all Notices to Mariners, New Editions, Replacement. Sensors Positioning Gyrocompass Primary positioning Magnetic compass Secondary positioning interface ARPA interface (Input/ Speed Log Output) Wind interface ARPA (2nd ARPA) Drift calculation interface Temperature Echo sounder interface UAIS transponder interface Output Navtex Manager navigational data Radar Integrator Board autopilot data current course segment transmission Navigation databases
KAASASÜNDINUD SÜDAMERIKKED LASTEL AORDISUISTIKU STENOOS AORDISUISTIKU STENOOS Hemodünaamika Vasema vatsakese vere pais → VV kontsentriline hüpertroofia (tipp terav) →VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel ...
computer networks that use the standard Internet Protocol Suite (TCP/IP) to serve billions of users worldwide. It is a network of networks that consists of millions of private, public, academic, business, and government networks, of local to global scope, that are linked by a broad array of electronic, wireless and optical networking technologies. History of the Internet 1957:The United States Department of Defense formed a small agency called ARPA (Advanced Research Projects Agency) to develop military science and technology. 1961-1965:The Massachusetts Institute of Technology (MIT) started to research sharing information in small, phone-linked networks. ARPA is one of their main sponsors. 1966: The first ARPANET plan is unveiled by Larry Roberts of MIT. Packet switching technology is getting off the ground, and small university networks are beginning to be
DNS (Domain Name System) Jekaterina Misuna Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu : Nõue Kasutada tohib sümboleid a-z Numbreid 0-9 Miinus märki Nime ei tohi alustada miinusega Domeeninimi Organisatsiooni või isiku tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP- aadressile Domeeninimi internetis...
Arvutivõrgu ajalugu 1836- Telegraaf- Cook ja Wheatstone patendeerivad selle Võeti kasutusele Morse kood ( punktid ja kriipsud), mis on sarnane 0 ja 1 tehnoloogiale arvutis. 1858- 1866 Transatlantik kaabel- ühenduse võimalus üle Atlandi ookeani ja tänapäeval on selliselt ühendatud kõik mandrid. 1876- Telefon- Alexander Graham Bell leiutas telefoni. Võimalus ühendada arvuteid üle telefoni liinide ja suhelda kaugete vahemaadega. 1957- Venemaa saadab ülesse sputniku- 1. Globaalse kommunikatsiooni algus. 2. ARPA ( Advanced Research Projets Agency) tekkimine USA-s 1962- 1968- pakettide vahetus arvutivõrgus- 1. Tänapäeval kasutab Internet pakett kommunikatsiooni 2. paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi. 1969- Interneti sünd- ARPANETi kasutuselevõtt. Esimene teade saadeti UCLA (Los Angeles) Stanfordi Research institude, UCSB ( Santa Barbara). 1971- E-mail- Võimalus saata võrgus ...
see on üks uuemal ajal leiutatud hea asi, millega saab kirju saata, kus saab lehti lugeda, infot otsida ning sõpradega lobiseda. Seda kõike Internet kahtlemata võimaldab, kuid kas tema roll piirdub vaid sellega? Interneti sünd Internet on paljude teadlaste ja uurijate arvates sündinud tänu venelaste esimese kosmosesondi "Sputnik" stardi järgse USA riigikaitsealaste uuringute kiirendamisele. Ameerika helgeimate peade ühendus ARPA (Advanced Research Projects Agency ) alustas 1960-ndatel sõjaväe algatusel üleriigilise info transportimise süsteemi loomist. Süsteem pidi toimima ka halvatult s.t. ka NL raketirünnakute ajal. Lahendus, mille esmase teooria koostas dr. Leonard Kleinrock 1961. aastal ning algse praktilise realisatsiooni esitas Paul Baran 1964. aastal, seisnes lühidalt järgmises. Kogu sideseansi sisu hakitakse tükkideks. Iga tükk, millele
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks
ühendatud püsiliinidega. Püsiühendusega arvuti abil saab kasutada kõiki Interneti teenuseid. Seega: suure algustähega Internet on täiesti konkreetne võrk. Väikese algustähega internet tähistab aga võrgustikku arvutivõrku, milles leidub väga erisuguseid arvuteid ja kohtvõrke ning mis võimaldab neil kõigil omavahel suhelda. Väikese algustähega internet on üldmõiste. 37. Millal ja millest sai Internet alguse? Tehnouuringute keskuse ARPA moodustamine Ameerika Ühendriikides 1960ndatel aastatel, 1969 luuakse ARPANETInterneti algus, TCP/IP protokolli väljatöötamine 1970ndatel aastatel ja teistegi arvutivõrkudega suhtlemine TCP/IPle baseerudes Oma algse tõuke sai Internet militaarringkondadest, kui USA moodustas oma tehnouuringute keskuse ARPA ( Advanced Research Project Agency), mille ülesandeks oli kindlustada Ameerika Ühendriikide liidripositsioon teaduse ja tehnika vallas, mis oleks rakendatav ka sõjatööstuses
Valikteadistus on süstemaatiline (bibligraafia) info vahendamine mingi ainevaldkonna kohta. Teenintatava püsiv infovajadus on infokeskuses fikseeritud ning uut saabuvat materjali jälgitakse fikseeritud päringutest lähtuvalt. Kui mõnele spetsialistile huvipakkuv materjal on infokeskusesse saabunud, siis teda teavitatakse.Tegemist on personaalse teenindusega. 24. Nimeta infoteaduse ja infokorralduse alaseid uurimis ja tegevusvaldkondi 1960ndatest? 1960ndatel hakkas ARPA inensiivselt tegelema arvutivõrkude probleemiga. Algselt oli see mõeldud militaarsetel eesmärkidel, kuid pani aluse tänapäeva Inerneti´le. Eesmärk oli luua detsentraliseeritud süsteem, mis suudaks infot vahetada ka siis, kui üks osa sellest on hävinud. Paul Baran'i lõppraport kirjeldas mitmeid võimalusi, kuidas seda teha. 1962.a avaldatakse Crawford Report teadustehnika kommunikatsiooni kohta valitsuses. Raport soovitab, et iga
Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega. · internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide. Interneti ajalugu 1957 NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USAs organisatsioon ARPA (ingl. Advanced Research Projects Agency), mille peamiseks uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine. 1962 Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut). Idee seisnes hajusas võrgus, millel ei oleks keskset kontrollpunkti ja mille erinevad sõlmpunktid oleksid võrdväärsed.
Lüsosoomid 11.klass 04.11.2007 Tallinn 2007 Sisukord Lk 2: Sisukord Lk 3: Sissejuhatus Lk 3: Lüsosoomide tüübid Lk 4-5: Lüsosoomid Lk 6: Ainete teekond lüsosoomidesse Lk 7-8: Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lk 9: Kokkuvõte Lk 10: Kasutatud kirjanuds 2 Sissejuhatus Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga...
. . : FDM TDM. FDM (Frequency division Multiplexing) , . TDM (Time Division Multiplexing) , (. 8). 10. Ajalised viited võrkudes RTT , . 2 + : 1) TCP 2) HTTP HTTP. : processing overhead, transition time , propagation delay , , , queuing delay . 11. Arvutivõrgude ja Interneti ajalugu 1961-1972: . 1961 ( ). . 1964 . ( ) 1967 ARPAnet ARPA, . . 1969 ARPAnet, . 1970 ALOHAnet . 1972 ARPAnet ARPAnet 15 . NCP(Network-Control Protocol ) e-mail 1972-1980: . 1974 , ( ) . 1976 Ethernet( ). Xerox PARC 1970 :DECnet(Digital Equipment Corporation network), SNA(Systems Network Architecture), XNA ( ATM) 1979 ARPAnet 200 . 1980-1990: , . : CSNET, BITNET, NSFNET, Minitel 100 . 1982 SMTP e-mail 1983 NCP TCP/IP ( TCP/IP )
Tartu Ülikool Farmakoloogia instituut Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast Referaat Farmakoloogias Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 12. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Alzheimeri tõbi on raske neurodegeneratiivne haigus, mis vähendab tunduvalt selle haiguse alla kannatavate isikute elukvaliteeti ning mõjutab ka haige lähedasi. Hinnanguliselt põeb maailmas Alzheimeri tõve ligikaudu 18 miljonit inimest, mis tähendab omakorda väga suuri kulutusi tervishoius. Alzheimeri tõbi on haruldane sellepoolest, et ta on üks väheseid haigusi, mida pole võimalik hetkel täielikult ennetada, välja ravida või mille progressiooni peatada. Antud haigus on levinud eelkõige arenenud riikides. Üldjuhul on Alzheimeri tõbi vanemate inimeste ehk siis üle 65 aastaste haigus, kuid on ...
vastuvõtja süsteemis. Esimene variant ilmus 1964. aastal tänu Paul Barani pingutustele. 4 1969. ARPANET projekti finantseerimine 1960-ndate lõpus hakkasid RAND Corporation, Massachsetsi Tehnoloogia Ülikool ja Los-Angelese Kalifornia Ülikool eksperimenteerima hajutatud võrgu kontseptsiooniga. 1968. aastal Pentagoni osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency, agentuur tööks perspektiivsete uuringute projektidega) alustas selle projekti finantseerimist. 1969.a. sügisel nägi ilma „lapsuke“ – APRANET võrk, mis koosnes neljast sõlmest. Esimesed ARPANET katsed osutusid väga edukateks. Eksperimendi läbiviimiseks valitud teadusasutuste töötajad said võimaluse vahetada andmeid ja kasutada kaugpöördumist arvutitesse. 1971. aastaks kasvas ARPANETi sõlmede arv 15-ni. 1972
Paralleelindeks Paralleelindeksi kasutamine on üks levinumaid meetodeid, kontrollimaks laeva liikumist ettemääratud kursil nii hea kui halva nähtavuse korral. Nagu radari kasutamise puhul ikka on siingi soovitav rakendada paralleelindeksi meetodit ka hea nähtavuse ja lihtsate navigatsioonitingimuste korral, et olla selles kindel, kui laev sattub halbadesse ilmastikutingimustesse. Paralleelindeksit saab kasutada pöördepunkti äramärkimiseks. ARPA kaardid ARPA-sse salvestatud kaarte tuleb kasutada lisaks teistele navigatsioonisüsteemidele, mitte aga neist eraldi, iseseisvalt. Ootamatused Reisi planeerimise ajal peab määrama kindlaks ka võimalik tegutsemisplaani ootamatuste korral. See peab selgelt olema ära näidatud kaardil, et vahitüürimees ei peaks hakkama kriitilises olukorras raiskama aega tegutsemisplaani otsimiseks. Ootamatuste plaan peaks sisaldama: alternatiivsed marsruudid ohutud ankruplatsid
Paralleelindeks Paralleelindeksi kasutamine on üks levinumaid meetodeid, kontrollimaks laeva liikumist ettemääratud kursil nii hea kui halva nähtavuse korral. Nagu radari kasutamise puhul ikka on siingi soovitav rakendada paralleelindeksi meetodit ka hea nähtavuse ja lihtsate navigatsioonitingimuste korral, et olla selles kindel, kui laev sattub halbadesse ilmastikutingimustesse. Paralleelindeksit saab kasutada pöördepunkti äramärkimiseks. ARPA kaardid ARPA-sse salvestatud kaarte tuleb kasutada lisaks teistele navigatsioonisüsteemidele, mitte aga neist eraldi, iseseisvalt. Ootamatused Reisi planeerimise ajal peab määrama kindlaks ka võimalik tegutsemisplaani ootamatuste korral. See peab selgelt olema ära näidatud kaardil, et vahitüürimees ei peaks hakkama kriitilises olukorras raiskama aega tegutsemisplaani otsimiseks. Ootamatuste plaan peaks sisaldama: alternatiivsed marsruudid ohutud ankruplatsid
1.Reziimi lüliti 2.Indikatsioono tuled(Roheline-kinni,Punane-lahti) 3.Veekindlate uste loetelu 4.Tulede test ja reset nupp 5.Alarmi aktsepteerimise nupp 6.Tulede reguleerimise nupp 66 ELEKTROONILISED LAEVAJUHTIMIS SEADMED Integreeritud sild Integrated Bridge Systems, can be designed to include: Console sections to form primary Navigation and Ship Management Workstations. Nucleus or Manta ARPA, True or Relative Motion Radar Systems Multi-Feature Displays that incorporate Integrated Navigation with ECS and ECDIS data Manual Steering Workstation containing 'Follow-up' Helm Unit with Gyro and Rudder Angle Repeaters Docking Workstations for open or enclosed bridge wings Safety Operations Workstation with GMDSS and external communications equipment Overhead Repeater Consoles Integrated Adaptive Autopilot with Transmitting Magnetic Compass and Gyro Compass Systems
1; • IHO S-52: IHO Colour and Symbols Specifications for ECDIS, edition 4.2; • IHO S-61: IHO Product Specification for Raster Navigational Charts, edition 1.0; • IHO S-62: IHO Codes for producing Agencies; and • IHO S-63: IHO Data Protection Scheme, edition 1.0. 20 Facts about chart carriage reguirements ANNEX I Glossary/list of abbreviations Abbreviation Explanation AIS Automatic Identification System ARPA Automatic Radar Plotting Aid ECS charts Non official (private) chart data (vector or raster) ECDIS Electronic Chart Display and Information System. ECS Electronic Chart System (non complying with SOLAS requirements) ENC Electronic Navigational Chart GPS Global Positioning System Hydrographic Office National Hydrographic Office.
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
Nendest umbes 100.000 olid Interneti avalikud serverid, mis sisaldavad avalikult levitatavat informatsiooni. Interneti kasutajaid oli siis ca' 34 miljonit. 2001.a. algul oli ainuüksi 300 miljonit Interneti kasutajat, kes omasid selle võimaluse oma kodus. Pooled nendest elasid Põhja Ameerikas, s.o. Kanadas ja USA-s. Natuke ajalugu. 1957.a. saatis NSVL välja esimese maa tehiskaaslase. Sellele vastukaaluks moodustas USA valitsus tehnouuringute keskuse ARPA (Advanced Reseach Project Agency), mille eesmärk oli kindlustada USA liidripositsioon tehnika ja teaduse valdkonnas maailmas. ARPA töötas intensiivselt arvutivõrkude loomise kallal ning 1969.a. lõpuks ühendati 4 USA erinevates osades paiknevat superarvutit tolle aja mõistes kiirete sidekanalite kaudu. Seda arvutite ühendust hakati kutsuma ARPANET - iks. Iseärasuseks oli veel see, et selles ARPANET -is puudus peaarvuti. 1971.a. oli ARPANET -is 15 ja 1972.a. juba 32 arvutit. 1977.a
veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==> 1961-1972: Early packet-switching principles: 1964: Baran packet - switching in military nets // 1967: ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency // 1969: first ARPAnet node operational // 1972: ARPAnet demonstrated publicly NCP (Network Control Protocol) first host-host protocol. /// First e-mail programm. /// ARPA net has 15 nodes 1972-1980: Internetworking, new and proprietary nets: 1970: ALOHAnet satellite network in Hawaii // 1973: Metcalfe's PhD thesis proposes Ethernet // 1974: Cerf and Kahn architecture for interconnecting networks // late70's: proprietary architectures: DECnet, SNA, XNA 1980-1990: new protocols, a proliferation of networks: 1983: deployment of TCP/IP // 1982: SMTP e-mail protocol defined // 1983: DNS defined for name-to-IPaddress
mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==> 1961-1972: Early packet-switching principles: 1964: Baran – packet - switching in military nets // 1967: ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency // 1969: first ARPAnet node operational // 1972: ARPAnet demonstrated publicly NCP (Network Control Protocol) first host-host protocol. /// First e-mail programm. /// ARPA net has 15 nodes 1972-1980: Internetworking, new and proprietary nets: 1970: ALOHAnet satellite network in Hawaii // 1973: Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet // 1974: Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks // late70’s: proprietary architectures: DECnet, SNA, XNA 1980-1990: new protocols, a proliferation of networks: 1983: deployment of TCP/IP // 1982: SMTP e-mail protocol defined // 1983: DNS defined for name-to-
Need jagunevad veel omaette DNS-ideks (Authorative). Igal teenusepakkujal nt amazon, yahoo on oma nimeserver. Pm kui sa tahad näiteks amazon.com IP aadressi saada, siis klient kõigepealt küsib root serverilt com DNS serveri asukohta, kontakteerub TLD serveriga mis annab authorative serveri IP aadressi ja lõpuks saab amazon.com serveri käest küsida domeeni IPd. Domeen ehk see veebisait ise on DNSi mingi alampuu (#graafi teooria) NS’ide hierarhia - Root server jaguneb nt arpa ja edu serveriks. Edu server jaguneb blabla.edu, puglife.edu jne Com - commercial organisations Edu - Educational institutions Org - nonprofit organisations Lisaks on veel domeenid riikide järgi, ehk kas lõppu tuleb .jp, .ee, .fi jne. Üle maailma on mitu suuremat DNSi, kui meie piirkonna oma ei leia mingit päringut, siis ta küsib endast kõrgemal asuva NSi käest ja tagastab sealt saadud vastuse. TLD ja Authorative Serverid
Le encantaba llevar una joya con piedras azules, mucho lapislázuli, y una piedra roja entre ellas. En otra vida Catherine fue española y vivió de la prostitución; su nombre comenzaba con la letra L. Vivía con un hombre mayor. En otra fue la hija ilegítima de un caballero adinerado, que tenía muchos títulos. Iris vio el escudo de la familia en las jarras de la casa grande. Dijo que Catherine era muy rubia y que tenía dedos largos, finos. Tocaba el arpa. Su matrimonio fue convenido. Amaba a los animales, especialmente a los caballos, y los trataba mejor que a las personas que la rodeaban. En una breve vida fue un niño marroquí que murió en la juventud, a consecuencia de una enfermedad. Una vez vivió en Haití, dedicada a prácticas mágicas. En una vida antigua fue egipcia y estuvo relacionada con los ritos fúnebres de esa cultura. Era mujer, de pelo trenzado. Había vivido varias veces en Francia y en Italia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
