Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee Üldiselt Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor. Tema suurim leiutis on võrguprotokolli World Wide Web loomine. Häkker Tudengina Oxfordi ülikoolis jäi Tim Berners Lee koos oma sõbraga vahele häkkimisega ning tal keelati tegeleda asutuse arvutitega. Selle tulemusena (mõnedel allikatel lihtsalt igavusest) ehitas ka kättesaadavatest asjadest (muuhulgas M6800 protsessorist ja vanast telekast) endale töötava arvuti. Tehnoloogiline innovatsioon näis olevat Tim Berners Lee'l geenides, sest ta vanemad olid matemaatikud, kes töötasid Manchester Mark1-ga, ühest esimestest elektroonilistest arvutitest. Suur saavutus 25
..................................................................................................... 3 TÄHTSAD INIMESED ARVUTITE MAAILMAS.................................................................. 4 Steve Jobs................................................................................................................................4 Vannevar Bush........................................................................................................................4 Tim Berners-Lee.................................................................................................................... 4 Douglas Engelbart...................................................................................................................5 Bill Gates.................................................................................................................................5 Linnar Viik...............................................................................
inseneriteadustealase doktori vähem kui Kasutatud materjal aastaga välja teenis. Peale lõpetamist läks ta http://www.ria.ee/lib/am-2001- tagasi Tuftsi juba professori staatuses. 2005/11137_15.HTM Vahepeal abiellus ta Phoebe Davisega, nende peres on kaks last. http://en.wikipedia.org/wiki/Vannevar_Bush Rahuajal töötas Bush selliste masinate arendamise kallal, mis püüdsid jäljendada Tim Berners-Lee Tim Berners-Lee on sündinud matemaatikute pojana 8.juunil 1955 Inglismaal. Ta on õppinud Sheen Mount Põhikoolis, Emanueli koolis Wandsworthis, 1976. aastal lõpetas ta Inglismaal Oxfordi ülikooli. 1980 aastate lõpus hakati tema juhtimisel Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language)
Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid
Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Telnet Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Telnet IRC (Interactive Relay Chat) Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Telnet IRC (Interactive Relay Chat) Napster WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk 1991. sai sellest World Wide Web Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic
INTERNETI AJALUGU § Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. § Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. § 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi, inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. § Timothy John Berners-Lee (sündinud 8. juunil 1955 Londonis) on inglise arvutiteadlane ja tehnoloogiainstituudi professor. § 1993 formuleeris ta oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nimetuse. § Samal ajal töötas Marc Andreessen välja esimese mugava kasutajaliidesega brauseri, Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. §
valmistamise kui UFOde uurimisega. Peale sõja lõppu keskendusid tema tegemised jätkuvale teadusevalitsuse koostöö edendamisele ning kõikvõimalike talle määratud auametite ja teadusauhindade üleslugemiseks pole siinkohal lihtsalt ruumi. Ta jõudis igale poole ning näitas end ühtaegu äärmiselt võimeka teadlase ja poliitikuna. Viljakas elutee leidis oma otsa 1974. aastal, mil kõrges vanuses Bush suri kopsupõletikku. Tim Berners-Lee Sir Timorthy John Berners-Lee sündis 8. juunil, 1955. aastal. Ta on Inglise arendaja, kes leiutas veebi (Wold Wide Web) 1989 aasta märtsis. Tim Berners-Lee arendas välja lihtsa ja paindliku meetodi mis tahes teabe kirjeldamiseks ning levitamiseks rahvusvaheliste arvutivõrkude kaudu. Järgmiseks sammuks oli HTMLi aluste paikapanek, et tekstis olevate linkide pruukimist lihtsustada. HTML (HyperText Markup
Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd kommerts-arvutivõrk mis põhines sellest. Aasta 1980 lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid
Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle
Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. 1970. aastate alguses töötasid Prof. Kleinrocki juhtimisel Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/ IP (Transmission Control Protocol/ Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 koostas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele, HTML-i, esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija e. brauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Kõige
serveri (mail.ee) ning interneti kasutajauuringute algatajaid Eestis, 1998 Tiigrituuri peakorraldaja 1999 kuni 2001 nõustas peaminister Mart Laari infotehnoloogia ning teaduse- ja arendustegevuse küsimustes. · Tim Berners-Lee Aastal 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele HTML-iesimese versiooni.Teaberuum ,kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) Samal ajal töötas Marc andersseen Illonisi Ülikoolist välja
интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Apple Dos - 1978 Paul Laught Solaris - 1982 Sun Microsystems Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised FLAG-iga bitti kasutatakse enda flagile, liigtäitmine ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse
antud reeglitele. · Esimene elektronarvuti loodi 1941. aastal Konrad Zuse poolt. · Esimene personaalarvuti loodi 1981. aastal Arvuti areng Aasta: tegevus 1980 Firma Seagate lõi kõvaketta, suurus oli 5 MB. 1981 IBM leiutas esimese personaalarvuti. 1989 Tim Berners-Lee jaCern valmistasid www (veebi kontseptsiooni) 1992 Töötati välja HTML keele alged ja ilmusid esimesed veebi leheküljed. 1993 Leiutati proffesionaalne viirusetõrje Millest arvuti koosneb? · Arvuti väliskomponendid: · Klaviatuur · Monitor · Printer · Hiir · Korpus Millest arvuti koosneb? · Arvuti sisemised komponendid: · Protsessor
Rahvuslikus Füüsikalaboratooriumis ühe esimese sihtkohta ohutu ja usaldusväärne, samas järjekorras programmeeritava elektron arvuti ACE. paketid. Seega ka on vaja edastada IP pakettide TCP Esimene kabeprogramm kirjutati 1952. transport protokoll. Timothy John Berners-Lee loodud Vahemälu (cache)on komponent, mis hoiustab andmeid URI, URL, HTTP, HTML nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine Hüperteksti edastusprotokoll ( HTTP muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise 1992
Science and the Pitt Rivers Museum. Oxford also has the Botanic Garden, which is the oldest botanic garden in the United Kingdom, and the third-oldest scientific garden in the world. Oxford is known as one of the best universities in the world and the best univerisity in the United Kingdom. Its' list of alumni has a lot of known people, such as famous writers Oscar Wilde and Tolkien the author of the Lord of the Rings. Tim Berners-Lee, the co-inventor of the World Wide Web studied science in Oxford. Even well-known names such as Einstein and Andrew Lloyd- Webber have been associated with the university. Actors Hugh Grant and Kate Beckinsale may sound familiar aswell. There is no question in why the University of Oxford is often referred as the Ivy League of England. That rich history and inviting surroundings have lured in over 20 000 students, who are studying at Oxford at this moment.
silicon transistors 1988 - Apple cofounder Steve Jobs, who left Apple to form his own company, 1955 - William Shockley founds Shockley Semiconductor in Palo Alto, unveiled the NeXT workstation California 1990 - The World Wide Web was born when Tim Berners-Lee, a researcher 1957 - A new language, FORTRAN (short for formula translator), enabled a at CERN, developed HyperText Markup Language; , Berners-Lee designed computer to perform a repetitive task from a single set of instructions by using both the first World Wide Web server and browser -- available to the loops. general public in 1991
1983 RSIst Oracle(Ellison,miner);C++, turbo pascal, 1984 esimene MACINTOSH(edukalt hiirega juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0.1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) kaudu;inteli 80386. 1987 GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga- ga.1988 Arpanet(morris)nö viirus netis.1989 inteli 80486, AOL(America online) Applile ja MACile.1989-90 FIDONET rahvusvaheline võrguots Eestis 90a epost,USENET 1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, (berners-lee) avalikuks 1991, Windows 3.01991 Linux.1992 Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d,gsm mobiil(esimene operaator Radiolinja Soomes).1993 NCSA Mosaic 1.0 I popp avalikult saadaval brauser;Inteli Pentium prose.1994 NCSAst tekib Netscape(clark,Andreessen)brauser massidesse.1995 Eesti Päevaleht ja postimees internetis www.zzz.ee/epl, MS win95 ja IE 1.0.1996 - Eestis netipangad (foreks,hoiupank.)1997 - Deep blue
arvutivõrgust ARPANET (USA kaitseministeeriumi poolt loodud esimene pakette vahetav arvutivõrk). 1970. aastal läksid teele esimesed elektronkirjad ning USA oli esmakordselt otseühenduses Suurbritanniaga ja Norraga. Samal aastal töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma HTML-i esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai endale nimeks World Wide Web (WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning pärast seda võis Interneti ja veebi laialdasem levik alata. Kui hakata rääkima, kui ohtlik internet meile tegelikult on, siis võib öelda, et internet on ohlikum kui joobes juhtimine
Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati 200 hostarvutiga esimene TCP/IP arvutivõrk. Järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Seda juhtis inglane Tim Berners-Lee. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ja Interneti. Veebi laialdasem levik võis alata. Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale
poolt tekstitöötluse tarbeks Word rakenduses 1990ndatel. docx formaat kontoritarkvara Microsoft Office 2007 paketis populaarseks saanud dokumendivorming, mis põlvneb doc formaadist ja tähendab XML baasil üles ehitatud tehnoloogiat. html formaat lühend sõnadest HyperText Markup Language. Esimene avaldus HTML-i koodi kohta, mille nimi oli HTML Tags, pärineb aastast 1991 ning selle autor oli Tim Berners-Lee. odf formaat Open Document Format on lühem nimi avatud OASIS elektrooniliste dokumentide failivormingule Open Document Format for Office Applications, mis on ühtlasi ka rahvusvaheliseks standardiks ISO/IEC 26300. pdf formaat Portable Document Format. See dokumendiformaat on firma Adobe Systems poolt 1991.a. loodud universaalne failiformaat, mis säilitab sõltumata kasutatavast platvormist ja versioonist, algdokumendi esialgse väljanägemise s.t
1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.(2.) 5
jagamine. Aja jooksul lisandus ARPAnetti järjest rohkem arvuteid ning 1974 aastal võeti kasutusele sõna Internet. Kuna algselt põhines Internetis suhtlemine ja tegutsemine ainult tekstipõhisel keskkonnal, siis kasutasid seda keerukuse tõttu vaid teadlased ning vähesed asjaarmastajad. Ärilist otstarvet Internetil ei nähtud. Viimase aja ülikiire kasv internetiteenuste arengus on seotud WWW (World Wide Web) kontseptsiooni väljatöötamisega 1989 aastal CERN-is Tim Berners-Lee poolt. WWW on omavahel linkidega ühendatud meedium, mille abil saab üle Interneti kuvada graafilist ja tekstilist informatsiooni. Informatsioon asub serverites ning kasutajad saavad infole ligi kasutades internetibrausereid nagu Internet Explorer, Mozilla Firefox jne. Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud
Cascading Style Sheets 'kaskaaduvad stiililehed') on keel, ja Moore , enne töötasid Fairchild Semiconductors milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. Eelkõige kasutatakse 4) Mis aastal tehti esimene veebibrauser? Nimeta tegija. CSS-i XHTML-i ja viimase eellase HTML-i failide kujunduse loomisel. 1990 Tim Berners-Lee Mida tehakse Javascript-iga? Kasutatakse veebilehtede arendamiseks 5) Tõeväärtustabel 9) Tõesta, et murdarvude hulk on sama võimas kui naturaalarvude oma. x1 x2 XOR reaalarvude hulk on sama võimas kui naturaalarvude hulk
1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML. 1993. aastal kujundas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutati, sai nime (World Wide Web, WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebibrauseri Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.(2.) 1.2 Interneti kasutusvõimalused
. AIDS- esimesed haiged diagnoositi 1981. Peeti homode haiguseks Esimesed arvutiviirused- 1986 MOOD 1970 Halva maitse ajastu/aastakümme. Üldlevinuks said teksad, pildiga T-särgid, platvormkingad, klosspüksid Eksootiline välimus oli modellide puhul hinnas MOOD 1980 Oluliseks muutus disainerlogo Kehavormide rõhutamine- push up pesu Levis sportlik rõivastus Tänapäev 1989- WWW-idee. Autor inglane Tim Berners 1991- internet alustab tööd 1991 algas suur mobiiltelefonide areng 1992 Jorma Ollila teeb NOKIAst ühe maailma suurima mobiilifirma Usufanatismi tõus- eriti islamiusk. Hirmuteod Iraagis, Pakistanis, Nigeerias, aga ka lääneriikides. Ähvardab kliimasoojenemine ja energiakriis Digirevolutsioon- alates fotograafiast lõpetades televisiooniga Fantaasia populaarsuse kasv Arvutimängud
интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.
1982: Internet technology protocols are developed, commonly known as TCP/IP (Transmission Control Protocol and Internet Protocol). 1984: Number of hosts is now up to 1000, with more being added every day. 1985: The first registered domain is Symbolics.com. 1987: Number of hosts breaks the 10,000 mark. 1988: First large-scale Internet worm affects thousands of Internet hosts. 1991: Tim Berners-Lee develops the World Wide Web. 1993: The World Wide Web's annual growth is now at a staggering 341,634%. 1994: ARPAnet celebrates 25th anniversary. 1995-1997: RealAudio introduces Internet streaming technology, dial-up systems emerge (America Online, Compuserve), 1998-present:The Internet continues to experience staggering growth. More people use the Internet to get connected to others, find
otsinguks. Semantilises veebis nähaksegi tuleviku võimalust ühendada infosüsteemid ja inforessursid. 6 2. Semantiline arvutivõrk Selleks, et aru saada, mida tähendab semantic network, (e.k. semantiline veeb), on vaja aru saada mõistest „semantiline”. Võõrsõnade leksikon annab sellele järgmise seletuse - tähenduslik. (Võõrsõnade... 2000: 894) Veebi looja, sir Tim Berners-Lee on üks nendest, kes räägib Web 3.0 puhul semantilisest veebist, sellest, et internet saaks aru, mida talle usaldatud info tähendab, oskaks seda seostada ja konteksti panna. (Web...2009) Internetist mõistet otsides leidis töö kirjutaja järgmise mõiste semantic networki kohta: „Mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid”. (Semantiline...2013) Web 3
Protsess jäi kasutajatele nähtamatuks – oma töövõimet Internet ei kaotanud. Võrk pidevalt areneb ka tänapäeval. Kogu tolleaegse Interneti ühenduse tegevus tõi pidevalt kasutajaid juurde. See omakorda tõi kaasa Interneti arengu, leviku ja turvalisusega seotud probleemide kerkimise ja lahendamise. 1987. aastal oli Internetti ühendatud arvutite arv üle 10000. 1989. aastaks oli see arv 100000. ”Ülemaailmse ämblikuvõrgu” loomine 1990. aasta novembris lõi Tim Berners-Li Euroopa Tuumauuringute Keskusest CERN esimese WWW-serveri prototüübi. Kuid 1992. aastani ”ülemaailmne ämblikuvõrk” aktiivse süsteemina ei tegutsenud. 1990. aastal loodi NeXT platvormil (APPLE) esimene brauser. Selle loojaks oli Tim Berners-Li, World Wide Web’i isa. Esimene esitlus toimus CERNis 1991.aastal. Brauseri nimeks oli lihtsalt WorldWideWeb. Hiljem oli brauser kodeeritud ümber C-keelde ja sai nimeks libwww. 1992
Apple computer company 1976,, Woz ja Jobs, 1. aprillil Apple II 1977 , suur hitt Motorola 68000 1979, kasutab 68000 transistorit USENET 1979-80 , Unix Users Network 32-bit mikroprose - 1981 SUN Microsystems 1982 Compaq computer corp 1982 Oracle Corp 1983 C++ - 1983 Bell labs Apple Macintosh 1984 GNU project 1984 Richard Stallman GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen Eest, esimene leht Päevaleht netis 1995 Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International
Python implementation was started in 1989 by Guido van Rossum at CWI in the Netherlands as a successor to the ABC programming language (itself inspired by SETL). Python 2.0 was released in 2000, with many major new features including a full garbage collector and support for Unicode. Python 3.0, a major, backwards-incompatible release, was released in 2008 1990: HTML, http and the browser are born The World Wide Web was born when Tim Berners-Lee, a researcher at CERN, the high-energy physics laboratory in Geneva, developed HyperText Markup Language. HTML, as it is commonly known, allowed the Internet to expand into the World Wide Web, using specifications he developed such as URL (uniform resource locator) and HTTP (hypertext transfer protocol). Berners-Lee based the World Wide Web on Enquire, a hypertext system he had
1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, programme..Analoogsüsteem - andmeid pöördumise failide/ressursside poole vastavalt salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt pääsu- ja kasutusõigustele. (berners-lee) avalikuks 1991, Windows 3.0 Näit: termomeeter, vinüülplaat, Virtualiseerimisvahendid:1.PC riistvara 1847-1854 George Boole, de Morgan. foto.Digitaalsüsteem-(pidevad) andmed lõhutakse emuleerimine(Vmware,Olemas nii Linux, kui 1991 Linux
return sum. asub seda rida-realt täitma. Näide: vana (berners-lee) – avalikuks 1991, Windows 3.0 8.Scheme BASIC.NB! Programmi interpreteerimine on ca 10- 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. 200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi
6. 1990 aasta kevadel lülitus Eesti FIDONET Soome kaudu ülemaailmsesse FIDO-võrku, ning sama aasta sügiseks oli Eestis juba sedavõrd palju FIDONET-i huvilisi, et Eesti sai omaette FidoNeti regiooni staatuse 1989 Python implementation was started in 1989 by Guido van Rossum at CWI in the Netherlands as a successor to the ABC programming language (itself inspired by SETL). 1990 The World Wide Web was born when Tim Berners-Lee, a researcher at CERN, the high- energy physics laboratory in Geneva, developed HyperText Markup Language. HTML, as it is commonly known, allowed the Internet to expand into the World Wide Web, using specifications he developed such as URL (uniform resource locator) and HTTP (hypertext transfer protocol). With this idea in mind, Berners-Lee designed both the first World Wide Web server and browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch
1955 - William Sh@kley tands Shockley Semlconductor in Palo Alto' unveiled the NeXT workstation Caliltrnia 1990 - The World wide Web was boJn when Tim Berners-Le, a researcher 1957 - A ns language, FoRTRAN (shon fd formula translator)' enabled a at CERN. developed HyperText Markup Language; , Bernere'Lee designed computer lo perfom a repetiliv task from a single 8et of instructions by using both the fir6t Wotld Wide Web server and browser - available to the loops
It could be expanded to 128 MB of RAM. Lasti välja Macintosh IIx, mis põhines uuel Motorola 68030 protsessoril, kuid ikka jooksis 16MHz-l, aga nüüd saavutas 3.9 MIPS- i ja suutis laieneda kuni 128MB RAM-ini. November USA Lasti välja MS-DOS 4.01, PC-DOS 4.01, mis parandas enamiku eelmise 4.0 versiooni vigu. 1989 Aeg Koht Sündmus ? Sveits Tim Berners-Lee leiutas World Wide Web-i ehk www. Jaanuar USA Apple Computer Macintosh SE/30 lasti välja. Sellel oli monokroomkuvar, kuid oli sobitati uuele 68030 protsessorile. Aprill 10 USA Intel lasi välja 80486DX, mis sisaldas 1.2 miljonit transistorit. Välja laske ajal kiireim versioon jooksis 25MHz-l. Hilisemad versioonid nagu DX/2 jaDX/4 saavutasid kiiruse kuni 120MHZ-i.
Seetõttu peavad kõik osalised: Arvestama, et projektiga on seotud ka inimesed, kes ei ole nende tegevusvaldkonnaga samaväärselt kursis Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid. Püüdma aru saada teiste osapoolte eesmärkidest, vajadustest ja piirangutest Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks 1985 - Registreeriti esimene .COM domeen 1990 - Esimene otsingumootor Archie 1991 - Tim Berners Lee loob WWW 1993 - Esimene graafiline veebibrauser Mosaic 1995 - Amazoni ja eBay teke 1996 - Hotmail hakkab tasuta meiliaadresse jagama 1998 - Google otsingumootori teke 2000 - Dot-com mulli lõhkemine 2001 - Wikipedia teke 2004 - Facebooki teke 2005 - Youtube teke Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused McDonald ja Wilson (1999) on kirjeldanud järgmisi Interneti unikaalseid omadusi: Interaktiivsus
osa sellest on hävinud. Paul Baran'i lõppraport kirjeldas mitmeid võimalusi, kuidas seda teha. 1969.a käivitas U.S. Department of Defense ARPANETi (Advanced Research Projects Agency Network) 4 Ameerika lääneranniku eri osades paiknevat selle aja mõttes superarvutit suhtlesid omavahel sidekanalite kaudu. 28. Mille poolest on oluline T.BernersLee 1989.aastal avaldatud Information Management A Proposal? 1989 a märtsis avaldas Tim Berners Lee artikli Information Managmen t A Prosal, kus ta kirjutas asutusesisese ülevaate CERNi tulevasest infosüsteemist. Seda peetakse väga oluliseks dokumendiks veebi arengus. 29. Mille poolest erinesid MEDLARS ja MEDLINE? MEDLARS esimene suur masinloetaval andmebaasi ja otsingusüsteemi MEDLINE See on esimene online teenus 30. Esimese teema raames oli juttu erinevatest väljaannetest, teenustest, projektidest, jmt. Järgnevalt on loetletud näiteid
Allikas: OOKLA Netindex (kiirused on piirkonna allalaadimise keskmised ning graafik tähistab kiiruse kõikumist ajavahemikus Nov 28, 2008 - Mai 30, 2011) Veebibrauser Mis on veebibrauser Veebibrauser ehk veebilehitseja on üks igapäevaselt enim kasutatud programme. Selle abil saame vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus paiknevaid andmeid: pilte, tekste ja muud informatsiooni. Selle kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid)
;Motorola 68040; Maxis SimCity uus mängude valdkond(simulatsioon); AOL American Online network Apple II-le ja Macintoshile, hiljem 93 Microsoft, Commodore 64-le pakkus mängude, uudiste, chattimise, e- maili võimalusi läbi sissehelistava modemi(WWW ja HTML PUUDUVAD!!) 1989 progemise keel Python Guido van Rossum; 1989- 1990 FIDONET EESTIS; Andres Suitsu ja Tarmo Soodla 89 detsembri lõpus OPUS nimeline P.O.Box-;. 1990 WORLD WIDE WEB SÜNNIB HyperText Markup Language Tim Berners-Lee; URL Uniform Resource Locator; HTTP HyperText Transfer Protocol; 1990 Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu
1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse arvestatakse vanime saadetud paketi kohta, saadetakse uuesti pakett, mis jõudis Time-out-i, Unack korral saadetakse see pakett uuesti. (border gateway protocol). Kuulub inter-AS routingu alla. Kasutab path vector protocol'i, see on sarnane distance vector protokolliga. CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Ühenduse loomisel valivad mõlemad osapooled endale ühe identifikaatori juhuslikest. Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris BGP ruudib võrke (AS-e), mitte individuaalseid hoste. Mida BGP ruuter teeb? Võtab vastu ja filtreerib otsestelt naabritelt tulevaid Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma vaba ruumi on
prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). ///// ==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>
(UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. ///// ==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. ///// ==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). ///// ==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>
SOCIAL ENGINEERING – inimeste manipuleerimine konfidentsiaalse info saamiseks 4. nädal • Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. PYTHON – 1989. a hakkas Guido van Rossum tegelema Pythoni implementeerimisega, Python 2.0 lasti välja 2000. a ja Python 3.0 lasti välja 2008. a HTML JA HTTP – 1990. a Tim Berners-Lee lõi HTML-i(Hyper Text Markup Language) füüsikute omavaheliseks väga lihtsaks suhtluseks, HTML-i abil sai internet laieneda World Wide Web-iks, kasutades spetsifikatsioone, nagu näiteks URL(ühtne ressursi lokaator) ja HTTP (hüperteksti edastusprotokoll), tekkis võimalus luua veebilehti INTERNET EESTIS – (1990. a Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud modemi abil panid Küberneetika instituudi teadurid käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja Soome UNIX-i
Masskaasamine - sotsiaalsed leheküljed seovad endaga miljoneid kasutajaid ja loovad uue digitaalse ökosüsteemi Varem oli tegemist lihtsat ühesuunalist kommunikatsiooni toetava suhteliselt staatilise sisuga keskkonnaga. Toimus pigem traditsioonilisele meediale sarnanev ülalt-alla kommunikatsioon (sisutootjalt selle tarbijale). Internetti käsitleti kui tüüpilist massikommunikatsioonivahendit. Veeb 3.0. terminit on defineeritud erinevalt. Tim Berners Lee arvamuse kohaselt on selle üheks komponendiks kindlasti semantiline veeb - süsteemide võime info sisulist tähendust tabada ning seeläbi oma käitumist juhtida. Intellektitehnika osalusel toimub informatsiooni ümberorganiseerimine ja kommunikatsioonitehnoloogia täiustamine selliselt, et külastajaga on võimalik suhelda loomuliku keele kaudu. Reaalsuseks muutuvad täislauselised semantilised otsingud ja vastused ning süsteemide automaatne
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 27 Lahendus –semantiline veeb •Eesmärk: pakkuda XML-põhiseid keeli ja luua standardeid, mille abil kirjeldada asju (internetis) ja (XML) keeltevahelisi seoseid. •Soovitav tulemus: saab teha tarkvara, mille abil XML- datat saab ühest programmist teise saata, nii et info kaduma ei lähe. •Esmajoones vaja: .objektide kirjeldamise keel .mõistete omavaheliste seoste ja reeglite keel •Projekti juht: Tim Berners-Lee (http, www ja esimese brauseri autor, w3c juht). ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 28 Idee •Tim Berners Lee (1999): I have a dream for the Web in which computers become capable of analyzing all the data on the Web –the content, links, and transactions between people and computers. A „Semantic Web., which should make this possible, has yet to emerge, but when it does, the day-to- day mechanisms of trade, bureaucracy and our daily
annaabi.ee 
