Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"arvutivõrgud" - 109 õppematerjali

arvutivõrgud - lokaalvõrgud ja laivõrk ( teadma nende mõisteid, kasutamise eeliseid ja ohte); telefonvõrgu kasutamine arvutivõrkudes ( teadma nende kasutamist andmesidemes.
thumbnail
22
docx

VirtualBoxi installeerimine

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A13 Jürgen Ulla Virtualboxi kasutusjuhend Referaat Juhendaja: Valdo Nõlvak Uuemõisa 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 Sissejuhatus Kui Sa laed alla või hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks opsüsteemiks, siis võid teda proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox. See üsna paljude võimalustega ja suure jõudlusega VirtualBox on

Informaatika → Arvuti
6 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Praktika aruanne

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 09 Taavi Metsvahi PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: A. Sillak Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 UUEMÕISA 2010 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Labor 4..........................................................................................................................3 1.Töövahendid........................................................................................................... 3 2.Tunni sisu...................

Informaatika → Informaatika
26 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Hdd - kõvaketas

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus .................................................................................. 4 Lugemis- ja kirjutamispea .................................................................... 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): ......................................

Informaatika → Arvutite riistvara alused
39 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Evert Veinberg Arvutivõrk • Mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones

Infoteadus → arvutiõpe
2 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Referaadi tiitellehe näidis

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A11 Karin Eegreid VABAVARALISED SISUHALDUSSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Keegi Õps Uuemõisa 2015 Haapsalu Kutsehariduskeskus Karin Eegreid Arvutid ja arvutivõrgud A11 Sisukord Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Maecenas porttitor congue massa. Fusce posuere, magna sed pulvinar ultricies, purus lectus malesuada libero, sit amet commodo magna eros quis urna. Nunc viverra imperdiet enim. Fusce est. Vivamus a tellus. Pellentesque habitant morbi tristique senectus et netus et malesuada fames ac turpis egestas. Proin pharetra nonummy pede. Mauris et orci. Aenean nec lorem. In porttitor. Donec laoreet nonummy augue

Informaatika → Informaatika
11 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Arvutivõrgud (algvara)

ARVUTIVÕRGUD (algvara) Arvutivõrk- Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Maailma esimene arvutivõrk oli ARPANET, mis töötati välja 1969. aastal Pentagonis, USA-s. Kohtvõrk- Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. · Virtuaalne kohtvõrk VLAN-on kokku ühendatud erinevates kohtades olevatest arvutitest. Samas võib VLAN olla ka arvutivõrk, mis on moodustatud mingist

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

.............................................................................. 19 Traadita andmeside .................................................................................................................. 20 Jaoturid, sillad ja kommutaatorid................................................................................................ 22 arvutivõrkude loogiline ülesehitus.............................................................................................. 27 tüüpilisemad arvutivõrgud.......................................................................................................... 29 Kokkuvõte.................................................................................................................................. 31 kasutatud allikad........................................................................................................................ 32

Informaatika → Arvutivõrgud
58 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2

Informaatika → Arvutiõpetus
188 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arvutivõrgud!!!

Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupu...

Informaatika → Arvutiõpetus
80 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tiitelleht (näidis)

Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud Jüri Vinnal INFOSÕDA JA KÜBERSÕDA Referaat Juhendaja: Mingi Nimi Tallinn 2010

Eesti keel → Eesti keel
111 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Token Ring: Veatöötlus

Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut TOKEN RING: VEATÖÖTLUS Aruanne 1. iseseisev töö õppeaines "Arvutivõrgud" LAP3731 Koostajad: Anneli Kaldamäe 991476 Priit Kahn 992505 Õpperühm: LAP-61 Esitatud: 01.04.2002 Juhendaja: R. Paluoja Tallinn 2002 Animatsiooni asukoht webis http://www.zone.ee/tyddruk/tty.html Arvutivõrgud (LAP3731), R. Paluoja 1. kodutöö animatsioon Animatsiooni kirjeldus Kuna Token Ring sisaldab mitmeid mehhanisme võrgu tõrgete avastamiseks ja kõrvaldamiseks, valisime meie neist animatsiooni tegemiseks ühe. Saatva jaama rikke korral võib ta saadetud andmekaader jääda lõputult ringlema. Selle vältimine on üks aktiivmonitori funktsioone: I. Jaamad edastavad üksteisele ringi järjestuses token'i ehk loa pöördusõiguse saamiseks. Kui ...

Informaatika → Arvutivõrgud
61 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arvutivõrgud

Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod ­ kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8

Informaatika → Arvutiõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Järvamaa Kutsehariduskeskuse

arvestame teie eelmisi õpinguid, enamgi veel, kui te oskate midagi väga hästi, aga teil pole diplomit, siis tulge saage haridus. Kooli missioon VÄÄRT JA VÄÄRIKAS KUTSEOSKUS NING PÄDEV TÄIENDÕPE KOGU ELUKS Kooli visioon OLLA TUNTUD, TUNNUSTATUD JA HINNATUD Kooli tunnuslause ÕPPIMINE ON SÜDAMEASI Kooli põhiväärtused PÄDEVUS AVATUS TASAKAALUKUS Erialad põhihariduse baasil MAJANDUS- JA TEENINDUSÕPPE OSAKOND Arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a Kodumajandus 3 a Laohoidja 3 a Logistika klienditeenindaja 3 a Müüja 1 a Puhastusteenindus 3 a Puhastusteenindus 20 õn (6 kuud) Arvutid ja arvutivõrgud Õppeaeg on 3,5 aastat Arenev valdkond, kus tööjõuvajadus suureneb. Eriala õppimine annab põhjalikud teadmised, praktilised oskused ja vilumused töötamisel arvuti andmebaasidega, tark- ja riistvaraga. Lõpetajad asuvad tööle süsteemiadministraatoritena, arvutivõrkude hooldajate või paigaldajatena.

Logistika → Logistika
3 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Autode arvutivõrgud – CAN, VAN, MOST, LIN

"Gateway" ehk keskusjuhtplokk ühendab ja sünkroniseerib omavahel eri arvutivõrke toimides samal ajal ka "tulemüürina". See aitab vältida rikete ülekandumist ühest võrgust teise. 7 8 Kahe lõpptakistiga arvutivõrgud Juhul kui arvutivõrgus kasutatakse kahte lõpptakistit siis üldjuhul on neist üks paigaldatud mootori ja teine ABS juhtplokki. Üldjuhul kasutatakse 120 ... 130 oomiseid takisteid. Kogu võrgu takistus on siis 60 ... 65 oomi! NB! Takistuse mõõtmiseks peab olema vooluahel katkestatud (akujuhe maas)!! Mõõtmisel kontrolli ka juhtmete korrasolekut ja lühis maandusesse või pardapingesse! Mõnedes juhtplokkides on u. 2 kilooomised takistid ja mõnedes takisteid üldse ei kasutatagi.

Informaatika → Arvutivõrgud
102 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arvutivõrgud.Elektronpost.Internet.

Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost

Informaatika → Informaatika
29 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kaablite liigid ja nende seletused.

See kaabeldus tüüp kajastatakse S/FTP,mis tähistab fooliumi ja põimitud üldist kilpi.Kaabel ja pistik kirjeldused ulatuvad 600MHz ja abi klass F kaabelduse nõuetele. 4) F/UTP See kaabeldus tüüp kajastab F/UTP,mis tähistab fooliumi rakendamist üle varjestamata väänatud paari.See telekommunikatsioonikontsernidega tunnistab varje mis on olemasoluüdiline. 5) CAT6a – See on mõeldud 10 Gbit/s ühenduse jaoks. Arvutivõrgud ja side põhiliste omaduste jaoks. KOAKSIAALKAABLID 1) Keerupaari passiivne saatja-vastuvõtja komplekt Videosignaali edastamiseks 2) HDMI kaabel See on vajalik selle jaoks,et saaks monitori ühendada televiisorisse. 3) S/PDIF on peamiselt kodukasutajatele mõeldud digitaalse audiomaterjali suhteliselt väikeste vahemaade kaugusele ülekandmise liides. Audiosignaali transportimiseks on formaadil kaks ühendusviisi – elektriline koaksiaalühendus

Elektroonika → Elektroonika
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Magnetism ja Elektromagnetism

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Kõlarite tüübid: 1. Täisribakõlarid - Täisribakõlari eesmärk on ühes seadmes edastada võimalikult suurt sagedusvahemikku. ...

Tehnika → Elektrotehnika
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

3.7 Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus

1 3.7 Sidususe mehhanismid ­ poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge ­ poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlm...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
117 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Sidevõrgud

Iga lisateisendus on üldjuhul kohmakas ja aeganõudev ning kõiki süsteeme ei õnnestugi sageli omavahel kokku ühendada. Arvutite võrgutamise algideed on suhteliselt vanad. Esimesi kaugterminale, mis ühendati telefoniliinide abil, pruugiti juba 50-ndatel aastatel, kui kasutusel olid alles suured ja kohmakad lamparvutid. Modem kui omaette seade patenditi 1963. aastal, siis tekkisid ka mitmed väiksemad ja suuremad arvutivõrgud. Sellal ja kümme aastat hiljem polnud enam ka mingi uudis, et varem või hiljem hõlmatakse kogu maailm ühtse arvutivõrguga. Kuni viimase ajani polnud aga täpselt teada, milline võrgutüüp kujuneb tulevase ülemaailmse faktilise standardi aluseks, sest võrke oli palju erinevaid. Kindla vastuse andsid sellele alles viimased viis kuni kümme aastat - selleks võrguks saab USA sõjaväes sündinud ja hiljem "demobiliseeritud" hajusvõrk Internet.

Informaatika → Arvutiõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Bluetooth

Bluetooth Arvutivõrgud ja andmeside Paarumisprotsess · Et kaks Bluetooth seadet saaksid omavahel ühenduse luua, on vaja läbida paarumise · protsess, mis koosneb järgnevatest etappidest: · 1. Seade A otsib teisi Bluetooth seadmeid, mis on Bluetooth levialas · 2. Seade A avastab seadme B · 3. Seade A palub kasutajal sisestada PIN-i · 4. Seade A saadab PIN-i seadmele B · 5. Kui seadmele B sisestatakse sama PIN, siis seade B saadab seadmele A PIN-i · tagasi ja paarumisprotsess lõpeb Probleemid Bluetooth'i haavatavus: · Krüpteerimine ei ole kohustuslik · · Ebaturvalised vaikesätted ei ole välistatud · · Nõrki PIN-e on võimalik ära arvata · · Unit key'd on ebaturvalised · · Terviklikkuse kehv kaitse · · Suvalise arvu generaatori kvaliteet Lisaks eelmainitule tuleb arvesse võtta ka järgnevat: · · Mobiilisetel seadmetel on su...

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
58 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Nimetu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas INDIKATSIOONIELEMENDID Referaat Juhendaja: Enno Puidet Pärnu 2013 1 Sisukord Valgusdiood.................................................................................3 Hõõglamp....................................................................................4 Vedelkristallkuvar...........................................................................4 Kasutatud materjal..........................................................................5 2 Valgusdiood Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti, mille...

Elektroonika → Elektroonika alused
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Infotehnoloogia mõju maailmaarengule - ohud ja rõõmud

Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Nagu me kõik teame, areneb maailm iga päevaga. Kui alles paarkümmend aastat tagasi ei osatud veel undki näha tahvelarvutitest ja sülearvutitest siis tänasel päeval on see elu paratamatu osa. Seega nimetame tänapäeva ühiskonda infotehnoloogia ühiskonnaks, kus suurimateks infotehnoloogilisteks leituisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest edasi on arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega, olla kursis kõige uuemate u...

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Gamepad (mängupuldid)

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud AV13 Jaanika Rumnjantseva REFERAAT Gamepad (mängupuldid) Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Haapsalu 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jaanika Rumjantseva AV 13 Sissejuhatus Gamepad ehk eesti keeli mängupult on arvuti või mängukonsooli sisendseade. Mängupult on mõeldud enamasti mängudes kasutamiseks. Mängupulte on väga palju erinevaid, erinevate lisadega ja erinevate kujudega. Osadel on ka tagasiside andev vibratsioon mis annab kasutajale tagasisidet mängus toimuva kohta. Tänapäeval on loomulikult rohk...

Tehnoloogia → Arvutitund
1 allalaadimist
thumbnail
7
docx

ISKE

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja Arvutivõrgud Allan Pertel ISKE Referaat Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis vaatleme etalonturbe süsteemi ISKE. Räägime lühidalt rakendusalast ja kes peavad kasutama. Samuti vaatleme millel ta põhineb ning kui tihti täiendatakse. Saame teada mitmeastmeline ta on. Kuidas on ehitatud meetmestik. Kas aitab tagada riigisaladust ja tuleb juttu astmetest ise. RAKENDUSALA ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard ­ IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT- Grundschutz). ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele pii...

Informaatika → Arvutivõrgud
52 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Saturn

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. OMADUSED Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. Need on nähtavad heledate laikudena p...

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond.

Iseseisevtöö nr1. 1. MOODUL 1 Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond. Inimene peaks teadma: · Põhimõiseid- ( infotehnoloogia, riist- ja tarkvara); arvutite tüüpe ( suurarvutid, personaalarvutid, sülearvutid); Arvuti koostisosad( sise- ja välisseadmed, hiir, klaviatuur, monitor, protsessor); · Riistvara- protsessor ( peab teadma, milleks protsessorit kasutatakse, tema töökiirust ja mahtu) sisendseadmed ( teadma arvuti olulisemaid sisendseadmeid nagu hiir, klaviatuur, protsessor jne) · Mälu ­ mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel), mälumõõtmine( peaks teadma arvutis kasutatavaid mõõtühikuid, seostama mälu mahtu sümbolite, teksti, pildi jne vahel) · Tarkvara-tarkvara tüübid ...

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
47 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Printerite tüübid

Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
32 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Auto arvutivõrgud

Auto arvutivõrgud Võrkudevajadus Kui 1960 aastal oli auto elektrijuhtmete kogupikkus ligikaudu 200 m ja pistikuid oli 200 tk,siis 1995 aastal olid vastavad arvud juba 2000 m ja 1800 tk. Kuna üksikute juhtmete läbimõõtu ja pistikute suurust ei saa vähendada,nii nagu seda on tehtud elektrooniliste seadmetega,siis on juhtmete hulga vähendamiseks ainus võimalus juhtida mööda ühte juhet mitu signaali(Multiplex). Can-bus süsteemis on auto eri paigus asuvatele seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid),mis on omavahel ühendatud võrku.Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Pingetasemed Siinijuhtmetes eristuvad 1- ja 0-seisund pingetasemete poolest.Puhkepinge,ehk pingetase,mis valitseb juhtmes siis,kui andmeid ei saadeta,vastab seisundile 1. Võnge ehk hälve puhkepingest tõlgendatatakse seisundiks 0. Pingetasemed olenevad siinitüübist ja andmeedastuskiirusest.Lihtsustades võib õelda,et mi...

Auto → Auto elektriseadmed
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Isaac Newton

Tartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire ­ 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Infotehnoloogia mõju maailmaarengule - ohud ja rõõmud

Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nende võimaluste kasutamine või kasutamata jätmine ei saa jätta mõju avaldamata inimarengule.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Essee: Infotehnoloogia võimalused ja ohud

Infotehnoloogia võimalused ja ohud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu oluliselt lihtsamaks, kuna võimaldab väga kiiresti leida ja levitada infot. Tänapäeval on võimalik internetis ajada korda suurem osa suhtlusest ja eluks vajaminevatest toimingutest. Internetis on väga lihtne ja mugav ajada oma rahaasju läbi internetipankade ja

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Virtuaalmaailm ja reaalsus

kiiresti leida vajalikke materjale ja neid vastavalt vajadusele töödelda. Iga kooliõpilane omandab informaatika tundides vajalikud oskused ja kogemuste täiendamiseks on huvitavaid ülesandeid ja mitmekesiseid kodutöid. Paljud tööalad nõuavad põhjalikku virtuaalmaailma tundmist. Öeldakse, et rikas pole see, kellel on palju raha, vaid see, kes omab ja valdab infot. Infovahetus arvuti kaasabil on meie praeguse ühiskonna olulisemaid arengujooni. Ka riigikaitse seisukohalt on turvatud arvutivõrgud äärmiselt olulise tähtsusega. On lubamatu, kui võõrriigi väljatöötatud uued relvasüsteemid suudaksid tekitada magnetimpulsi, mille tõttu lõpetaksid töötamise kõik elektroonilised süsteemid. Panganduses kasutatakse turvalisuse tagamiseks mitmekordseid varuservereid, kuid uue relvaliigi rünnak muudaks andmebaasid olematuks. Ka mobiilside ja lauatelefonide töö koordineerimine sõltub infotehnoloogilistest vahenditest

Eesti keel → Eesti keel
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Karl Robert Jakobson

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Ott Tõns Karl Robert Jakobson Referaat kirjanduses Kehtna 2010 Karl Robert Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 1856­1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Võrgukaabli ja testri juhend

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindus osakond Arvutid ja arvutivõrgud Võrgukaabli ja testri juhend Vana-Võidu 2010 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 1.2 A ja B standardi värvikoodid................................................................................................ 5 1.3 A standardi värvikood on järgmine..................................................................................5 1

Informaatika → Arvutivõrgud
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode tööpõhimõtte alus). Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavalisel...

Elektroonika → Elektroonika
65 allalaadimist
thumbnail
5
docx

RS-liides ja modemid aruanne

Arvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 ...

Informaatika → Sidesüsteemid
82 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne

Arvutivõrgud Labor 1 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Mon Apr 2 14:48:20 2018 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 45,7 45,7 0 Hõiveseisund 7,7 6,3 1,4 Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I = U3 / R (Telefoniliini on ühendatud eeltakisti (R), mille väärtus on 50 (oomi).) Rahuseisundis: I = 0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,4 V / 50 = 0,028 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi ­ Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rte...

Informaatika → Sidesüsteemid
122 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Telekommunikatsioon

Telekommunikatsiooni ajalugu Referaat Tallinn 2015 Table of Contents Telekommunikatsioon................................................................................................. 3 Telekommunikatsiooni ajalugu.................................................................................... 4 Vanaaeg...................................................................................................................... 4 Kirjavahetus................................................................................................................ 4 Telegraaf ja telefon.................................................................................................. 5 Raadio..................................................................................................................... 6 Televisioon.........................................................................................................

Tehnoloogia → Tehnoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Arvutivõrgud

ARVUTIVÕRGUD Mõisted: · Node ­ seade millel on võrgumoodul/-id · Segment ­ liinilõik · Telekommunatsioon (Telecom) ­ side üle vahemaa · Andmekommunatsioon (Datacom) ­ andmete vahetamine seadmete vahel · Meediakanal ­ füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub · Juhtmeta ­ ei kasutata juhtmeid, kaableid; signal levib vabas keskkonnas o Raadiosignaal ­ elektromagneetilineradiatsioon o Valgus Signaal ­ infrapuna ja laser · Juhtmega o Elektrisignaal ­ metall traat o Valgus ­ valgusimpulss · Topoloogia ­ arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus · BUS ­ Siinivõrk, Võrgu Üks Meediakanal Mida Kõik Nodded Jagavad · CSMACD ­ Tehnoloogia Mis Võimaldab Kasutada Ühte Meediakanalit · Carrier Sense Multiple Access Collision Detection ­ Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus ·...

Informaatika → Arvutiõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Intel 8080

Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, ...

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
14 allalaadimist
thumbnail
11
docx

OSI KIHID

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Kaur- Joosep Laur OSI KIHID Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende k...

Informaatika → Arvutivõrgud
32 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Jean Sibelius

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel JEAN SIBELIUS Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Jean Sibelius, kelle täisnimeks Johan Christian Julius Sibelius. Sündis 1865 aastal Hämeenlinna's ning suri 1957 aastal Järvenpää'l. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELUKÄIK Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visii...

Muusika → Muusika
22 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne

Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Fri Apr 3 12:14:33 2020 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 43,1 43,1 0 Hõiveseisund 9,18 7,34 1,84 Telefoniliini mõõteplaadil oleva takisti takistuse väärtus 59 Ω Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Kasutan voolu leidmiseks Ohmi seadust, R on etteantud telefoniliini mõõteplaadi takisti takistuse väärtus 59 Ω. I = U3 / R Rahuseisundis: I = 0 V / 59 Ω = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,84 V / 59 Ω = 0,0312 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaat = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaat = 7,34 V / 0,0312 = 235,2564 Ω Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi –...

Informaatika → Arvutivõrgud
28 allalaadimist
thumbnail
9
docx

WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED

Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud 4 Mairo Hanninen WINDOWS 2008 R2 SERVERI TEENUSED Referaat Juhendaja: Andres Sild Paide 2013 ACTIVE DIRECTORY DOMAIN SERVICES Active Directory domeeniteenused on varem tuntud lihtsalt Active Directory nime all. Teenus talletab teavet kasutajate, arvutite ja muude domeenis olevate seadmete kohta. AD DS haldab kasutajate ja domeeni vahelist liiklust. N. Kasutajate sisselogimist, audentimist, kataloogide otsimist jm

Informaatika → Infotehnoloogia
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kutseõpe

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson KUTSEÕPE Referaat Juhendaja: Jüri Puidet 2010 Sisukord 1. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele................................3 2. Kutseõpe põhihariduse baasil...................................................................................... 3 3. Kutsekeskharidusõpe................................................................................................... 3 4. Kutseõpe keskhariduse baasil......................................................................................4 5. Kutseõppe eesmärk...................................................................................................... 4 6. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis.......................................................

Muu → Sissejuatus õpingutesse
18 allalaadimist
thumbnail
7
doc

IMAP

IMAP Referaat ainest: ,,Arvutivõrgud" Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.IMAP........................................................................................................................................4 1.1. POP3................................................................................................................................ 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused.............................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates on IMAP kasutaja sõbralikum, kui POP3 protokoll. Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest...

Informaatika → Arvutivõrgud
20 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Praktika aruanne: Tarkvara arendus TA10

Videobeti kontor asub Tallinnas, samas hoones koos Playtech Estonia’ga, ning ka Videobeti meeskond kasvab hoogsasti. Videobeti Eesti meeskonna moodustab tänasel päeval juba ligi 110 inimest, kusjuures esindatud on tervelt 14 erinevat rahvust üle maailma. 4. Praktika soorituse analüüs Videobetis töötades on tulnud kasuks esimese semestri aine kontoritöö tarkvara, kus kasutasime programmi excel, kuhu pidime sisestama oma testimis tulemused. Samuti läks vaja kolmanda semestri ainet arvutivõrgud ja võrgurakenduste programmeerimine, sest firma tegevusala käib läbi interneti ühenduse. Töö seisnes serveripõhiste mängude testimises ja probleemide reprodutseerimises. Iga ülesanne koosneb mitmest kümnest alapunktist, mis tuleb kõik ükshaaval läbi teha. Kui läbi tehtud alapunktis ilmnes viga, tuli märkida ebaõnnestunuks või võis üldse selle punkti osa mängust puududa. Osadel mängudel olid kõik tunnusjooned olemas, aga osadel mitte. Näiteks puudus mängul boonuse osa

Muu → Praktika aruanne
39 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Logistika eksam I kordamiseks

Euroopas ja USA-s 2. Põhirõhk logistikasüsteemi kulude vähendamisel ­ logistika kogukulude minimeerimine 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine ­ kasvavad logistikakulud kaeti klientide kasvanud rahulolu tõttu kasvanud läbimüügi kasumiga 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse ­ suurte andmemahtude töötlemine arvutil 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse ­ arvutivõrgud annavad võimaluse koordineerida ja kontrollida ettevõtte kõiki tegevusfunktsioone 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega ­ koostöö klientide, vedajate ja tarnijatega ­ kasvab tegevuste omavaheline koordineeritus 5) Logistika arengutegurid 1. Geograafilised erinevused ­ kuna ükski piirkond ei suuda toota kõike ja ei oma kõikki ressursse ja maavarasid on tsivilisatsiooni eksisteerimiseks tähtis inimeste ja

Logistika → Logistika
140 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Nimetu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Päike Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2014 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 1. Päike........................................................................................................................................ 4 1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4 1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................................................... 7 Kasutatud materjal..................................

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
4 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Nimetu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Infosüsteemide turvameetmete süsteem ISKE Lühiülevaade Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2014 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. ISKE Üldpõhimõtted................................................................................................................. 4 2. ISKE Rakendusjuhendi ülesehitus........................................................................................... 5 2.1 Sissejuhatus ja rakendamise protsessi kirjeldus................................................................. 5 2.2 Moodulid.................................................................................................

Informaatika → Andmeturbe alused
79 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun