15.11.2016 Side labor 3 aruanne Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 17:46:21 2016 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi Kaidi Kabelmets Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010 signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 36ms lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 ...
2. Signaalide RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus saadud ostsillogrammidele. Joonisel on üks i. Joonis näitab negatiivset loogikat ehk ,,0" korral on kõrgepingenivoo. Bitijada: 0 1 0 0 1 0 1 1 1 (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem
Kanali kodeerimine. 1)Shannoni teine teoreem: Kanali kodeerimise teoreem ehk Shannoni teoreem ehk Shannoni teine teoreem ehk informatsiooniteooria põhiteoreem on Claude Shannoni 1948. aastal sõnastatud teoreem, mille järgi on võimalik mis tahes mürataseme puhul mingi sidekanali kaudu informatsiooni teatud ülekandekiiruseni praktiliselt veatult edastada. Sidekanalis vältimatult esinev müra põhjustab diskreetse mäluta kanali sisendsignaali x ja väljundsignaali y vahel erinevusi. Suhteliselt kõrge müratasemega kanalis võib vigade esinemise tõenäosus tõusta suuruseni kus näiteks 100 bittist võetakse vastu 99 bitti. (1% kadusid) Digitaalne ehitusskeem: SAATJA(diskreetne mäluta allikas) -> kanalikooder ----->kanalidekooder -> VASTUVÕTJA Kanali kodeerimise teoreem on üks informatsiooniteooria tähtsamaid tulemusi. Teoreem määrab ära kanali läbilaskevõime, kui põhimõttelise kiirse piiri, millega võimalik edastada sõnumeid läbi diskreetse mäluta ...
Elementaarosakeste kiirendid Elementaarosakesed Tuuma koostisosad: 1. Leptonid 2. Kvargid 3. Liitosakesed 4. Vaheosakesed Kujunesid aatomiuuma komposiitmudeli loomisega ÜLDINE KIRJELDUS: Elementaarosake on samaaegselt ka laine Võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga Kõik omadused pole täpselt määratletavad, vaid omavad tõenäosuslikku väärtust OMADUSED: Seisumass Eluiga: stabiilsed osakesed; metastabiilsed osakesed; vähestabiilsed osakesed; resonantsosakesed Kvantarvud: spinn; elektrilaeng; barüonlaeng; leptonlaeng; paarsus; isospinn; lõhn Elementaarosakeste kiirendid Kunstlike tuumareaktsioonide elluviimiseks Looduslike kiirgusallikate valik piiratud Lihtsaim kiirendi: Tavaline vaakumdiood või elektronkiirtetoru Lihtne kiirendi annab energiat kuni 10 MeV Energiate suurendamiseks hakati kasutama lõpp energia saamis...
4 32,26 26,74 = 5,52 ms 43,12 38,18 = 4,94 ms Seega signaali võnkesagedus: 2 2 = = = 1194,52 Hz T 0,00526 RS232 signaalide jälgimine Täheks valsime "j", mille kood on "0101011". Kuna koodile lisanduvad veel start ja stoppbitt, siis on tegelik üle kantav kood "0010101110", kus esimene bitt on start bitt; eelviimane on paarsus bitt ja viimane on stoppbitt. 12 10,8 200 10,8 212 -11,7 306 -11,7 308 10,8 418 10,8 426 -11,7 508 -11,7 514 10,8 630 10,8 638 -11,7 818 -11,7 824 10,8 924 10,8 932 -11,7 Umadal = 11,7 V Ukõrge = 10,8 V
signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): Edastus kiiruse arvutus: 9bit/30ms=300(bit/s) Paarsuskontroll Mis muutus, kui Paarsus kontroll bit paarsuskontrolli viisiks seada inverteeris. Odd 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 1 Edastuskiirus 19200 Andmebittide arv 8 Paaritu Paarsuskontroll (odd) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised
Arvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 ...
ö. tõelisi ehituskive ja "mörti" hakatud nimetama fundamentaalosakesteks. Mõnikord tehakse ka vahet. Ehituskive - kvarke ja leptoneid - nimetatakse fundamentaalfermionideks. Mördi osakesi - vastastikmõjude (jõudude) ülekandjaid - aga vahebosoniteks. Elementaarosakest määratlevateks omadusteks on seisumass, eluiga, lagunemisprotsessid koos suhteliste tõenäosustega ning kvantarvud: elektrilaeng Q, spinn s, barüonlaeng B, leptonlaengud L, paarsus P, veidrus S, sarm c, ilu b, tõde t, värvilaengud, mõnikord kasutatakse ka isospinni I ja hüperlaengut Y, elementaarosakestel on olemas ka magnetmoment. · Seisumassist räägitakse seetõttu, et liikuvatel (st. energiat omavatel) osakestel on mass suurem. Kuna osakese seisumass tähendab ühtlasi tema vähimat võimalikku energiat, siis kasutatakse osakese seisumassi kirjeldamiseks mõõtühikut elektronvolt.
temp := temp XOR input(i); -- temp := temp NOR input(i); END LOOP; output <= temp; END PROCESS; END Behavioral; Input = “10100100”; Input(i) f 0 1 0 1 1 0 0 1 0 1 1 0 0 1 1 0 62. Loo antud koodi kohta tõeväärtustabel: ENTITY paar_gene IS GENERIC (n : INTEGER := 2); PORT ( input: IN BIT_VECTOR (n-1 DOWNTO 0); output: OUT BIT_VECTOR (n DOWNTO 0)); END paar_gene; ARCHITECTURE Paarsus OF paar_gene IS BEGIN PROCESS (input) VARIABLE temp1: BIT; VARIABLE temp2: BIT_VECTOR (output'RANGE); BEGIN temp1 := '0'; FOR i IN input'RANGE LOOP temp1 := temp1 XOR input(i); temp2(i) := input(i); -- temp2(i) := input(i+1); END LOOP; temp2(output'HIGH) := temp1; output <= temp2; END PROCESS; END Paarsus; Input Temp1 Temp2 f 00 00 00 000 01 01 01 010 10 10 10 010 11 11 11 111 63
Nihkepingete on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või paarsuse seadus sellest eemale) (Joon. 3.13): Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral NB! Nihkepinged mõjuvad alati Nihkepingete paarsus paarikaupa: xy-ga kaasneb alati ka samaväärne yx yz(+) yx(-) Nihkepingete paarsuse seadus xy(-) xy = yx väändel: zy(+)
MLK 6004 Kvantmehhaanika 35 II OSA Lainevõrrand. Statsionaarsed olekud. 27. Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on mikromaailma mehaanika ehk kvantmehhaanika lainepõhivõrrand. Schrödinger lähtus oma võrrandi koostamisel üldisest lainevõrrandist, mis kirjeldab igasuguseid (hääle-, veepinna-,elektromagnet- jne) laineid ja sulandas selle de Broglie h seosega = . Saadud võrrand on diferentsiaalvõrand, s o võrrand, mis sisaldab p muuhulgas ka tuletisi. Diferentsiaalvõrrandi lahendid pole arvud, nagu algebralisel võrrandis, vaid funktsioonid, antud juhul siis leiulainet esitavad lainefunktsioonid. Kvantmehhaanika kirjeldab laineid. Nende lainete kuju ja ajalist käitumist iseloomustab nn lainefunktsioon . Teades osakesele mõjuvaid jõude, on võimalik leida vasta...
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekand...
mõlemale poole (suureneb lugemisel, kui loetakse erinevaid osi erinevatelt ketastelt ja kanalid ketasteni on vabad, väheneb kirjutamisel, kui kanalid ketasteni on kitsad). Kannatab kõigi ketaste suremist peale ühe. · RAID 3 - striping koos paarsusega - lisaks andmeketastele on üks ketas reserveeritud paarsusinfo jaoks. See ketas on pudelikaelaks, aga kannatab 1 ketta suremist ja maht on suurem kui ühel kettal. Kiirus varieerub, reeglina aeglasem. Paarsus käib bititasemeel, seega vajalik eraldi riistvara. · RAID 4 - nagu RAID 3, aga plokitasemel - ei vaja spetsriistvara · RAID 5 - nagu RAID 4, aga nii paarsus kui andmed on mööda paljusid kettaid ühtlaselt laiali jagatud. Parem jõudlus sümmeetrilisuse tõttu, muidu nagu RAID3 (kannatab 1 ketta suremist, maht n-1 korda ühe ketta suurus). Kirjutamine endiselt potentsiaalselt aeglane (ei kiirendata, parimal juhul jääb samaks kui 1 kettaga).
suurem, odavam või kiirem kui üks suur seade. RAID idee on see et pannes kokku mitmeid odavaid kettaid saadakse parem tulemus kui ühe suure kettana. Veakindlus langeb. Kasutatakse liiasust, vea korral parandus või uus ketas. 1. RAID-0 ühe ketta rikke = andmete kaotus 2. RAID-1 identne info mitmele kettale 3. RAID-2 bittidena jaotus. Hammingi VPK 4. RAID-3 baitidena paarsuskontroll 5. RAID-4 plokkidena 6. RAID-5 plokkidena, paarsus hajutatud 7. RAID-6 plokkidena, kontroll mitmele kettale SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. Valmistamiseks FLASH tehnoloogiat. SSD kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad. Töökindlamad, kergemad. Kallimad ja mahult väiksemad. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD) Mitme korraga töötava ALU-ga. SISD (single instruction single data) järjestiktöötlusega arvuti, millest on 1 protsessor, käsuvoog ja andmevoog.
1. Määramispiirkond. algfunktsioonid võib esitada kujul F(x)+C 2. Katkevuspunktid. Funktsiooni f(x) määramata integral 3. Paarsus, perioodisus. 4. y'(x) uurimine. Kasvamine, kahanemine, ekstreemumid. 21. Definitsioon 1 Funktsioon y=f(x) on nõgus 5. y'' (x) uurimine. Kumerus, nõgusus, käänupunktid. vahemikus (a,b), kui selle funktsiooni graafik asub 6. Asümptoodid
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...
väga kiire ketaste massiiv. RAID-2 - Jaotatakse ketaste vahel bittidena. Kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi. RAID-3 - Jagatakse baitidena ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks RAID-4 - Info salvestatakse plokkidena eri ketastele. On sõltumatud ja saab pöörduda sõltumatult. Paarsusinfo on salvestatud eraldi. Peab pidevalt pöörduma paarsusketta poole. RAID-5 - Nagu tase-4 aga paarsus on hajutatud RAID-6 - jagatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. SSD mälude valmistamiseks kasutatakse Flash tehnoloogiat. SSD oli seniajani masside peibutamiseks liiga kallis, aga nüüdseks on hinnad langenud, muutes sellise andmekandja kasutamise arvutisüsteemides juba tavaliseks. SSDd on kõvaketastega
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti....
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144...
vesi, metaan, lämmastik ja vesinik, võivad tekkida aminohapped. 1954 Auguste Piccard ehitab batüskaafi, millega jõutakse 4 km sügavusele. 1954 Konstrueeritakse esimene tuumareaktor. 1954 Kirjutatakse esimene kompilaator programmeerimiskeele FORTRAN jaoks. 1955 Bridgeman valmistab kõrge rõhu all süsinikust tehisteemante. 1955 Segre ja Chamberlain tekitavad anti-prootoni. 1956 Lee ja Yang aravavad, et beetalagunemise ajal ei pruugi paarsus jääv olla. 1956 Chien-Shiung Wu avastab, et koobalti isotoobi Co-60 beetalagunemisel rikub nõrk vastikmõju paarsuse jäävust. 1957 Nõukogude Liit saadab üles sputniku, Maa esimese tehiskaaslase. 1957 Charles Townes räägib laseri ehitamisest. 1957 Bardeen, Cooper ja Schrieffer loovad ülijuhtivusteooria. 1958 James van Allen avastab, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid.
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaot...
Digitaalarvuti komponendid. ALU Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 81 instituut. Digitaalarvuti komponendid. ALU olekuregister ALU olekuregister sisaldab klassikaliselt järgmisi väärtusi: Z Zero flag. ALU väljund on null C Ülekande bitt (Carry flag) X Extend bit N või S Tulemus on negatiivne või märgiga V või O või W Tegemist on ületäitumisega P Paarsus bitt, kas tulemus omab paaris või paaritu arvu bitte ALU järk, siisni laius määrab ära süsteemi järgu Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 82 instituut. 41 Digitaalarvuti komponendid Trigerid Triger on mäluga loogikaelement. Triger säilitab ühe biti informatsiooni (0 või 1)
kvantmehaanika seadused ja põhitõed, nagu näiteks osakeste laineline iseloom. 26 Elementaarosakese üldisest määratlusest lähtudes jätame kohe kõrvale niisugused omadused nagu kuju ja suurus. Tähtsaimad relativistlikku osakest määratlevad karakteristikud on seisumass (ei olene taustsüsteemist), elektrilaeng, sisemine omapöörlemishulk ehk spinn (ingl. k. spin - pöörlema) ja paarsus. 27 Tänapäeva arusaamad aine ehituse alalt on praeguseks summeeritud osakestefüüsika Standardmudelisse, mille kohaselt kogu nähtav materiaalne maailm, Universum, on üles ehitatud fundamentaalfermionidest, kvarkidest ja leptonitest, kolme jõu - (1) tugeva kvarkidevahelise jõu, (2) nõrka ja elektromagnetilist jõudu ühendava elektronõrga jõu ja (3) gravitatsiooni vahendusel. Neid
x f ( x) - y f ( x) y lim = lim - =0 x x x x x f ( x) y lim = lim = k x x x x f ( x) (22.2) k = lim x x b = y - kx f ( x) - kx Järelikult, (22.3) b = lim( f ( x) - kx ) x Funktsiooni täielik uurimine 1. Määramispiirkond. 2. Katkevuspunktid. 3. Paarsus, perioodisus. 4. y ' ( x) uurimine. Kasvamine, kahanemine, ekstreemumid. 5. y ' ' ( x) uurimine. Kumerus, nõgusus, käänupunktid. 6. Asümptoodid. 7. Olulised väärtused (nullkohad, ekstreemumid, käänupunktid) © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Toomas Sarv 38 Algfunktsioon. Määramata integraal ja selle omadused. Definitsioon 1 Funktsiooni f (x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni F (x), mille korral (1
tagavad elukäigud. Järelikult peaks ka organismide elukäikude uurimiseks sobima optimaalsusmudelid. Järgnevalt vaatleme lühidalt, millised on elukäigu optimaalsusmudelite komponendid ja piirangud. Elukäiguomadused kui otsustusmuutujad Organismide elukäiguomadused (life history traits) on otseselt seotud nende viljakuse ja suremuse vanusespetsiifiliste väärtustega. Kolm peamist elukäiguomadust - elukestus; suguküpsuse saavutamise kiirus; sigimiskordade arv ajaühikus ehk paarsus - on otseselt fitnessi komponendid: ükskõik, millist neist suurendada, suureneb vastavalt ka fitness (tingimusel, et ülejäänud kaks omadust jäävad konstantseks). Peale nende põhiliste elukäiguomaduste aga kasutatakse elukäigu optimaalsusmudelites uuritavast organismist sõltuvalt (tihti lihtsalt logistilistel või praktilistel kaalutlustel) ka teisi eeldatavalt fitnessiga seotud muutujaid, nagu näiteks kurna suurus; järglaste kaal; kasvukiirus; sigimisaeg (sesooni,
x f ( x) - y f ( x) y lim = lim - =0 x x x x x f ( x) y lim = lim = k x x x x f ( x) (22.2) k = lim x x b = y - kx f ( x) - kx Järelikult, (22.3) b = lim( f ( x) - kx ) x Funktsiooni täielik uurimine 1. Määramispiirkond. 2. Katkevuspunktid. 3. Paarsus, perioodisus. 4. y ' ( x) uurimine. Kasvamine, kahanemine, ekstreemumid. 5. y ' ' ( x) uurimine. Kumerus, nõgusus, käänupunktid. 6. Asümptoodid. 7. Olulised väärtused (nullkohad, ekstreemumid, käänupunktid) © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Toomas Sarv 38 Algfunktsioon. Määramata integraal ja selle omadused. Definitsioon 1 Funktsiooni f (x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni F (x), mille korral (1
sõnumite krüpteerimist DES-iga ning autentimiseks kaasut. Salajast võtit ning räsifunktsiooni. ))) 60. SÜNKRONISEERIMINE, ASÜNKROON- JA SÜNKROONEDASTUS ==> Asünkroonülekanne - Andmete edastusviis, kus edastatakse üks märk korraga ja ajavahemik kahe märgi edastamise vahel on ebaühtlane. Algus bitt ja lõpubitt annavad arvutile teada, millal märgi edastus algab ja millal lõpeb. Nt: A "0100 0001" saab "1 0100 0001 0" , lisa üks (või null, olenevalt paarsus bitil). /// Seda ülekandemeetodit kasutatakse kui andmeid saadetakse katkendlikult mitte ühe jadana. ==> Sünkroonedastuse korral edastatakse mitte üksikuid märke, vaid terveid stringe. See on kiirem, aga ka kallim tehnoloogia. Lisaks tuleb tegeleda ka signaalide sünkroniseerimisega, et edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi. ///// EHK Kahe sõlme vahel saadetakse andmed pideva jadana
tagamiseks kasutatakse SNMP sõnumite krüpteerimist DES-iga ning autentimiseks kaasut. Salajast võtit ning räsifunktsiooni. ))) 60. SÜNKRONISEERIMINE, ASÜNKROON- JA SÜNKROONEDASTUS ==> Asünkroonülekanne - Andmete edastusviis, kus edastatakse üks märk korraga ja ajavahemik kahe märgi edastamise vahel on ebaühtlane. Algus bitt ja lõpubitt annavad arvutile teada, millal märgi edastus algab ja millal lõpeb. Nt: A "0100 0001" saab "1 0100 0001 0" , lisa üks (või null, olenevalt paarsus bitil). /// Seda ülekandemeetodit kasutatakse kui andmeid saadetakse katkendlikult mitte ühe jadana. ==> Sünkroonedastuse korral edastatakse mitte üksikuid märke, vaid terveid stringe. See on kiirem, aga ka kallim tehnoloogia. Lisaks tuleb tegeleda ka signaalide sünkroniseerimisega, et edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi. ///// EHK Kahe sõlme vahel saadetakse andmed pideva jadana. Tegu
Turvalisuse tagamiseks kasutatakse SNMP sõnumite krüpteerimist DES-iga ning autentimiseks kaasut. Salajast võtit ning räsifunktsiooni. 60. Sünkroniseerimine, asünkroon- ja sünkroonedastus Asünkroonülekanne - Andmete edastusviis, kus edastatakse üks märk korraga ja ajavahemik kahe märgi edastamise vahel on ebaühtlane. Algus bitt ja lõpubitt annavad arvutile teada, millal märgi edastus algab ja millal lõpeb. Nt: A "0100 0001" saab "1 0100 0001 0" , lisa üks (või null, olenevalt paarsus bitil). Seda ülekandemeetodit kasutatakse kui andmeid saadetakse katkendlikult mitte ühe jadana. Sünkroonedastuse korral edastatakse mitte üksikuid märke, vaid terveid stringe. See on kiirem, aga ka kallim tehnoloogia. Lisaks tuleb tegeleda ka signaalide sünkroniseerimisega, et edastus toimuks samal ajal, kui kasutatakse sünkroonset ühendust. St. mõlemad osapooled peavad käima samas taktis, sama kella järgi. ///// EHK Kahe sõlme vahel saadetakse andmed pideva jadana
on paaris- või paaritu arv bitte ning vastavalt sellele seatakse paarsusbitt (Parity Bit) üheks või nulliks. Vastuvõtja poole peal peab kogu kaadris olevate ühtede arv olema alati (kui paarsuskontroll on Even) paaris (kui arvestada ka paarsusbitti).Kui paarsuskontroll on Odd, siis on paarsus bit 1 ainult siis, kui ühtesid on paaritu arv. Selle meetodi probleem on aga see, et kui kohale jõudvas kaadris on paarisarv bitte ära flippinud (1 ->
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
