neid viiruseid on vähem on neil ka vähem turvaauke. Peale selle tuleks kindlasti sobitada endale hea viirusetõrje mis hoiaks ära kõiksugused pahatahtlikud viirused. Kuigi inimesed suhtuvad väga passiivselt viirustess algul, siis präast on juba hilja. Peale viirusetõrje võiks olla ka sobiv tulemüür, hoida arvuti Operatsiooni süsteemi uuendatuna, lasta viirustõrjel end uuendada, sobitada endale normaalne nuhktarkvara vastane program. 6 Veebibrauserid Interneti sõja ajal on veebibrouserid eesrindel Tee surfate internetis, tuntud kohas, kus te igapäev käite, loete uudised ja muid asju arvates, et se on turvaline, kartmata igasuguseid pahatahtikke asju. Kuid siiski interneti-lehe omanik laeb oma lehele üles mingi pahatahliku ,,pakki" mille teie lugedes oma arvutisse üles laete. Ning see pakike mis laeb sinu arvutisse tarkvara läbi brauseri muudab sinu arvuti kaitsetuks ja ohtikukus.
Kuid erinevatl GIF'ist, kus värv saab olla kas 100% läbipaistev või 100% läbipaistmatu, ilma vahepealsete võimalusteta, pakub PNG võimalust iga värvitooni puhul eraldi määrata läbipaistvuse astme (0-255). See võimaldab luua rohkem ja vähem läbipaistvate aladega pilte. PNG ei võimalda luua animatsioone (animeeritud pilte). Soovijad saavad selleks otstarbeks kasutada MNG (Multiple-imageNetworkGraphics) formaati. PNG formaadi puhul tuleb mainida kasutatavuse probleemi, kuna kõik veebibrauserid ei pruugi seda toetada. Enamlevinud brauseritest toetavad PNG formaati alaest versioonist 4.0 nii Netscape Navigator kui MS Internet Explorer. Failivorming PDF, omadused Portable Document Format ehk PDF on PostScript-l põhinev arvuti riist ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükiettevalmistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. PDF on kinnitatud rahvusvaheline ISO standard ISO 32000-1[1]
globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on tsentraalsed juurserverid, WINS on hajutatud süsteem (ei ole tsentraalsust). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? HTTP (Hypertext Transfer Protocol)- veebilehtede transport üle interneti. HTTP protokolli kasutavad nii veebiserverid ja veebibrauserid. FTP (File Transfer Protocol) - kõikvõimalike failide transport üle interneti. FTP protokolli kasutavad failiserverid ja FTP klientprogrammid. FTP teenuse kasutamiseks peaks olema kasutaja konto FTP serveris. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused? POP puhul laetakse kirjad kasutaja e-posti kasutava kliendi alla ja seejärel e-posti klient kustutab need serverist. IMAP aga jätab kirjad serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad ehk kirjad
jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide. 49. Nimeta rakendusprogramme! MS Excel MS Word MS Access 50. Mida sisaldab graafiline kasutajaliides? Kursor, osutusseade, ikoonid, aknad ja menüüd. 51. Nimeta mõned tekstitoimetid! Wordpad, Notepad, MS Office Word, Open Office Writer. 52. Nimeta mõned veebilehe loomise programmid! Notepad, Macromedia Dreamweaver. 53. Nimeta mõned veebibrauserid! Firefox, Internet Explorer, Google Chrome, Safari, Opera. 54. Mida tähendab graafiline kasutajaliides (GUI)? Arvuti Graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis teeb programmide kasutamise lihtsamaks. Täiuslik graafiline kasutajaliides vabastaks kasutaja täielikult vajadusest õppida programmeerimiskeeli. 55. Mida kujutab endast süsteemiarendus? Nimeta selle 4 põhietappi! Ülesande analüüs Tööprotsesside kaardistamine Tarkvara loomine / arendamine
Mis on veebibrauser Veebibrauser ehk veebilehitseja on üks igapäevaselt enim kasutatud programme. Selle abil saame vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus paiknevaid andmeid: pilte, tekste ja muud informatsiooni. Selle kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid) Brauser Esmane väljalase Praegune versioon Operatsioonisüsteem Internet Explorer 16.08.1995 10.0 Microsoft Windows
3. rakenduse arendaja vajutab nuppu “check”; 4. veebileht validator.w3.org kuvab valideerimise tulemuse MF03: Rakendus toimib erinevate veebilehitsejatega (kasutatavus) Tegutsejad: kõik kasutajad, veebilehitseja Eeltingimused: kasutajal on olemas järgmised veebibrauserid 1. Internet Explorer (11.0); 18 2. Mozilla Firefox (41.0); 3. Google Chrome (46.0) 4. Safari (8.0) Järeltingimused: rakenduse kogu funktsionaalsus toimib eeltingimustes nimetatud
Lisaks mitmesuguses vormingus tekstifailidele võimaldab MIME e- posti teel edastada ja vastu võtta ka graafika-, audio- ja videofaile. Lisaks toetab MIME ka selliseid tekstisõnumeid, kus kasutataksed muid tähemärgistandardeid kui ASCII (näiteks jaapani või hiina hieroglüüfid). On olemas terve rida etteantud MIME tüüpe , näiteks GIF graafikafailidele ja PostScript'i failidele, kuid ka ise saab defineerida uusi tüüpe. Peale e-posti programmide toetavad MIME tüüpe ka veebibrauserid. Nii suudavad nad kuvada või printida ka neid faile, mis pole tavalises brauserites kasutatavas HTML vormingus. ==> EHK MIME tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MSword). // MIME korral on kirja päisesse lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta ja kirja sisu kodeeringu tüüp. // (( *** 1992. a. IETF poolt kinnitatud MIME uus standard S/MIME toetab krüpteeritud sõnumeid
Lisaks mitmesuguses vormingus tekstifailidele võimaldab MIME e-posti teel edastada ja vastu võtta ka graafika-, audio- ja videofaile. Lisaks toetab MIME ka selliseid tekstisõnumeid, kus kasutataksed muid tähemärgistandardeid kui ASCII (näiteks jaapani või hiina hieroglüüfid). On olemas terve rida etteantud MIME tüüpe , näiteks GIF graafikafailidele ja PostScript’i failidele, kuid ka ise saab defineerida uusi tüüpe. Peale e-posti programmide toetavad MIME tüüpe ka veebibrauserid. Nii suudavad nad kuvada või printida ka neid faile, mis pole tavalises brauserites kasutatavas HTML vormingus. ==> EHK MIME tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MSword). // MIME korral on kirja päisesse lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta ja kirja sisu kodeeringu tüüp. // (( *** 1992. a. IETF poolt kinnitatud MIME uus standard S/MIME toetab krüpteeritud sõnumeid.
Lisaks toetab MIME ka selliseid tekstisõnumeid, kus kasutatakse muid tähemärgistandardeid kui ASCII (näiteks jaapani või hiina hieroglüüfid). On olemas terve rida etteantud MIME tüüpe, näiteks GIF graafikafailidele ja PostScript’i failidele, kuid ka ise saab defineerida uusi tüüpe. Peale e-posti programmide toetavad MIME tüüpe ka veebibrauserid. Nii suudavad nad kuvada või printida ka neid faile, mis pole tavalises brauserites kasutatavas HTML vormingus EHK MIME tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MS Word). 16. DNS (Domain Name System) Domeeninime süsteem/teenus. DEF: internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP-aadressideks (vajadusel ka vastupidi)
mis hakkab hüperlinki tähistama. 2. Klõpsake menüü Lisa jaotise Lingid nuppu Hüperlink. Samuti võite paremklõpsata lahtrit või objekti ja seejärel klõpsata kiirmenüü käsku Hüperlink või vajutada klahvikombinatsiooni CTRL+K. 3. Klõpsake jaotises Lingitav objekt nuppu Meiliaadress. 4. Tippige soovitud meiliaadress väljale Meiliaadress. 5. Tippige väljale Teema meilisõnumi teema. Mõned veebibrauserid ja meiliprogrammid ei pruugi teemarida tunnistada. 6. Tippige väljale Kuvatav tekst tekst, millega soovite hüperlinki tähistada. 7. Abiteabe kuvamiseks kursori hoidmisel hüperlingil klõpsake nuppu Kohtspikker, tippige soovitud tekst väljale Kohtspikri tekst ja seejärel klõpsake nuppu OK. Võite luua meiliaadressi hüperlingi ka lahtris, tippides aadressi otse lahtrisse. Kui tipite meiliaadressi näiteks kujul keegi@example
annaabi.ee 
