Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Laivõrk Laivõrk (WAN) on võrk, mis saab toimida väga laial territooriumil (ülemaailmselt) Olenevalt kasutusotstarbest, rakendusest leiab kasutamist kaks põhilist andmevoo mudelit: dialoograkendused (küsimused vastused) pakkrakendused (suurte andmefailide edastamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7 Laivõrk Enamlevinud on kolm laivõrgutüüpi: X.25 FR (Frame relay) edastus Rakkedastus (ATM võrk) Laivõrkudes kasutatakse kas ühendusega või ühenduseta edastust Reeglina kasutatakse pakettkommutatsiooni Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Ühendusega edastus Ühendusega edastuse korral edastatakse kõik paketid läbi võrgu ühte ja sama teed kaudu Edastusprotsess on jagatud kolme faasi: ühenduse loomine andmeedastus ühenduse lõpetamine (katkestamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Ühendusega edastus
PREFACE Combined with all the specialty and advantages of the same models from both domestic and abroad, 1P52FMI is one of the newly engines developed by our Co. It is characterized by strong power, low fuel-consumption and low noise as well as popular and fashionable shape. An engine of 1P52FMI will be your best choice. To benefit customers, we carefully compile the PARTS CATALOGUE FOR 1P52FMI ENGINE. Users can easily grasp characteristics of 1P52FMI engine through the illustrations, names, quantities, etc. in the catalogue. Please refer to this book when you order the parts. If any difference in the book from actual engine status, please do as per the real. The copyright of this catalogue belongs to Lifan Industry Group Co., Ltd., any group or individual is forbidden to reprint or copy any item from it. The catalogue is subject to change without noti...
PREFACE Combined with all the specialty and advantages of the same models from both domestic and abroad, 1P52FMI is one of the newly engines developed by our Co. It is characterized by strong power, low fuel-consumption and low noise as well as popular and fashionable shape. An engine of 1P52FMI will be your best choice. To benefit customers, we carefully compile the PARTS CATALOGUE FOR 1P52FMI ENGINE. Users can easily grasp characteristics of 1P52FMI engine through the illustrations, names, quantities, etc. in the catalogue. Please refer to this book when you order the parts. If any difference in the book from actual engine status, please do as per the real. The copyright of this catalogue belongs to Lifan Industry Group Co., Ltd., any group or individual is forbidden to reprint or copy any item from it. The catalogue is subject to change without noti...
Frame koosneb A to B IP datagrammist. // 4) A kanalikiht saadab frame'i. // 5) R-i kanalikiht saab frame'i kätte. // 6) R eemaldab IP datagrammi Etherneti frame'st, näeb, et see on mõeldud B-le. // 7) R kasutab ARPi, et saada B füüsilise kihi aadress. // 8) R loob frame'i, mis sisaldab A to B IP datagrammi ja saadab B-le. 43. ETHERNET ==> Domineeriv LAN tehnoloogia, see on esimene laialdaselt kasutatud LAN tehnoloogia, see on odav, lihtsam ja odavam kui token LAN ja ATM, pidas vastu kiirustele 10, 100, 1000 Mbps. // Saatev adapter kapseldab IP datagrammi (või mõne teise võrgukihi protokolli paketi) Etherneti frame'i. /// EHK Ethernetis liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid või teised võrgukihi protokolli paketid. LAN aadressiks on 48bit MAC aadressid, mida kasutatakse datagrammi füüsiliseks transpordiks. IP aadress abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku,
, , queuing delay . 11. Arvutivõrgude ja Interneti ajalugu 1961-1972: . 1961 ( ). . 1964 . ( ) 1967 ARPAnet ARPA, . . 1969 ARPAnet, . 1970 ALOHAnet . 1972 ARPAnet ARPAnet 15 . NCP(Network-Control Protocol ) e-mail 1972-1980: . 1974 , ( ) . 1976 Ethernet( ). Xerox PARC 1970 :DECnet(Digital Equipment Corporation network), SNA(Systems Network Architecture), XNA ( ATM) 1979 ARPAnet 200 . 1980-1990: , . : CSNET, BITNET, NSFNET, Minitel 100 . 1982 SMTP e-mail 1983 NCP TCP/IP ( TCP/IP ) DNS (Domain Name System)(name-to-IP-address translation) 1985 FTP 1988 TCP 1990-,2000-: , Web 1990 ARPAnet Web ( -) ( -), (1945) (1960-) HTML, HTTP, web- ( -). 1991 NSFNET 1994 Mosaic, Netscape. ( ) 1995 NSFNET 1990 2000- web- -: , , (2) ( , ) , Gbps 50 . , , 100 . . 2007-... 500 .
F = p*S F = 49 000 * 16*10-4 = 78,4 N Vastus. Jõud, ava sulgevale korgile mõjuv jõud on 78,4 N. Ül. 7 Antud d = 2 cm = 0,02 m r = 0.01 m t = 30 min = 1800 s m = 0,51 kg q = 7,5 kg/m3 Leida v=? Lahedus q = m/V V = m/q V = 0,51 / 7,5 = 0,068 m3 v = V / t*d v = V / t * pii * r2 v = 0,068 / 1800s * pii * 0,012 V=S*v*t v = V / (t * S) v = 0,068 / (1800*pii*0,012) = 0,12 m/s Vastus. Voolu kiirus on 0,12 m/s Ül. 8 Antud V = 100 l = 0,1 m3 t = 0 0C = 273,15 K p = 30 atm q= 0,00142 kg/m3 Gaasi ideaaltingimused p2= 1 atm = 105 Pa T2 = 0oC = 273, 15 K Leida m=? Lahendus: p1V1/T1 = p2V2/T2 T1 = T2 V2 = p1V1/p2 P2 = 1 atm V2 = 30 atm * 0,1 / 1 atm = 3 m3 q= m/V m=q*V m = 0,00142 kg/m3 * 3 m3 = 0,00426 kg Vastus. Hapniku mass on 0,00426 kg. Ül.9 Antud V1 = 6l = 0,006 m3 p1 = 0,94MPa = 9,4 atm T1 = 27 C0 = 273,15+27= 300,15 K M = 44kg/kmol Vmol = 22,4 m3/kmol (ideaalsetes tingimustes) Gaasi ideaaltingimused p2= 1 atm = 105 Pa T2 = 0oC = 273, 15 K Leida m=
...) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites Ülesandeid võib muidugi mitut moodi lahendada. Kasulik on 4-ja astmeline
Ülesanne 1 Antud: a = 20m b = 6m c = 15m ? ? ? Valemid: Kus Pa Lahendus: Arvutan rõhku 1 m sügavusel Arvutan rõhku 8 m sügavusel Arvutan rõhku 15 m sügavusel Vastus: Rõhk 1m sügavusel = 1,09 atm; rõhk 8 m sügavusel =1,79 atm; rõhk 15 m sügavusel =2,48 atm KIRJANDUS 1. Kokin, E., Resev, J. Üliõpilastööde vormistamise juhend. - Tartu: EMÜ, 2009. - 40 lk. Kättesaadav: ts.emu.ee/userfiles/TE/Juhend%202009.pdf (13.02.2012) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3%A4%C3%A4r_(%C3%BChik)
hallile kaardile (18% peegelduvus) 900-1000 m. Leica TS15 suudab mõõta ümmargusele prismale (GPR1) 3500 m, 3 ümmargusele prismale (GPR1) 5400 m, 360 prismale (GRZ4, GRZ122) 2000 m, 360 miniprismale (GRZ101) 1000 m, miniprismale (GMP 101) 2000 m, peegelkleepsule (60 mm*60 mm) 250 m. Suvalisele pinnale laseriga mõõdab PinPoint R30/R400/R1000 vastavalt 30 m, 400 m või 1000 m kaugusele. Long-Range meetodil mõõdab kuni 10 000 m. Kõige lühem mõõdetav maa on 1,5 m. ATM (Automatic Target Aiming) ja Loc Mode süsteemides Tabel 1. ATM (Automatic Target Aiming) ja Loc Mode süsteemides Sihtmärk ATM Mode (m) Lock Mode (m) Ümar prisma (GPR1) 1000 800 360 prisma (GRZ4, 800 600 GRZ122) 360 miniprisma (GRZ101) 350 300 miniprisma (GMP 101) 500 400
molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites Ülesandeid võib muidugi mitut moodi lahendada. Kasulik on 4-ja astmeline
2 d ⋅ π = 3.142⋅ cm2 St := 2 Leiame gaasi läbitud teepikkuse: Vg x := x = 216.451 m St Leiame gaasi voolukiiruse: x m vg := = 0.12 t s m Vastus: gaasi voolukiirus on vg = 0.12 . s Ülesanne 8. Gaasiballoonis mahuga 100 L on hapnik temperatuuril 0 ºC ja rõhul 30 atm. Leida hapniku mass, kui hapniku tihedus normaaltingimustel (0 ºC ja 1 atm) on 0,00142 g/cm^3. gm V1 := 100L T := 0C P1 := 30atm ρ := 0.00142 Pnorm := 1atm 3 cm Ideaalse gaasi seaduse P⋅ V = n ⋅ R⋅ T järgi leiame gaasi ruumala normaalrõhul.
........................................................................................... 10 2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) = '''Definitsioon ja ülevaade''' Hulgiprotokoll-siltkommutatsioon IETF'i standard pakettide marsruutimiseks Internetis. MPLS on disainitud kandmaks erinevat liiki internetiliiklust nagu ATP, Etherneti raamid (frames), SONET ja ka IP pakette (packets). MPLS loodi selleks, et ATM välja vahetada, sest tänapäeva magistraalvõrgud on väga kiireks läinud (40Gbits ja rohkem) mistõttu enam 1500 baidine paketi suurus ei mängi välja vaid jääb väikeseks reaalaaja edastuse (VoIP, mis tahab väga väikest latentsust) jaoks nii kiiretes võrkudes. Sarnaselt Cisco siltkommutatsioonile kasutab edastamisinformatsiooni sisaldavaid silte (tag), mis lisatakse IP pakettidele võrgu servadel paiknevates servamarsruuterites (label edge router - LER).
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus
...) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites
B kanali kiirus on 64 kbps, D kanali kiiruseks on 16 kbps. B kanaleid kasutatakse data edastamiseks. Kasutades D kanaleid juhitakse B kanalite "tööd". Kuna tegu on kahe B kanaliga, siis saab korraga kasutada näiteks telefoni ja faxi. B kanaleid saab korraga kasutada ka ühe ühenduse jaoks, näiteks omada Interneti ühendust kiirusega 128 kbit/s. Teatud juhtudel võib D-kanal toetada ka kasutajaandmete edastust - seega tuleb edastuskiiruseks 192kbit/s. 16. B-ISDN. ATM. Lairiba-ISDN (Broadband-ISDN) toetab andmeedastuskiirust kuni 1.5Mbit/s. Algselt B- ISDN-i jaoks väljatöötatud võrgutehnika ATM (Asynchronous Transfer Mode, asünkroonne edastusreziim) toob edaspidi gigabittides edastuskiirused lõppseadmeteni välja. Uued võimsad tööjaamad ning multimeediarakendused esitavad kohtvõrkudele üha uusi nõudeid. Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam
8-16 km. Stratosfäär 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maapinna soojenemine, ärekõrb. Neg kiirgusb-annab soojuskiirgust rohkem ära. Kiirgusen saab juurde vähe. Maapinna jaht, jätumine
III Arvutused gaaside ja aurudega 1. Tühja anumasse, mille ruumala on 18,53 dm3, viidi O2. Gaasi rõhk anumas 13 oC juures oli 1,52 atm. Leida anumas oleva O2 mass. Lahendus: 13oC = (273+13) = 286K g 1 ,5 2 a tm * 1 8 ,5 3 d m 3 * 3 2 P *V *M m ol m (O 2 ) = = = 3 8 ,4 g R *T 3 a tm * d m
Rõhuühikud Paskal (tähis Pa) on SI-süsteemi rõhuühik. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Ühik on nime saanud Blaise Pascali järgi. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 Atmosfäär – Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär (tähis atm) on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosfäär (tähis at) on rõhk, mille tekitab jõud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5 Pa. Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik. 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa. Baari võib väljendada ka kui rõhku miljon düüni ruutsentimeetrile (106 dyn/cm2). Meteoroloogias kasutatakse tavaliselt millibaari (1 mbar = 100 Pa = 0,1 kPa). 1 torr = 1 mmHg = 133.3 Pa 1psi =0,069 bar
1) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus: Ideaalgaasis on molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises ning molekulidevahelised jõud on olematud. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks võib kasutada ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel Vm = 22,7 dm3/mol. Põhilised ideaalgaaside seadused:
Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel
paskaliteks. 2. 1 mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast). Nimetatud ühik on saadud kindla kõrgusega vedelikusamba rõhust, mis avaldub valemiga p = g h . Võttes 1 mm kõrguse elavhõbeda samba, saaksime ülaltoodud valemist selle samba poolt avaldatava rõhu 1 mm Hg = 133,3 Pa. Millimeetreid elavhõbedasammast kasutatakse tänapäevani, eriti õhurõhu iseloomustamiseks. 3. Normaalrõhk. Normaalne õhurõhk on 760 mm Hg, mille jaoks kasutatakse eraldi tähistust 1 atm (vahel nimetatakse ka füüsikaliseks atmosfääriks). Seos paskalitega on järgmine 1 atm = 760 mm Hg = 101,3 kPa (1,013 bar). 6 Paljudes maades antakse tänapäeval õhurõhk (viimasel ajal paralleelselt millimeetritega elavhõbedasammast ka Eestis) hektopaskalites ( 1 hPa = 102 Pa). Selle järgi oleks normaalrõhk 1013 hPa. 4 Tehniline atmosfäär 1 at. Tegemist on vananenud ühikuga, mis enam kasutusel
Sissejuhatus: Ideaalgaasis täidavad aine molekulid ühtlaselt kogu ruumi, need on pidevas korrapäratus soojusliikumises ja molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks on võimalik ka kasutada standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seaduse kohaselt sisaldavad kõikide gaaside võrdsed ruumalad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm 22,4 dm 3 / mol , siis standardtingimustel Vm 22,7 dm 3 / mol Põhilised ideaalgaaside seadused:
ÜLESANNE 14. (5 punkti) Ammoniaaki (NH3) toodetakse tööstuslikult vastavate lihtainete ühinemisreaktsioonil. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga, mistõttu reaktsiooni tingimused mõjutavad oluliselt ammoniaagi saagist. Graafikul on kujutatud ammoniaagi tootmisreaktsiooni saagise sõltuvus temperatuurist erinevatel rõhkudel. 500 atm 400 atm 300 atm 200 atm Temperatuur (°C) 1) Kirjutage (ja tasakaalustage) ammoniaagi tootmisreaktsiooni võrrand. _____________________________________________________
Proovikehade katsetamine toimub 28 päeva vanuselt. Kõigepealt määratakse paindetugevus : ) Enne katset mõõdetakse mm täpsusega ära proovikeha laius ja kõrgus. Lõplikuks paindetugevuseks kolme proovikeha keskmine tugevus. 1. b = 40 h = 39 l = 100 P = 1200N 2. b = 39 h = 40 l = 100 P = 1350N 3. b = 39 h = 39 l = 100 P = 1400N , kus b on laius, h on kõrgus, l on kahe metallpulga vahe (jõuseadmel) ja P on purustav jõud Survetugevuse määramine , kus F on survepind 1. p1 = 38 atm p2 = 38 atm F = 25 P1 = 6346 kg P2 = 6346 kg 2. p3 = 36 atm p4 = 38 atm F = 25P3 = 6012 kg P4 = 6346 kg 3. p5 = 34 atm p6 = 35 atm F = 25 P5 = 5678 kg P6 = 5845 kg 25,38 N/ N/ N/ N/ N/ 25,38 + 24,05 + 25,38 + 22,71 + 23,38 = 24,38 N/ Keskmine survetugevuse annab tsemendi tugevusklassi. Põhilised tsemendiklassid on: 22,5-32,5-42,5- 52,5-62,5 Standard lubab kõikumist -2,5, seega klassid 20-30-40-50-60 Järeldus: Tugevusklassi ei saa määrata, sest tsemet oli aegunud
P V = const P1 V2 = P2 V1 Charles´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V =const P V1 V = 2 T1 T2 8. Universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest- J R=8,314 (rõhk on Pa, mass kg ja maht m³) mol K atm R=0,082 mol K mmHg cm 3 R=62400 mol K 9. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogenne süsteem. 10. Lahusti mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja /või mis ei muuda oma agregaatolekut. 11. Lahustunud aine komponent, mis pole lahusti. 12. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. 13
P V = const P1 V2 = P2 V1 Charles´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V =const P V1 V = 2 T1 T2 8. Universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest- J R=8,314 (rõhk on Pa, mass kg ja maht m³) mol K atm R=0,082 mol K mmHg cm 3 R=62400 mol K 9. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogenne süsteem. 10. Lahusti mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja /või mis ei muuda oma agregaatolekut. 11. Lahustunud aine komponent, mis pole lahusti. 12. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. 13
Teise osapoole hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) * virtuaalahelagea võrgud – alguses seatakse marsruut paika, mis püsib kogu ühenduse ajal(ruuterid säilitavad kõneaegse seisundi). Ei reserveeri seda teed küll füüiliselt. Kasutatakse enamasti, kui vähe infot tarvis saata(ATM). Igal paketil “silt”(virtuaalse ahela ID), mis määrab järgmise hüppe(hop). 12. Edastusmeedia Edastusvahendid ei pea iga saatja/vastuvõtja paari jaoks täpselt samasugused olema. Edastusmeediat kahte tüüpi – guided ja unguided (juhitav ja juhitamatu siis): * Guided media – lained liiguvad kindlat teed pidi (fiiberoptiline, koaksiaal- ja twisted-pair kaabel) 4
vedrustusest, jõuülekandest ja rooliseadmest. Eelised: suur transpordikiirus unifitseeritud detailid väike mass (kergem roomikkäiturist, ) ekspluatatsioon ja alghind on odavamad suurem kasutegur suurem ressurss võib liikuda mitmesugustel pinnastel ja teedel suurema kiirusega. Puudused: suurem erisurve piiratud läbivus piiratud kandevõime piiratud tõusunurk suhteliselt väike rataste ja pinnase side rehve liigitatakse kõrgrõhu (5...7 atm), madalrõhu (1,25...3,5 atm) ja ülimadalrõhurehvideks (0,5...0,8 atm). Masina hõõrdejõu ja läbivuse suurendamiseks tehakse kõik rattad vedavatena. Relssidel liikuvad masinad Relsskäiturit kasutatakse piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel. Eelised: liikumise suur täpsus, minimaalne liikumistakistus, käiguosa väike kulumine. Väiksest manööverdatavusest tingituna kasutusala on piiratud spetsiaalmasinatega:
Vabadusastmete arv tähendabki sõltumatuid suurusi, mille abil on võimalik süsteemi kirjeldada... 8.Adiabaatiline on protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. Tegelikkuses saavad adiabaatilisele lähedased olla ainult kiiresti kulgevad protsessid (kuna soojusvahetus nõuab aega). 9.Clayperoni võrrand: p*Vkm/T = R, mis seob ühe kilomooli ideaalse gaasi parameetrid, kehtib ideaalse gaasi korral normaaltingimustel (temp = 0 0C, p = 1 atm) 10. Ideaalne on gaas, milles igasugune molekulidevaheline interaktsioon puudub, sõltumata nende vahekaugustest. Molekulide mõõtmed ja ruumala loetakse tühiselt väikeseks võrreldes anuma ruumalaga ja jäetakse arvestamata. Molekul liigub vabalt, põrgates vahel kokku anuma seinetga. 11. Rõhk katseruumis 1 atm = 101 025 Pa Rõhk anumas, kui petrooleummanomeetri näitude vahe on 1 cm: ... N/m 2 12
363g Leian kolvi ja korgi massi: m3 = m1 - mõhk m3 = 143,95g -0,363g = 143,587g Leian CO2 massi: m( CO2) = m2 - m3 m( CO2) = 144,14g- 143,587g= 0,553g Leian CO2 suhtelise tiheduse õhu suhtes: Dõhk = m( CO2)/ mõhk Dõhk = 0,553g/0,367g = 1,507 Leian CO2 molaarmassi: Dõhk= M( CO2) x Mõhk M( CO2) = Dõhk x Mõhk M( CO2) = 1,507 x 28,96g/mol = 43,637 g/mol Leian CO2 molaarmassi Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: PV = (m/M) x RT M = mRT/PV M=(0,557g x 0,082 atm x L/(mol x K) x 273,15 K)/(1,0 atm x 0,281 L) = 44,39 g/mol Veaarvutused: Suhteline viga(õhu tiheduse kaudu)= (43,637/mol-44g/mol)/44g/mol x 100%= -0,8% Absoluutne viga(õhu tiheduse kaudu)=43,637g/mol-44g/mol= -0,36g/mol Suhteline viga(Mendelejev–Clapeyron) =(44,39g/mol-44g/mol)/44g/mol x 100 %= 0,9% Absoluutne viga(Mendelejev–Clapeyron)= 44,39g/mol - 44g/mol = 0,39g/mol 6.Kokkuvõte/järeldused Kasutades CO2 ja õhu suhtelist tihedust, sain ma CO2 molaarmassiks 43,637 g/mol
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuut 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol. Põhilised ideaalgaaside seadused Boyle'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Gay Lussac'i seadus
DSR-protokoll. Reaktiivne marsruutimine marsruudi leidmine vajaduse korral. Siin ühendust sooviv saadab võrku marsruudinõude, iga sõlm saadab nõude edasi ja lisab sellele oma aadressi. Kui nõue saabub sihtsõlme, loob see vastuse ja saadab selle tagasi lähtesõlme. Vastus kirjeldab sõlmi, mida läbitab soovitud marsruut. Sellist meetodid nimetatakse ka võrgu üle ujutamiseks. DSR reaktiivne marsruutimisprotokoll. 39. ATM-edastustehnika üldiseloomustus. Rakkude kommutatsioon. ATM-liikluse klassid. ATM asünkroonne edastusmeetod, mille kasutatakse laiaribalistes andmesidevõrkudes. Siin info jagatkse rakkude vahel (48 bait + 5 baidine päis). ATM kasutab statistilise multipleksimise läbi virtuaalseid kanaleid ning selles puudub vigade kontroll. Rakkude kommutatsioon käib virtuaalteede ja virtuaalkanalite identifikaatorite abil. ATM-liikluse klassid:
6. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Maht väheneb 7. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Maht suureneb 8. Hapniku ruumala normaaltingimustel on 20,0 liitrit. Arvutada a) kui suur on sellise koguse hapniku mass [28,6 g]; PV = nRT n = (PV)/RT n = (101325x20)/(8.314x273) = 892.8 mol /1000 = 0.893 mmol m(O2) = 0.893x16x2 = 28.6 (g) b) kui suur on sellise koguse hapniku ruumala 40 ◦ C ja 1,5 atm juures? [15,3 l] 1) T = 273 + 40 = 313 K 2) 1.5 atm - ? Pa 1 atm - 101325 Pa P= 151987.5 Pa 3) V = (nRT)/P 4) V = (892.8x8.314x313)/151987.5 = 15.3 L 9. Leida 20g CO2(g) maht 15 atm ja 30 ◦ C juures. [0,75 l] PV = nRT 1) n = 0.455 mol x 1000 = 455 mol 2) P = 15 x 101325 = 1519875 Pa 3) T = 30 + 273 = 303 K 4) V = 0.75 L 10. Mitu atm ja mitu mmHg on 2 MPa? 1 atm - 101325 Pa ? atm - 2x10^6 P1 = 19.7 atm 101325 Pa - 760 mmHg 2M Pa -
Kodused ülesanded: 1. Kui palju vett saab 70 m3 auru, mis on temperatuuril 180 o C ja rõhul 8,0 atm, kondenseerumisel? Lahendus: P = 8,0atm, T = (273+180) = 453K, V = 70m3 = 70000dm3. g 8 a tm * 7 0 0 0 0 d m 3 * 1 8 P *V *M m ol m (H 2 O ) = = = 271362g = 271 kg R *T 3 a tm * d m
Social engineering is the practice of someone either in person, over the telephone, or computer, uses means to deceive someone else into divulging sensitive information.[5] Shoulder surfing Shoulder surfing is using direct observation techniques, such as looking over someone's shoulder, to get information. Shoulder surfing is an effective way to get information in crowded places because it's relatively easy to stand next to someone and watch as they fill out a form, enter a PIN number at an ATM machine, or use a calling card at a public pay phone.[6] Stealing personal items Identity thieves can also obtain your personal information by stealing your wallet or purse.[4] Skimming Skimming is the act of using a skimmer to illegally collect data from the magnetic stripe of a credit, debit or ATM card. This information, copied onto another blank card's magnetic stripe, is then used by an identity thief to make purchases or withdraw cash in the name of the actual account holder
II Polüalkeenid 1. Tekkereaktsiooni tüüp radikaaliline või iooniline polümerisatsioon 2. Kõige enam on levinud asendatud polüeteenid, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. 3. Tähtsamad esindajad : polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid, polüstürool, polüvinüülastetaat, polüakrüülnitriil orlon, teflon, polümetüülmetakrülaat e pleksiklaas. 4. Eteeni polümeerimise tingimused: rõhk 1000-3000 atm ja temperatuur kuni 300 °C 5. Kõrgrõhu polüeteeni puudused: ahela hargnemisest tingitud polümeerse materjali pehmenemine ja tiheduse vähenemine. 6. Karl Ziegler (1898-1973) keemiaprofessor ja Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor. Avastas, et alumiiniumiühendid nt trietüülalumiinum, polümeerivad eteeni. Giulio Natta (1903-1979) mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli
Vm=22,4dm3/mol, siis standardtingimustel Vm=22,7 dm3/mol. Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine molekulide (aatomite, ühe mooli ioonide) mass grammides. Ideaalgaaside seadused. Ideaalgaas- gaasilises olekus aine molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse arvestamata. Gaaside maht sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0oC); rõhk 101 325 Pa (1 atm, 760 mmHg); standardtingimustel: temperatuur 273,15 K; rõhk 100 000 Pa [0,987 atm, 750 mmHg) Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02x10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutu palju.
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi1: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm 3 /mol, siis standardtingimustel
temperatuuriga. V1/T1=V2/T2 44. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Boyle-Mariotte'i seadus: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. P1/P2=V2/V1 45. Hapniku ruumala normaaltingimustel on 20,0 liitrit. Arvutada a) kui suur on sellise koguse hapniku mass [28,6 g]; b) kui suur on sellise koguse hapniku ruumala 40 C ja 1,5 atm juures? [15,3 l] a) PV=mRT/M ; R=8,314 Pa*m3/mol*K ; V=20*10-3 m3 b) P0*V0/T0=P1*V1/T1 46. Leida 20 g CO2(g) maht 15 atm ja 30 C juures. [0,75 l] PV=mRT/M ; R=0,082atm*dm3/mol*K 47. Mitu atm ja mitu mmHg on 2 MPa? 15001,23 mmHg ja 19,74 atm 48. Mida väljendab suhe mCO2 /mohk ~ , kui gaaside massid on mõõdetud ühesugusel rõhul, temperatuuril ja ruumalal? Ühe gaasi tihedust teise gaasi suhtes (gaaside masside suhe) 49
Kompressor Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse suhe; tüübist ja võimsusest sõltuvalt on kasutegur 0,5 ... 0,95. Plokkskeem
Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemused: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=151,46 g mass m2 (kolb + kork + CO kolvis) 2 m2=151,65 g kolvi maht (õhu maht, CO maht) 2 3 V =0,315 dm Õhutemperatuur 0 ° t =20 Õhurõhk P=103700 Pa normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) standardtingimusel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) 29 g õhu tihedus ρ0 = =1,29 22,4 dm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 0 PV T V 0= 0 PT 103700 Pa∗0,315 dm 3∗273,15 K 0
Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi¹: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel
ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM · · · · · GSM telefon: · GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja
Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine moleklid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata- ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppeliselt nn normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 oC) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Aga gaasiliste ainete mahtu võib väljendada ka standardtingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 oC) Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Boyle’i – Marionette’i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). P1 V2 ── = ── P V = const P2 V1 Gay – Lussac’i seadus Konstantsel rõhul kindla koguse gaasi maht on võrdelises sõltuvuses temperatuuriga.
Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast (sellise koostisega on kosmosest Maale langevad raud-nikkelmeteoriidid). Kõige all on jällegi tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil. Tahkes olekus on selle aine tänu suuremale rõhule. Rauarikast tuuma peetakse ka Maa suhteliselt tugeva magnetvälja põhjustajaks. "Kortsud" maakera pinnal peegeldavad tema sisemist aktiivsust. Maa Veenus Rõhk pinnal 1 atm 90 atm Koostis: (protsentides kuivast õhust) lämmastik 78 % 2% hapnik 21 % -- süsihappegaas 0.03 % 97 % veeaur kuni 4 % 0.1 % inertgaasid 0.95 % ? Taevas Esimesteks verstapostideks taevas olid muistsetel kalendritegijatel Kuu ja Päike. Päikesekiire langemine altarikivile tähistas aasta vahetumist nii Inglismaal Stonehenge'is kui asteekide Päikesepüramiidil. Täpsemaks
Sissejuhatus Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse kokkuleppelisel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada nn standardtingimusi: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis.
keeristuulte korral,millede kõverusraadius r on võrdlemisi väike.Gradienttuul ja geostroofiline tuul:Alates 500-1000m kõrguselt(vabas atmosfääris)on hõõrdumine prakt.0,nii et tuul puhub piki isobaari.Sellist tuult nim.gradienttuuleks.Ta on kas sirg- või kõverjooneline ühtlane hõõrdumisvaba tuul.Sirgjoonelist gradienttuult nim.ka geostroofiliseks tuuleks.See on tuule lihtsaim juht,mis esineb sirgjooneliste isobaaride korral vabas atm.Sel korral osakesele mõjuvad ainult gradientjõud ja maakera pöörlemisest tingitud kõrvalekaldejõud,mis tasakaalustavad teineteist vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu.Tuule baariline seadus:Tuul tekib gradientjõu mõjul,kaldudes ise gradientjõust põhjapoolkeral paremale,lõunapoolkeral vasakule.Kõrvalekaldenurk on maapinna lähedal väiksem kui täisnurk,vabas atmosfääris aga lähedane täisnurgale
Agregaatolek Agregaatolek on aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda
läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites, nt prooton, neutron, elektron. Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi (nt alumiiniumpotid). Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse (temp tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja mat mis eksisteerivad ainult kahes olekus (parafiin vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks).
annaabi.ee 
