POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. POP3 on sisse ehitatud Netscape'i ja MS Internet Explorer'i brauseritesse, samuti Netmanage'i internetitoodete komplekti ja Eudora'sse. SAMBA Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks SAMBA Loodud 1992 Autor Andrew Tridgell Siiani kasutuses Samba(3) parameetrid Abort shutdown script Add user script Add share command Allow dns update Browse list SAMBA(4) Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks. Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon, mille aluseks
Seejärel allkirjastab valija saadud krüptogrammi oma salajase võtme abil, see allkiri ongi teine ümbrik. Tulemus saadetakse serverisse.Serveris eemaldatakse kõikidelt häältelt kõigepealt välimine ümbrik, st tuvastatakse isikud, kes osalesid hääletamisel ja verifitseeritakse nende allkirjad. Seejärel saadetakse sisemised ümbrikud edasi teise serverisse, kus need valimiste salajase võtme abil dekrüpteeritakse ja hääled kokku loetakse. Siinkohal tuleb tähele panna, et esimesel serveril pole valimiste salajast võtit, mistõttu ei saa ta krüpteeritud hääli avada ning teise serverisse jõuavad ainult sisemised ümbrikud, mis kujutavad endast anonüümseid hääli. ● Mille jaoks on kahe ümbriku süsteemi vaja? Ümbrikusüsteem tagab, et valija valik jääb salajaseks ning elukohajärgses jaoskonnas valijate nimekirja märke tegemine väldib mitmekordset hääletamist.E-hääletamine toimub sisuliselt sarnase skeemi järgi. E-hääletamise
· Kui terminali kasutatakse, laeb ta vajalikud programmid ja andmed serverist ning töö lõppedes salvestab tehtud muudatused tagasi serverisse. · Terminal koosneb monitorist, klaviatuurist, hiirest ja nö. õhukesest kliendist. Internetiühendused jagunevad: sissehelistamine ja püsiühendus Interneti aadressid · Selleks, et leida üles vajalikku isikut suvalises maailma paigas, on vaja teada tema aadressi. · Sama lugu on ka Internetis, igal Internetti ühendatud arvutil (serveril) on oma aadress. Interneti aadressid · Aadress jaguneb numbriliseks ja nimeliseks. · Näiteks nimeline aadress on: www.neti.ee · Tema numbriline ehk IP-aadress on: 194.126.101.67 · Numbrilise aadressi ehk IP-aadressi abil arvutid tegelikult suhtlevadki. · Nimeline aadress on kasutusele võetud ainult lihtsustamiseks, et inimene ei peaks meelde jätma palju erinevaid numbreid. E-posti aadressid · E-maili ehk e-posti aadresse esitatakse kujul: [email protected]
Protokollide ja sideprotseduuride puudused Turvaauke võivad pakkuda näiteks keerukad kaugpääsu võimalused võrgustatud Unix- süsteemis. Autentimisvõimaluse puudumine X-serveri ja kliendi vahel annab kõigile X-Windowsi kasutajaile juurdepääsu kõigile ressurssidele, võimaldades näiteks saada koopiaid teise arvuti kuvadest. Autentimisvõimaluse puudumine NIS-serveri ja kliendi vahel võimaldab kliendil saada piiramatu juurdepääsu serveril olevale informatsioonile. 3 Andmehalduse puudused Alates ebasobivatest andmevormingutest ja andmete ebaratsionaalsest struktureerimisest ning lõpetades varukoopiate puudumisega, tähendavad riskimist asutuse peamise infovaraga. Andmehaldust raskendavad ka arhiivide indekseerimisvõtmete puudused, arhiivisüsteemi migreerimise puudused ja ebasobiva
kujutiste paigaldamiseks. Need kolm tööreziimi on kasutatavad ainult siis kui WDS server on paigaldatud Microsoft Windows Server 2003 operatsioonisüsteemile. Windows Server 2008 operatsioonisüsteemile paigaldatavas rollis on WDS kasutatav ainult loomulikus tööreziimis. Pärandreziim ja segareziim on eelkõige mõeldud klientidele, kellel on kasutusel RIS server ning soov RIS lahendus säilitada. DHCP DHCP-serveri roll võimaldab võrguadministraatoril lasta Windows Serveril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist võrgu seademetele. DHCP-serveri rollis on võimalik võrgu seadmetele lisada täiendavaid konfiguratsiooniparameetreid (DHCP options), ühendamaks neid teiste võrgu vahenditega (DNS-serverid, WINS-serverid, ruuterid). Pärast DHCP serveri rolli lisamist, saate teha järgmist: IP aadresside ja nendega seotud infromatsiooni keskset haldamist
Labor 10: Krüpteerimine Krüpeerimine SSH-ga ühenduse loomine o Looge kasutajatele oskar ja lotte võimalus logida SSH teenuse abil kasutaja klaus kontole nii, et: o Nad ei peaks Klausi parooli teadma o Klaus ise saaks oma parooliga normaalselt sisse logida ja töötada L2hen oskari/lottega sisse(ssh lotte@nimi), siis : Ssh-keygen Ssh-copy-id klaus@nimi // **lottega sama moodi** o Lisaks, oskar ei tohi saada võimaluse käskude täitmiseks serveril, vaid ta peab saama ligi ainult failidele SFTP protokolli kaudu. Vihje: konfigureerige käsude täitmise piirangut authorized_keys failis. Nano /etc/ssh/sshd_config All muuta „Subsystem sftp /usr/lib/openssh/sftp-server“ -> „Subsystem sftp internal-sftp“ Ja lisada: Match User oskar ForceCommand internal-sftp o Lahenduse leidmiseks lugege man ssh-keygen et leida võimalus kuidas võtmeid
server, nt. failiserver, prindiserver jne. Meiliserver (mail server) elektronposti vahetust teostav serverarvuti või programm. Nimeserver (DNS server, Domain Name Service ) "domeeninimeteenuse server", vastuseks päringule teisendab oma andmebaasi abil hosti nime hosti IP-aadressiks. Hajutatud nimedesüsteem Internetis. Puhverserver (proxy [server]) proksi välisliiklust vahendav tulemüüri komponent. Serverrakendus (server application) töötab serveril. Rakendusserver (application server) mingile rakendusele (nt. andmebaasile) spetsialiseeritud, võimaldab keerukamaid kaugpäringuid. Laiserver (WAIS, wide area information server ) - hajus teabeteenus lihtsa loomulikus keeles sisendiga. X-server (X server) - kuvarit juhtiv protsess X Window Systemis. Anonüüm (-veebi) server (anonymous server) - veebilehti vastuvõttev ja anonüümsetena edastav vaheserver.
tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne. Tüüpilisemaks ja enam kaustatavamaks variandiks on kolmekihiline arhitektuur. Kliendile kõige lähemal on tema arvutis olev tööjaama tarkvara ehk esitusloogika kiht. Esitusloogika kiht suhtleb rakenduse kihiga. Äriloogika ülesandeks on juhtida funktsionaalsust, töödeldes selleks alumisest kihist saadud andmeid vastavalt kasutajalt ülemisest kihist tulnud päringutele. See kiht paikneb tavaliselt kohtvõrgu serveril. Andmekiht on kolmas kiht. See sisaldab andmebaasi ning selle haldamiseks vajalikku 2 tarkvara ning võib paikneda mõnes suurarvutis. Kihi ülesanne on muuhulgas hoida andmeid sõltumatutena rakendusest ja esitusloogikast. Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust.
Esimene lahter Teine lahter Kolmas lahter Neljas lahter Viies lahter Ühes lahtris võib olla ka mitu rida Kaks lahtrit on koos (käsk Merge) Võib ka nii kokku panna Jagasin lahtri kaheks. Väli (Field) võimaldab lisada dokumenti teatud kindla iseloomuga informatsiooni: (nt kuupäeva 30.01.2014, autori nime jms). Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu
et vähemalt üks kahest paketist ei jõudnud adressaadini ja IP tasemel side kahe võrgusõlme vahel puudub. 5. Milline on DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) serveri töö üldine põhimõte? a. Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (ingl Dynamic Host Configuration Protocol, lüh DHCP) on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab võrguadministraatoril lasta serveril või ruuteril dünaamiliselt hallata ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu seademetele (juhul kui eelnevalt on defineeritud MAC ja/või IP-aadresside nimekiri) ja võimaldab seda kasutada teataval ajavahemikul. DHCP serveri võimalust kasutamata tuleb IP-aadressid määrata käsitsi ning igale võrguseadmele eraldi. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse
versioonil (SSH2) põhinev tarkvara. SSH1 kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile. Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine Kirjeldame lihtsustatult, kuidas toimub SSHga teise masinasse sisselogimine. Logimisel on kolm etappi: 1. Protokollide kontroll. Seansi algus ei ole krüptitud. Selle käigus teevad osapooled kindlaks, et nad kasutavad omavahel sobivaid SSH versioone. 2. Klient veendub serveri ehtsuses. Serveril on kaks RSA võtit: salajane ja avalik. Et klient saaks veenduda, serveri ehtsuses peab ta eelnevalt teadma serveri avalikku võtit. Teatavasti on avaliku võtme krüptograafia kõige nõrgemaks kohaks avaliku võtme edastamine selle kasutajale. Selle võib klient saada, nt disketil, serveri administraatori käest isiklikult, kuid levinum on riskantsem viis. Nimelt esmakordsel ühendusevõtmisel usaldab klient serverit
Kirjandus paigutati 8-sse avatud sektsiooni, kus on ka lugemiskohad; o näitustel eksponeeritud trükiste nimestikke saab nüüd vaadata raamatukogu WWW leheküljelt; o kohtvõrgu serverile LIB installeeriti võrgutarkvara uus versioon Novell Netware 4.11 100-le kasutajale; o võrku ühendati Akadeemia tee 5 asuv õpikute osakond; o käivitati WWW server, mis võimaldab hoida raamatukogu webi lehekülge oma serveril LIN; o raamatukogu CD-ROM andmebaaside kasutamiseks ülikooli lokaalvõrgus hangiti LAN-CD server koos tarkvaraga; o TTÜ Raamatukogu töötajatest esimesena kaitses magistritöö Konrad Kikas teemal "Eesti spetsialistide infovajadused ja teadusraamatukogude koostis (1967-1996)". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduste alal; o alustati raamatukogu väljaannete ilmutamist trükis üldpealkirja
ja Eudora'sse. POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) protokolli. POP3 pordina kasutatakse harilikult porti 110 . Samba (SaMBa) - Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks. Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon, mille aluseks oli SMB (siit tuleneb ka nimetus SaMBa). Samba töötab Linux'i, FreeBSD jt. UNIX'i-põhiste opsüsteemidega. Kasutada võib kõiki kaasaegseid PC-tüüpi või muid arvuteid, aga ka vanu 486-tüüpi arvuteid, mis leiavad praegu rakendust odavate faili-, prindi- ja varundusserveritena. SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) - lihtne meiliedastusprotokoll
HTTP request sõnum koosneb request line'st (kus on requesti meetod, URL ja HTTP versioon), header line'st (info hosti, ühenduse ja kliendi kohta) ja entity body'st (GETi puhul tühi, POSTi puhul saadetakse on näiteks vormi väljade väärtused siin). HTTP response koosneb status line'st (kus on protokolli versioon, staatuse kood ja staatuse sõnum), request line'st (info serveri, ühenduse ja andmete kohta) ja entity body'st (sisaldab andmeid). Kuna HTTP server on olekuta (stateless), kuid serveril on ikkagi vaja identifitseerida klienti, siis on kasutusele võetud cookie'd. Kui kasutaja alustab serverisse sisenemist saadab ta (tavaliselt) brauseriga HTTP request objekti serverisse. Pärast seda saadab server vastu HTTP response objekti, mille header'is on nüüd Set-cookie: header lisaks teistele,mis sisaldab unikaalset identifikaatornumbrit kliendi jaoks. Pärast seda kui brauser on HTTP response'i kätte saanud salvestab ta selle erilisse cookie file'i, mida ta hiljem kasutada oskab
aadressiga, mis on väga üldine ja millest on kerge mööda saada. NuFW tulemüür pakub tõelist identifitseerimisel põhinevat tulemüüri, mis mis nõuab igal ühenduse jaoks kasutajalt signatuuri. authpf BSD süsteemidel laeb tulemüüri seaded automaatselt iga kasutaja jaoks pärast autentimist läbi SSH. 12 2.2 Proksi Proksi, mis jookseb selleks pühendatud serveril või üldotstarbelisel arvutil, võib käituda justkui tulemüür reageerides sissetulevatele pakettidele (näiteks ühendumissoovidele) ning on võimeline ka teatud liiklust blokeerima. Proxy serverid teevad sisesüsteemiga jändamise välisest võrgust raskemaks ja ühe sisesüsteemi väärkasutus ei põhjusta tingimata turvaauku, mida saaks ära kasutada väljastpoolt tulemüüri (vähemalt nii kaua kui proxy püsib tervena ja õigesti seadistatuna). Vastupidiselt, sissetungijad
dokumentide edastamise teenus avaliku sektori asutustele. Digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine. Seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks. 70. Millist kasu toob riigi infosüsteem? - Kulude kokkuhoid, asutuste töö lihtsustamine, teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine, klientide rahulolu, töötajate rahulolu, missiooni täitmine, võimalus luua midagi enamat, kui oodatakse. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? - Klientmasinad (lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed, välja arvatud iPhone või BlackBerry). Serverid - sisuliselt tavalised arvutid, kuid märgatavalt võimsamad, plaatserver õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus-ja võrgukomponendid . Suurarvutid - ei ole kadunud, üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit . 72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? - Töömahukate
SMTP on Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. MIME (Multipurpose Internet Mail Extensions, universaalsed internetiposti laiendused): o Standard, mis võimaldab edastada selliseid kirju, mille sisu ei ole kodeeritav tavalise ASCII koodina. (teisendab muudmoodi kodeeritud asjad 7-bitiseks ASCII koodiks). o MIME koosneb kahest headerist, mis lisatakse kirja headerisse: Content-Type ja Content-Transfer-Encoding.
veebilehtedele. Laiemalt levinud veebiserveriteks on Apache, Unix/Linux platvormil töötav, ja IIS 7 (Internet Information Service), mis töötab Windows juhtimisel. Veebiserveriks nimetatakse ka arvutit, millel on veebiserveri tarkvara ja salvestatud veebilehtede failid. Serveri rünnakutest kaitsmiseks kasutatakse võrkudevahelist ekraani ja vastavat tarkvara. Serveri funktsioonid: serveril paiknevad erinevad ressursid (näiteks, veebilehed); igale ressursile määratakse juurdepääsu õigused; server töötleb klientide nõudeid ühele või teisele ressursile; server vahetab infot klientidega ja teiste serveritega. Klient Kliendina kasutatakse brauserit. Kõige levinumateks brauseriteks on Internet Explorer (www.microsoft.com), FireFox (www.mozilla.org), Opera (www.opera.com). Kliendi funktsioonid: brauser rakendab vajaliku ressursi nõudmise;
tarkvara. Andmebaasi server pakub andmete haldamisega seotud teenuseid. Klient on arvuti, millel töötavad rakendused (kasutajaliidesed -programmid) ja mis nõuab teenindust teistelt arvutitelt. (NB! Ka rakendusserver võib olla andmebaasiserveri kliendiks) Arvutivõrk on riist- ja tarkvara, mis on vajalik kliendi ja serveri ühendamiseks. Klient-server süsteemis on süsteemi funktsionaalsus ja andmed jagatud kliendi ja serveri vahel. Osa funktsioone (protsesse ) täidetakse serveril, osa kliendi poolt. Kliendi põhifunktsioonid __ Kasutajaliidese hoidmine. __ Kasutajalt saadud andmete esmane kontroll. __ Kasutajalt andmete vastuvõtmine ja andmebaasi(desse) saatmine. __ Rakenduse (kasutajaprogrammi) loogika. __ Serveri teenindust (nt. serveri andmebaasi kasutust) nõudvate protsesside käivitamine, nende nõuete (ingl. k. requests) saatmine serverile. __ Tulemuste vastuvõtmine serverilt. __ Tulemuste teisendamine kasutaja jaoks sobivasse vormi ja kasutajale
rohkem maksnud või võlgu, see kajastub järgmisel arvel automaatselt. Pangast saab importida klientide laekumisi ja need programmi tõmmata, programm teeb automaatsed kanded. Rapid on sarnane Merit Aktivaga. Samas on programmil ka suur miinus võrreldes Merit Aktivaga, nimelt seda programmi saab kasutada ainult ühes arvutis, sest seda ei anna kopeerida. Kuna Rapid Plus töötab koos Microsoft SQL serveril, siis sealt tuleb ka probleeme. Viimasega puutusin ka ise kokku ning kahjuks demo versiooni ei saanudki tööle. Rapidi kohta sain infot: http://www.rmp.ee/foorum/majandustarkvara/23639?HL=rapid
POP3 pordina kasutatakse harilikult porti 110 SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisiprotokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. Niisiis, enamasti tarvitavad kasutajad selliseid e-posti programme, mis kasutavad SMTP protokolli sõnumite saatmiseks ja POP3 või IMAP protokolli kohalikule postiserverile saabunud sõnumite kättesaamiseks. Enamik e-posti programme (näit. Eudora, MS Outlook Express jt.) võimaldab ära määrata nii SMTP serveri kui POP serveri hostinimed. Need
Töötajate rahulolu: *tööprotsesside lihtsustamine; *eeltäidetud e-vormide kasutamine, elektrooniline rahvaloendus jne. Missiooni täitmine: *Ametnikud saavad paremini täita kehtivast seadusandlusest tulenevaid kohustusi ja parandada rahva elukvaliteeti elektrooniline peretoetuste taotlemine, ettevõtte asutamine; *võimalus luua midagi enamat kui oodatakse Tartu linna huvitavad ja vajalikud e- ja m-teenused. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? Klientmasinad lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed v.a BlackBerry või iPhone. Laua- või sülearvutid (nn kliendid) on ühendatud võimsate serverarvutitega samasse võrku. Klient kasutajapoolne sisenemispunkt. Server sisuliselt tavaline arvuti, kuid märgatavalt võimsam; Plaatserver õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus- ja võrgukomponendid (paigalda arvutusressurssi
Request sõnum koosneb - request reast (GET, POST, HEAD käsud nt GET /somedir/leht.html), headerid (host, user-agent, connection, keel), tühi rida mis väljendab sõnumi lõppu (?) POST vs GET - Post saadab serverisse nt jsoni või ajaxiga kasutaja andmed (ei ole ns näha mis saadet), GET paneb andmed URL-i (www.blah.com/?user=hallabanana). Get on väga retarded kui saadad nt sisselogimisandmeid + GET’il on piirang kui palju andmeid saad saata. HEAD - Palub serveril jätta küsitud objekti response sõnumist välja e kui sa for some reason tahad ainult HTTP response sõnumit näha PUT - Saame faile üles laadida, URLis on path kirjas kuhu see fail panna DELETE - Saame kustutada faili, asukoht on URLis kirjas. Response SÕNUM MMM SPARTA koosneb - status rida (kohe räägin neist), headerid (kuupäev, server, viimati muudetud, sisu pikkus, content-Type nt text/html), andmed mida requestiti
hõivata suurema hulga erinevaid ressursse, kuid on ka erandeid. Näiteks: kui meil on arvuti kuhu on paigaldatud andmebaasiserver ja veebiserver ning andmebaasiserver on antud olukorras missioonikriitiline, sest seda kasutab hulk rakendusi teistes serverites. Seega võib serverihaldur määrata, et andmebaasisesrveriga seotud protsessid on olulisemad ning neile tuleb jagada kõige suurem hulk riistvaralisi ressursse. Kriitilistel hetkedel, kui serveril on suur koormus, antakse sellisel juhul valdav osa riistvara ressursist andmebaasiserveri käsutusse, see võib tähendada, et mingil hetkel ei ole veebiserver üldse kättesaadav, kuid samas on tõenäosus, et andmebaasiserver töötab, sellevõrra suurem. C2.1.2 Mäluhaldus Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu,
Eriti hästi sobivad Google App Engine laadsed teenused automaatse skaleeruvuse tõttu sellistele aplikatsioonidele, kus on suuri ressursse vaja ainult vahel harva, ülejäänud ajal aga on teenuse kasutamine väike kui mitte olematu. Nii ei ole vaja nende harvade tavalisest suurema koormusega hetkede tarbeks ennetavalt osta ja hallata kallimat riistvara ja võrguühendust, mis niikuinii enamusest ajast istuks lihtsalt jõude, kuna tavaolukorras serveril vastav koormus puudub. Heaks näiteks skaleeruva ressursikasutuse vajalikkuse kohta, oleks niiöelda digg ning slashdot efektid. See tähendab, et veebilehe viide satub mõne populaarse linkija esilehele, olgu selleks siis Digg.com, Slashdot.com vms - tagajärjeks on aga, et väga piiratud ajaperioodi jooksul (mõned tunnid kuni mõned päevad, niikaua kui link püsib taolise linkija esilehel), külastab teenust väga palju kasutajaid
Kindel kahendkood, samuti ka kaadri lõpus. 37. DHCP, NAT DHCP e dünaamiline hostikonfiguratsiooni ootab S kuni edastamine on lõppenud või valib suvalise aja Juhul kui ka data väljas on sama bait, siis on kokku lepitud, et protokoll on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab (oleneb versioonist). Esimest nim Persistent (kangekaelne) saatja lisab sinna teise samasuguse baidi. Vastuvõtja teab siis, võrguadministraatoril lasta serveril dünaamiliselt hallata ja edastus ning viimane non-Persistent. Kokkupõrked tekivad, et kui tuleb 2 lipubaiti, on tegu dataga – eemaldab ühe neist ja automatiseerida unikaalse IP-aadressi omistamist kohtvõrgu sest info levib teatud aja ja kui nt 2 saatjat asuvad teineteisest jätkab data vastuvõttu. Kui on üks lipubait, on tegu kaadri seademetele ja võimaldab seda kasutada teataval piisavalt kaugel
SSL-i valmidusega brauseril on nimekiri usaldusväärsetest sertifitseerimisinstitutsioonidest (CA- dest) koos nende CA-de avalike võtmetega. Kui brauser tahab suhelda SSL-i toega veebiserveriga, siis saab brauser sertifikaadi serveri avaliku võtmega. Sertifikaadi annab välja (allkirjastab digitaalselt) CA, mis on brauseri nimekirjas. See võimalus laseb brauseril identifitseerida serveri enne, kui kasutaja sisestab oma krediitkaardi andmed. 2) SSL client authentication. Laseb serveril veenduda kasutaja identiteedis. Analoogne serveri identiteedi autentimisega. Vajalik nt juhul, kui serveriks on panga server, mis saadab konfidentsiaalset informatsiooni kliendile ja tahab olla kindel kliendi isikus. 3) An Encrypted SSL session - kogu info, mida vahetatakse serveri ja brauseri vahel, on krüptitud saatva tarkvara poolt ja dekrüptitud saava tarkvara poolt. SSL-toega serveri protokoll URL-is on https tavalise http asemel. Brauser ja server läbivad
FTP (File Transfer Protocol) annab võimaluse võrku (sh lokaalvõrk, internet) ühendatud arvutite vahel faile kopeerida. Võrgus olevad arvutid võivad olla erinevate operatsioonisüsteemidega, kasutada erinevaid failisüsteeme ja kooditabeleid. Faili kopeerimise juures osalevad kaks poolt: · klient - reeglina algatab, lõpetab ja juhib FTP seanssi · server - toimib teenindajana Lisaks failide kopeerimisele saab: · lasta FTP serveril faile pakkida · kasutada makrosid tihtiesinevate FTP käsujadade sisestamiseks · manipuleerida serveri failisüsteemis FTP seansi juures peab tähele panema, et teie antud käsud toimivad kahes failisüsteemis: · kohalik arvuti (klient) on see, kust te ftp programmi käivitasite · kauge arvuti (server) on see, millega te avasite ühenduse Õiendamine kauge arvuti failisüsteemis (on võimalik pärast ühenduse loomist ja serverisse sisse
Klõpsa vajaliku teema nimel ja jälgi paremas aknapooles olevaid juhiseid. Arvutivõrgud ja Internet Tänapäeval kasutatakse firmades ja viimasel ajal ka kodudes üha enam arvutivõrke. Need jagunevad kaheks suureks grupiks. Kontorisisene ehk kohalik võrk aitab säästa ressursse - igale arvutile pole vaja mahukat kõvaketast, modemit ega eraldi printerit, piisab ühest heast printerist ning serveri andmekandjaist. Kõik ühiskasutatavad andmed, nt andmebaasid, paiknevad serveril. Võrku sisenemiseks tuleb töötajal tippida võrguadministraatori poolt talle eraldatud kasutajanimi ja parool. Iga töötaja saab võrguressursse kasutada talle eraldatud õiguste piires. Arvutivõrgu abil on lihtne kolleegidele teateid ja faile saata. Suures arvutivõrgus võib olla mitu serverarvutit, mis kasutavad erinevaid programme. Serverarvutite operatsioonisüsteemiks võib olla Windows XP Server või mõni muu süsteem. Koduvõrgus võib serveriks olla Windows XP.
kohta luuakse TCP ühendus 2) ühe ühenduse kaudu saadetakse mitu objekti korraga. HTTP seanssi kirjeldus: Meil on vaja kätte saada veebilehelt kindel objekt. Kõigepealt pöördutakse nimeserverisse ja saadakse kätte IP aadress. Pärast seda luuakse TCP ühendus kindla serveriga läbi pordi 80. Kui teisel osapoolel on vabu resursse olemas, siis teine osapool aktsepteerib selle ühenduse. Kui ühendus on loodud, siis saadetakse päring, et saada kindel soovitud objekt. Kui serveril on see olemas, siis ta paneb selle objekti vastusesse sisse ja saadab selle minema. Kui saadetakse üks objekt korraga, siis pärast saatmist paneb server ühenduse kinni ja uue objekti saatmisel tuleb jällegi luua alguses ühendus. Siis jällegi saadetakse objekt ja pannakse jälle ühendus kinni jne. Teistsugune server võib suhelda aga selliselt, et ühendus jääb lahti ja objektid tulevad mööda sama ühendust ning iga objekt tuleb eraldi kohale kuni
sümboliga (võti, tabalukk jne) või internetiaadressi värvimärgistusega. TLS-i/SSL-i kasutamine ei ole piiratud HTTP-klientide ja -serveritega. Ka SMTP ja LDAP protokollid saavad turvalise kommunikatsiooni tagamiseks TLS-i/SSL-i kasutada, kuid see eeldab, et kõik asjassepuutuvad kliendid ja serverid toetavad seda turvafunktsiooni. TLS/SSL koosneb kahest kihist. Ülemisel kihil töötab TLS-i/SSL-i Handshake- protokoll. See aitab kliendil ja serveril üksteist tuvastada ja autentida, samuti annab see järgneva andmeliikluse jaoks võtme ja krüpteerimisalgoritmi. Alumine kiht, TLS-i/SSL-i Recordprotokoll, mis moodustab liidese TCP-kihiga, krüpteerib ja dekrüpteerib tegeliku andmeliikluse. Kuna TLS/SSL kasutab TCP-le ligipääsemiseks Socket-liidest ja asendab selle turvalisust täiendava versiooniga, saab seda kasutada ka teiste teenuste jaoks. TLS ja SSL kasutavad erinevaid versiooninumbreid. Kasutada tuleks ainult TLS-i versiooni 1
siduv SMTP. SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. //// ==> EHK Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt vastuvõtvale serverile. 3 ülekandefaasi: tervitamine (handshaking), sõnumi saatmine, lõpetamine. /// Käsud - ASCII tekst, vastus staatuse kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NÄITEKS: 1) Kasutaja1 kasutab user agenti, et koostada sõnum Kasutaja2'le kasutaja2@domeen
SMTP: (Simple mail transfer protocol). lihtne meiliedastusprotokoll: Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. Sõnumite vastuvõtmiseks kasutatakse teisi protokolle, näiteks POP3 või IMAP. Viimased võimaldavad salvestada sõnumeid serveril asuvasse postkasti ja neid siis sealt perioodiliselt alla laadida. //// ==> EHK Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt vastuvõtvale serverile. 3 ülekandefaasi: tervitamine (handshaking), sõnumi saatmine, lõpetamine. /// Käsud - ASCII tekst, vastus – staatuse kood ja fraas. Sõnumid peavad olema 7-bitises ASCIIs. NÄITEKS: 1) Kasutaja1 kasutab user agenti, et koostada sõnum Kasutaja2’le kasutaja2@domeen
Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis. Paigaldamise käigus küsitakse sul vaikimisi veebilehitsejat, kui Internet Explorer sobib, siis vajuta lihtsalt Open. Edasi päritakse ka sinu emaili kohta, mis jäta nii nagu on ja tulemüüri reageerimisel luba serveril kasutada internetti. Edukast paigaldamisest annab märku aken, kus on võimalik pärast Finish vajutamist server koheselt käivitada - Launch WampServer 2 now. Aga mina eemaldan valiku ja käivitan serveri Start-menüüst. WampServer käivitamine ja haldamine Serveri käivitamiseks leia üles selle käivitamise ikoon ja lihtsalt kliki sellel. Programmi edukal käivitumisel kuvatakse ekraani alumises parempoolses nurgas roheline ikoon.
1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne.
Kasutajad töötavad `thin client' stiilis terminaalide taga. Kasutajaterminaalideks valime hinna eesmärgil pc platvormil raalid. Andmevahetus, eriti tundlike andmete edastamine toimub üle sisseostetud Virtual Private Network teenuse. Kinno sissepääsu kontrolliks paigaldame sissepääsu kotrolli väravad, kliendiinfo levitamiseks andmetabloo(d). 3.3 Tarkvaraline vaade Andmebaasi realiseerime mõnel enamlevinud relatsioonilisel andmebaasisüsteemil, näiteks Oracle'l, MS SQL Serveril. Rakendusserveritest pakume www-põhist keskkonda. Reaalsete valikutena kaalumisel Microsoft Active Server Pages .NET või Java Server Pages. Klient-terminalide platvormiks valime mõne enamlevinud vabavaralise operatsioonisüsteemi. Valikutena kaalutavad Suse Linux, Free BSD. 3.4 Sisuline vaade (funktsionaalsed allsüsteemid, registrid) Kino infosüsteemi üldise arhitektuuri diagramm, selgitamaks, kuidas tegutsejad
'%[tr]i' tähendab, et alguses võivad olla suvalised sümbolid, siis peab tulema t või r ning lõppu i. Nagu näha selliseid nimesid on meie loetelus päris mitu. LIKE võtab arvutilt küllalt palju mõtlemisaega seetõttu ei soovitata suuremate tabelite juures vastavat käsklust ilmaasjata pruukida. Samas aga on see küllalt mugav vahend sobivate nimede ja koodide leidmiseks, nii et mõõduka kasutamise juures on ta täiesti omal kohal. Pikemate, nö täistekstide juures, on SQL-serveril omad käsud CONTAINS ning FREETEXT, mille abil võimalik omale sobivaid andmeid kätte saada. Kuna täisteksti otsinguid ei tee mitte SQL Server vaid Windowsi Indekseerimise ja otsimise teenus siis vajab nende funktsioonide kasutamine administraatori poolset andmete ettevalmistust ning hoolitust. Tingimuste kombineerimine Olemasolevaid tingimusi saab alati omavahel kombineerida. AND nõuab, et mõlemad tingimuse
Baasi struktuur on mõistepõhine ja kolmetasemeline (mõiste, keel, termin). Taseme piires võimalik andmevälju kohandada. ✦ Tasuta (kui baas sisaldab eesti keelt) ✦ Mõistepõhine ✦ Impordib ja ekspordib standardvorminguid ✦ Mitme kasutaja tugi olemas ✦ Terminibaasi lihtne avalikustada ✪ Ei väljasta küljendust pabersõnastiku jaoks ✪ Kasutajaliides pole moodsaim võimalik Multiterm Peaaegu standard terminibaasisüsteemide maailmas.2 Olemas nii serveril töötav ja brauseri kaudu kasutatav kui ka klientarvutisse installitav versioon, mis samuti oskab serveril oleva baasiga suhelda. Kasutatud näiteks ESTERMi tegemiseks. ✦ Kaua turul olnud, asjatundjate tehtud toode ✦ Mõistepõhine ✦ Kohandatav baasistruktuur ✦ Kohandatav küljendusvaade pabersõnastiku tegemiseks ✦ Tootjal palju muud keeletarkvara, millega saab Multitermi integreerida ✪ Eriti serveriversioon kallivõitu ✪ Klient ainult Windowsil tlTerm
annaabi.ee 
