Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks esialgu inimesed ei osanud süsteemi kohe läbi näha ?
  • Mis see kaasaegsus üldse on ?
  • Kui palju tohib siia tänapäeva sisse tuua, kui palju muuta ?
  • Kuidas leida kesktee ?
  • Kui üks osa müüdiloomise protsessist (kaks suurt, keda tuli vastandada) ?
  • Mis oli uudne ja harjumatu ?
  • Mis mulle meeldib (millega olen rahul) tänases Eesti teatrielus ?
  • Mis võiks olla teisiti (mis kurvastab) ?
  • Missugune võiks olla tuleviku-teater ?
  • Kuivõrd on siis tähtsust institutsionaalsetel auhindadel ?
 
Säutsu twitteris
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani
Tiina Saluvere
Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded.
Eksami võib kohe pärast loenguid teha.
Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT.
Lugeda J. Rähesoo „Eesti teater“ 2011 (see uus raamat!)

Teatriajaloo allikad:
  • Trükiallikad ( arvustused , kavalehed, intervjuu , jne)
  • Käsikirjalised allikad ( lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid ) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid
  • Suulised allikad (küsitletakse kedagi)
  • Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused)
  • Isiklik vaatajakogemus

+ teooria – - - süntees, tõlgendus
T. Postlewait „Ajalookirjutus ja teatrisündmus“; E. Fischer-Lichte „Teatrihistorigraafia.“; - L. Epner „Valitud artikleid teatriuurimisest“
M. Tamm „Kuidas kirjutatakse ajalugu“
T. Karjahärm „ Ajaloolase käsiraamat“
ISESEISVAD TÖÖD:
  • Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk
    • Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära)
    • Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine
    • Ühe lavastuse retseptsiooni analüüs (otsida kõik välja selle lavastuse kohta – analüüs, võib ka uurida kellegi käest intervjuu vormis)

  • Näidendite lugemise kontroll (test või essee)
    Juhtnöörid:
    Võimalikult ammendav ülevaade (uurige välja kõik, mis sel teemal on ilmunud)
    Austage fakte, kuid looge neile laiem kultuurilooline kontekst
    Loogiline ülesehitus
    Korrektne vormistus, viitamine
    Oma seisukoha esitamine
    Valik teemasid : Ita Ever, Lembit Eelmäe, Hannes Kaljujärv jne.
    Arhiivileid – mis see on?
    Arhiivis leiduv käsikirjaline allikmaterjal, mis seostub teatriajalooga ja millest võiks olla kasu teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja režiiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta . Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks.
    Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi.
    Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%.











    Teater ja ühiskond
    Eesti teater stalinismi-perioodil
    1940–1953
    1940. aasta juunipööre ja teatrid :
    • Poliitilised muutused ja sellest tulenev
    • Seltside sulgemine
    • Teatrite riigistamine
    • Muutused repertuaaripoliitikas – tuli sisse ideoloogiline aspekt
    • Muutused teatrite koosseisudes

    Poliitiline pööre:
    Baaside leping 28.09.1939 – N väed Eestisse
    1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi
    21.06.1940 riigipööre. Päts nimetab uue valitsuse – J. Vares- Barbarus . Vabastab Laidoneri. Riigikogu saadetakse laiali, valitakse uur. Päts vabastatakse ametist, NL annekteerib Eesti.
    Muutused teatrites:
    Teatrite riigistamine (seltside vara võeti üle, komissarid, positiivne oli riikliku dotatsiooni tulek).
    Repertuaaris : N autorite teoste lavastamine ( Gorki , Trenjov jne). Klassika nõukogulik tõlgendus, eesti algupärandid marksistlikus võtmes.
    Muutused teatrite koosseisudes.
    I nõukogude aasta:
    • Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist.
    • Kunst kui ideoloogia tööriist.
    • Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits )
    • Sotsialistlik realism .
    • Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika , seejärel suletakse üldse.
    • Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea.
    • Publik on äraootavalt uudishimulik .

    Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis „Meie teater aktiviseerugu!“ – rõhutab teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile.
    Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites „Ema“ ja „ Vassa Železnova“.
    1941. a oli kavas Eesti kunsti dekaad Moskvas, mis jäi alanud sõja tõttu ära.
    Teatrite võistlus „Libahundi“ mängimisel – peaaegu kõik teatrid lavastasid seda, parim lavastus pidi saama Moskvasse dekaadile.
    14.06.1941 küüditamine – arusaam süsteemi jõhkrusest. 22. juunil algas sõda. Osa teatriinimesi küüditati, osa läks nõukogude tagalasse, seega read hõrenesid oluliselt.
    Miks esialgu inimesed ei osanud süsteemi kohe läbi näha? Võib-olla see, et vasakpoolne ilmavaade, mis N oli omane, oli ka haritlaskonnale omane. Suhteliselt mõistlikud kultuuritegelased olid juhtpositsioonidel, kuigi tegelikult oli neil vähe võimu. Algselt rahvas seda ei teadnud. Majanduslikud stiimulid. Vähene info stalinismi ja NL tegeliku olukorra kohta.
    Lisalugemine: Karin Kask „Eesti teatriajaloo vihikud“ 1940/41.
    Eesti teater Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944)
    Esialgne kergendus N vägede lahkumisest – sakslased kui vabastajad.
    Saksa poliitika tundub esialgu vähem agressiivne, kuid tasapisi illusioonid purunevad.
    Kuna otsest sõjategevust Eesti territooriumil pole, on elu sõja aja kohta suhteliselt rahulik.
    Perioodi iseloomustavad sõnad:
    • Juudi-vaenulikkus ja mustlaste vaenulikkus
    • Lõhestatus nn kahte leeri ka perede ja sõpruskondade siseselt (sageli sõltuvalt sünniaastast). Vaesemad olid N võimu poolt, osa pooldas saksa võimu ja kolmas leer pooldas eesti vastupanuliikumist. Sõjaväkke satuti kas saksa või N omasse, see sõltus sünniaastast.
    • Sakslaste kultuurikõrkus (kulturträgerlus). Sakslane on kultuurikandja, kes toob eestlastele kultuuri.
    • Vanade ajalooliste mälestuste esilekerkimine (balti parunid )
    • Suur-Saksamaa idee ja Eesti kui provints .

    Teatris olid read hõrenenud (küüditamine, N tagala ). Sõjaajal oli teatrites publikutulv – n.ö põgenemine reaalsuse eest.
    Saksa kultuurikõrkus – piirangud saksa klassika lavastamisel, tõlkimisel. Arvati, et eesti keel rikub saksa suurkujude teosed ära. Eesti keel on madal ja eestlastel pole kultuuri.
    Keelatud olid juutide, kommunistide ja natsivaenulike autorite teosed, samuti parajasti Saksamaaga sõdivate maade tänapäevanäidendid.
    Saksakeelsed etendused sõjaväelastele.
    Eesti klassikat mängiti päris palju ja repertuaari oli küllaltki hea valida.

    Olulisemad tähised:
    • Saksa aja suurimaks teatrisündmuseks kujunes I eesti ballett, E. TubinaKratt“, mis lavastati nii Vanemuises 1943, kui ka Estonias 1944.
    • Algupärandid (mõni neist juba esimesel nõukogude aastal kirjutatud): August Mälgu „Lõunatuul“ (1942, alg „ Idatuul “), Hugo Raudsepa „Sündmused agulis“ (1942 alg „Uued rajad“) ja „Vaheliku vapustused“ 1943.
    • Klassika: Tammsaare , Vilde , Kitzberg , Koidula: Shakespeare , Moliere , Lessing , Kleist, Goldoni, Ibsen jne.

    Teatrielu Nõukogude tagalas:
    1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, džässorkester, meeskoor , rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis.
    Olulisemad jaroslavlased:
    Muusika – G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm
    Teater – Ants Lauter , Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos
    Kujutav kunst – Adamson- Eric , Eduard Einmann , Paul Rummo, Debora Vaarandi
    Nõukogude okupatsioon – 1940-1941
    Saksa okupatsioon – 1941-1944 II ms 1. September 1939 – 2. september 1945
    Nõukogude okupatsioon – 1944-1991
    Sõjajärgne aeg
    Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud. Märksõnadeks: taastamine, ülesehitus, lootused paremale tulevikule, üldine optimism, vabatahtlik ületunnitöö.
    1940ndad Eestis
    Nn järel-eesti-aeg (Madis Kõivu termin) – aeg, mil ühiskonnas eksisteeris veel palju sellist, mis pärines sõjaeelsest ajast (ca 1945-1948)
    1949. a küüditamine
    Sundkollektiviseerimine
    Paljud teatrid olid sõjas hävinud või varemeis ( Vanemuine , Estonia, Endla, Ugala . Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara.
    Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis.
    Siiski kõik teatrid alustasid tööd.
    Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad..
    ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper , teatrite osakonda Paul Rummo.
    1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos.
    Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid:
    Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus . Tsensuur ja kontroll – Glavlit, KGB ja selle eelkäijad.
    Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov „Vene inimesed“, N. Pogodin „Kremli kellad“.), eesti autoritest August Jakobsoni nn dramaatilised jutustused „Elu tsitadellis“, „Kaks leeri“, „Võitlus rindejooneta“. 1946 üleliiduline parteiotsus „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest“ (tauniti nõukogude kaasajanäidendite vähest lavastamist, ühtlasi kritiseeriti autoreid , kes ei suuda oma näidendites anda tegelikkusest „õiget pilti“ (nii, nagu riiklikult soovitatud ).
    Majanduslikud ümberkorraldused teatrite töös:
    1948 viidi teatrid isemajandamisele. Paljudes teatrites kaotati dotatsioonid üldse ära. Saalid jäid tühjaks. Teatrite olukord muutus väga kriitiliseks. Väljasõiduetendusi hakati tegema maarahvamajadesse ja esinemised tehastes, nn šeflus.
    Üldised ümberkorraldused Tallinnas ja mujal:
    1948 likvideeriti Noorsooteater (vaatamata menukatele muinasjutuetendustele) ja osa selle trupist liideti Draamateatriga (eelnevalt oli sealgi toiminud koondamised). Liidetud truppide baasil sündinud teatri nimeks sai Uus Teater.
    1949 Estonia muudeti muusikateatriks, draamatrupi paremik liideti Uue Teatriga, mis nimetati taas ümber Draamateatriks (1952 Kingissepa-nimeliseks). P.S Estonia oli ainus teater, kelle sõjavaremeis olnud maja oli selleks ajaks taastatud. Tallinna 3 draamatrupi asemele jäi 1. Draamateatrit asus juhtima Ants Lauter.
    Võru ja Valga liideti Lõuna-Eesti Teatriks, mis kaua aega ei kestnud. 1951. see suleti.
    1948. asutati Tallinnasse Vene Draamateater
    1950 suleti Paide teater
    1950 likvideeriti Endla teatri muusikatrupp
    1951 suleti Kuressaare teater
    Sulgemine ähvardas Vanemuise muusikateatrit
    1952 asutati Nukuteater.
    Ideoloogiline surve tugevneb veelgi:
    EK(b) 8. Pleenum 21. – 26.03.1950 mõjutas paljude inimeste elu ja kultuuri elu edasistel aastatel. J. Karotamm võeti EKP juhi kohalt maha, J. Käbin pandi tema asemele. Juba eelnevalt olid toimunud muutused ka Kunstide Valitsuses – Semper ja Rummo olid maha võetud, veebruar 1948 – juuni 1949 oli Kunstide Valitsuse juhatajaks Kaarel Ird. Seejärel võeti ka tema maha ja asemele pandi Max Laosson, kes oli äärmuslikult Moskvameelne ja stalinistlik . Tema juhtimisel toimusid halvad muutused kultuurielus .
    Kultuuritegelaste represseerimine :
    Tehti nende loomingut maha, pandi vangi, lasti üldse maha.
    Jaanuaris 1949 Pravdas ilmus artikkel, kust läksid käiku märksõnad: formalism , estetism jm. Lisaks oli üks karmimaid tolleaegseid süüdistusi kodanlik natsionalism .
    Formalism – eelistavad vormi sisule (N oli sisu ikka tähtsam kui vorm)
    Estetism – pööratakse liigset tähelepanu esteetikale, selle asemel, et tegeleda sisu ja ideoloogiliste küsimustega.
    Eestis sattusid „rahvavaenulike kahjurite“ musta nimekirja teatrikriitik Rasmus Kangro -Pool ja Teatriinstituudi õppejõud Karin Kask. 1950 pandi mõlemad vangi.
    Repressioonid ja survestamine kaadripoliitika kaudu:
    Survestati töökohtade poolt, neid ei võetud tööle enam.
    Priit Põldroos – eemaldati Draamateatrist, siis ka Teatriinstituudist, jäi tööle TMM-i.
    Ants Lauter – kuulutati formalistiks ja natsionalistide käsikuks, sunniti Draamateatrist lahkuma , jätkas Vanemuises näitlejana.
    Kaarel Ird – vallandati Vanemuisest, oli mõnda aega töötu, siis üliõpilasnäiteringide juhendaja , 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht.
    Teatrite üldine olukord 1950ndate alguses:
    1948 oli Eesti teatrite kunstilises koosseisus 923 inimest, siis 1952 oli 546.
    Süüdistusi, pealekaebamisi, karjerism. Igaüks kartis , et tema peale kaevatakse, kogu aeg oldi hirmu all.
    Venestamise ilmingud: umbkeelne venelane Poljakov Vanemuise peanäitejuhina. Ta tegi proove tõlgi abil.
    Külastatavuse vähenemise jätk. Repertuaar ei olnud selline, mis publikut tõmbaks. Selle tagajärjel ka tulud vähenevad.
    1950 üldine korraldus, et ilma autori loata ei tohi näidendi tekstides kärpeid teha. Pikad ideoloogilised näidendid tuli täpselt ette kanda.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #1 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #2 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #3 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #4 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #5 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #6 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #7 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #8 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #9 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #10 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #11 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #12 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #13 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #14 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #15 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #16 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #17 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #18 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #19 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #20 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #21 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #22 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #23 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #24 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #25 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #26 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #27 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #28 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #29 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #30 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #31 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #32 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #33 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #34 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #35 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #36 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor starzy Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik konspekt Eesti teatri ajaloost. Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani. Kõikide loengute märkmed.

    eesti teater , ajalugu , trükiallikad , teater , ühiskond , stockholmi eesti teater , pinna stuudio , new yorgi eesti teater , ilmar tammur , voldemar panso

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    seitsmes profiilipilt
    seitsmes: Väga põhjalik
    21:55 03-12-2012


    Sarnased materjalid

    10
    doc
    Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940
    174
    doc
    Kirjanduse mõisted A-Z
    414
    pdf
    Tiit Lauk humanitaar
    8
    doc
    Eesti teatri ajalugu II
    42
    docx
    NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
    32
    docx
    Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
    14
    odt
    EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun