Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks esialgu inimesed ei osanud süsteemi kohe läbi näha?
  • Mis see kaasaegsus üldse on?
  • Kui palju tohib siia tänapäeva sisse tuua kui palju muuta?
  • Kuidas leida kesktee?
  • Kui üks osa müüdiloomise protsessist kaks suurt keda tuli vastandada?
  • Mis oli uudne ja harjumatu?
  • Mis mulle meeldib millega olen rahul tänases Eesti teatrielus?
  • Mis võiks olla teisiti mis kurvastab?
  • Missugune võiks olla tuleviku-teater?
  • Kuivõrd on siis tähtsust institutsionaalsetel auhindadel?
Vasakule Paremale
Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #1 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #2 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #3 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #4 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #5 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #6 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #7 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #8 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #9 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #10 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #11 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #12 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #13 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #14 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #15 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #16 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #17 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #18 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #19 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #20 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #21 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #22 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #23 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #24 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #25 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #26 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #27 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #28 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #29 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #30 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #31 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #32 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #33 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #34 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #35 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #36 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #37
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor starzy Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)

Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, t

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Hiljem taandus farss jämekoomiliseks jandiks. Faust ­ ka Doktor Faust; saksa õpetlane, kes legendi järgi müüs oma hinge kuradile, et saavutada võim inimeste ja looduse üle. Faust kehastab inimese püsivat elu- ja teadmisjanu. Fausti kuju on kasutanud oma värsstragöödia Johann Wolfgang von Goethe (1749­1832). fili'd ­ vanade keltide laulikud-jutuvestjad, kes olid ka ennustajad ja kuningate nõuandjad. filosoofiline romaan ­ ajalugu, ühiskonda, inimest vm filosoofiliselt mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (1912­1977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor ­ vt rahvaluule. formalism ­ kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928).

Eesti keel
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2

Muusika ajalugu
thumbnail
8
doc

Eesti teatri ajalugu II

Tema lavastused olid kujundlikud, esines ka visuaalseid metafoore. Erinevalt tartlastest, püsis tema näitlejate mäng psühholoogilisel ustavusel. 16. Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab eestlaste saatus läbi aegade, väikerahva visa võitlus rahvusena püsimise eest, kompromissid ja hind, mida nende eest maksta tuleb. Eesti-aineliste lavastuste võimsa reaga tõusis ta 1980. aastate teatripildi keskmesse. Näidendid olid lihtsad ja minimalistlikud. Näitlejamäng on sissepoole pööratud, ent tugeva mõtte- ja tundelaenguga. Mikiveri huvitav ühtse pingevälja loomine lavaruumi ja näitleja vastasmõju kaudu

Üldine teatriajalugu
thumbnail
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

kunstile vs. sümboolne õõnestustöö lavalaudadel (Pesti 2009: 35, 42–47), kusjuures sel puhul võis nii mõnigi kord tunnistada lavastuste esteetilises plaanis teatud lõivu maksmist. Kokkuvõttes on põhjust soostuda Ida-Euroopa kontekstist pärit vastavatel näidetel põhineva seisukohaga, et üldiselt teatrit pigem kasutati poliitiliselt kui loodi poliitilist teatrit (Barker 1992: 25). Lähtudes variandist kirjutada teatriajalugu kui (tipp)lavastuste ajalugu ja pidades silmas skaalat traditsioon – avangard, tõdegem, et tipplavastustena on kultuurimälus reastunud enamasti uuenduslikkust kandvad teatrisündmused. Ent nende kõrval 6 eksisteerib alati traditsiooniline või nn. peavoolu teater, millega seoses ei saa eirata muu hulgas epigoonluse või anakronismi ilminguidki. Näiteks 1976. aastal figureerisid eesti teatrite mängukavas korraga kaks A. H. Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan“ lavatõlgendust, mis olid oma esteetikalt

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Sulaajal maalikunstis oluline tendents abstraktsus. Hakatakse sellega võitlema, aga see jääb poolde vinna. Lõpptulemus on selles mõttes huvitav, et kohaliku kunstielu edasi vaadates, siis Eestis muutub normaalseks abstraktsus. Maneezinäitus (uuri?) seal oli Ülo Soosteri pilt, Sooster tuntud sellepärast, et muutus oluliseks figuuriks Vene underground kunstis. Suur abstraktsiteooretik Olav Maran. Kuidas periodiseerida? Aluseks poliitiline ajalugu ja valida 1956-1964 või 1956-68 kui püüda kirjanduslikku pilti laiendada, siis lihtsam võimalus, et lööme keskelt pooleks: 1956-1965 1966-1972 Muutus pole järsult tajutav, aga on olemas. Kui 60ndad pooleks teeme, siis arusaam, et 60ndad on imelik kümnend, mis tundub olevat pikem kui teised. Peab olema eellugu ja järellugu. 56ndast algab eellugu, 56-65 on sulaaeg kirjanduslikus mõttes. Olukord teiseneb, 66-72 uus periood. Miks 72

Eesti kirjanduse ajalugu II
thumbnail
14
odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Eesti NSV suveräänsusdeklara

Ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

karsklusseltsid nimetasid end ümber hariduseltsideks. Rohked eesti maa-tuletõrjeseltsid hakkasid lisaks töökohustusele ka meelelahutusega tegelema. Pritsimeeste puhkpilliorkestrid. Edenes ka spordiliikumine Vanemuine: Asutati 1865. 1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 – teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, 1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. Estonia: 1865 Tänu eestlaste emantsipatsioonile hakkasid tekkima ka nende kultuuriseltsid,

Ajalugu



Lisainfo

Põhjalik konspekt Eesti teatri ajaloost. Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani. Kõikide loengute märkmed.


Kommentaarid (1)

seitsmes profiilipilt
seitsmes: Väga põhjalik
21:55 03-12-2012





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun