Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks esialgu inimesed ei osanud süsteemi kohe läbi näha?
  • Mis see kaasaegsus üldse on?
  • Kui palju tohib siia tänapäeva sisse tuua kui palju muuta?
  • Kuidas leida kesktee?
  • Kui üks osa müüdiloomise protsessist kaks suurt keda tuli vastandada?
  • Mis oli uudne ja harjumatu?
  • Mis mulle meeldib millega olen rahul tänases Eesti teatrielus?
  • Mis võiks olla teisiti mis kurvastab?
  • Missugune võiks olla tuleviku-teater?
  • Kuivõrd on siis tähtsust institutsionaalsetel auhindadel?

Lõik failist

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani
Tiina Saluvere
Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded.
Eksami võib kohe pärast loenguid teha.
Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT.
Lugeda J. Rähesoo „Eesti teater“ 2011 (see uus raamat!)
Teatriajaloo allikad:

  • Trükiallikad ( arvustused , kavalehed, intervjuu , jne)
  • Käsikirjalised allikad ( lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid ) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid
  • Suulised allikad (küsitletakse kedagi)
  • Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused)
  • Isiklik vaatajakogemus

+ teooria – - - süntees, tõlgendus
T. Postlewait „Ajalookirjutus ja teatrisündmus“; E. Fischer-Lichte „Teatrihistorigraafia.“; - L. Epner „Valitud artikleid teatriuurimisest“
M. Tamm „Kuidas kirjutatakse ajalugu“
T. Karjahärm „ Ajaloolase käsiraamat“
ISESEISVAD TÖÖD:
  • Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk
    • Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära)
    • Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine
    • Ühe lavastuse retseptsiooni analüüs (otsida kõik välja selle lavastuse kohta – analüüs, võib ka uurida kellegi käest intervjuu vormis)

  • Näidendite lugemise kontroll (test või essee)
    Juhtnöörid:
    Võimalikult ammendav ülevaade (uurige välja kõik, mis sel teemal on ilmunud)
    Austage fakte, kuid looge neile laiem kultuurilooline kontekst
    Loogiline ülesehitus
    Korrektne vormistus, viitamine
    Oma seisukoha esitamine
    Valik teemasid : Ita Ever, Lembit Eelmäe, Hannes Kaljujärv jne.
    Arhiivileid – mis see on?
    Arhiivis leiduv käsikirjaline allikmaterjal, mis seostub teatriajalooga ja millest võiks olla kasu teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja režiiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta . Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks.
    Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi.
    Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%.



    Teater ja ühiskond
    Eesti teater stalinismi-perioodil
    1940–1953
    1940. aasta juunipööre ja teatrid :
    • Poliitilised muutused ja sellest tulenev
    • Seltside sulgemine
    • Teatrite riigistamine
    • Muutused repertuaaripoliitikas – tuli sisse ideoloogiline aspekt
    • Muutused teatrite koosseisudes

    Poliitiline pööre:
    Baaside leping 28.09.1939 – N väed Eestisse
    1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi
    21.06.1940 riigipööre. Päts nimetab uue valitsuse – J. Vares- Barbarus . Vabastab Laidoneri. Riigikogu saadetakse laiali, valitakse uur. Päts vabastatakse ametist, NL annekteerib Eesti.
    Muutused teatrites:
    Teatrite riigistamine (seltside vara võeti üle, komissarid, positiivne oli riikliku dotatsiooni tulek).
    Repertuaaris : N autorite teoste lavastamine ( Gorki , Trenjov jne). Klassika nõukogulik tõlgendus, eesti algupärandid marksistlikus võtmes.
    Muutused teatrite koosseisudes.
    I nõukogude aasta:
    • Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist.
    • Kunst kui ideoloogia tööriist.
    • Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits )
    • Sotsialistlik realism .
    • Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika , seejärel suletakse üldse.
    • Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea.
    • Publik on äraootavalt uudishimulik .
  • Vasakule Paremale
    Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #1 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #2 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #3 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #4 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #5 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #6 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #7 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #8 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #9 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #10 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #11 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #12 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #13 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #14 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #15 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #16 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #17 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #18 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #19 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #20 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #21 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #22 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #23 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #24 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #25 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #26 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #27 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #28 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #29 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #30 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #31 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #32 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #33 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #34 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #35 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #36 Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor starzy Õppematerjali autor
    Põhjalik konspekt Eesti teatri ajaloost. Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani. Kõikide loengute märkmed.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    42
    docx

    NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

    NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks

    Eesti kultuuriajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Eesti teatri ajalugu II

    olid küll maalitud realistlikult, kuid oli näha, et nad on loodud kunstiliselt. Ruum oli puhtalt keskkond, ta ei iseloomustanud tegelast. Ei olnud ka aktiivset ruumi kasutamist. 3. Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja. Kaarel Ird oli jõuline teatrijuht. Paljud tema põhimõtted lavastaja ja t-juhina pärinesid Menningult. Menningule sarnaselt hindas lavastaja Ird harmoonilist ansamblimängu ja realistlikku teatriesteetikat. Tema jaoks oli oluline teatri õpetav roll ja töö publikuga. Ird pidas oluliseks kaasaegsete eesti autorite ergutamist uute näidendite kirjutamisele. Tema omapäraks on aga see, et ta tegi nii sõna- kui muusikalavastusi, mida tingis tema juhitud teatri mitmezanrilisus. Ta tõi sageli lavale rahvalike, sageli muusikaga seotuid algupärandeid. Just tema ajal jõudis Vanemuises algupärandite osakaal kogurepertuaarist, võrreldes teiste teatritega, 35%-ni. Ta

    Üldine teatriajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Kaarel Ird

    Kaarel Ird Referaat Koostas: Juhendaja: Tallinn 2013 Kaarel Irdi elulugu (27. august 1909 Riia ­ 25. detsember 1986 Viljandi) Kaarel Ird sündis 27. augustil Riias, perekonna kolmanda pojana. Isa oli maalermeister. Ema pärines vürtspoodnike suguvõsast. Ema suri poisi varases noorukieas, 1915. aastal. Kunstihuvidega isalt ja vanematelt vendadelt tekkis noores Irdis juba varakult armastus teatri vastu. 1917. aastal kolis perekond Kilingi-Nõmmele, kus võttis osa ka kohaliku näiteringi tegemistest. 1926. aastal lõpetas Kilingi­Nõmme algkooli ja läks edasi Saare kihelkonna Kõrgemasse Algkooli. Tema õpetajaks sai Jaan Parts, keda Ird meenutab hiljem kui tema vaimsetele huvidele alusepanijat. Olles 18-aastane, suri Irdi isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda. Lootes parematele majanduslikele võimalustele kolis Ird koos lesestunud võõrasemaga 1927

    Kirjandus
    thumbnail
    14
    doc

    Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused

    2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus. Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika, seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Näitlejatööd iseloomustas lihtsus ja loomulikkus, läbielamise eelistamine ekspressioonile. Ruum ei iseloomustanud inimesi, ruum pandi psühholoogilisse tähendusse ­ seda ei kasutatud. Lavakujundid olid ruumilises mõttes passiivsed

    Üldine teatriajalugu
    thumbnail
    2
    odt

    Draamateater

    Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned

    Uurimustöö
    thumbnail
    15
    rtf

    Eesti teatri ajalugu

    Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud................................................11 8.Viimase aja arengud.............................................

    Kirjandus
    thumbnail
    9
    docx

    Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva

    Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris ­ Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli

    Eesti kultuurilugu
    thumbnail
    2
    docx

    Estonia ja- Draamateatri asustamine

    Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett ­ Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper ­ Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett ­ Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi ­ Evald Aava "Vikerlased" ­ esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett ­ Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (1)

    seitsmes profiilipilt
    seitsmes: Väga põhjalik
    21:55 03-12-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun